Kaebuse esitaja ja kaebuse liik NJ määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: NJ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X-X XXXXX XXXXX), lepinguline esindaja Aslan Liivak Kostja: HP (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XX-XXX XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaire Aus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 05.01.2016 määrus osas, millega maakohus jättis menetluskulud NJ kanda ja mõistis NJ-lt HP kasuks välja menetluskulu summas 300 eurot.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud HP kanda.
3.Rahuldada NJ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrata kindlaks ja mõista HP-lt NJ kasuks välja menetluskulu summas 650 eurot (sh õigusabikulu 350 eurot ja riigilõiv 300 eurot).
Pärnu Maakohtu 05.01.2016 määruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.1.Rahuldada NJ avaldus menetluse lõpetamiseks. 4.2.Lõpetada tsiviilasja nr 2-15-14454 menetlus seoses hagist loobumisega. 4.3.Edastada määrus menetlusosalistele.
4.4.Jätta menetluskulud HP kanda. 4.5.Rahuldada NJ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrata kindlaks ja mõista HP-lt NJ kasuks välja menetluskulu summas 650 eurot (sh õigusabikulu 350 eurot ja riigilõiv 300 eurot). Määruskaebus rahuldada. Määruskaebusmenetlusega seoses tekkinud menetluskulud jätta HP kanda. Rahuldada NJ avaldus määruskaebusmenetlusega seoses tekkinud menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määrata kindlaks ning mõista HP-lt NJ kasuks välja määruskaebusmenetlusega seoses tekkinud menetluskulu 150 eurot (sh õigusabikulu 100 eurot ja riigilõiv 50 eurot).
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Asjaolud ja menetluse käik
1.NJ (hageja) esitas 29.09.2015 Pärnu Maakohtule hagiavalduse HP (kostja) vastu 2112,36 euro (sh põhivõlg 1955 eurot ja viivis 157,37 eurot) saamiseks.
2.Koos hagiavaldusega esitas hageja avalduse hagi tagamiseks ja 30.09.2015 avalduse täpsustuse, milles palus hagi tagamise korras seada kohtulik hüpoteek hageja kasuks summas 2112 eurot kostjale kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXXXXX XX, Pärnu. Pärnu Maakohtu 01.10.2015 määrusega taotlus hagi tagamiseks rahuldati.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.07.2015 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 1955 eurot maa erastamiseks asukohaga XXXXXX XX, Pärnu. Laenulepingu alusel kohustus kostja laenu tagastama, kui ta saab kinnistu omanikuks (s.t kui tema kohta tehakse kanne kinnistusraamatusse). Kinnistu kanti kostja nimele 22.09.2015. Kostja hagejat sellest ei teavitanud. Hageja sai sellest teada 24.09.2015. Hageja helistas kostjale ja nõudis laenu tagastamist. Kostja keeldus laenu tagastamast ning teatas, et müüb kinnistu maha ning ei kavatse laenu tagastada. Kuna hageja pidas kostja ähvardust reaalseks, siis ei andnud ta laenu maksmiseks täiendavat tähtaega ja pöördus kohtusse.
4.24.11.2015 esitas kostja vastuse hagiavaldusele. 10.11.2015 sõlmisid kostja (müüja) ja M OÜ (ostja) ning hageja (hüpoteegipidaja) notariaalse hüpoteegi lõpetamise-, kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu. Lepingu esemeks oli kinnistu asukohaga XXXXXX XX, Pärnu võõrandamine. Lepingu p 2.1. järgi leppisid hageja ja kostja kokku kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi summas 2112 euro lõpetamises ja kustutamises kinnistusraamatust. Kooskõlas lepingu p-des 2.2 ja 3.2.1 tooduga tasuti notar Anu Raidi deposiidikonto vahendusel hagejale hüpoteegiga tagatud summa 2112 eurot, selgitusega "HP täielik täitmine". Hageja on menetlusosalisena käitunud pahauskselt, kuna hoidis kostjat teadvalt teadmatuses kohtule esitatud hagiavaldusest. Hageja vastuolulist käitumist tõendab notariaalse lepingu sõlmimine, mida planeeriti juba ilmselgelt varem (ajal, mil hageja hagiavalduse kohtule esitas), kuivõrd notari aja saamine tehingu tõestamiseks ja lepingu projekti koostamine võtab aega. Sellest tulenevalt ei olnud hagiavalduse esitamine õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole kunagi keeldunud laenu tagastamisest ning ei ole andnud hagejale põhjust hagiavalduse esitamiseks. Hageja ei
ole laenu tagastamist kostjalt nõudnud, sest teadis, et laen tagastatakse talle notariaalse lepingu raames ja notari deposiidi vahendusel.
5.01.12.2015 seisukohas teatas hageja, et laenulepingu tagasimaksmise tähtaeg saabus koheselt kinnistu kandmisega kinnistusraamatusse. Hageja suhtles korduvalt telefoni teel kostjaga ning nõudis laenu tagasimaksmist. Seda tõendab hageja kõneeristus (tl 7375) ja SMS kostjale (tl 72), mis saadeti vahetult enne kohtusse pöördumist. Notariaalse lepingu p-dest 2.2 ja 3.2.1 ei nähtu, et tegemist oleks laenulepingu täitmisega. Tõele ei vasta kostja väited, et hageja oli nõus ootama laenu tagasimaksega kuni kostjale kuuluva kinnistu müügini. Hageja pöördus kohtusse, sest kostja väitis, et ta müüb kinnistu maha ning siis ei ole hagejal enam võimalik laenu kätte saada, kuna kostja sissetulekud ei võimalda sundtäitmist.
6.14.12.2015 esitas hageja taotluse menetluse lõpetamiseks seoses hagist loobumisega, kuna kostja tasus võlgnevuse. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda (TsMS § 168 lg 5), kuna kostja on andnud põhjuse kohtusse pöördumiseks. Hageja on tõendanud, et kostja ei teavitanud teda koheselt laenu tagasimaksmise tähtaja saabumisest ning ei tasunud tähtaegselt võlga. Hageja teavitas kostjat, et kui ta võlga ei tasu, siis pöördub hageja kohtusse. Hageja palus kostjalt 21.10.2015 taotluse alusel välja mõista menetluskulu 350 eurot (3,5 h x 100 eur/h) ja 04.01.2015 taotluse alusel lisaks menetluskulu 100 eurot.
7.Kostja oli nõus hageja taotlusega menetluse lõpetamiseks. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 4). Hageja nõue rahuldati 10.11.2015 lepingu alusel notari deposiiti kantud rahast. Nõude tasumise asjaolud olid juba varasemalt poolte vahel kokku lepitud, vastasel juhul ei oleks notar saanud lepingut ette valmistada. Kostja sai hagiavalduse ja selle lisad kätte 10.11.2015. Nimetatud ajaks oli notariaalne leping sõlmitud ja hageja nõue tasutud. Seega sai kostja teada tema vastu esitatud hagiavaldusest pärast nõude tasumist. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulu 600 eurot. Esimese astme kohtu määrus
8.Harju Maakohtu 05.01.2016 määrusega rahuldati hageja avaldus menetluse lõpetamiseks (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1) ja lõpetati tsiviilasja nr 2-15-14454 menetlus seoses hagist loobumisega. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 300 eurot.
9.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 6). Maakohus leidis, et hageja ei andnud kostjale piisavalt aega nõude täitmiseks ning pöördus ennetavalt kohtusse. Kiirustades kohtusse pöördumisega võttis hageja riski, et kostja tasub koheselt nõude või võtab nõude õigeks, mistõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja tasus võlgnevuse enne kui sai teada kohtumenetlusest. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt sai kostja tsiviilasja menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kätte isiklikult 10.11.2015. Hageja nõue rahuldati 10.11.2015 notari lepingu alusel notari deposiiti kantud rahast. Kohus nõustus kostja esindajaga, et nõude tasumise asjaolud olid juba varasemalt kostja ja hageja vahel läbiräägitud ning kokkulepe tasumise kohta oli olemas enne 10.11.2015 lepingu sõlmimist, vastasel juhul ei oleks saanud notar ka lepingut ette valmistada. Seega võttis kostja hagi õigeks nõude tasumisega enne hagiavalduse sisuga tutvumist ning kohtu hinnangul on tegemist hagi kohese õigeks võtmisega TsMS § 168 lg 6 tähenduses ning eeltoodust tulenevalt peab hageja kandma menetluskulud ise. Määruskaebus
10.Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse ning teha asjas uus määrus, millega jätta menetluskulud kostja kanda ning rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 806 eurot (õigusabikulud 350 eurot, riigilõiv 456 eurot).
11.Hageja käitumine ei olnud pahatahtlik ega ennatlik. Maakohus on jätnud hindamata, kas kostja andis põhjuse hagi esitamiseks (TsMS § 168 lg 6). Notariaalne leping ei puuduta perioodi enne hagi esitamist. Hagi esitamise mõistlikkust ja otstarbekust ei saa hinnata info alusel, mida hagejal hagi esitamise hetkel ei olnud. Asjaolu, et XXXXXX XX kinnistu ostja ei olnud nõus kinnistut koos hüpoteegiga soetama pani kostja valiku ette, kas loobuda tehingust või tasuda hagejale võlg. Ilma XXXXXX XX kinnistule hüpoteeki seadmata ei oleks kostjal olnud survet hagejale laen tasuda.
12.Kostja ei ole pooltevahelist lepingut täitnud. Hageja nõudis kostjalt lepingu täitmist (helistas, saatis SMS-i), kuid kostja lepingut ei täitnud. Hageja hinnangul on lepingu täitamata jätmine ja kostja korduv hoiatamine piisav põhjus hagi esitamiseks. Hageja on tõendanud oma pingutusi laenu tagasisaamiseks ja laenu mittemaksmine tõendab, et kostja ei soovinud hagejale laenu tagasi maksta. Samuti ei teinud kostja ettepanekut olukorra lahendamiseks. Pooled ei ole laenulepingut muutnud. Maakohus on ebaõigesti nõustunud kostja paljasõnaliste väidetega, et notariaalse lepingu osapooled teadsid tehingust pikalt ette. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja poolt esitatud tõendid (hageja kõneeristus, SMS) selle kohta, et kostja keeldus korduvalt laenu tagasi maksmast. Hageja on esitanud kohtule ka kinnisvaramaakleri PS kinnituse (tl 71) selle kohta, et kostja oli teadlik hüpoteegist 1 päev enne tehingu tegemist. Ka hageja sai kinnistu XXXXXX XX müügist teada alles müügipäevale eelneval päeval, kui maakler selle asjus kontakti võttis, sest kinnistu oli koormatud hüpoteegiga. Kostja ei olnud hagejat eelnevalt teavitanud, et oli kinnistule ostja leidnud. Seega on kostja käitunud pahauskselt.
13.Eeltoodust tulenevalt on ebaõiged ka kostja väited selle kohta, et notariaalse tehingu sõlmimine oli poolte vahel juba varem kokku lepitud. Jääb arusaamatuks, mil moel sai laenu tagastamine olla eelnevalt poolte vahel kokku lepitud, kui 1) laenuleping sellist punkti ei sisaldanud; 2) kostja ignoreeris hageja kõnesid pärast kinnistu omanikuks saamist; 3) kostja ütles hagejale, et ei ole huvitatud raha tagastamisest; 4) hageja sai krundi müügiks teada maaklerilt üks päev enne notariaalse lepingu sõlmimist. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et hagi esitamise hetkel oli pooltel juba plaan notariaalne leping sõlmida. Laenuleping sõlmiti tingimusega, et kostja on kohustatud laenu tagastama samal päeval, mil ta saab kinnistu omaniks, sest siis on kostjal vara, mille tagatisel laenu võtta.
14.Hageja on ka selgitanud, et kostja on talle väitnud, et ta ei maksa laenu tagasi. Kostja väitis, et ta müüb krundi maha ning hiljem puudub tal vara, mille arvelt hagejale laen tagasi maksta. Kohus ei hinnanud, kas hageja poolt selline kartus oli põhjendatud. Kuna hagejal oli kahtlus kostja maksevõimelisuses, siis palus ta hagi tagamise korras seada kinnistule hüpoteek. Menetluse edasine käik
15.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
16.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 09.02.2016 määrusega vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu summas 300 eurot ning teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulud kostja kanda ja rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrata kindlaks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 650 eurot (sh õigusabikulud 350 eurot, riigilõiv 300 eurot). Määruskaebus tuleb rahuldada.
18.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud menetluskulud ebaõigesti TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja andnud oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks. Pooltevahelises laenulepingus on kirjas, et laen kuulub tagastamisele siis, kui kostja kantakse XXXXXX XX Pärnus asuva kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on kostja kinnistu omanikuna sisse kantud 22.09.2015.
19.Hageja on esitanud tõendeid selle kohta, et ta on üritanud kostjaga ajavahemikul 24.09.2015 – 27.09.2015 telefoni teel ühendust saada (tl 73-75) ning on saatnud kostjale 24.09.2015 SMS-i sisuga „Kui esmaspäeva hommikuks ma sinust midagi kuulnud pole või mu kontole 2000 euri tagasi kantud pole, läheb asi kohtusse“ (tl 72). Kostja ei ole eeltoodud tõenditele vastu vaielnud. Kostja on vaid väitnud, et hageja teadis, et vaidlusalune laenunõue tagastatakse talle notariaalse lepingu raames ja notari deposiidi vahendusel ning et nõude tasumise asjaolud olid poolte vahel läbi räägitud enne 10.11.2015 notariaalse lepingu sõlmimist. Siiski ei ole kostja oma selliseid väited millegagi tõendanud. Hageja on seevastu esitanud tõendina maakler Peeter Sepa kirja, milles maakler teatab, et kostja oli teadlik kohtulikust hüpoteegist 1 päev enne 10.11.2015 notariaalse lepingu sõlmimist (tl 71). Seega ei saa väita, et pooled olid 20.07.2015 laenulepingu alusel antud summa tagastamise tingimustes sõlminud teistsuguse kokkuleppe kui see on kirjas laenulepingus.
20.Kostja eeltoodud väited on ebausutavad ka seetõttu, et hageja oli 10.11.2015 notariaalse lepingu osapool vaid seetõttu, et ta esitas kohtule avalduse hagi tagamiseks, millest tulenevalt seati 07.10.2015 kostja kinnistule hüpoteek. Kui hageja ei oleks kohtule avaldust hagi tagamiseks esitanud ning kostja kinnistule ei oleks hüpoteeki seatud, siis ei oleks hageja olnud ka notariaalse lepingu pooleks ning ei oleks saanud laenu tagasi notari deposiidi vahendusel. Seega ei saanud hageja kuidagi enne hagi esitamist teada, et ta saab laenu tagasi notari deposiidi vahendusel.
21.Eeltoodust tulenevalt on hageja kohtu hinnangul oma väiteid hagi asjaolude kohta piisavalt veenvalt tõendanud. Hageja pöördumine kohtu poole oli põhjendatud ega olnud ennatlik. Hageja on tõendanud oma pingutusi laenu tagasisaamiseks enne hagi esitamist. Kostja väited selle kohta, et laenu tagastamine notariaalse lepingu ja deposiidi kaudu olid poolte vahel juba varem kokku lepitud, on paljasõnalised ja tõendamata. Seega leiab ringkonnakohus, et maakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda (TsMS § 168 lg 5), kuna hageja on loobunud hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.Maakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda (TsMS § 168 lg 5).
23.TsMS § 174 lg 5 sätestab, et kui madalama astme kohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab kõrgema astme kohus vajaduse korral madalama astme kohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja
põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
24.Määruskaebuses on hageja palunud mõista kostjalt välja menetluskulu 806 eurot (õigusabikulud 350 eurot, riigilõiv 456 eurot). 20.10.2015 on hageja esitanud maakohtu menetluses kantud menetluskulude nimekirja. Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja seoses maakohtu menetlusega teinud järgnevaid õigusabitoiminguid: 1) vestlus ja konsultatsioon – 1 h; 2) hagiavalduse koostamine – 2 h; 3) kinnistusraamatusse taotluse esitamine – 0,5 h. Kokku on hagejale osutatud õigusabi 3,5 h ja tunnihinnaga 100 eurot. Hageja õigusabikulud on kokku 350 eurot (3,5 h x 100 eur/h). Hageja kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Samuti kinnitas hageja, et ta ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
25.23.12.2015 esitas kostja vastuse hageja menetluskuludele. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagiavaldus on koostatud juba veebruaris 2015, kuid esitati kohtule septembris 2015. Veebruaris esitatud arve ei ole ilmselt käesoleva asja menetluses kantud kulu ja tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei ole põhjendatud 28.11.2015 kulu konsultatsioonile ja vestlusele 1 h ulatuses.
26.Ringkonnakohus, tutvunud hageja avaldusega maakohtus tekkinud menetluskulude väljamõistmiseks, määruskaebuses esitatud taotlusega ja menetluskulude nimekirjaga, leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada õigusabikulude väljamõistmise osas summas 350 eurot ning riigilõivu väljamõistmise osas summas 300 eurot.
27.Ringkonnakohus leiab, et arvestades tsiviilasjas keerukust ja mahtu, on hageja menetluskulu 3,5 h ulatuses põhjendatud ja vajalik kulu. Kohtu hinnangul ei ole kulu ülepaisutatud. Ka hageja juristist esindaja tunnitasu 100 eurot võib arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ja osutatud õigusabitoiminguid, pidada põhjendatud tasuks, mis ei ole üleliia kõrge. Kuigi menetluskulude nimekirjas on toimingute tegemise kuupäevades eksimus, ei ole tegemist eksimusega, mis annaks alust kahelda hageja menetluskuludes. Hageja esindaja tehtud toimingud on kõik tavapärased menetluse alguses ning toimiku materjalide kohaselt olid nimetatud toimingud vajalikud ja põhjendatud. Seega on ringkonnakohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu õigusabikulule maakohtu menetluses 350 eurot.
28.Taotlus riigilõivu väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele 300 euro ulatuses. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 250 eurot hagiavalduse esitamisel (tl 14) ja 50 eurot hagi tagamise taotluse esitamisel (tl 15). Ringkonnakohtu hinnangul on need põhjendatud ja vajalikud kulud ning need tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 174 lg 1 teine lause), olenemata sellest, et hageja ei ole neid kulusid maakohtus oma menetluskulude nimekirjas kajastanud. Seega on hageja põhjendatud menetluskuluks lisaks õigusabikulule ka tasutud riigilõiv 300 eurot.
29.Kaebaja on tasunud 30.09.2015 hagi tagamiselt tagatist 106 eurot (tl 27). TsMS § 195 lg 1 sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Seega võib hageja nõuda tagatise tagastamist.
30.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul hageja maakohtus kantud põhjendatud menetluskulu kokku 650 eurot (sh õigusabikulud 350 eurot ja riigilõiv 300 eurot).
31.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebusmenetlusega seoses tekkinud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda (TsMS § 162 lg 2).
32.03.03.2016 on hageja esitanud määruskaebusmenetlusega seoses kantud menetluskulude nimekirja. Hageja esindaja õigusabitoiming seoses määruskaebusmenetlusega on määruskaebuse koostamine - 1 h. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot. Lisaks on hageja tasunud määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot. Hageja menetluskulud on seega kokku 150 eurot (sh õigusabikulud 100 eurot, riigilõiv 50 eurot). Hageja kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning et hageja ei ole käibemaksukohuslane.
33.07.03.2016 esitas kostja vastuse hageja menetluskuludele. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekiri on põhjendamatu. Määruskaebust ei ole koostanud hageja lepinguline esindaja, vaid hageja ise. Hageja esindaja ei ole menetlusdokumenti allkirjastanud. Samuti erineb 03.03.2016 hageja menetluskulude avaldus oluliselt esimeses astmes esitatust ja on selgelt kopeeritud hageja esindaja poolt esitatud avaldusest. Lisaks eeltoodule on teises astmes esitatud menetlusdokumentides minetused, mida õigusteadmistega isik endale ei lubaks ning milline asjaolu annab alust arvata, et kaebaja ei ole teises astmes esitatud menetlusdokumentide koostamiseks kasutanud kvalifitseeritud õigusabi.
34.Ringkonnakohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirjaga, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ning menetluskulu 150 eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
35.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse koostamisele kulunud aeg (1h) on tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik kulu. Ka hageja juristist esindaja tunnitasu 100 eurot võib arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ja osutatud õigusabitoimingut, pidada põhjendatud tasuks, mis ei ole üleliia kõrge. Ka määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Kostja on vastuses hageja menetluskuludele välja toonud, et määruskaebuse on allkirjastanud hageja, mitte tema lepinguline esindaja Aslan Liivak. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on tõendatud, et hagejal on määruskaebusmenetluses esindaja olnud, olenemata sellest, et esindaja ei ole menetlusdokumenti allkirjastanud. Nimelt sisaldub tsiviilasja toimikus volikiri (tl 16), millega hageja volitab Aslan Liivakut esindama teda kohtumenetluses. Ka on Aslan Liivak esindanud hagejat maakohtu menetluses. Ringkonnakohus on pooltel palunud 02.03.2016 esitada määruskaebusmenetlusega seoses kantud menetluskulude nimekirja. 07.03.2016 on Aslan Liivak esitanud ringkonnakohtule hageja menetluskulude nimekirja. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et hageja õigusabikulude tekkimine määruskaebusmenetluses on tõendatud.
36.Seega leiab ringkonnakohus, et hageja avaldus määruskaebusmenetluses tekkinud menetluskulude väljamõistmiseks tuleb rahuldada täielikult, s.o 150 euro ulatuses (sh 100 eurot õigusabikulu ja 50 eurot riigilõiv).
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.