Võlaõigus › Võõrandamislepingud

05.01.2015 L.T. esitas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale avalduse L. N.lt müüja poolt ebaõigete andmete avaldamisega (varjatud puudused) ostjale (avaldajale) tekitatud rahalise nõudega summas 2885,50 €. Võlgniku vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus 03.03.2015 lõpetati ja nõue anti üle menetlemiseks hagimenetluses. Hageja L.T. esitas kohtu määratud 14päevase tähtaja jooksul 27.03.2015 kostja L. N. vastu hagiavalduse ebaõigete andmete avaldamisega seonduvalt tekitatud kahju hüvitamiseks, milles hageja taotleb kostjalt välja mõista põhinõudena 3000,92 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise VÕS § 113 ja TsMS § 367 alusel 0,023% põhinõudest iga kalendripäeva eest kuni põhinõude täitmiseni). Hagivalduse põhjenduste kohaselt hageja sõlmis 20.12.2013 (hagiavalduse tekstis on ilmselt ekslikult lepingu sõlmimise kuupäevaks märgitud 25.06.2014) kostjaga kinnisasja müügilepingu

2-15-100097 ja asjaõiguslepingu Pärnu linnas, aadressil Xxxxx xxxx xx-x asuva korteriomandi ostmiseks. Lepingus kostja kinnitas, et lepingu esemel ei ole varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjat teavitanud ning mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Lepingueseme ülevaatamisel edastas kostja hagejale info, et korteriühistu poolt on sõlmitud maja renoveerimiseks võetud rahaliste vahendite kasutamiseks krediidileping, mis lõpeb ca 5 kalendrikuu pärast, alates lepingu sõlmimisest. Pärast kostjaga müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist sai hageja korteriühistu juhatuse liikmetelt teada, et sõlmitud krediidilepingu tähtpäev saabub tegelikult 5,5 aasta pärast, s.o 30.07.2018. Igakuine laenumakse on 57,71 €, mis laenulepingu kehtivusaja lõpuni jääva 57 kalendrikuu (arvates müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise kuupäevale järgnevast kuust, s.o jaanuarist 2014 ja kehtivusega kuni 30.07.2018) moodustab 3289,47 € (57 kuud x 57,71 €). Hageja vähendab seda summat kostja poolt öeldud 5 kuu maksete summa 388,55 € võrra, millega hageja lepingu sõlmimisel oli arvestanud. Selle arvutuskäigu tulemusena on kostja tekitanud hagejale kahju summas 3000,92 €. Kui hageja sai kätte korteri valduse, ilmnes, et korteriomandis oli teostatud ilma kehtiva õigusliku aluseta ebaseaduslik elektrisüsteemi ümberehitus viisil, mis võimaldas kasutada elektrienergiat ilma mõõdikute poolt fikseerimiseta. Hageja püüdis kostjaga sõlmida kohtuvälist kokkulepet, kuid kostja oli seisukohal, et ei ole hagejat eksitanud ega ebaõigeid andmeid esitanud, elektrisüsteemi osas ei osanud kostja mõistlikke selgitusi anda. Hageja leiab, et lepingu ese ei vasta lepingutingimustele, kuivõrd sellel ei ole kokkulepitud omadusi ja lisaks eeltoodule on kostja esitanud hagejale lepingueelsete läbirääkimiste käigus ebaõigeid andmeid, mis on tekitanud hagejale täiendavaid rahalisi väljaminekuid, millega hageja ei saanud lepingu sõlmimisel arvestada ja mis on hagejale tekitanud täiendava igakuise oluliselt suurema rahalise väljamineku, kui hageja majanduslikult planeeris. Eelnimetatud kostja tegevus on hagejale majanduslikult koormav ja vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega VÕS § 1045 lg 1 p 8. Hageja palub kostjalt põhivõla 3000,92 € VÕS § 225 alusel välja mõista kahjuna, mis tekkis asja lepingutingimustele mittevastavuse tõttu või juhul, kui kohus asub seisukohale, et eelnimetatud õiguslikul alusel ei ole hageja hagiavalduses esitatud nõude rahuldamine õiguslikult võimalik ja lubatav, palub hageja haiavalduses esitatud nõude rahuldada alternatiivselt VÕS § 1043 ja § 1054 lg 1 punktide 7 ja 8 alusel. Lisaks põhivõlale taotleb hageja kostjalt välja mõista alates 27.03.2015 viivise protsendina, s.o 0,023% põhinõudest kui põhinõude täitmiseni, Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED JA TAOTLUSED

Kostja 04.05.2015 esitas kohtule taotluse jätta hagi läbi vaatamata ja jätta kõik sellega seonduvad kulud hageja kanda. Hagi läbivaatamisel kostja taotleb pikendada kostjale vastamiseks antud tähtaega 14 päeva võrra alates: menetluskulude tagamise taotluse rahuldamise korral tagatise laekumisest või menetluskulude tagamise taotluse rahuldamata jätmise korral määruse jõustumisest. Kostja palub kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis summas 4000 €, määrates hagejale selleks tähtaeg ning juhul, kui hageja kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätta hagi läbi vaatamata. Kostja taotluste põhjenduste kohaselt hagiavaldusest nähtuvalt on kostja väidetavalt põhjustanud hagejale kahju sellega, et ei ole avaldanud täielikku korteriomandit puudutavat informatsiooni. Hageja väitel avaldas kostja valeinfo, et korteriühistu laenukohustus on kestusega viis kuud mis tegelikult oli viis aastat ja viis kuud. Sellega on hagejale tekkinud kahju. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude, viidates müügilepingu mittevastavusele VÕS § 225 ja alternatiivselt kahju õigusvastasele tekitamisele (VÕS § 1043 ja 1045). Kohus ei ole seotud poolte õiguslike väidetega. Hageja ei ole avaldanud kõiki faktilisi asjaolusid mis välistavad tal täna kahjunõudega kohtusse pöörduda. Hageja esindaja on 20. oktoobril 2014 teinud kostjale hinna alandamise avalduse, milles tugines

2-15-100097 samuti mh asjaolule, et kostja ei ole hagejat teavitanud korteriühistu poolt võetud laenukohustuse tegelikust kestusest. Hinna alandamine on kujundusõigus, mis realiseeritakse VÕS § 112 lg 2 kohaselt avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kujundusõiguse teostamist (kui eeldused ja tingimused on täidetud) ei saa teine pool takistada. Seega on hageja juba tänaseks esialgse võlasuhte ümber kujundanud (kuigi kostja on sellele vastu vaielnud). Hageja on ümberkujundatud võlasuhte realiseerimiseks vastava hagi asemel esitanud hoopis kahju hüvitamise nõude. VÕS § 101 lg 2 tulenevalt ei saa üheaegselt rakendada teineteist välistavaid õiguskaitsevahendeid. Hageja on esitanud hinna alandamise avalduse, kostja on selle kätte saanud. Seega ei saa hageja nõuda enam kahju hüvitamist. Kostja hinnangul esineb antud juhul TsMS § 423 lg 2 p 2 olukord (hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada), mistõttu kostja palub jätta hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Juhul, kui kohus otsustab menetlust jätkata, taotleb hageja oma menetluskulude katteks tagatist summas 4000 eurot. Kostja hinnangul tuleb hagiavaldus jätta igal juhul rahuldamata. Samas kaasnevad kostjale sisulise vastuse (mis sisaldab lisaks TsMS § 216 lg 1 taotlust kolmanda isiku kaasamiseks ja tunnistajate ülekuulamist) koostamisega olulised menetluskulud. Kostjale teadaolevalt ei kuulu hagejale olulist vara, mille arvel oleks võimalik kostja menetluskulusid hiljem realiseerida, mistõttu taotleb kostja tagatise andmist. Hagejale ainsa varana kuuluv, kostjalt omandatud Pärnus asuv korteriomand xxxxx xxx xx – x on tagatud SEB Eesti Ühispank kasuks hüpoteegisummaga 32 760,00 eurot. Arvestades korteriomandi müügiväärtust 2013.a müügilepingu sõlmimise ajal katab hüpoteek tervenisti korteriomandi väärtuse. Kostja taotleb nõuda hagejalt tagatise andmist vähemalt summas 5000 €, põhjendades summa kujunemist järgnevalt: 1) kostja esindaja töötunni hind koos käibemaksuga (110+22) on 132 eurot (kostja ei ole käibemaksukohuslane ja ka käibemaks on tema otsene kulu). 2) kostja esindaja peab läbi töötama hagi aluseks olevad asjaolud, esitatud tõendid ning ka ise koguma tõendeid, läbi töötama vastava kohtupraktika jne mida arvestades peab kostja koostama oma vastuse, mis koos tõendite analüüsi ja ning seonduvaga võib aega võtta vähemalt 7 tundi. 3) ilmselt esitab ka hageja kostja vastusele esitada oma arvamuse, mille läbi töötamine ja vastuse esitamine sellele võib veelgi tingida täiendavat ajakulu (3 – 5 tundi), samuti täiendavate tõendite esitamise vajadust. 4) tegemist on eelduslike kuludega, mistõttu on võimatu täpset prognoosi esitada. Eeldades järgnevalt vähemalt ühte istungit (korraldav ja põhiistung koos) – mis koos istungiks ettevalmistumisega on vähemalt 3 tundi (arvestada tuleb, et hageja on taotlenud kahe tunnistaja ülekuulamist siis taotleb ka kostja tunnistajate ülekuulamist). 5) asja edasisel menetlemisel taotleb kostja ka kolmanda isiku kaasamist, mis võib ajakulu ja istungite arvu veelgi suurendada. 6) praktikast lähtuvalt tuleb arvestada menetluse jätkumisega ka teises astmes. Maakohtu otsuse analüüs, apellatsioonkaebuse vastuse koostamine, kohtukõne teeside koostamine ja esindus ringkonnakohtu istungil lisab täiendava ajakulu vähemalt 10 tundi. Kostja taotleb, et kohus pikendaks kostjale vastamiseks antud tähtaega 14 päeva võrra alates: - menetluskulude tagamise taotluse rahuldamise korral tagatise laekumisest; - alternatiivselt menetluskulude tagamise taotluse rahuldamata jätmise korral määruse jõustumisest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2-15-100097 kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 426 g 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

2-15-100097 „Ehitise müügilepingu tingimustele mittevastavuse korral ei saa ostja nõuda üheaegselt kahju hüvitamist ja hinna alandamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hinna alandamise eesmärgiks on VÕS § 112 järgi mittekohase täitmisega rikutud pooltevaheliste kohustuste tasakaalu taastamine olukorras, kus ostja on mittekohase täitmise vastu võtnud ja ei soovi lepingust taganeda“.

2-15-100097 Kostja menetluskuludeks on kulud õigusabile koos käibemaksuga summas 814 € ja kulutus 3 € kinnisusraamatu väljavõttele, kokku 817 €. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses selle tsiviilasjaga. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja õigusabi osutamiseks kulutanud kokku 6 tundi ja 10 minutit järgmistele toimingutele: 28.04.2015 konsultatsioon – ajakuluga 1 tund, 30.04.2015 hagile vastuse koostamine – 3 tundi 10 minutit; 26.05.2015 seisukohaga tutvumine, vastus – 50 minutit. Kostja on eelnimetatud toimingud kandnud menetluskulude nimekirja kahekordselt. Kohtu hinnangul on tegemist ilmse eksimusega, sest nimetatud toimingute ajakulu kokku on 5 tundi, seega kui kostja oleks arvestanud toiminguid kahekordselt, oleks ajakulu kokku 10 tundi, mitte kostja näidatud 6 tundi ja 10 minutit. Kostja esitatud arvetest ja neile lisatud õigusteenuste spetsifikatsioonidest nähtuvalt lisaks eelnimetatud toimingutele sisaldas kostjale osutatud õigusabi ka 30.04.2015 esindaja telefonivestlusi R. L-ga ja L. N.ga (kumbki 10 minutit) ja 29.04.2015 pöördumist maakler Katrin Ao poole (50 minutit). Koos nende toimingutega on õigusabi ajakulu 6 tundi ja 10 minutit. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Arvestades kostja esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on kohus seisukohal, et näidatud ajakulu 6 tundi ja 10 minutit, mille hüvitamist kostja taotleb, on selles asjas vajalik ja põhjendatud. Samuti on mõistlik kostja esindaja tunnitasu 110 € + käibemaks. Kostja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane, seega tuleb õigusabikulud hüvitada kostjale koos käibemaksuga.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.