nende Hageja: M. A. (isikukood: xxxx; xxxx); Hageja seaduslik esindaja: I. A. (isikukood: xxxx; xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Anastassia Rumjantseva (e-post: [email protected]); Kostja: N. A. (isikukood: xxxx; xxxx; e-post: xxxx); Kostja lepinguline esindaja: Riho Viik (e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt N. A. (isikukood: xxxx) välja M. A. (isikukood: xxxx) kasuks igakuine elatis summas 433,10 eurot alates 22.07.2022 kuni M. A. täisealiseks saamiseni.
3.Mõista kostjalt N. A. (isikukood: xxxx) välja M. A. (isikukood: xxxx) kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 10.05.2022 - 21.07.2022 eest summas 382,39 eurot.
4.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on kostja N. A. kohustatud kandma:
punktis 2 nimetatud elatismaksed I. A. pangakontole nr xxxx vastava kuu 1. kuupäevaks, märkides selgituseks „elatis“ ja lapse nimi, kelle eest makse tehakse;
4.2.punktis 3 nimetatud elatise võlgnevuse I. A. pangakontole nr xxxx, märkides selgituseks „elatise võlg“ ja lapse nimi, kelle eest makse tehakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
1(11)
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hagiavaldusest nähtub, et hageja on kostja laps. Alates 10.05.2022 elab laps emaga. Kostja ei täida ülalpidamiskohustust kohaselt.
2.Hageja seaduslik esindaja taotleb hageja ülalpidamiseks elatist igakuiselt alates 22.07.2022 summas 500 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt ajavahemiku 10.05.2022 - 21.07.2022 eest summas 923,53 eurot.
3.Kostja töötasu on 3500 eurot ja peaks eeldatavalt võimaldama hageja nõude rahuldamist.
4.Hageja igakuised vältimatult vajalikud kulud on järgmised: Igakuine kulu
Summa eurodes
Toit Riided ja jalatsid Eluaseme kommunaalkulud Elekter Transport Ravimid ja hügieenitarbed Lasteaed Üritused Mänguasjad Internet ja TV Logopeed
Muudu kulud (jalgratas, pliiatsid, paber, värviraamat, viltpliiatsid) Kokku
Viide hagi lisale
Lisa 1-2 Lisa 3 Lisa 4 Lisa 5 Lisa 6-8
Lisa 9-10 Lisa11-12,
Lisa 13
2(11)
5.Hageja seaduslik esindaja saab lapsetoetust summas 60 eurot.
6.Võlgnevuse kalkulatsioon: Periood Mai 2022 (10.05.202231.05.2022, 22 päeva) Juuni 2022 Juuli 2022 (01.07.202221.07.2022, 21 päeva)
KOKKU
Elatis, eurot
Nõutava elatise suurus
354,83 eurot. Kostja on tasunud 150 eurot, seega võlg 204,83 eurot 120 eurot on kosja poolt tasutud, võlg 380 eurot.
Võlg 338,70 eurot. Kostja pole tasunud. 923,53 eurot
7.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks: igakuine elatis 500 eurot alates 22.07.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni; elatise võlgnevus ajavahemiku 10.05.2022 - 21.07.2022 eest 923,53 eurot. Ülekanne teha I. A. pangakontole nr xxxx iga kuu 1. kuupäevaks.
8.Seonduvalt kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Oma vastuses kostja kinnitas, et on nõus maksma iga kuu elatisraha 250 eurot. Seega kostja on antud summa osas on hagi õigeks võtnud. Kostjal puuduvad vastuväited, et laps vajab logopeedi kursuseid. Kostja on tasunud elatist 257.20 eurot augustikuus, kuid hageja nõuab võlgnevuse tasumist ajavahemiku alates 10.05.2022 - 21.07.2022. Seega kostja vastuväide ei ole asjakohane. Poolte vahel puudub vaidlus, et selle vahemikku eest on kostja tasunud elatist summas 270 eurot. Hageja on antud summaga arvestanud võlgnevuse kalkulatsioonis. Summa 72,19 eurot ei ole arusaadav, tšekile on märgitud puur närilistele. Tekkib küsimus, kuidas on see kulu lapsega seotud. Seda ei saa lugeda lapse vajaduse rahuldamiseks. Kostja ei ole lapsele riideid ja mänguasju üle andnud, seega on kostja väide, et tema tasus riiete ja mänguasjade eest, asjakohatu. Seda enam skaneering 2, 21.05 tšekil summad ei klapi. Skaneeringul 3 on toodud kulud looma ostmisele, mitte lapse vajaduste rahuldamisele. Arusaamatuks jääb kulu mais 2022 summas 26,30 eurot. Vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või muul teisel viisil või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Hageja seaduslik esindaja sellist nõusolekut andnud ei ole ja ei kiitnud sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmist hiljem heaks.
9.Hageja käib alatest septembrist kursustel, millega seonduvalt tekivad täiendavad kulud.
KOSTJA VASTUS
10.Kostja palub kohtul välja mõista hageja ülalpidamiseks igakuiselt elatis vastavalt elatisraha kalkulaatorile, kuid mitte vähem kui 250 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni tasumisega I. A. pangakontole nr xxxx iga kuu 01. kuupäevaks. Ühekordsed või 3(11)
ajutised kulutused lapsele maksab kostja arve koopia saamisel 50% otse arve esitajale või hagejale igakuiselt lisaks.
11.Hageja seaduslik esindaja on keeldunud last kostjaga kohtuda laskma. Kostja soovib väga lapsega kohtuda, on nõus elatist 250 eurot kuus tasuma ka juhul, kui kohtumiste aeg on 50%:50% kogu ajast. Ta on seda hageja lapse emale teatanud, kuid asjata, lapsega tal kohtuda ei lubata.
12.Kostja on elatisraha maksnud ja kulutusi kandnud.
13.Hageja vajaduste nimekirja on esitatud ilmselt liialdatuna: a. Toit 150 eurot kuus on 4 aastase kohta võimatult suur ja ebatervislik. Usutav on toidu ja jookide puhul kuni 60 kuni 70 eurot kuus. b. Riided ja jalatsid 120 eurot keskmiselt kuus on samuti ilmne liialdus, 4 aastasele lapsele nii palju ei kulu. Usutav on kuni 30 kuni 40 eurot kuus. c. Eluaseme kommunaalkulude tõend maikuu 2022 kohta on hagejal tõendites vahele jäänud. Arusaamatult suur kirje on aprillis tasutaval arvel lisas 1, mis on 265.05 eurot vee kuumendamise kulu, kui keskmiselt oli see teiste tõendite järgi 50 kuni 60 eurot ja vee ning kanalisatsioonikulu 182,40 eurot, mis on samuti 3 korda keskmisest suurem. Põhjendust ei ole esitatud. Ilmselt on tegemist ühekordselt hooletult kuuma vee kraani lahtijätmisega. Ilma selleta oleks kulu 1 inimesele keskmiselt 75 eurot kuus, mitte 90. d. Elekter on hagejal 60 eurot kuus, mis tähendaks korteri elektrikulu kuus 3 inimesele (hagejaga koos vanaemale kuuluvas 3-toalises korteris elavad tema ema ja õde) 180 eurot. Tegelikult on hageja ise esitanud lisas 3 väljavõtte 5 kuu kohta kogusummas vaid 300 eurot (sedagi vaid ühe kuu eriliselt suure elektriarve tõttu) ehk kuus kulub keskmiselt 60 eurot, mis 3 inimesele kohta on igaühele 20 eurot, liialdus on siin 3 korda. e. Transport on nõutud summas 70 eurot kuus olukorras, kus Tallinnas on tasuta ühistransport. Autokütuse kulude lisatud arved näitavad, et kulutused olid tegelikult emale autoga sõitmiseks, sest 4 aastane 70 euro eest kuus ise või oma vajadusteks üle 500 kilomeetri kuus (2 eurot liiter saaks osta 35 liitrit kütust, sellest 7 liitrit 100 kilomeetri kohta linnas tulebki 500 kilomeetrit läbisõitu) ei sõidaks. Logopeedi juures käimine on hagejal pealegi ajutine kütusekulutus, kui tegemist oli sellise kulutusega. Transport võib usutavana olla 10 kuni 20 eurot kuus. f. Ravimid ja hügieenitarbed 40 eurot on terve lapse puhul liialdus. Hageja pole selgitanud nii suure igakuise kulutuse vajadust. Pealegi on juuni 2022 arved esitatud kokku vaid umbes 30 eurole. Arstimid jms on elatisraha puhul mõeldud hagejale, mitte kogu perele. g. Arusaamatu on igakuised hageja üritused 50 euro eest kuus. Usutav on 15 eurot mitmesugusteks üritustega seotud väljaminekuteks. h. Mänguasjad 50 euro eest kuus on samuti liialdus, usutav on 10 eurot. i. Logopeedi tasu 580 eurot kuus on erandlik ajutine kulu, mitte püsiv väljaminek, millest 50% iga kuu on kostja nõus täiendavalt tasuma seni, kuni need on hagejale vajalikud. j. Muud kulud olevat 34 eurot. Kuid jalgratas on mitme aasta peale jagunev kulu. Muu kulu on iga kuu kohta 2-3-4 eurot (pliiatsid, paber, värvimise raamat, viltpliiats). Seega 30 eurot jalgrattale on aastas kokku 360 eurot ehk rohkem 229 eurot (hageja lisa 13) maksnud jalgratta hinnast. Isegi kui edaspidi uue jalgratta hind oleks suurem, siis igal aastal uut jalgratast ei ostetaks, sellises vanuses kestaks see vähemalt 3 aastat, kuu keskmine oleks antud juhul 6,36 eurot, seega 4(11)
summa on ilmne 5 kordne liialdus ja õige oleks maksimaalselt ehk varuga muude kuludena on usutav 10+3 eurot. Reaalne keskmine summa on kokku umbes 400-500 euro vahel. See summa väheneb, kui kostja lapsega sagedamini kohtuda saab. Kuid nagu märgitud, on kostja nõus maksma iga kuu elatisraha 250 eurot ka juhul, kui laps pool aega tema juures on. Mõistetavaks erandiks on erakorralised kulud sh logopeedi kulu 580:2=290 eurot kuus, mis kuuluks tasumisele eraldi. Kostja oleks elatisraha kalkulaatorist tuleneva summaga nõus ja praegu tasuks lisaks lapse logopeedi kulud. Kosja palub hagejal edaspidi saata sellised lapse teaduspõhiseks raviks ja arenguks vajalike arvete koopiad endale iga kuu, et ta saaks neist teada ja 50% ulatuses arve esitajale või hagejale tasuda.
14.Pole tõsi, et kostja pole tagasiulatuva nõude ajavahemikul lapsele kulutusi teinud või elatisraha maksnud. Ka hageja on ise lisas oma kirjas kinnitanud, et kostja maksab elatisraha 120 eurot kuus ja seega on tema väited vastuolulised. Kostja on regulaarselt elatisraha maksnud, sh mais 2022 150 eurot, juunis 120 eurot ja juulis-augustis 257.20 eurot. Kokku 3 kuu eest 527.20 eurot. Lisaks ostis kostja hagejale suveks riideid 400 euro eest, ostis lapsega pärast 10.05.2022 kohtudes lisaks toidule pileteid lõbustustele (akvapark, loomaaed, laste mängutuba, kino jms). Kostja juures ootavad last ostetud uued mänguasjad, joonistusvahendid, raamatud. Kokku on kostja tasunud lapsega seotud kulutusi: • mais 2022 26,30+72,19+311,65+54,96 eurot, • juunis 72,31 eurot, • ülekannetega kokku 527,20 eurot, • kõik kokku 1064,58 eurot.
15.Logopeedi kulude puhul on tegemist ajutiste kuludega, millede kestuse kohta ei ole hageja teavet esitanud. Pole teada, kui pikalt ravi kestab ja kui pikalt vastavalt tuleks kostjal logopeedikulusid täiendavalt tasuda. Kui hageja loodab, et logopeedi tasu tasuks kostja kuni hageja täiskasvanuks saamiseni, siis ei ole see asjakohane ja sellise nõudega kostja ei nõustu. Kostjal puuduvad vastuväited, et laps vajab logopeedi kursused.
16.Riided ja mänguasjad on isa juures lapse käsutuses. Laps on nende kasutaja, kui ta isa juures elab. Seega hoiab riideid jms kostja.
17.Pooled on suutnud edukalt ja mõlemale poolele vastuvõetavalt sõlmida 27.10.2022 kokkuleppe lapsega kohtumiste graafiku osas. Kuna hagejat ei ole rahuldanud kostja poolt pakutu, lapsega kohtumiste graafik erineb oluliselt kostja poolt planeeritust, siis kostja loobub kõigist omapoolsetest varasematest elatisrahaga seotud pakkumistest ja pakub välja lähtuda elatisraha suuruse praktilisel arvutamisel nn elatiskalkulaatorist, mis paindlikult arvestab aastatega muutuvaid olusid.
18.Hageja on esitanud 04.10.2022 kaks lisa ilma neid kommenteerimata. Oletuslikult, kui need kaks arvet peaks tõendama ajutisi kulutusi lapse harimiseks, siis on need küll hetkel vajalikud kulutused, kuid nad on ainult ajutised kulutused, mitte süstemaatilised ja sellistena nad ei tõenda lapsega seotud püsikulutusi ega pidevalt kuni lapse 18 aasta saamiseni makstava vajaliku elatisraha suurust. Seega pole need menetluses asjakohased ja kostja palub kohtul neid mitte arvestada. 5(11)
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
20.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad; • alates 10.05.2022 elab hagejad emaga; • hageja eest tasutakse riiklikke toetusi lapse emale.
21.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks: a. igakuine elatis 500 eurot alates 22.07.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni; b. elatise võlgnevus ajavahemiku 10.05.2022 - 21.07.2022 eest 923,53 eurot.
22.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) hageja kulud on ülemäärased ja tõendamata ning osa kuluartikleid on põhjendamatud; (ii) on hagejale ülalpidamist andnud ja on nõus edaspidi tasuma elatist seadusjärgses määras.
23.Hageja kulud on 1338 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummäära ületavas summas, on tal kohustus kulude suurust tõendada. 6(11)
Kostja on vaidlustanud hageja kulude suuruse. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus
Toit
kulu suurus, eurot
Riided ja jalatsid
Eluaseme kommunaalkulud
75,15
Elekter
Transport
Kohtu kommentaar Kulu suurus on tõendamata. Samas on üldteada asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu. Tegemist on kasvava lapsega, kelle toidusedel peab olema mitmekesine ja tervislik. Kulu suurus ei ole toiduainete hindasid arvestades ülemäärane (ca 5 eurot päev). Kulu suurus on tõendamata. Samas on üldteada asjaolu, et inimene vajab elamiseks riideid ja jalanõusid. Arvestades viidatud kaupade tavapärast maksumust (keskmine kvaliteet ja hind), kulumit ning koosseisu (mh vajadust hooajaliste riiete järele), leiab kohus, et kulud põhjendatud ja vajalik ning mõistlik suurus on 60 eurot kuus (720 eurot aastas), mitte hageja poolt märgitud 120 eurot kuus (1440 eurot aastas). Tõendid tlk 5-6. Kohus nõustub kostjaga, et 2022. a aprillikuu arve tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd sealt nähtuv veetarve ületab tavapärast tarbimist ca 5 korda. Hageja ei ole nimetatud anomaaliat selgitanud. Kohus lähtub ülejäänud arvetest ning saab 5 kuu keskmiseks kommunaalkulude suuruseks 225,42 eurot. Pooled ei vaidle, et korteris on 3 elanikku, mistõttu on hageja osa nimetatud kuludest 75,15 eurot kuus. Tõend tlk 7. Nähtub, et korteri elektrikulu 5 kuu peale on 300 eurot, st ühes kuus keskmiselt 60 eurot. Pooled ei vaidle, et korteris on 3 elanikku, mistõttu on hageja osa nimetatud kuludest 20 eurot kuus. Tõend tlk 8. Kostja on vaidlustanud. Kostja on põhistanud, et hageja transpordi kulu ei saa olla sedavõrd suur. Kohus nõustub kostja seisukohaga. Hageja ei ole andnud adekvaatseid selgitusi selle kohta, mis põhjusel peaks laps arvestuslikult sõitma ca 500 km kuus. Arvestades lapse vanust (4 aastat) ning sellest tulenevat ilmset transpordivajadust (üritused, arst, vahel lasteaed jms), leiab kohus, et põhjendatud on transpordikuluna arvestada 25 eurot kuus.
7(11)
Ravimid ja hügieenitarbed
Lasteaed
82,84
Üritused
Mänguasjad
Internet ja TV
Logopeed
Tõendid tlk 9. Kostja on vaidlustanud. Hageja tõenditest ei nähtu sedavõrd suur kulu. Tšekilt nähtuv Strepsils Intensive losengid on mõeldud kasutamiseks alates 12. eluaastast. Samuti ei ole võimalik eeldada, et hageja ravimikulu oleks sedavõrd kõrge igakuiselt. On mõistetav, et haiguse ajal ning hooajaliselt on kulu mõnevõrra kõrgem, kuid seevastu haiguste hooajavälisel ajal on kulu madalam. Arvestades et tegemist on siiski vältimatult vajaliku kuluga, loeb kohus kulu põhjendatuks summas 20 eurot kuus. Kostja ei ole vaidlustanud. Samas tõenditest nähtub, et kulu suurus on keskmisel 82,84 eurot kuus. Kohus lähtub tõenditest. Kostja on vaidlustanud. Kulu suurus on tõendamata. Samas on üldteada asjaolu, et lapsed osalevad sõprade sünnipäevadel, käivad mängutubades, võtavad osa kultuuriüritustest jms. Kohus loeb kulu põhjendatud suuruseks 25 eurot kuus. Kostja on vaidlustanud. Kulu suurus on tõendamata. Samas on üldteada asjaolu, et lapse arengus ja heaolu tagamisel on mänguasjadel tähtis roll. Kohus loeb kulu mõistlikuks suuruseks 20 eurot kuus. Kostja ei ole vaidlustanud. Tõendid tlk 13-14. Kulu suurus põhjendatud. Kostja on vaidlustanud osaliselt. Kostja leiab, et kulu on vajalik, kuid tegemist on ajutise kuluga. Kulu suurust kostja ei vaidlusta, vaid märgib, et on nõus arvete alusel tasuma 50% kulust. Kohus leiab, et kulu vajalikkus on tõendatud (tlk 19 – logopeedi ülevaade ja hinnang ravivajadusele). Tlk 15 pangakonto väljavõte on kohtu hinnangul asjassepuutumatu tõend, kuivõrd sealt ei nähtu, mille katteks makseid on tehtud, ühtlasi ei ühti saaja nimetus ning lapsele teenust osutanud asutuse nimetus. Kohus lähtub logopeedi kulude suuruse hindamisel kohtule esitatud „teekonnalehest“ (tlk 16-17), kust nähtuvalt on perioodil 29.04.2022 – 12.07.2022 (75 päeva) kulunud teenuse soetamisele 945 eurot, st päevakulu on keskmiselt 12,60 eurot (945 / 75) ning keskmine kuukulu seega 378 eurot (12,60 x 30). Kohus sellest ka lähtub. Hageja on istungil selgitanud, et kulu tuleb kanda veel aastaid (vähemalt lapse kooliminekuni), mistõttu leiab kohus, et tegemist ei ole ajutise kuluga ja seda tuleb elatise väljamõistmisel arvestada.
Tõend tlk 18. Kostja on vaidlustanud. Kohus leiab, et sellises vanuses laps saab ratast kasutada ca 2 aastat, enne kui see väikseks jääb. Ratta maksumus oli 229 eurot ning igakuine kulu seega 9,54 eurot (229/24). Kunstitarvete kulu on tõendamata, kuid vastava kulu tekkimine on üldteada asjaolu. Arvestades tarvete tavapärast kulu ja maksumust, leiab kohus, et nende rahaline kulu on 5 eurot kuus. Kulu suurus kokku seega 14,54 eurot kuus (9,54 + 5). Tõend tlk 66-67. Kostja on vaidlustanud osaliselt, märkides, et tegemist ei ole püsikuluga, mis on olemas kogu nõudeperioodil. Kohus nõustub kostjaga. Samas on tegemist huvitegevuse seisukohalt vajaliku kuluga ning kooliõpingutega alustades asendub tõenäoliselt mõne muu huviringiga. Tavapäraselt kestab eelkool septembrist aprillini, so 8 kuud. Seega jaotatuna aasta peale ning seejärel 1 kuu peale, on kulu suurus arvestuslikult 48.67 eurot kuus.
Eeltoodu alusel loeb kohus hageja põhjendatud kulutuste suuruseks 926,20 eurot kuus. Puudub vaidlus, et hagejale makstakse lapsetoetust 60 eurot kuus ning et see tuleb kuludest maha arvestada (PKS § 101 lg 5), misjärel tuleb vanematel kanda hageja kulusid täiendavalt 866,20 euro ulatuses, mis kummagi vanema kohta on 433,10 eurot (866,20/2).
24.Kostja ei ole väitnud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavat elatist tasuda. Hageja on kostja majanduslikku seisukorda kirjeldanud ning kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Kohus loeb kostja majandusliku seisukorra piisavaks. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Seega eeldab kohus, et kostja majanduslik olukord on piisavalt hea.
25.Asjakohatud on kostja viited, et ta on lapsele andnud ülalpidamist, ostes talle riideid, jalanõusid jms. Kohus märgib, et elatise tasumise kohustus loetakse täidetuks raha kandmisega last kasvata vanema arvelduskontole (PKS § 100 lg 1-2). Kostja ei ole tõendanud, et vanemate vahel oli kokkulepe, mille kohaselt loetakse ülalpidamiskohustus täidetuks muul viisil, nt riiete ja jalanõude ostmise teel. Asjakohatu on poolte vaidlus lapsega suhtlemise teemal. Käesolev vaidlus ei puuduta lapse hooldusõiguslikku temaatikat, vaid on suunatud üksnes lapse ülalpidamiskohustusega seonduva lahendamisele. Kostja ei ole esile toonud, kui palju veedab hageja aasta jooksul keskmiselt aega kostja juures. Kostja on viidanud, et vanemate vahel on pooleli suhtluskorra vaidlus, kuid selle tulemi kohta ei ole kohtule asjaolusid ja tõendeid esitatud. Seega ei kohalda kohus käesoleval juhul PKS § 101 lg-st 6 tulenevat.
26.Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja edasiulatuva igakuise elatise hageja kasuks summas 433,10 eurot kuus alates 22.07.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 9(11)
27.Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise ajavahemiku 10.05.2022 21.07.2022 eest summas 923,53 eurot. Pooled ei vaidle, et nimetatud perioodil on kostja tasunud elatist 270 eurot (tlk 48 – konto väljavõte), mida on hageja nõude puhul arvesse võtnud. Kostja leiab, et tagasiulatuv elatisnõue on alusetu, kuna kostja on nimetatud perioodil andnud lapsele ülalpidamist elatise tasumise ja asjade (tlk 45-47 - tšekid) ostmise näol. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Hageja nõuab tagasiulatuvalt elatis arvestusega, et kostja kohustus on 500 eurot kuus. Kohus on ülal lapse kulusid analüüsinud ning leidis selle pinnalt, et lapse elatisnõue on edasiulatuvalt põhjendatud summas 433,10 eurot kuus. Kohus lähtub ka tagasiulatuva elatise kontekstis nimetatud suurusest. Kohus on ülal märkinud, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et tasuda edasiulatuvat elatist. Seega on kõik eeldused tagasiulatuva elatisnõude rahuldamiseks justkui täidetud. Siiski rahuldab kohus tagasiulatuva elatisnõude osaliselt, vähendades nõuet. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks enne 05.07.2022 (tlk 21-22 – hageja seadusliku esindaja sõnumi väljavõte) pöördunud kostja poole nõudega tasuda elatist ca kahekordses seadusjärgses määras s.o summas 500 eurot kuus. Olukorras, kus hageja jõudis 2022. a maikuus arusaamale, et kostjal on tema ees ülalpidamiskohustus 500 eurot kuus ja et kostja seda kohustust rikub, tulnuks koheselt hagiavaldusega kohtu poole pöörduda. Hageja aga ootas hagi esitamisega kuni 2022. a juunini, nõudes sealjuures tagasiulatuvalt miinimummäära peaaegu kahekordselt ületavas määras elatise tasumist ka perioodi eest, mil ta kostja poolsete maksete suurusega vaikimisi nõustus – kohtu hinnangul on sellise nõude esitamine üllatav ja ebaõiglane.
10(11)
Kuivõrd puuduvad tõendid, et enne 05.07.2022 oleks hageja nõudnud elatist summas 500 eurot kuus, siis pidi kostja eeldama, et tal lasub kohustus tasuda elatist vähemalt seadusjärgses miinimummääras (seda enam, et käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud asjaolud, mis annaks elatise suurust alla miinimummäära vähendada). Alates 05.07.2022, mi teatas hageja esindaja, et soovib elatist saada 500 eurot kuus, pidi kostja aru saama, et edaspidiselt ei nõustu hageja enam vaikimisi seadusjärgses määras või sellest väiksema elatisega ning et kostjal lasub kohustus tasuda elatist nüüdsest lapse kuludele vastavas määras. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista seadusjärgne elatis perioodi 10.05.2022 – 04.07.2022 eest summas 414,88 eurot (miinimummäär 225,64 eurot kuus; maikuu 22 päeva eest seega 160,13 eurot; juunikuu eest 225,64 eurot; juulikuu 4 päeva eest 29,11 eurot; summa kokku 414,88 eurot) ning alates 05.07.2022 kuni 21.07.2022 summas 237,51 eurot (arvestusega 433,10 eurot kuus; 17 päeva). Võlg kokku 652,39 eurot (414,88 + 237,51). Kostja on tasunud 270 eurot, mis tuleb nõudest maha arvestada. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud tagasiulatuvalt elatisevõlgnevuse summas 382,39 eurot (652,39 - 270).
tasuma
hagejale
28.Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja: tagasiulatuva elatise perioodi 10.05.2022 - 21.07.2022 eest summas 382,39 eurot; igakuise elatise summas 433,10 eurot alates 22.07.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
29.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.
30.Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
31.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
33.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.