Hageja: A.P, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx, lepinguline esindaja Jaanika Reilik Kostja: H.K., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xx xxxxx xxxx, lepinguline esindaja Tõnu Sarapuu
Kohtuistungi toimumise aeg
23.september 2015 Paide
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta tsiviilasja nr 2-14-22100 menetluskulud hageja kanda täies ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).
HAGEJA NÕUE
Lõpliku nõudena palus hageja kostjalt välja mõista sõiduki Ford Focus VIN-kood xxxxxxxxxxxxxxxx ostuhind 2850 eurot, asjaga seotud kulutused 330.80 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 16.54 eurot ning jooksev viivis alates 13.06.2014.
Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta hagi rahuldamata.
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
1.Kohus teeb käesoleva kohtuotsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõikes 1 sätestatu kohaselt, st jätab otsuse kirjeldavas osas märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
2.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et - H.K. (ka kostja, müüja) müüs xxxxx xxxxxx xxxxx OÜ komisjonimüügi kaudu kasutatud sõidukit Ford Focus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (ka sõiduk). Sõiduki müügikuulutuses oli kirjas, et sõiduk on „väga korralik“, „väga heas korras“ (tl 1-2, 10-12); - enne müügilepingu sõlmimist tegi hageja sõidukiga proovisõidu ning korda tehti esimene juhipoolne pidur, mis oli peale jäänud. Samuti ilmnes, et vahetamist vajavad piduriklotsid. Viimaste osas lepiti kokku, et kostja vähendab sõiduki hinda ja hageja vahetab piduriklotsid ise; - 09.04.2014 sõlmisid H.K. Müüjana ja A.P Ostjana müügilepingu (Leping), millega müüja kohustus ostjale üle andma sõiduki Ford Focus ning ostja kohustus sõiduki vastu võtma ja tasu-
Tsiviilasi 2-14-22100 ma ostuhinna 2850 eurot (tl 27, 95). Müügilepingus ei märgitud, et sõidukil oleks mingeid puudusi; - kostja on hagejale sõiduki üle andnud, hageja sõiduki vastu võtnud ja tasunud kostjale sõiduki ostuhinna 2850 eurot täies ulatuses; - hageja on kandnud pärast müügilepingu sõlmimist sõidukiga seoses kulusid: registreerimise kulu 192.20 eurot, kindlustamise kulu 51.62 eurot, tehnilise ülevaatuse kulu 36 eurot, piduriklotside vahetus 21 eurot ja diagnostika 30 eurot, kokku 330.80 eurot (tl 4, 13-18); - 07.05.2014 esitas hageja kostjale avalduse Lepingust taganemiseks põhjusel, et sõiduk hommikuti „külmalt“ ei käivitu ja vajab 4055.90 eurot maksvat remonti. Seetõttu soovis hageja sõiduki kostjale tagastada ning kostjalt tagasi saada sõiduki ostusumma ja sõidukiga seoses hagejale tekkinud kulutused (tl 3, 29-32, 61); - sõiduk on siiani hageja valduses; - hageja on sõidukiga läbinud 1286 km (tl 84,89-90,94); - kostja ei ole hagejale sõiduki ostusummat tagastanud ega sõidukiga seotud kulutusi hüvitanud. Vaidlustamata asjaolud on ka tõendatud. Vaidlustamata asjaolud loeb kohus tuvastatuks.
3.Hageja nõuab kostjalt ostetud sõiduki ostuhinna tagastamist ja sõidukile tehtud kulutuste hüvitamist ja seda põhjusel, et kostja müüs talle lepingutingimustele mittevastava sõiduki, millel polnud kokkulepitud omadusi. Kostja reklaamis autot kui väga heas seisukorras sõidukit, kuid juba järgmise ja ülejärgmise päeva hommikul sõiduk koheselt ei käivitunud. Pärast mitmekordset proovimist käivutus sõiduk suure sinise suitsu ja ebameeldiva lõhnaga. Sellest veast pidi kostja eelnevalt teadma. Kuna müüja ei andnud hagejale töökorras ja lepingutingimustele vastavat sõidukit, taganes hageja 07.05.2014 Lepingust. Kostja ei nõustunud, et müüs hagejale puudustega auto. Kostja märkis, et enne ostmist tutvus hageja sõidukiga põhjalikult, tegi proovisõidu ning sõiduk läbis ostmise päeval ka tehnilise ülevaatuse tulemusega „Tehniliselt korras“. Hageja oli juba enne müügilepingu sõlmimist informeeritud, et sõidukil vajavad vahetamist piduriklotsid. Sel põhjusel alandas müüja ka sõiduki müügihinda. Hageja väitis, et auto ei käivitunud, kuid ometi ta kasutas seda. Alates ostmisest on hageja sõitnud sellega 1286 km. Ka diagnostika tegemisel polnud probleeme auto käivitumisega. Hageja väited, et probleemide ilmnemisel informeeris ta sellest koheselt kostjat, on paljasõnalised ega vasta tõele. Hageja helistas esimest korda aprillikuu lõpus, so kolm nädalat pärast müügilepingu sõlmimist ning ütles, et tahab sõiduki tagasi tuua kuna masin käivitub raskustega. Samas keeldus hageja kostjaga probleemi üle arutlemast öeldes, et läheb advokaadi juurde. 07.05.2014 esitati kostjale avaldus müügilepingust taganemiseks ja kulutuste hüvitamiseks. Lisaks märkis kostja, et sõiduk, mille hageja ostis, oli kasutuses olnud juba üle kümne aasta ning selle läbisõit oli 210 000 kilomeetrit. Kasutatud sõiduki puhul tuleb mõistlikult arvestada sellega, et asjal on senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine, mida uutel sarnastel sõidukitel tõenäoliselt ei esine. Sõiduki kuluosad, milleks on ka pihustid, kõrgsurvepumba rõhuregulaator, generaatori rihmaseib) võivad (eriti kasutatud sõidukite puhul) mistahes hetkel kehvemini toimida või hoopis töötamast lakata (tl 60-61, 84-85). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS § 217 lg 2 p 1). VÕS § 223 kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 116 lg 1 annab lepingupoolele õigustuse lepingust taganeda juhul, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Rikkumised, millised eelkõige loetakse olulisteks lepingurikkumisteks, on loetletud sama paragrahvi lõikes 2. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Arvestades, et kostja vaidles vastu hageja väitele, et Lepingu objektiks olev sõiduk ei vastanud lepingutingimustele, st ei olnud hagejale müümisel töökorras, lasus hagejal kohustus oma sellekohast väidet tõendada.
Tsiviilasi 2-14-22100
4.Hageja esitas sõidukil esinevate puuduste tõendamiseks J.R. xxxxxxxxxxx OÜ dokumendi, mis hagiavalduses märgitu kohaselt on Remondikalkulatsioon (tl 8 Lisa 9). Hageja seletusest tulenevalt on dokument koostatud sõidukile teostatud diagnostika põhjal. Dokumendist nähtub, et selle on koostanud Janek Ratas, kes on dokumendis avaldanud oma seisukohad diagnostika tulemuste kohta ja koostanud remondikalkulatsiooni. Nimetatud dokumendis on J.R märkinud „Pihustite tagasivoolukogused lubatud ajaühiku kohta on suured. Viga on pihustite tagasivoolu klappides. Pihustid tuleb ära vahetada. (Kindluse mõttes tuleb pihustid panna stendi ja kontrollida pihustamiskuju ja koguseid). Kahtlus on ka kõrgsurvepumba rõhuregulaatoris, kuid seda ei saa muud moodi kindlaks teha, kui see uue vastu ringi vahetada. Mootori käivitamisel ja seisma jätmisel käib kiuks läbi. Generaatori rihmaseib teeb seda arvatavasti. NB! Autol on hiljaaegu vigu kustustatud (tl 24-26). Asjaolud, et J.R peab oluliseks oma seisukohta pihustite osas konrollida stendil, et ta kõrgsurvepumba rõhuregulaatori probleemi esinemist üksnes kahtlustab ning kiuksu, mis käib läbi sõiduki käivitamisel ja seisma jätmisel vaid oletab, et seda teeb generaatori rihma seib, annab tunnistust et J.R ka ise pole kindel, et sõidukil esinevad tema poolt märgitud puudused. Autol vigade kustutamise osas ei selgu tõendist, millal ja milliseid vigu on kustutatud ning neid asjaolusid ei osanud nimetada ka hageja. Kohus on seisukohal, et pelgalt kahtluste ja oletustena avaldatud J.R’e seisukohad ei võimalda autol vigade esinemist kindlaks teha. Kuna vaidlusalune sõiduk on varem olnud teise isiku valduses ja kasutuses, ei saa ainuüksi asjaolu alusel, et autol on määratlemata ajal kustutatud määratlemata vigu ka tuvastada, et seda on teinud/teha lasknud kostja ning et kustutatud vead on seotud sõiduki väidetava käivitumise probleemiga. Samas - isegi kui J.R’e poolt tõendis märgitud oletuslikud puudused sõidukil ka tegelikult esinevad, ei ole hageja esitanud asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks tuvastada, et nimetatud puudused on sellised, mille tõttu ei ole sõidukiga liiklemine võimalik või lubatud. Asjaolule, et hageja väited sõidukil puuduste esinemise kohta on tõendamata, osundas kostja menetluse käigus korduvalt. Riigikohus on lahendis 3-2-1-154-12 märkinud, et masinate rikete ja detailide purunemise põhjusi ei ole üldjuhul võimalik tuvastada muul viisil kui ekspertiisiga ning et eelkõige hagejal lasub masina puuduste olemasolu ja nende põhjuste tõendamise kohustus. Kirjalikus eelmenetluses olid pooled põhimõtteliselt ühel meelel, et sõidukil puuduste esinemist on võimalik tuvastada ekspertiisiga. Samas leidsid mõlemad, et tõendamiskohustusest tulenevalt peab ekspertiisi taotlema just vastaspool. Ka kohtuistungil käsitles kohus sama teemat, kuid pooled oma seisukohtadest ei taganenud ning ekspertiisi määramist ei taotlenud. Hageja jäi jätkuvalt seisukohale, et sõidukil esinevad puudused on tõendatud J.R’e kirjeldatud asjaoludega Remondikalkulatsioonis. Küll on tõendatud, et 09.04.2014 teostati sõidukile Ford Focus Vin-kood xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tehnoülevaatus, mille tulemus „Tehniliselt korras“ on kantud sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardile kehtivusega kuni 03.2016. Muu hulgas on nimetatud kontrollkaardile märgitud ka „Heitmed: Diisel Ei suitse“ (tl 41). Uuritud tõendid kinnitavad ka seda, et pärast auto ostmist on hageja seda sõitmiseks kasutanud ja sõitnud sellega 1286 km (odomeetri näit 09.04.2014 - 211401 km ning 20.07.2014 212687 km). Hageja seletuse kohaselt tundus talle, et ülevaatust ei tehtud põhjalikult. Tõendeid, mis kinnitaksid hageja „tunnet“, esitatud ei ole. Ainuüksi hageja paljasõnaline tunne ei anna alust seada kahtluse alla dokumenteeritud tõendi (kontrollkaart) usaldusväärsust. Kõiki uuritud tõendeid kogumis hinnates ei ole kohtu hinnagul tõendatud, et kostja müüs hagejale sõiduki, millel müümise hetkel esinesid sellised puudused (tehnilised vead/rikked), mille tõttu ei ole/ei olnud võimalik sõidukit sihtotstarbeliselt kasutada. Sellest tulenevalt puudub ka alus lugeda kostjat müügilepingut oluliselt rikkunuks. Olukorras, kus kostja ei ole müügilepingut oluliselt rikkunud, puudus hagejal õigustus Lepingust taganeda. Kõike eeltuvastatut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et hageja hagi esitatud asjaoludel ja tõendite puhul ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
5.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus hageja hagi ei rahuldanud, st tegi otsuse hageja kahjuks. Sellest tulenevalt kannab menetluskulud hageja ja seda täies ulatuses. Kostja on kohtule teatanud, et temal menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.