nende Hageja R L (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja L G (isikukood xxx; elukoht A. H. xxx) Kostja R L (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja M M (e-post xxx)
Kohtuistung
16. november 2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R L hagi R L vastu osaliselt.
2.Välja mõista R Llt (isikukood xxx) R L (isikukood xxx) kasuks alates 30.01.2022 kuni R L täisealiseks saamiseni (s.o xxx) igakuine elatis 253 eurot 44 senti (40 eurot + 200 eurot (baassumma) + 43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest)). Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2022), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Sealhulgas on 40 eurot ravimikulu välja mõistetud kindla summana, mis indekseerimise tulemusena ei muutu.
Väljamõistetud elatis tuleb R Ll tasuda iga kuu L Gi arvelduskontole xxx.
4.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonikaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.R L (hageja) esitas 26.11.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 292-eurose elatise saamiseks. Võlgnik R L (kostja) esitas 13.12.2021 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja esitas täiendatud hagiavalduse 20.02.2022, milles soovis elatise väljamõistmist 292 eurot alates 30.01.2022. Harju Maakohus võttis 18.03.2022 määrusega hagiavalduse menetlusse.
2.Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos hageja seadusliku esindajaga, kelle kanda on hageja arengu ja heaolu tagamine, kuna kostja ei osale hageja igapäevaelus. Hagejal on diagnoositud xxx.
3.Hageja on hagiavalduses märkinud hageja kulutusteks 566,50 eurot kuus. Hageja on oma kulude tõendamiseks esitanud xxx teenuste arve, mille kohaselt kulub hageja mobiilteenustele 11,50 eurot kuus.
4.Hageja esitas kohtule hageja seadusliku esindaja konto väljavõtte, millest nähtuvalt sai hageja seaduslik esindaja 2021. aastal töötasu keskmiselt 256,17 eurot kuus, 2021. aasta novembris ja detsembris ning 2022. aasta jaanuaris Eesti Töötukassalt keskmiselt 365,20 eurot kuus, 2021. aastal sotsiaaltoetust keskmiselt 30,45 eurot kuus ning peretoetust 60 eurot kuus. Konto väljavõtte kohaselt on kostja maksnud 2021. aastal hagejale elatist keskmiselt 108,33 eurot kuus. Hagiavalduses on hageja seadusliku esindaja varalise seisundi kirjeldusse märgitud auto xxx väärtusega ca 700 eurot ning ühisvaras olev korter aadressil xxx. Kostja seisukoht
5.Kostja vaidles hagile vastu ning taotles menetluse peatamist, kuna kostja on 04.04.2022 esitanud kohtusse avalduse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ning kostja palus menetluse peatada kuni tsiviilasja 2-22-4924 kohtumääruse jõustumiseni. Kostja palus kohtul rahuldada hagiavaldus seaduses sätestatud elatise miinimummääras, arvestades poolte poolt kokkulepitud suhtluskorda.
6.Kostja nõustus, et praegusel ajal hageja kostja juures ei viibi ning kostja ja hageja suhtlus muul viisil kui hageja käimine kostja juures on piiratud seoses koroonapandeemiaga ning sellest tulenevate piirangutega.
7.Kostja selgituste kohaselt on kostja palunud hageja seaduslikku esindajat käima perelepituses, et pooled leiaksid lahenduse lapsega suhtlemise, üldiste kasvatuspõhimõtete kui ka elatise küsimustes. Kostja sõnul keeldus hageja seaduslik esindaja perelepitusest.
8.Kostja tõi oma vastuses hagiavaldusele välja, et kostjal on ülal pidada ka teine alaealine laps ning alates Covid-19 kriisi algusest on kostja sissetulekud märkimisväärselt vähenenud. Viimase aasta jooksul on kostja keskmine sissetulek olnud alla miinimumtöötasu suurust. 2022. aastal on sissetulek kostjal puudunud.
9.Kostja näeb vajadust ja võimalust, et pooled lepivad elatise suuruses kokku koos suhtlemiskorra kokku leppimisega perelepituse käigus. Kostja kinnitas, et soovib igati osaleda lapse kasvatamises. Poolte seisukohad kohtuistungil
10.Kostja selgitas kohtuistungil, et tema eesmärk on jõuda kokkuleppele – kostja ei keeldu elatise maksmisest summas, mis elatiskalkulaatori järgi on 225,64 eurot. Kostja selgitas, et tal on keskharidus ning kostjal ei ole püsivat töökohta, vaid ta teeb juhutöid ehituse valdkonnas. Viimase kuu sissetulek oli 1000 eurot netos. Tervislikke põhjuseid, mis tema töövõimet piiraksid, ei ole. Kostja teeb ehitusel xxx. Kostja lisas, et ta on xxx xxx OÜ ainuosanik. Kostjal on xxx ainuomandis korter ning Tallinnas xxx kaasomandis korter. Kostjal on ka teine ülalpeetav, xxx laps, kellele kostja maksab kokkuleppel 247 eurot kuus. Kostja teisel lapsel erivajadusi pole. Kostja tegi ettepaneku, et kostja mõlemad lapsed saaksid võrdselt elatist 247 eurot kuus.
11.Hageja seaduslik esindaja selgitas, et tal on xxx ning ta töötab xxx xxx lasteaias. Kuna hageja seaduslik esindaja on osaliselt töövõimetu, saab ta ka sotsiaaltoetusi kokku 373 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et tema palk sõltub sellest, kui palju ta tööl on. Vähemalt ühel päeval nädalas peab hageja seaduslik esindaja käima hagejaga arsti juures. Kuna hageja esindaja on osaliselt töövõimetu, siis kõik töökohad talle ei sobi.
12.Hageja seaduslik esindaja kinnitas istungil, et hageja viibib kostja juures vähem kui seitse päeva kuus. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et hagejal diagnoositud xxx tõttu on lapse lisakulutused ravimitele ligikaudu 40 eurot. Lisaks lisandub ujumine, mis aitab lapsel rahuneda, ning kulutused magusale, kuna diagnoosi tõttu on hagejal suurenenud magusavajadus.
13.Kostja nõustus istungil, et hagejale vajalike ravimite kulu on erivajaduste tõttu ligi 40 eurot kuus, kuid ei nõustunud, et arvesse tuleks võtta kulusid ujumisele ja magusavajaduse rahuldamisele, kuivõrd neid vajadusi pole arsti poolt kinnitatud. Kostja leidis, et hageja erivajadus piirab hageja esindaja töökoha valikut vaid mõnevõrra, kuid kostja nõustus, et hageja seadusliku esindaja enda tervislik seisund piirab tema töökoha valikuid.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
15.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja hagejale on. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatise miinimummääras nõudmisel ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas 2-15-15909, p 12).
16.Hageja soovis esmalt kostjalt elatist summas 292 eurot alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 26.11.2021, kuid hilisemas hagiavalduses märkis, et soovib elatise väljamõistmist
alates 30.01.2022. Kohus lähtub hageja viimases hagiavalduses märgitud soovist ning võtab asja lahendamisel arvesse, et hageja soovib kostjalt elatist alates 30. jaanuarist 2022.
17.Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3, 4, 5 ja 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022 oli baassummaks 200 eurot, 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot.
18.Perioodi 01.01.2022 kuni 31.03.2022 baassummale tuleb liita kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, milleks on 1448 eurot, ning millest 3 protsenti on 43,44 eurot. Seega on perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.2022 miinimumsumma, mida kostjal tuleb hagejale elatisena tasuda 243,44 eurot (200 + 43,44) kuus.
19.Alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot ning 3 protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast on 46,44 eurot. Seega on miinimumsumma alates 01.04.2022, mida kostjal tuleb hagejale elatisena tasuda 255,64 eurot (209,20 + 46,66) kuus.
20.PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Hageja esitatud tõendite järgi saab hageja lastetoetust 60 eurot kuus. Seega on põhjendatud, et elatise miinimummäärast lahutatakse maha pool ühele lapsele makstavast lapsetoetusest. Seega on kostja kohustatud hagejale maksma perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.2022 elatist 213,44 eurot (243,44-60/2) kuus ning alates 01.04.2022 225,64 eurot (255,64-60/2) kuus.
21.PKS § 101 lg 6 kohaselt, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt viibib hageja kostja juures ühes kuus vähem kui seitse ööpäeva, kuid kostja on 04.04.2022 esitanud kohtusse avalduse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Riigikohus on selgitanud, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist tulenevalt viibib laps lahuselava vanema juures keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus või kui vanemad selle üle ei vaidle (vt Riigikohtu 22.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 14.7). Kuigi tsiviilasjas nr 2-22-4924 on kohus 10.11.2022 teinud suhtluskorda reguleeriva kohtumääruse, ei ole see veel jõustunud ning kohus lähtub hageja seadusliku esindaja selgitustest, et kostja viibib koos hagejaga vähem kui seitse ööpäeva kuus, millega kostja istungil ka nõustus. Kui 10.11.2022 tehtud kohtumäärus asjas 2-22-4924 peaks jõustuma, nähtuks ka sellest, et hageja veedab kostjaga kuus vähem kui seitse ööpäeva. Seetõttu ei ole kohtul alust elatist kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga proportsionaalses osas vähendada.
22.PKS § 101 lg 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Käesoleval juhul on kostja kohustatud tasuma elatist vaid ühele sama pere lapsele, mistõttu PKS § 101 lg 7 elatise vähendamiseks ei kohaldu.
23.PKS § 102 lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. 23.1 Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal on diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Kostja nõustus, et hagejale vajalike ravimite kulu on hageja erivajaduse tõttu 40 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja ei ole kohtule esitanud rohkem tõendeid, mis annaksid alust arvata, et hageja kulud erivajadusest tulenevalt oleksid suuremad. Seega loeb kohus põhjendatuks, et hagejale tehtavad põhjendatud kulutused on elatise miinimummäärast 40 eurot kõrgemad. 23.2 Kohtul on õigus elatist miinimummäärast suuremas summas välja mõista ka olukorras, kus last peamiselt kasvatav vanem on kaotanud osaliselt või täielikult töövõime ning teise vanema sissetulek võimaldab elatist tasuda suuremal määral (vt perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 474 SE seletuskiri, lk 9). Kuna vaidluse all ei ole, et hageja ema võimalused sissetuleku teenimiseks on osalise töövõime tõttu võrreldes isa võimalustega oluliselt piiratud, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta hageja ravimikulud 40 euro ulatuses kostja kanda. Elatise suuruse kindlaks määramisel lähtub kohus muuhulgas ka vanema võimalustest sissetulekut saada (vt ka Riigikohtu 29.04.2015 otsust tsiviilasjas 3-2-1-21-15, p 14) ning kohus leiab, et kuna kostja on tööealine ja terve, on tal ka võimalus teenida sissetulekut ja täita ülalpidamiskohustust suuremas ulatuses kui hageja emal.
24.Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjal tuleb hagejale maksta alates 30.01.2022 elatist PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsumma suuruses, millele on lisatud 40 eurot hageja ravimikulud. Seega on perioodil 30.01.2022 kuni 31.03.2022 summa, mida kostjal tuleb hagejale elatisena tasuda 253,44 eurot (243,44-60/2+40) kuus ning alates 01.04.2022 summas 265,64 eurot (255,64-60/2+40) kuus.
25.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei ole põhjust kõrvale kalduda seaduses toodud üldsättest menetluskulude jaotusest hagilises perekonnaasjas. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.