Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere, Ulvi Loonurm 23.03.2016 Tallinnas 2-14-22100 AP hagi HK vastu 2850 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3459,76 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30.10.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AP apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
01.03.2016
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AP (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja HK (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Tõnu Sarapuu
Jätta Pärnu Maakohtu 30.10.2015 otsus tsiviilasjas nr. 2-14-22100 muutmata, AP apellatsioonkaebus rahuldamata poolte menetluskulud apellatsiooniastmes AP kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusabi selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud AP esitas 13.06.2014 Pärnu Maakohtusse hagi AK vastu, milles palus kostjalt välja mõista sõiduki ostuhinna 2850 eurot, asjaga seotud kulutused 330,80 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 16,54 eurot ning jooksva viivise alates 13.06.2014. Pooled sõlmisid 09.04.2014 sõiduki Ford Focus VIN-kood xxxxxx ostu-müügilepingu ning hageja tasus kostjale sõiduki ostuhinna. Hageja tellis sõidukile diagnostika, mille 16.04.2014 vastuse kohaselt esinevad sõidukil tõsised puudused: vahetamist vajavad pihustid, kõrgsurvepumba rõhuregulaator, generaatori rihmaseib. Lisaks tuvastati, et sõidukil on hiljuti vigasid kustutatud, mis viitavad ka tahtlikule pettusele. Hageja esitas sõiduki müüjale 07.05.2014 müügilepingust taganemise avalduse ja soovib sõiduki kostjale tagastada ning sellega seoses kostjalt tagasi saada ostusumma ning tekkinud kulutused. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud, et ostetud sõidukil oli selle üleandmisel varjatud puudused. Hageja tutvus põhjalikult sõidukiga, sõiduk läbis tehnilise ülevaatuse. Maakohtu põhjendused 30.10.2015 otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulu hageja kanda. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et HK müüs Paide Auto OÜ komisjonimüügi kaudu kasutatud sõidukit Ford Focus VIN-koodiga xxxxx. Sõiduki müügikuulutuses oli kirjas, et sõiduk on „väga korralik“, „väga heas korras“. Enne müügilepingu sõlmimist tegi hageja sõidukiga proovisõidu ning korda tehti esimene juhipoolne pidur, mis oli peale jäänud. Samuti ilmnes, et vahetamist vajavad piduriklotsid. Viimaste osas lepiti kokku, et kostja vähendab sõiduki hinda ja hageja vahetab piduriklotsid ise. 09.04.2014 sõlmisid pooled müügilepingu, millega müüja kohustus ostjale üle andma sõiduki ning ostja kohustus sõiduki vastu võtma ja tasuma ostuhinna 2850 eurot. Müügilepingus ei märgitud, et sõidukil oleks mingeid puudusi. Kostja andis hagejale sõiduki üle, hageja võttis sõiduki vastu ja tasus kostjale sõiduki ostuhinna täies ulatuses. Hageja kandis pärast müügilepingu sõlmimist sõidukiga seoses kulusid: registreerimine 192,20 eurot, kindlustamine 51,62 eurot, tehniline ülevaatus 36 eurot, piduriklotside vahetus 21 eurot ja diagnostika 30 eurot, kokku 330,80 eurot. 07.05.2014 esitas hageja kostjale avalduse lepingust taganemiseks põhjusel, et sõiduk hommikuti „külmalt“ ei käivitu ja vajab 4055,90 eurot maksvat remonti. Sõiduk on siiani hageja valduses; hageja on sõidukiga läbinud 1286 km. Kostja ei ole hagejale sõiduki ostusummat tagastanud ega sõidukiga seotud kulutusi hüvitanud. Hageja leidis, et kostja müüs talle lepingutingimustele mittevastava sõiduki, millel polnud kokkulepitud omadusi. Kostja reklaamis autot kui väga heas seisukorras sõidukit, kuid juba järgmise ja ülejärgmise päeva hommikul sõiduk koheselt ei käivitunud. Pärast mitmekordset proovimist käivitus sõiduk suure sinise suitsu ja ebameeldiva lõhnaga. Sellest veast pidi kostja
eelnevalt teadma. Kuna müüja ei andnud hagejale töökorras ja lepingutingimustele vastavat sõidukit, taganes hageja 07.05.2014 lepingust. Kostja märkis, et enne ostmist tutvus hageja sõidukiga põhjalikult, tegi proovisõidu ning sõiduk läbis ostmise päeval ka tehnilise ülevaatuse tulemusega „Tehniliselt korras“. Hageja oli juba enne müügilepingu sõlmimist informeeritud, et sõidukil vajavad vahetamist piduriklotsid. Sel põhjusel alandas müüja sõiduki müügihinda. Hageja väitis, et auto ei käivitunud, kuid ometi ta kasutas seda. Alates ostmisest on hageja sõitnud sellega 1286 km. Ka diagnostika tegemisel polnud probleeme auto käivitumisega. Hageja väited, et probleemide ilmnemisel informeeris ta sellest koheselt kostjat, on paljasõnalised ega vasta tõele. Hageja helistas esimest korda aprillikuu lõpus, s.o kolm nädalat pärast müügilepingu sõlmimist ning ütles, et tahab sõiduki tagasi tuua, kuna masin käivitub raskustega. Samas keeldus hageja kostjaga probleemi üle arutlemast. 07.05.2014 esitas kostjale avalduse müügilepingust taganemiseks ja kulutuste hüvitamiseks. Sõiduk, mille hageja ostis, oli kasutuses olnud juba üle kümne aasta ning selle läbisõit oli 210 000 kilomeetrit. Kasutatud sõiduki puhul tuleb mõistlikult arvestada sellega, et asjal on senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine, mida uutel sarnastel sõidukitel tõenäoliselt ei esine. Sõiduki kuluosad, milleks on ka pihustid, kõrgsurvepumba rõhuregulaator, generaatori rihmaseib, võivad mistahes hetkel kehvemini toimida või hoopis töötamast lakata. Võlaõigusseaduse § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 223 kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 116 lg 1 annab lepingupoolele õigustuse lepingust taganeda juhul, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Rikkumised, mida eelkõige loetakse olulisteks lepingurikkumisteks, on loetletud sama paragrahvi lõikes 2. Hageja esitas sõidukil esinevate puuduste tõendamiseks J.R. Autoelekter OÜ dokumendi, mis hagiavalduses märgitu kohaselt on remondikalkulatsioon. Hageja seletusest tulenevalt on dokument koostatud sõidukile teostatud diagnostika põhjal. Dokumendist nähtub, et selle on koostanud JR, kes on dokumendis avaldanud oma seisukohad diagnostika tulemuste kohta ja koostanud remondikalkulatsiooni. Kohus leidis, et asjaolu, et JR peab nimetatud dokumendis oluliseks oma seisukohta pihustite osas kontrollida stendil, et ta kõrgsurvepumba rõhuregulaatori probleemi esinemist üksnes kahtlustab ning kiuksu, mis käib läbi sõiduki käivitamisel ja seisma jätmisel, vaid oletab, et seda teeb generaatori rihma seib, annab tunnistust et JR ka ise pole kindel, et sõidukil esinevad tema poolt märgitud puudused. Autol vigade kustutamise osas ei selgu tõendist, millal ja milliseid vigu on kustutatud ning neid asjaolusid ei osanud nimetada ka hageja. Pelgalt kahtluste ja oletustena avaldatud seisukohad ei võimalda autol vigade esinemist kindlaks teha. Kuna vaidlusalune sõiduk on varem olnud teise isiku valduses ja kasutuses, ei saa ainuüksi asjaolu alusel, et autol on määratlemata ajal kustutatud määratlemata vigu, ka tuvastada, et seda on teinud/teha lasknud kostja ning et kustutatud vead on seotud sõiduki väidetava käivitumise probleemiga. Isegi kui JRe poolt tõendis märgitud oletuslikud puudused sõidukil ka tegelikult esinevad, ei ole hageja esitanud asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks tuvastada, et nimetatud puudused
on sellised, mille tõttu ei ole sõidukiga liiklemine võimalik või lubatud. Asjaolule, et hageja väited sõidukil puuduste esinemise kohta on tõendamata, osundas kostja menetluse käigus korduvalt. Riigikohus märkis lahendis 3-2-1-154-12, et masinate rikete ja detailide purunemise põhjusi ei ole üldjuhul võimalik tuvastada muul viisil kui ekspertiisiga ning et eelkõige hagejal lasub masina puuduste olemasolu ja nende põhjuste tõendamise kohustus. Kirjalikus eelmenetluses olid pooled põhimõtteliselt ühel meelel, et sõidukil puuduste esinemist on võimalik tuvastada ekspertiisiga. Samas leidsid mõlemad, et tõendamiskohustusest tulenevalt peab ekspertiisi taotlema just vastaspool. Ka kohtuistungil käsitles kohus sama teemat, kuid pooled oma seisukohtadest ei taganenud ning ekspertiisi määramist ei taotlenud. Hageja jäi jätkuvalt seisukohale, et sõidukil esinevad puudused on tõendatud JR kirjeldatud asjaoludega remondikalkulatsioonis. Küll on tõendatud, et 09.04.2014 teostati sõidukile tehnoülevaatus, mille tulemus „Tehniliselt korras“ on kantud sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardile kehtivusega kuni 03.2016. Muu hulgas on nimetatud kontrollkaardile märgitud ka „Heitmed: Diisel Ei suitse“. Uuritud tõendid kinnitavad, et pärast auto ostmist on hageja seda sõitmiseks kasutanud ja sõitnud sellega 1286 km. Hageja seletuse kohaselt tundus talle, et ülevaatust ei tehtud põhjalikult. Ainuüksi hageja paljasõnaline tunne ei anna alust seada kahtluse alla dokumenteeritud tõendi (kontrollkaart) usaldusväärsust, muid tõendeid hageja ei esitanud. Kohus leidis, kõiki uuritud tõendeid kogumis hinnates, et ei ole tõendatud, et kostja müüs hagejale sõiduki, millel müümise hetkel esinesid sellised puudused, mille tõttu ei ole/ei olnud võimalik sõidukit sihtotstarbeliselt kasutada. Sellest tulenevalt puudub alus lugeda kostjat müügilepingut oluliselt rikkunuks. Seega puudus hagejal õigustus lepingust taganeda. Kohus hageja hagi ei rahuldanud, sellest tulenevalt kannab menetluskulud hageja. Kostja teatas kohtule, et temal menetluskulusid ei olnud. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta vastustaja kanda. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud talle kostja poolt müüdud sõidukil Ford Focus puuduste esinemist ning sõiduki puudusi ei tõenda eriteadmistega isiku arvamus ja remondikalkulatsioon. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et TsMS § 392 lg 1 p 4 järgi peab kohus eelmenetluses välja selgitama muu hulgas tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul selgeks teha, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama. Kohus ei selgitanud hagejale vajadust esitada sõiduki puuduste osas täiendavaid tõendeid, sh taotleda vastava ekspertiisi tegemist. Asja õigeks lahendamiseks tuleb praegusel juhul usaldusväärselt tuvastada, kas sõidukil esinevad hageja väidetud tehnilised vead/rikked, sh kas sõidukil esineb käivitamise probleem. Kohus asus ebaõigele seisukohale, nagu ei tõendaks hageja poolt esitatud eriteadmistega isiku arvamus sõidukil puuduste esinemist. JR arvamuses on üheselt tuvastatud, et sõidukil on olulised rikked, mis vajavad kõrvaldamist. Juhul kui sõidukil rikkeid ei esineks, siis ei oleks
vajadust koostada remondikalkulatsiooni rikete kõrvaldamiseks. Seega on hageja poolt tõendatud, et sõidukil esinevad olulised puudused, mille kõrvaldamise maksumus ületab sõiduki ostuhinda. Kostja ei vaielnud tegelikult vastu sellele, et sõidukil esinevad puudused ja käivitamisprobleemid, samuti ei ole kostja vastu vaielnud hageja väitele, et kostja lasi enne sõiduki käivitamist mingit vedelikku mootorisse. Kostja, käies hageja juures juulis 2014 sõidukit üle vaatamas, tuvastas ise, et sõiduk ei käivitu ning pidi eelduslikult olema sellest probleemist juba varem teadlik, sest ta teadis täpselt, et sõiduki käivitamiseks tuleb lasta vastavat vedelikku mootorisse. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust asudes seisukohale, nagu peaks hageja tõendama lisaks puuduste esinemisele veel ka seda, et nende puuduste tõttu ei ole sõidukiga liiklemine võimalik või lubatud. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 p 1 ja p 2 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis ning 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Ka kasutatud sõiduki müügil tuleb tavapäraseks pidada seda, et sõidukit peab olema võimalik käivitada, sest vastasel juhul ei ole võimalik sõidukit reaalselt kasutada. Juhul kui sõidukit vahetult pärast müüki aga käivitada ei õnnestu, siis on ilmne, et müüja on müünud lepingutingimustele mittevastava sõiduki. Kostja reklaamis sõidukit kui „Väga korralik auto“ ja „Väga heas korras!!“, mistõttu sai ja pidi hageja eeldama, et sõidukil ei ole mitte mingisuguseid puudusi, v.a. vajadus vahetada piduriklotsid, milles pooled ka eelnevalt kokku leppisid. Olukorras, kus on selgunud, et sõidukit ei ole võimalik käivitada ning selle remondikulud ületavad oluliselt ostuhinda, on ilmne, et kostja on müügilepingut rikkunud. Müügilepingust taganemiseks ei pea hageja täiendavalt tõendama, et sõiduki puudused on sellised, et nende tõttu ei ole sõidukiga liiklemine võimalik või lubatud, kusjuures praegusel juhul ei olegi sõidukiga liiklemine võimalik, sest sõiduk ei käivitu. Vaidlust ei ole selles, et müügilepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud, s.t. hageja on kostjale 07.05.2014 edastanud müügilepingust taganemise avalduse ja kostja on selle kätte saanud. Eelnevast nähtuvalt on täidetud ka taganemise materiaalsed eeldused, sest kostja on müügilepingut oluliselt rikkunud, müües hagejale lepingutingimustele mittevastava asja. Kohus andis ebaõige hinnangu sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardile, asudes väärale seisukohale, nagu tõendaks see sõidukil puuduste mitteesinemist. Sõiduki tehnoülevaatuse eeskirja kohaselt kontrollitakse tehnoülevaatusel vaid eeskirja kohaselt nõutavaid teatud peamisi sõiduki funktsioone ja osasid (s.o pidurid, rool, tuled, teljed, veljed, varustus, heitgaasid). Samas ei teostata selle ülevaatuse käigus sõiduki ammendavat ülevaatust, sh ei kontrollita selle käigus ei pihustite, kõrgsurvepumba ega hammasrihma korrasolekut, samuti ei ole tehnoülevaatusel võimalik tuvastada, kas sõiduk üldse käivitub külma mootoriga või mitte. Seega ei tõenda sõiduki tehnoülevaatuse läbimine, et sõidukil ei esineks hageja väidetud puudusi. Vastustaja seisukoht Kostja palub jätta kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna piisavat alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja hagi rahuldamiseks. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud seda, et talle kostja poolt müüdud sõiduk ei vastanud lepingutingimustele, seega ei ole alust rahuldada hageja VÕS § 188jj tulenevat tagasitäitmise ja kulutuste hüvitamise nõuet. Sellest tuleneb järeldus, et hageja taganemisavaldus ei ole kehtiv. Maakohus on otsust põhjendades järginud TsMS § 442 lg. 8 nõudeid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Riigikohtu lahendis 3-2-1-41-15 on selgitatud, et kohus ei pea juba eelmenetluse käigus võtma seisukohta, kas poole esitatud tõenditega on võimalik lugeda üks või teine asjaolu tõendatuks, ja kohus ei riku eelmenetluse ülesandeid, kui annab meneltusosalise esitatud tõenditele hinnangu kohtuotsuses. Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks. Asudes seisukohale, et menetlusosalise esitatud tõend on ebausaldusväärne, annab kohus esitatud tõendile hinnangu; kohus võib sealjuures tugineda asjaolule, mille esitas teine menetlusosaline. Lahendis 3-2-1-41-15 on Riigikohus selgitanud, et hagimenetlus on oma põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle, ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada pooltele tõendamiskoormise jaotust ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Seega Riigikohtu kohtupraktika praegused seisukohad ei toeta apellandi väidet, mille kohaselt maakohus rikkus selgituskohustust ja tegi hagi rahuldamata jättes üllatusliku otsuse. Ringkonnakohus juhib tähelepani, et maakohus on kahel korral - 06.01.2015 (toimiku lk. 105) ja 13.07.2015 (lk. 137) andnud pooltele täiendava tähtaja tõendite ja taotluste esitamiseks. Asjakohatu on apellandi väide, mille kohaselt kostja „ei vaielnud tegelikult vastu, et sõidukil esinevad puudused ja käivitusprobleemid, samuti hageja väitele, et kostja laskis enne sõiduki käivitamist „mingit vedelikku“ mootorisse. Kui apellant mõtleb siinkohal hageja faktiväidete omaksvõttu, siis kostja on vaielnud vastu sõidukil hageja märgitud puuduste olemasolule ja toimikust ei nähtu kostja omaksvõttu hageja väitele selle kohta, et kostja, käies hageja juures 2014.a. juulis sõidukit üle vaatamas, tuvastas ise, et sõiduk ei käivitu muidu, kui lasta vastavat vedelikku mootorisse. Sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardi andmeid hindas maakohus kogumis teiste tõenditega ja nendest ei nähtu andmeid, mis kinnitaksid hageja väiteid sõiduki puuduste kohta, mistõttu on põhjendamatu apellandi väide, et maakohus hindas seda tõendit ebaõigesti. Maakohus, asudes otsuses seisukohale, et ei ole tõendatud sõidukil puuduste olemasolu, mille tõttu ei ole võimalik autot sihipärastel kasutada, vastas sellega hageja väidetele ja sellega ei ole kohus väljendanud seisukohta, et müügikuulutuses esitatud kinnitus sõiduki väga heast seisukorrst ei kujuta endast müügilepingu (olulist) tingimust. Seoses apellatsioonakaeuse rahudamata jätmisega jäävad poolte meneltuskulud apellatisooniastmes apellandi kanda. Kostja ei ole ei maakohtus ega ka ringkonnakohtus
esitanud oma meneltuskulude nimekirja ega taotlenud oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist (väljamõistmist).
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
Ulvi Loonurm
Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.