2-15-14454/9 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

Asjaolud ja menetluse käik N. J. esitas 29.09.2015.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse H. P.i vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 20.07.2015.a laenulepingu, millega hageja kohustus andma kostjale sihtotstarbelist laenu 1955 eurot maa erastamiseks asukohaga xxxxx, xxxxxx xx. Hageja kandis erastamiseks vajalikud summad üle 20.07.2015.a. Kostja kohustus laenu tagastama kohaselt, kui Xxxxxx xx kinnistu kantakse kinnistusraamatusse kostja nimele. Ametlike Teadaannete kohaselt toimus see 21.09.2015.a. Kinnistu kandmisest kostja nimele sai hageja teada 24.09.2015.a. Kostja hagejat ei teavitanud. Seoses kinnistu kandmisega kostja nimele tekkis kostjale tulenevalt laenulepingust kohustus tasuda hagejale tagasi sihtotstarbeliselt saadud laen. Hageja on võtnud ühendust kostjaga ning nõudnud laenu tagastamist. Kostja on keeldunud laenu tagastamisest, teatades, et müüb nimetatud krundi maha ja ei ole plaanis laenu tagasi maksta. Kostja ei ole kuni hagiavalduse esitamise seisuga asunud laenu tagastama, vaatamata korduvatele suulistele nõudmistele. Pärnu Maakohus võttis 01.10.2015.a hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat vastama hagiavaldusele. Kostja vastas 24.11.2015.a hagiavaldusele ning teatas, et 10.11.2015.a sõlmisid kostja ja Maxter Haldus OÜ ning hageja notariaalse hüpoteegi lõpetamise-, kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu. Lepingu esemeks oli kinnistu registriosa nr xxxxxxx, asukohaga Xxxxxx xx, xxxxx võõrandamine, koos selle oluliste osade ja päraldistega. Lepingu punkt 2.1. järgi leppisid hageja ja hüpoteegipidaja kokku kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi summas 2112 euro lõpetamises ja kustutamises kinnistusraamatust. Kooskõlas lepingu punktides 2.2 ja 3.2.1 tooduga tasuti notar Anu Raidi deposiidikonto vahendusel kostjale hüpoteegiga tagatud summa 2112 eurot, selgitusega "H. P. täielik täitmine". Taotlus Hageja esitas 14.12.2015.a Pärnu Maakohtule taotluse menetluse lõpetamiseks hagist loobudes tsiviilasjas 2-15-14454 H. P.i suhtes, sest kostja tasus võlgnevuse. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 429 lg 2 järgi kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja esitas 23.12.2015.a vastuse hageja 14.12.2015.a loobumise avaldusele ning teatas, et kostja võtab vastu hagist loobumise. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 433 lg 1 sätestab, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks Hageja esitas 21.10.2015.a kohtule hageja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskuluks on esindaja kulu 350 eurot. Hageja taotleb 14.12.2015.a esitatud loobumise avalduses menetluskulude jätmist kostja kanda, kuna kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Kostja 23.12.2015.a esitatud vastuses hageja menetluskuludele, asus kostja seisukohale, et menetluskulude väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Hageja nõue rahuldati 10.11.2015.a notari lepingu alusel notari deposiiti kantud rahast. Nõude tasumise asjaolud olid juba varasemalt kostja ja hageja vahel läbiräägitud ning kokkulepe tasumise kohta oli enne 10.11.2015.A lepingu sõlmimist, vastasel juhul ei oleks saanud notar ka lepingut ette valmistada. Hagejale olid nimetatud asjaolud teada, kuid hoolimata sellest, et hageja väidetavalt korduvalt telefonitsi laenu tagasi nõudis ei suutnud, ta oma nõudmiste esitamise vahepeal kostjat teavitada asjaolus, et pöördus kostja vastu nõudega kohtusse. Kohtutoimikus on märge selle kohta, et kostja sai isiklikult 10.11.2015.a kätte hagiavalduse koos lisadega. Nimetatud ajaks oli leping sõlmitud ja hageja nõue kostja teadmise kohaselt tasutud. Seega sai kostja teada tema vastu esitatud hagiavaldusest peale nõude tasumist ning hageja peab kandma kostja menetluskulud TsMS § 168 lg 4 esimeses lauses sätestatu kohaselt. Kostja juhib kohtu tähelepanu ka hageja menetluskulude nimekirjale, millest nähtub, et hagiavaldus on koostatud juba veebruaris 2015, kuid esitati kohtule septembris 2015. Kostja hinnangul ei ole ilmselt veebruaris esitatud arve käesoleva asja menetluses kantud kulu ja tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei ole kostja hinnangul põhjendatud 28.11.2015 kulu konsultatsioonile ja vestlusele 1 töötunni ulatuses, kuivõrd asjas ei olnud viidatud tärmini seisuga töömahukat positsiooni kujundamist või muud asjas olulist läbirääkimist, mistõttu ei ole kostja hinnangul hageja poolt väidetavalt tehtud kulu põhjendatud. Kostja esitas 23.12.2015.a kohtule ka kostja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kostja menetluskuluks on esindaja kulu 600 eurot. Kostja taotleb hageja menetluskulude jätmist hageja kanda ning kostja menetluskulude välja mõistmist hagejalt. Hageja esitas 04.01.2016.a seisukoha kostja menetluskulude nimekirja kohta. Hageja leiab, et kostja menetluskulud on põhjendamatult suured. Sisuliselt nõuab kostja üksnes menetluskulusid, seega pole kostja tsiviilasja hagile vastamisega seonduvalt kandnud mitte ühtegi kulutust. Samuti on põhjendamatu, et kostja poolt 1 lk menetluskulude kohta otsitud pretensioonide esitamise eest on põhjendatud nõuda 480 eurot pluss veel konsultatsiooni pakkuda 1 tund. Kui on teada, et kostja on võtnud hagi omaks, siis on täiesti põhjendamatu arvet esitada hagile vastamise eest. Siinkohal sai kostja koostada vaid menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. Hageja ei leia, et põhjendatud on 4 tundi koostada menetluskulude osas põhjendusi. Kostja väited on otsitud ja tõendamata. Hageja on 04.01.2016.a esitanud täiendava menetluskulude nimekirja, milles hageja teatab, et hagejale on tekkinud seisuga 4.01.2016 täiendavad menetluskulud 100 eurot, Õigusbüroo Liivak&Suurväli arve 4.01.2016 nr 1/2016 seoses kostja vastuväidetele vastamisega menetluskulude kandmise osas 1,5 tunni ulatuses. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 kohaselt on kohtuväliseks kuluks mh menetlusosalise esindaja kulud, menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seosed menetlusega. Hageja ja kostja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab alljärgnevalt hageja poolt menetluskulude nimekirjas esitatud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus asub seisukohale, et vestlus ja konsultatsioon enne hagiavalduse koostamist on põhjendatud 1 tunni ulatuses. Samuti on põhjendatud ajakulu 2 tundi hagiavalduse koostamiseks. Kohus rahuldas 01.10.2015.a määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks. Määruse kohaselt kohus saadab hagi tagamise määruse registripidajale või muule asutusele või isikule täitmiseks üksnes hageja taotlusel. Hageja ei esitanud kohtule taotlust hagi tagamise määruse edastamiseks registripidajale, seega hageja kohustus ise pöörduma kinnistusosakonda hagi tagamise määruse täitmiseks. Kohtu hinnangul on ajakulu 30 minutit põhjendatud avalduse esitamiseks kinnistusosakonda. Kohus asub seisukohale, et kuigi menetluskulude nimekirjas on toimingute tegemise kuupäevades eksimus, ei ole tegemist eksimusega, mis annaks alust kahelda hageja menetluskuludes. Hageja esindaja tehtud toimingud on kõik tavapärased menetluse alguses ning toimiku materjalide kohaselt olid nimetatud toimingud vajalikud ja põhjendatud. Kohus ei arvesta hageja 04.01.2016.a esitatud täiendavaid menetluskulusid. TsMS § 176 lg 2 kohaselt kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 330 lg 1 kohaselt avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. 01.10.2015.a kohtumääruse kohaselt menetlusosalised kohustusid esitama enda menetluskulude nimekirja 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Hageja esindajale toimetati 01.10.2015.a määrus kätte 20.10.2015.a, seega oli hagejal aega kuni 03.11.2015.a esitada menetluskulude nimekiri. Kohtu hinnangul 04.01.2016.a menetluskulude nimekirja täiendus on esitatud hilinemisega. Kohtu hinnangul hageja menetluskulud on põhjendatud 350 euro ulatuses. Kohus asub seisukohale, et arvestades käesoleva tsiviilasja käiku ei ole põhjendatud kostja menetluskulud 600 euro ulatuses. Kostja esindaja ei ole täpsustanud, kui palju kulus kostja esindajal aega materjalidega tutvumisele, konsultatsioonile ja hagile vastuse koostamisele. Kohus eeldab, et kuna kostjale asja menetlusliku olukorra tutvustamisele kulus 1 tund ning arve esitati 1 tunni eest 100 eurot, on kostja esindaja tunnihind 100 eurot. Seega kostja esindajal kulus 4 tundi materjalidega tutvumisele, konsultatsioonile ja hagile vastuse koostamisele. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud ajakulu põhjendatud ega vajalik. Kostja esindaja oli teadlik, et kostja on tasunud võlgnevuse, seega vastuse koostamisele, konsultatsioonile ja materjalidega tutvumisele kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu kokku 2 tundi. Arvestades menetluse käiku ning menetluse lihtsust ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ka hilisem konsultatsioon 1 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul kostjale menetlusliku olukorra tutvustamisele kulunud aeg on põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. Kohus asub seisukohale, et kostja esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik 2,5 tunni ulatuses ning seega on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 250 eurot, millele lisandub käibemaks 50 eurot, kokku 300 eurot.