Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

kuni hageja täisealiseks saamiseni

XXXXXXXXXXXXXXX.

Hagiavalduse kohaselt sündis A.G. ja I.K. kooselust XXXX tütar. A. G. ja I. K. kooselu on ammu lõppenud. Laps elab koos emaga. Hageja on ema ülalpidamisel. Isa ei ole lapse ülalpidamises osalenud ega soovi lapse elus osaleda. Hageja ema on töötu. Töösuhted endise tööandjaga lõppesid 2021. a septembris. Viru Maakohtu 14. mai 2015. a otsusega on tsiviilasjas nr 2-15-2159 lapse isalt mõistetud välja elatis 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Isa elatisraha võlg on 13 161 eurot 66 senti. Isal puudub ametlik sissetulek ja tema pangakontod on arestitud. Isa ei täida hageja ülalpidamiskohustust ja selle kohustuse täitmine tulevikus on vähetõenäoline. Seetõttu nõuab hageja elatist isa emalt kostjalt.

MAAKOHTU LAHEND

Kohtutäitur Andrei Kreki 11. veebruari 2022. a õiendiga täiteasjas nr 066/2016/19 on tõendatud, et täitemenetlus tsiviilasjas 2-15-2159 tehtud otsuse alusel algatati 25. veebruaril 2016. Kohtutäituri andmetel on 1. veebruari 2022 seisuga elatise võlg 13 161 eurot 66 senti. Sotsiaalkindlustusameti 17. veebruari 2022. a tõendiga nr 16690299-2 on tõendatud, et lapse isa ei ole vajalikul määral tasunud hagejale elatist ja seetõttu on sotsiaalkindlustusamet maksnud hageja emale hageja ülalpidamiseks elatisabi perioodil 1. märts 2017 kuni 1. jaanuar 2022. Maksu- ja Tolliameti 2. märtsi 2022. a teatise nr.7.1-4/005115-2 kohaselt ei ole lapse isa saanud perioodil 1. veebruar 2021 kuni 31. jaanuar 2022 tulu. Maakohus oli seisukohal, et hagejal on PKS § 106 lg 2 alusel õigus esitada nõue kostja vastu. Seni ei ole olnud võimalik isalt elatist regulaarselt ja vajalikul määral saada, lapse isa varjab oma töö- ja asukohta ning Maksu- ja Tolliameti andmetel puudub lapse isal sissetulek. Seega on ülemäära raske nõuda elatist sisse ka täitemenetluse kaudu. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on hageja vanaema, s.o PKS § 106 lg 2 mõttes isik, kes on kohustatud hagejale ülalpidamist andma, sest lapse isalt ei ole võimalik ülalpidamist saada. Hageja emale kuulub korteriomand asukohaga XXXXXXXXXXXXXX ja sõiduauto Volvo S 60 (2001. a). Tema viimase 12 kuu keskmine tulu oli 478 eurot kuus (hageja esindaja põhistab seda sellega, et ta võttis välja oma pensioniraha). Käesoleval ajal on hageja ema töötu. Hageja ema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps. Kostja saab pensioni 532 eurot kuus, talle kuulub korteriomand Sillamäe linnas asukohaga Viru pst 15-61, kus ta elab. Kostjale kuulus sõiduauto BMW X3, mille ta väidetavalt müüs maha 3000 euro eest 29. aprillil 2022 (peale elatishagi esitamist). Kohtule esitatud müügilepingus on sõiduauto müügisumma märkimata. Maakohus oli seisukohal, et lapse isalt on elatise sissenõudmine äärmiselt raskendatud. Asjaolu, et lapse isale kuulub Maanteeameti registri järgi kaks sõiduautot, mille täitur võiks elatisvõlgnevuse katteks realiseerida, ei anna alust teistsuguseks seisukohaks. Maanteeameti andmete kohaselt on mõlemale sõiduautole seatud viis keelumärget, st täituril ega teistel võlausaldajatel ei ole olnud võimalik autosid reaalselt kätte saada. Hageja seadusliku esindaja seletuste kohaselt ei ole autosid enam olemas. Kohtu hinnangul ei ole sõidukite ülesotsimine ja realiseerimine otstarbekas. Väide, et lapse isa elab ja töötab Soomes ning omab seal sissetulekut, on tõendamata. Kohus määras kostjale tähtaja vastavate tõendite esitamiseks, kuid kostja jättis selle kohustuse täitmata. Tõendamata on kostja väide, et lapse isa on 2021. a maksnud lapsele elatisena 2500 eurot. Hageja seadusliku esindaja seletuste kohaselt maksis talle mitte lapse isa vaid kostja 2021. a 2500 eurot selleks, et vabastada kostja korteriomand hageja kasuks seatud hüpoteegist. Maakohus oli seisukohal, et kostja on võimeline hagejale maksma elatist 150 eurot kuus. Elatise suurus ei ole vastuolus PKS §-s 101 sätestatud elatise suurusega ja arvestab ka seda, et osa hageja kulutusi on kaetud hageja emale makstava lastetoetusega. Kostja on teadlikult halvendanud oma varalist seisundit, võõrandades peale elatishagi esitamist talle kuulunud sõiduauto BMW X3. Kostja väidab, et sõiduauto müügihinnaks oli 3000 eurot. Müügilepingust auto müügihinda ei nähtu. Auto.24 avalike andmete kohaselt maksab 2004. a sõiduauto BMW X3 keskmiselt 4722 eurot. Seega ei ole välistatud, et kostja eksitab kohut tegeliku müügihinna suhtes või võõrandas auto alla selle turuhinna. Juhul, kui on tõene kostja väide, et auto müüdi hinnaga 3000 eurot, saanuks kostja kasutada auto võõrandamisest saadud raha hageja ülalpidamiseks ca 20 kuu vältel (3000:150=20). Peale elatise tasumist, jääb kostjale kuus 382 eurot. Kohus möönis, et see olukord paneb kostja raskesse majanduslikku olukorda, samas arvestas kohus asjaolu, et hageja on alaealine, kel

puudub sissetulek ja hageja ema on käesoleval ajal töötu ning tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 3 alusel poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

kel puudub sissetulek, ja hageja ema on käesoleval ajal töötu ning tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, ei välista PKS § 102 lg 1 kohaldamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Vahur-Peeter Liin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.