M.K. hagi Kallaste linna vastu mittevaralise kahju summas 100 000 eurot väljamõistmises
Tsiviilasja hind
100 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja M.K. (ik XXXX; elukoht: XXXX); seaduslik esindaja J.K. (ik XXXX; elukoht: XXXX); lepinguline esindaja A.P. (e-post: XXXX) kostja Kallaste linn (rk 75006492; Sõpruse tn 4 Kallaste linn Tartu maakond; seaduslik esindaja Jekaterina Aader; [email protected])
Menetlus
kohtuistung; kirjalik
RESOLUTSIOON
1.Jätta M.K. hagi Kallaste linna vastu mittevaralise kahju summas 100 000 eurot väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud M.K. kanda.
3.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi osas TsMS §187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Tartu Maakohtu 13.10.2014 otsuse kriminaalajas nr 1-14-8106 kohaselt lõi 29.01.2014 Kallaste Keskkooli (internaat) õpilane M.G. (ik XXXX) Kallaste Keskkoolis kehalise kasvatuse tunnis isiklike suhete pinnal tekkinud konflikti käigus alaealisele sama kooli õpilasele, hagejale M.K. kahele korral rusikaga näkku, millega põhjustas hagejale füüsilist valu ning tervisekahjustuse: vasaku silmalau ja ümbruse põrutuse nahaaluse verevalumiga silmapiirkonnas ning põrutushaavaga vasakul kulmul, vasaku silmamuna ja silmakoopakoe põrutuse, vasaku silmakoopa alumise seina nihketa murru. M.G. on süüdi tunnistatud.
2.Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 4 lg 2 kohaselt on põhikooli ülesanne luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. Õpilaskodu tegutsemise tingimuste ja korra (Haridus- ja teadusministri määrus redaktsioonis 06.09.2013) § 4 lg 1 kohaselt tagab kool õpilase õpilaskodus viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. Järelikult kostja ei ole taganud hagejale õpilaskodus viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse ning pole täitnud oma ülesanne looma hagejale turvaline õppekeskkond.
3.Vastavalt VÕS § 128 lg 1 ja 5 hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Vastavalt VÕS § 130 lg 1 isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 130 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma.
4.Lisaks tugevale füüsilisele valule, mida hageja kannatas trauma tõttu, sai ta ka tugeva psühholoogilise šoki. Sellel perioodil 29.01.2014 kuni januaarini 2015 tema heaolu langes, tingituna püsivast piirangust tegevuses ning elukorralduses: hageja oli sunnitud ravimiseks katkestama õppimise kuni suveni 2014 ja kuni jaanuarini 2015. Augustini 2015 oli tal oli tõsine probleem silmaga (ta nägi topelt)
5.Arvestades eeltooduga hindab hageja oma mittevaraliseks (moraalseks) kahjuks 100 000 eurot. Eeltoodu alusel ning juhindudes PGS § 4 lg 2,§ 39 p.3; õpilaskodu tegutsemise tingimuste ja korra § 4 lg 1; VÕS § 130 lg 1 ja 2; § 132 lg 1 ja 2; § 134 lg 1 ja 3; TsMS § 366 palub hageja mõista välja mittevaralise kahjuna 100 000 eurot kostjalt Kallaste linn hageja M.K. kasuks.
6.Hageja on lisanud dokumentaalsete tõenditena Tartu Maakohtu 13.10.2014 otsuse ärakirja kriminaalasjas nr 1-14-8106; Tartu Maakohtu 22.09.2015 määruse ärakirja tsiviilasjas nr 2-15-10475, millega kohus jättis menetlusse võtmata hagi Eesti Vabariigi vastu; Kallaste Keskkooli põhimääruse.
Kostja vastus
7.Kostja on seisukohal, et antud juhul saab kostjaks olla kahju tekitamises süüdimõistetud M.G. (ik XXXX) või tema seaduslikud esindajad, mitte Kallaste linn. Antud juhtumi asjas ei ole Kallaste linna vastu menetlusi alustatud ega vastavaid otsuseid tehtud, mis võiksid kaasa tuua kahju hüvitamise nõude. Kostja ei tunnista hagi ega nõustu hagiavalduses toodud hageja seisukohtade ja taotlustega.
8.29.01.2014 toimunud juhtum, mille käigus lõi Kallaste Keskkooli õpilane M.G. hagejale kehalise kasvatuse tunnis isiklike suhete pinnal tekkinud konflikti käigus kahel korral rusikaga näkku, on aset leidnud mitte Kallaste kooli õpilaskodus või selle territooriumil, vaid Kallaste koolis kehalise kasvatuse tunni ajal. Seega on hageja väide vale, et toimunut on alust seonduda kooli õpilaskodu tegevusega. Kallaste kool ja Kallaste linn on loonud kõigile õpilastele võrdse turvalise keskkonna, kus on õpilastele tagatud füüsiline ja vaimne kaitse õppeprotsessis osalemiseks. Hageja on antud juhul õigesti leidnud, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 4 lõike 2 kohaselt on põhikooli ülesanne luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. Asjakohane on siinkohal viidata ka PGS § 44 lõikele 1, mille järgi tagab kool õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. Viidatud kohustuse täitmiseks ja vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 sätestatakse õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise ning sama paragrahvi lõikes 7 sätestatud meetme rakendamise kord kooli kodukorras kooli pidaja nõusolekul.
9.Nimetatud kohustusi on Kallaste kool täitnud. Nimelt sätestab Kallaste kooli 01.10.2012 käskkirjaga nr 1-5/4 kinnitatud Kallaste Keskkooli kodukorra punkt 13 kohustusi, mida peab täitma nii kool, õpilane kui tema vanemad, et tagada koolis vaimne ja füüsiline turvalisus. Need meetmed on kooli poolt nõuetekohaselt täidetud, kuid kahjuks mõlema õpilase poolt mitte. Kooli kodukorra punkti 13.2.10. kohaselt on õpilased kohustatud käituma igas olukorras viisakalt, nooremaid hoides ja vanemaid arvestades, hoiduma igasugusest vägivallast ja tegema endast oleneva selle peatamiseks. Aset leidnud juhtumi osalejad olid põhikooli õpilased, kes oma vaimse ja füüsilise arengu tõttu olid juhtumi ajal suuteliselt oma tegudest niipalju aru saama ja neid juhtima (tegemist ei ole vaimsete puudustega lastega), et vältida antud olukorra tekkimist. Kahjuks ei ole õpilased nimetatud kohustust täitnud ja asusid konflikti lahendama vägivalla teel. Lisaks on mõlemad õpilased ka varem rikkunud nii kooli kui õpilaskodu kodukorda ning nende isikulised omadused ja käitumine ei olnud eeskujulik. Tekkinud olukorrale on kooli pedagoogid ja juhtkond reageerinud koheselt ja vastavalt kehtestatud reeglitele ja seaduse normidele, nimelt sai konflikt kohe lõpetatud kehalise kasvatuse õpetaja poolt, konfliktis osalenutele osutati esmaabi, hagejale osutati nii esmaabi kui toimetati meditsiinilisse asutusse arstiabi saamiseks.
10.Kooli kodukorda rikkunud õpilaste suhtes rakendas kooli juhtkond proportsionaalsed mõjutusmeetmed vastavalt PGS §-le 58 ja Kallaste Keskkooli kodukorra punktile 16. Nimelt nõudis kooli direktor koheselt pärast juhtumi toimumist konfliktis osalenud ja pealt näinud õpilaste ja kehalise kasvatuse pedagoogi käest seletuskirjade esitamise ja olukorra kirjeldamist, mille nad on ka täitnud, samuti aitas igatpidi kriminaalmenetlust, mis sai algatatud M.G. vastu.
11.Vastavalt PGS § 44 lõikele 4 vägivalla ennetamiseks tagatakse koolis järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel. Ruumide ja territooriumi kasutamine korraldatakse
võimaluse piires selliselt, et see aitaks ennetada õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustava olukorra tekkimist. Ka selle kohustuse on kool täitnud – õpilastele kohustuslik kodukord sätestab õppepäeva korraldust, käitumisreegleid tunni ajal kui ka väljaspool seda, tunniplaaniga tagatakse osalemise tundidel ning pedagoogide järelevalve abil õppeprotsessi toimumist, sealhulgas konfliktide ja kõrvalise tegevuse vältimist. Antud juhul reageeris kooli pedagoog koheselt, peatas konflikti edasise arengu, peatas vägivallatsemise ning käitus nõuetekohaselt ka pärast konflikti.
12.Tulenevalt eespool nimetatud asjaoludest ja õiguslikust regulatsioonist on Kallaste kool teinud endast kõik võimaliku ja tagas õpilaste turvalise viibimise koolis ja osalemise õppeprotsessis.
13.Võlaõigusseaduse § 130 lõikest 1 tulenevalt peab kannatanule maksma välja mõistlik rahaline hüvitis, kui kostja vastutab kahju tekitamise eest. Antud juhul on süüdi mõistetud M.G., mitte Kallaste linn, samuti ei ole Kallaste linn süüdimõistetud isiku seaduslik esindaja. Sellest tulenevalt ei saa antud juhul Kallaste linn vastutada M.G. tekitatud kahju eest. Kostja on seisukohal, et antud juhul vastutavad M.G. käitumise ja tekitatud otsese varalise ja mittevaralise kahju eest mitte Kallaste Keskkool ja Kallaste linn, vaid süüdimõistetud ise - antud juhul lapse seaduslikud esindajad ehk vanemad perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 1 alusel. Lapse väärtushinnangud ja käitumisreeglistik tuleneb eelkõige perekonnast ehk vanemate kasvatusest ja kool ei saa neid asendada, - kool loob kõik tingimused lapse edaspidiseks arenguks ja toetab igatpidi seda. Antud juhul on Kallaste kool teinud kõik endast oleneva ja võimaliku, et vältida konflikte laste vahel ja nende tekkimisel lahendada need proportsionaalselt ja mõlema huve arvestades. Koolis töötavad kvalifitseeritud pedagoogid, tagatud on ka psühholoogiline nõustamine ja kehtestatud kindel reeglistik, mida järgitakse ja mis toimib. Õpilastega, eriti nendega, kes elab õpilaskodus, tegeletakse kasvatustööga, kaasates lapsevanemaid. Kahjuks ei ole kõik lapsevanemad suutelised tagama õpilastele vanemlikku hoolitsust ja kasvatust, seda ei saa asendada kahjuks ka kool, küll aga saab sellele kaasa aidata ja luua kõik vajalikud tingimused. Kool ei saa vastutada vanemate täitmata kohustuste eest laste ees. Sellest tulenevalt ei saa siin kahju tekitamise eest vastutavaks olla Kallaste kool ja Kallaste linn. Ülaltoodust tulenevalt on hageja esitanud nõude vale isiku vastu.
14.Hageja ei selgitanud lahti ega tõendanud, millistest kriteeriumitest lähtuvalt hindab ta mittevaralise kahju suuruseks 100 000 eurot. Hagiavaldusest ei tulene, milles seisnes hageja psühholoogiline šokk, kuigi oli hageja ka ise konflikti aktiivne osaleja, samuti puuduvad igasugused tõendid hageja heaolu langemise ja kestuse kohta ega tõendid ravi ajalise kestuse ja kulgemise kohta. Hageja väidetest tulenevalt puhkes vägivaldne konflikt isiklike suhete pinnal ning arvestades kooli olukorra kirjeldust, saab väita, et hageja võis ise põhjustada olukorra või vähemalt aidata sellele kaasa. Seega kahju suuruse määramisel tuleb arvestada võlaõigusseaduse (edaspidi: VÕS) § 130 lõikega 2 määratletud hageja võimalikku hooletust.
15.Tulenevalt eespool toodud põhjendustest ja õiguslikest alustest on Kallaste linn seisukohal, et ei vastuta hagejale tehtud kahju eest, ega nõustu hageja nõutud kahju suurusega selle ebamõistliku suuruse tõttu.
16.Kostja esitas dokumentaalsete tõenditena Kallaste Keskkooli kodukorra; direktori seletuskirja linnavalitsusele ühes konfliktis osalenud noormeeste omakäeliste seletuskirjadega toimunud konflikti kohta; epikriisi hageja kohta; internaadi kasvataja ettekanded kooli direktorile.
Hageja vastus kostja vastusele
17.Kostja väidab, et 29.01.2014 toimunud juhtum on aset leidnud mitte Kallaste kooli õpilaskodus või selle territooriumil, vaid Kallaste koolis kehalise kasvatuse tunni ajal. Seega on hageja väide vale, et toimunut on alust seonduda kooli õpilaskoduga. Hageja leiab, et vastavalt PGS § 68 lg 1 kehtestab kooli kodukorra direktor ja see on õpilastele ja koolitöötajatele täitmiseks kohustuslik. Kallaste Keskkooli kodukorra (kinnitatud kooli direktori poolt 01.10.2012) p 13 kohaselt austavad Kallaste Keskkoolis kõik õpetajad, kooli töötajad ja õpilased teineteist ja kõigi õpilaste õigust õppida. Vägivalla ennetamiseks tagatakse koolis järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel. Kodukorra kaudu näeb lapsevanem, et kodukorraga kehtestatakse reeglid, mida saaksid täita õpetajad, õpilased ja lapsevanemad. 29.01.2014 kell 8.20 – 9.05 sai hageja kehavigastuse kuriteo tõttu Kallaste Keskkoolis kehalise kasvatuse tunni ajal kostja õpetaja juuresolekul. Järelikult Kallaste Keskkool ei ole taganud koolis vägivalla ennetamine järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel ning võib öelda, et koolis ei olnud turvaline keskkond loodud ning lapse tervise kaitse tagatud. Kas kehalise kasvatuse tund oli korraldatud Kallaste Keskkoolis õpilaskodus või selle territooriumil või välisterritooriumil, antud juhul ei oma tähtsust (omab tähtsust, et kehalise kasvatuse tund oli korraldatud Kallaste Keskkoolis tunniplaani kohaselt kooliõpetaja juuresolekul).
18.Kallaste kool pole täitnud kohustusi, millele ta ise viitab. Nimelt sätestab Kallaste kooli 01.10.2012 käskkirjaga nr 1-5/4 kinnitatud Kallaste Keskkooli kodukorra punkt 13 kohustusi, mida peab täitma nii kool, õpilane kui tema vanemad, et tagada koolis vaimne ja füüsiline turvalisus. Need meetmed on kooli poolt nõuetekohaselt täidetud, kuid kahjuks mõlema õpilase poolt mitte.
19.Tartu Maakohtu otsusega 13.10.2014 kriminaalajas nr 1-14-8106 tunnistati süüdi Kallaste Keskkooli õpilane M.G. teise inimese (hageja) tervise kahjustamise eest, mitte mõlema õpilase poolt avaliku korra rikkumise eest. Tegelikult oma väitega kostja vaidleb jõustunud Tartu Maakohtu otsuse vastu.
20.Kostja väidab, et võlaõigusseaduse § 130 lõikest 1 tulenevalt tuleb kannatanule välja maksta mõistlik rahaline hüvitis, kui kostja vastutab kahju tekitamise eest ning et kuna süüdi on mõistetud M.G., siis ei saa Kallaste linn vastutada M.G. poolt tekitatud kahju eest. Hageja on seisukohal, et PGS § 44 lg 1 ja 2 kohaselt peab kool tagama õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. Õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud meetme rakendamise kord sätestatakse kooli kodukorras kooli pidaja nõusolekul. Kallaste Keskkool põhimääruse § 4 lg 1 kohaselt kooli pidaja on Kallaste Linnavolikogu. Kool on pidaja ametiasutuse hallatav munitsipaalasutus. KOKS § 35 lg 2 kohaselt valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. Valla või linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. Kallaste Keskkool on munitsipaalkool ning PGS § 61-64 kohaselt kooli tegevuse eest vastutab Kallaste linn.
21.Oma vastuses p 3.4. kostja väidab, et hageja ei selgitanud lahti ega tõendanud, millistest kriteeriumitest lähtuvalt hindab ta mittevaralise kahju suuruseks 100 000 eurot. Hageja selgitab, et jääb oma esitatud seisukoha juurde.
22.Hageja leiab, et isiklik vihkamine ei anna õigust tekitada kehavigastust, seega vastutab kostja. Hageja viitab ka sellele, et VÕS § 130 lg 2, millele kostja on viidanud oma vastuses, on kehtetu alates 31.12.2010.
Kohtuistung 25.01.2016 ja järgnev menetlus
23.Kohus tegi hagejale ettepaneku täiendada oma nõuet, esitada vastavad taotlused ning läbi mõelda ka tõendamisega seotud asjaolud, samuti see osa, mis puudutab rahalist nõuet. Ühtlasi tegi kohus ettepaneku hagejale leida endale pädev jurist. Kohus andis hagejale aega kuni 08.02.2016.
24.15.02.2016 tegi kohus hagejale meeldetuletuse selle kohta, et menetlustähtaeg on möödunud ning seepärast teeb kohus ettepaneku jätkata kirjaliku menetlusega. Pooled nõustusid.
25.19.02.2016 määras kohus lõplikuks kirjalike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamise tähtajaks 14 päeva teate kättesaamisest arvates. Kostja esitas vastuse tähtaegselt, hageja pole oma lõplikke seisukohti esitanud, kuigi sai vastava teate kätte. Hageja esitas varasemalt menetluskulude nimekirja. Kostjal menetluskulusid polnud.
KOHTU SEISUKOHT
26.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning seda eeskätt põhjusel, et hagi on põhjendamata ja tõendamata.
27.Iseenesest on hagejal õigus, et PGS § 4 lg 2 kohaselt on põhikooli ülesanne luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. Kuid ainuüksi sättele viitamisest antud kaasuse puhul ei piisa, nõuet tuleb ka tõendada.
28.Kohus ei nõustu aga sellega, et hageja viitab nõude õigusliku alusena ka õpilaskodu tegutsemise tingimuste ja korra §-le 4 lg 1. Kuna konflikt toimus kehalise kasvatuse tunni ajal, siis ei ole see kuidagi seostatav õpilaskodus kehtivate reeglite võimalike rikkumistega. Seega on põhjendamatu hageja väide selle kohta, et asjaolu, kas kehalise kasvatuse tund oli korraldatud Kallaste Keskkoolis õpilaskodus või selle territooriumil või välisterritooriumil, ei oma tähtsust, sest oluline on, et kehalise kasvatuse tund oli korraldatud Kallaste Keskkoolis tunniplaani kohaselt kooliõpetaja juuresolekul. Kohus leiab, et ka konflikti toimumise koht on oluline ning seda just juriidilisest ehk õiguslikust aspektist, sest hageja on viidanud konkreetsele õpilaskodu sättele. Seda aga pole antud vaidluses võimalik õigusliku alusena kasutada, kuna õpilaskodu ei puutu toimunusse.
29.Vaidluse all pole ka küsimus toimunud sündmuse asjaolude kohta konflikti tekkimise ja konfliktis osalenud isikute osas, kuna tulenevalt Tartu Maakohtu 13.10.2014 otsusest, tunnistati alaealine M.G. kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 121 järgi ning mõisteti talle karistuseks kümme kuud vangistust tingimisi. Süüdistuse järgi lõi M.G. Kallaste Keskkoolis kehalise kasvatuse tunnis 29.01.2014 kella 08.30 ajal isiklike suhete pinnal tekkinud konflikti käigus alaealist hagejat kahel korral rusikaga näkku, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse.
30.Vaidlus käib selle üle, et kas kahjunõue on esitatud õige isiku vastu ning millises suuruses rahaliselt nõue tuleks rahuldada.
31.Kostja leiab, et nemad ei vastuta hagejale kahju tekitamise eest, kuna kostja ei ole nimetatud teos ega tagajärjes süüdi. Ainuüksi asjaolu, et sündmus toimus kehalise kasvatuse tunnis ja kooli territooriumil ei too kaasa vastutust. Otsese varalise ja moraalse kahju tekitamise eest on vastutav konkreetne isik, süüdimõistetu M.G., kelle vastu on hagejal õigus esitada põhjendatult oma tsiviilõiguslik nõue. Kohus leiab, et kostjal on õigus, eelkõige tulnuks hagi esitada, ning selline võimalus hagejal veel on, otsese süüdlase vastu.
32.Võlaõigusseaduse (VÕS) järgi jaguneb hüvitatav kahju varaliseks ja mittevaraliseks. Varaline ehk materiaalne kahju on VÕS-i järgi otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama seadus sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (nn moraalne kahju). Võlaõigusseaduse kohaselt ei ole füüsilise ega vaimse valu ning kannatuste puhul nende mõõtmine objektiivselt võimalik. Juhtudel, kus seadus näeb mingi õigushüve rikkumise korral mittevaralise kahju hüvitamise ette, tuleks kannatanul üldreeglina mittevaralise kahju tekkimist eeldada. Kehavigastuse või tervisekahjustuse korral võib mittevaralise kahju tekkimist eeldada, ent tõendada tuleb tervisekahjustuse fakti (kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine VÕS § 134 lg 2 järgi) ja põhjuslikku seost. Kohus märgib täpsustavalt, et kuigi kahju tekkimist eeldatakse, peab hageja siiski tõendama õigushüve rikkumist konkreetse kostja poolt ning ka põhjusliku seose tõendamise koormis lasub hagejal endal.
33.Nagu kohus juba eelnevalt märkis, pole vaidlust selles, et kehavigastus tekitati, kuid tõendatud ei ole antud juhul kostja ehk Kallaste linna kui kooli omaniku süü ja põhjuslik seos tekitatud kahju ning tagajärje vahel, milles süüdi on kool. Hageja on püüdnud väita, et kehalise kasvatuse õpetaja ei võtnud midagi ette, teades tegelikult nagu terve koolgi, et nende kahe koolipoisi vahel on pidevalt teatud pinged ja tülid. Hageja leiab, et õpetaja oleks pidanud neid juba eos lahutama ja nagu hageja seaduslik esindaja ütles, õpetaja oleks pidanud seda kõike ette nägema ja mitte laskma sellisel olukorral tekkida. Lepingulise esindaja seisukoha järgi vastutab kool igal juhul vastavalt PGS-i sätetele. Kohus leiab, et kuigi antud juhul kahju tekkimist eeldatakse, siis peab hageja siiski tõendama õigushüve rikkumist kostja poolt. Ka põhjusliku seose tõendamise koormis lasub hagejal. Kohtu arvates ei ole hageja kohtule tõendanud, et näiteks konkreetselt kehalise kasvatuse õpetaja on tekkinud konfliktis süüdi ja et ta oleks pidanud ära hoidma või ennetama sündmuste kulgu. Arvestada tuleb ka ajalist faktorit, et sellised löömised tekivad spontaanselt ja ettearvamatult ning väga kiire ja lühikese asja jooksul. Loomulikult on arusaadav, et õpetajal tuleb olla hoolikas ja teadlik ning vastutav tunnis toimunu eest, kuid siin puudub põhjuslik seos õpetaja käitumise ja tekkinud tagajärje vahel.
34.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et antud juhul vastutavad M.G. käitumise ja tekitatud otsese varalise ja mittevaralise kahju eest mitte Kallaste Keskkool ja Kallaste linn, vaid süüdimõistetud ise - antud juhul lapse seaduslikud esindajad ehk vanemad perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 1 alusel. Lapse väärtushinnangud ja käitumisreeglistik tuleneb eelkõige perekonnast ehk vanemate kasvatusest ja kool ei saa neid asendada, kool loob kõik tingimused lapse edaspidiseks arenguks ja toetab igatpidi seda. Kallaste kool on eelduslikult teinud kõik endast oleneva ja võimaliku, et vältida konflikte laste vahel ja nende tekkimisel lahendada need proportsionaalselt ja mõlema huve arvestades. Koolis töötavad kvalifitseeritud pedagoogid, tagatud on ka psühholoogiline nõustamine ja kehtestatud kindel reeglistik, mida järgitakse ja mis toimib. Õpilastega, eriti nendega, kes elab õpilaskodus, tegeletakse kasvatustööga, kaasates lapsevanemaid. Kahjuks ei ole kõik lapsevanemad suutelised tagama õpilastele vanemlikku hoolitsust ja kasvatust, seda ei saa asendada kahjuks ka kool, küll aga saab sellele kaasa aidata ja luua kõik vajalikud tingimused. Kool ei saa vastutada vanemate täitmata kohustuste eest laste ees. Sellest tulenevalt ei saa siin kahju tekitamise eest vastutavaks olla Kallaste kool ja Kallaste linn.
35.Tähelepanuta ei saa jätta ka järgmisi asjaolusid. Nimelt sätestab Kallaste kooli 01.10.2012 käskkirjaga nr 1-5/4 kinnitatud Kallaste Keskkooli kodukorra punkt 13 kohustusi, mida peab täitma nii kool, õpilane kui tema vanemad, et tagada koolis vaimne ja füüsiline turvalisus. Need meetmed on kooli poolt nõuetekohaselt täidetud, kuid mitte hageja ja süüdimõistetud isik. Kooli kodukorra punkti 13.2.10. kohaselt on õpilased kohustatud käituma igas olukorras viisakalt, nooremaid hoides ja vanemaid
arvestades, hoiduma igasugusest vägivallast ja tegema endast oleneva selle peatamiseks. Aset leidnud juhtumi osalejad olid põhikooli õpilased, kes oma vaimse ja füüsilise arengu tõttu olid juhtumi ajal suuteliselt oma tegudest niipalju aru saama ja neid juhtima (tegemist ei ole vaimsete puudustega lastega), et vältida antud olukorra tekkimist. Õpilased, kes osalesid konfliktis nimetatud kohustust täitnud ja asusid konflikti lahendama vägivalla teel. Lisaks on teada ka see asjaolu, et mõlemad õpilased on ka varem rikkunud nii kooli, kui õpilaskodu kodukorda ning nende isikulised omadused ja käitumine ei ole olnud eeskujulik. Kuid seda asjaolu ei saa ette heita süüstava asjaoluna ja etteheitena konkreetselt koolile, kes seejärel oleks kohustatud hüvitama kannatanule vastava kahju. Kohus on seisukohal, et noormeeste vahel tekkinud ebaõpilaslikule olukorrale on kooli pedagoogid ja juhtkond reageerinud koheselt ja vastavalt kehtestatud reeglitele ja seaduse normidele - konflikt sai kohe lõpetatud kehalise kasvatuse õpetaja poolt, konfliktis osalenutele osutati esmaabi, hagejale osutati nii esmaabi, kui ka toimetati meditsiinilisse asutusse arstiabi saamiseks. Samuti on kooli kodukorda rikkunud õpilaste suhtes rakendanud kooli juhtkond proportsionaalsed mõjutusmeetmed vastavalt PGS §-le 58 ja Kallaste Keskkooli kodukorra punktile 16. Nimelt nõudis kooli direktor koheselt pärast juhtumi toimumist konfliktis osalenud ja pealt näinud õpilaste ja kehalise kasvatuse pedagoogi käest seletuskirjade esitamise ja olukorra kirjeldamist, mille nad on ka täitnud, samuti aitas igatpidi kriminaalmenetlust, mis sai algatatud M.G. vastu. Vastavalt PGS § 44 lõikele 4 vägivalla ennetamiseks tagatakse koolis järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel. Ruumide ja territooriumi kasutamine korraldatakse võimaluse piires selliselt, et see aitaks ennetada õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustava olukorra tekkimist. Ka selle kohustuse on kool täitnud – õpilastele kohustuslik kodukord sätestab õppepäeva korraldust, käitumisreegleid tunni ajal kui ka väljaspool seda, tunniplaaniga tagatakse osalemise tundidel ning pedagoogide järelevalve abil õppeprotsessi toimumist, sealhulgas konfliktide ja kõrvalise tegevuse vältimist. Antud juhul reageeris kooli pedagoog koheselt, peatas konflikti edasise arengu, peatas vägivallatsemise ning käitus nõuetekohaselt ka pärast konflikti. Tulenevalt eespool nimetatud asjaoludest ja õiguslikust regulatsioonist on kohus seisukohal, et Kallaste kool on teinud endast kõik võimaliku ja taganud õpilaste turvalise viibimise koolis ja osalemise õppeprotsessis. Seetõttu pole tõendamist leidnud hageja väide, et kool on vastutav teise õpilase kriminaalse käitumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise kohustuses.
36.Hageja ei ole tõendanud, milles tema mittevaraline kahju ning suurus seisneb. Hüvitise väljamõistmiseks peab olema üldjuhul tõendatud, et üleelatu jättis jälje isiku psüühikasse ja et sellega kaasnesid olemuslikud muudatused isiksuses (psüühika või närvitegevuse häire). Hageja on küll väitnud, et ta sai tugeva valu osaliseks ning selle tagajärjel kannatas trauma tõttu ka tugeva füüsilise šoki all ning ligi aasta otsa oli ka tal heaolu langus, sest tema tegevus ja elukorraldus oli püsivalt piiratud ning ta oli sunnitud katkestama ka õpingud, probleeme oli nägemisega, kuid ta ei ole seda kohtule mingilgi moel tõendanud. Kohtul puudub arusaam, kuidas on nimetatud asjaolud olnud seotud toimunud füüsilise vägivalla faktiga ja aktiga. Tuleb arvestada ka asjaoluga, et igal inimesel on ettenähtud erinevates suhetes ka talumiskohustus ning nn elamise riskid. Juba eelnevalt märkis kohus, et hageja ja süüdlase vahel oli isiklikest suhetest tekkinud konflikt, mis päädis vägivallaga ühelt poolt, ent ei praegusest menetlusest ega kriminaalmenetlusest ei selgunud, miks selline konflikt üldse tekkis.
37.Mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti nendest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Seega antud juhul ei pea hageja
iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama muud peale kehavigastuse tekkimise. Hüvitise suurus aga oleneb kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest. Järelikult on hageja huvides tõendada seda kui tõsine on talle tekitatud kehavigastus või tervisekahjustus.
38.Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
39.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata põhjusel, et tõendamata on põhjuslik seos tekkinud tagajärje ja tekitaja isiku vahel, samuti tagajärje reaalne tõsidus hagejale endale, siis ei pea kohus vajalikuks hinnata hageja nõuet mittevaralise kahju konkreetse summa osas. Samas märgib kohus siiski, et esitatud kahjusumma 100 000 eurot ei lähtu senisest kohtupraktikast ega mõistlikkusest, õiglase hüvitise mõistest ning seaduses sätestatud alustest.
40.Hageja heitis kostjale ette, et kostja on oma vastuses tuginenud mittekehtivale VÕS § 130 lg 2 sättele, kuid esmalt on sellele sättele oma hagis tuginenud just hageja esindaja ise.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
41.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määratakse menetluskulude rahaline suurus kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
42.Hageja pole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, kostja on teatanud, et temal menetluskulusid ei esinenud.
43.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega hageja. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 kohaselt ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamise eest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.