Välja mõista LT-lt õigusabikulude hüvitamiseks 396 eurot LN kasuks.
EDASIKAEBAMISE KORD:
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Asjaolud
1.LT esitas 05.01.2015 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse LN-lt 2885,50 euro väljamõistmiseks. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.LT esitas 27.03.2015 Pärnu Maakohtule hagiavalduse, milles palus LN-lt välja mõista 3000,92 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25.06.2014 kinnisasja müügilepingu ja asjaõiguslepingu korteriomandi suhtes aadressil XXXXX XXX XX-XX, Pärnu linn. Kuna kostja esitas hagejale enne lepingu sõlmimist ebaõiget infot maja renoveerimiseks võetud laenu tähtaegade kohta, on hagejale sellega tekkinud kahju. Kahju seisneb igakuiste 57,71 euro suuruste laenumaksete tasumise kohustuses 52 kuud pikema perioodi vältel, kui hageja poolt esialgselt avaldatud. Kokku on kahju suurus 3000,92 eurot (52 x 57,71 eurot).
4.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata. Hageja esitas 20.10.2014 kostjale hinna alandamise avalduse, milles alandas müügihinda 2885,50 euro võrra, tuginedes samuti asjaolule, et kostja ei ole hagejat teavitanud korteriühistu poolt võetud laenukohustuse tegelikust kestusest (50 kuud x 57,71 eurot). Kuna võlasuhe on ümber kujundatud, oleks hageja pidanud esitama hagi selle realiseerimiseks. Teineteist välistavaid õiguskaitsevahendeid ei saa üheaegselt rakendada. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Maakohus jättis hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hagi ei ole esitatud hageja õiguste ega huvide kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning esitatud hagiga ei ole hageja soovitud eesmärki võimalik saavutada. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks õigusabikulude katteks välja 817 eurot (koos käibemaksuga).
6.Vaidlust ei ole selles, et kostja on hageja hinna alandamise avalduse kätte saanud. Hinna alandamine on kujundusõigus, mille hageja saab maksma panna kosjale ühepoolse tahteavalduse esitamisega ja mis ei vaja kehtima hakkamiseks kostja nõusolekut. Seega on hageja pooltevahelise lepingulise suhte hinna alandamise avaldusega ümber kujundanud. Hageja leiab ekslikult, et ta võib korraga kasutada mõlemat õiguskaitsevahendit, st alandada hinda ja nõuda kahju hüvitamist samadel asjaoludel.
7.Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Arvestades kostja esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on avalduses näidatud ajakulu 6 tundi ja 10 minutit vajalik ja põhjendatud. Kostja tasutud 3 eurot kinnistusraamatu väljavõttele on vajalik kulu. Esindaja tunnitasu 110 eurot (lisandub käibemaks), on mõistlik. Kostja põhjendatud ja vajalik kulu kokku on (814+3) 817 eurot (koos käibemaksuga). Määruskaebus
8.Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi edasiseks menetlemiseks maakohtule.
9.Kui kohus leidis, et pooltevaheline õigussuhe oli juba ümber kujundatud, oleks kohtul tulnud hinnata, kas õigussuhte sisust tulenevalt on võimalik esitada nõudeid muul õiguslikul alusel. Kui kohtu hinnangul oli tegemist komplitseeritud õigusliku küsimusega, tuli
eelistada hagi menetlusse võtmist ja küsimuse täiendavat analüüsimist, sh kohtu selgituskohustuse täitmist.
10.Maakohus rikkus TsMS § 173 lg 1 ja 2 nõudeid, kui jättis hageja menetluskulude, sh riigilõivu osas seisukoha kujundamata. Oleks olnud mõistlik, et kohus oleks kujundanud omapoolse seisukoha hageja poolt hagiavalduse, sh maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamise osas kooskõlas TsMS § 150 lg 1 p-ga 3.
11.Sõltumata sellest, et hageja ei esitanud kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid, pidi kohus tuvastama, kas nimekirjas esitatud toimingud ja kulud on asjakohased. Kohus jättis diskretsiooniõiguse tähelepanuta, kui mõistis hagejalt välja kogu kostja poolt menetluskulude nimekirjas esitatud kulu. Kostja esindaja ajakulu 3 tundi ja 10 minutit hagiavalduse koostamisele ja 50 minutit hageja seisukohtadega tutvumisele ja vastuse koostamisele on ilmselgelt ülepaisutatud. Kostja tegelik kulu sai olla maksimaalselt vastavalt 2 tundi ja 30 minutit. Lisaks on kostja esindaja koostatud dokumendid vormistatud selliselt, mis soosib lehekülgede arvu tekkimist.
12.Kohtu tegevus menetluse juhtimisel ei ole kooskõlas mõistliku menetluse põhimõttega, kuna asja menetlus lükkus korduvalt edasi kohtust tingitud põhjustel. Samuti on kohtumääruse resolutsioon üllatuslik. Vastus määruskaebusele
13.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebusega kaasnevad menetluskulud hageja kanda. Menetluse edasine käik
14.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et määruskaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
16.Õige ei ole määruskaebuse seisukoht, et maakohtul tuli käesoleval juhul eelistada hagi menetlusse võtmist ja küsimuse täiendavat analüüsimist. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohus ei saa ise hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid täiendada ega muuta. Antud juhul ei ole hageja hagiavalduses esitanud hinna alandamisest tulenevat raha tagasinõuet. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude. Nii hinna alandamise kui ka kahju hüvitamise nõude aluseks on asjaolu, et kostja esitas hagejale enne lepingu sõlmimist ebaõiget teavet maja renoveerimiseks võetud laenu tähtaegade kohta. Nii hinna alandamisel kui ka kahju hüvitamise nõude esitamisel oli hageja arvestuse aluseks kuude arv, mille vältel peab hageja maksma maja renoveerimiseks võetud laenu 57,71 eurot kuus.
17.Maakohus leidis õigesti, et hageja ei saa esitada kahju hüvitamise nõuet, kuna hageja on juba esitanud kostjale hinna alandamise avalduse. Müügilepingu tingimustele mittevastavuse korral ei saa hageja nõuda üheaegselt kahju hüvitamist ja alandada hinda.
18.Ekslik on hageja väide, et maakohus oleks pidanud kujundama seisukoha tama menetluskulude osas. Maakohus jättis õigesti menetluskulud hageja kanda ja mõistis kostja need hagejalt kostja kasuks välja. Hageja menetluskulude rahaline kindlaksmääramine ei olnud kohtulahendis vajalik. Hageja poolt makstud riigilõivu osas ei saanud kohus TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel seisukohta kujundada, kuna sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt tagastab riigilõivu kohus üksnes menetlusosalise avalduse alusel. Hageja ei ole kohtule esitanud avaldust riigilõivu tagastamiseks.
19.Õige ei ole määruskaebuse väide ka selle kohta, et maakohus jättis menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsiooniõigusega arvestamata. Määrusest nähtub, et maakohus hindas kostja kulude vajalikust ja põhjendatust. Asjaolu, et maakohus pidas kostja menetlustoimingutele kulunud aega 6 tundi 10 minutit täies ulatuses põhjendatuks, ei anna alust väita, et kohus ei ole menetluskuludele TsMS § 175 lg-s 1 sätestatud korras hinnangut andnud. Üksnes teise menetlusosalise arvamus, et menetlustoimingu tegemiseks oleks pidanud kuluma vähem aega, ei ole aluseks kostja menetluskulude suuruse vähendamiseks. Ka ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja ajakulu toiminutele oli põhjendatud ja vajalik. Maakohtu poolt väljamõistetud kulud katavad ringkonnakohtu arvates mõistlikult kostja õiguste efektiivseks kaitseks tehtud kulutusi.
20.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel, et kuigi maakohtu menetluse venimine on kahetsusväärne, ei anna see alust maakohtu määruse tühistamiseks. Hageja väide maakohtu määruse üllatuslikkuse kohta on põhistamata, mistõttu ei saa ringkonnakohus sellisele väitele hinnangut anda. Menetluskulud
21.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
22.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on määruskaebuse menetlemisega seotud toimingud ja ajakulu järgmine: hageja määruskaebusega tutvumine ja kliendilt juhiste saamine 1 tund ja määruskaebusele vastuse koostamine 2 tundi. Kostja esindaja tunnihind on 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku palus kostja hagejalt välja mõista määruskaebuse menetlemisega seotud kulud suurusega 396 eurot.
23.Ringkonnakohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja esindaja tehtud toimingud olid vajalikud ja põhjendatud. Samuti on vajalik ja põhjendatud nende tegemisele kulunud aeg - kokku 3 tundi. Esindaja tunnitasu 110 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistliku suurusega. Seega tuleb hagejal hüvitada kostjale õigusabikulud suurusega 396 eurot (3x110+käibemaks). Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.