Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

2.7.Jätta X OÜ (registrikood XXX) osa nominaalväärtusega 3125 eurot I. S. ainuomandisse, mõistes I. S.lt välja J. Š. kasuks hüvitise omandi kaotamise eest 1562,50 eurot. 2.8.Mõista käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktides 2.1.-2.7. nimetatud vastastikuste nõuete tasaarvestamise tulemusena J. Š.lt välja I. S. kasuks hüvitisena 12 745,35 eurot [(13 473 + 747,49 + 1337,36 + 1250) – 1250 – 1250 – 1562,50]. 2.9.Lõpetada I. S. ja J. Š. ühisomand eriomandile asukohaga XXX, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX alla, eriomandi müümisega avalikul enampakkumisel. Eriomandi müügist saadud rahast täita I. S. ja J. Š. kui laenusaajate ja AS-i X Pank kui laenuandja vahel 12.03.2015 sõlmitud laenulepingust nr 2015005425 tulenevad kohustused ja jagada eriomandi müügist pärast kohustuse täitmist üle jääv raha järgmiselt:

Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja oma abielu 11.07.2007 ja lahutasid 11.01.2021. 16.03.2015 omandasid pooled eriomandi asukohaga XXX. Pooled on eriomandi ühisomanikeks. Eriomandi soetamise finantseerimiseks sõlmisid pooled AS-iga X Pank 12.03.2015 laenulepingu nr 2015005425, millega võtsid solidaarselt laenu summas 81 000 eurot. xxx laenulepingust tulenevate kohustuste jääk on käesoleva hagiavalduse esitamise aja seisuga 64 386,05 eurot. xxx eriomandi eest tasus hageja 12.03.2015 ja 13.03.2015 enda arvelduskontolt EExxx notar M. V. arvelduskontole EEXXX kokku 9000 eurot, mis kanti üle müüja kontole nr EEXXX. Eriomandi soetasid pooled osaliselt hageja lahusvaraks olnud korteriomandi xxx ja xxx (parkimiskoht), xxx maakond müügist saadud raha arvelt. Ostja S. G. tasus xxx korteri eest 29.04.2014 hageja arvelduskontole EEXXX 7221 eurot. Seega on eriomandi hind osaliselt, s.o 7221 euro ehk 8,02 % ulatuses tasutud hageja lahusvaraks olnud korteriomandi müügist. Ühtlasi on hageja täitnud alates 2021. aasta aprillist oma lahusvara arvel täies ulatuses ühisvaraks olevaid XXX laenulepingust tulenevaid kohustusi ja tasunud alates 05.04.2021 kokku 1946,63 eurot. Seega on hageja täitnud oma lahusvara arvel ka kostja kohustusi summas 973 eurot. Samuti on hageja täitnud alates 2021. aasta jaanuarist oma lahusvara arvel ühisvaraks olevaid kohustusi seoses XXX eriomandil lasuvate kohustustega (kommunaal- ja sihtotstarbelised maksed), ehkki hageja eriomandit ei kasuta. Alates 2021. aasta jaanuarist on hageja tasunud seoses kõnealuste kohustustega kokku 2803,77 eurot. Eriomandi turuväärtuseks käesoleva hagiavalduse esitamise aja seisuga vastavalt Maa-ameti hinnastatistikale on ümardatuna 168 000 eurot (hageja on kasutanud ruutmeetri mediaanhinda, turuväärtuseks on seega 77,9 m2 x 2155,34 eurot). Hagi esitamise aja seisuga kasutab eriomandit kostja. Hageja eriomandit ei kasuta ja elab alaliselt teisel aadressil. 12.06.2021 on hageja esitanud kostjale nõude kasutuseelise hüvitamiseks, paludes hüvitada alates 12.06.2021 eriomandi kasutuseelise summas 300 (600 : 2) eurot kuus. Haabneeme alevikus on üürikorterite ühe ruutmeetri keskmine hind käesoleval ajal 14,875 eurot. Äriregistri andmete kohaselt omab kostja abielu kestel omandatud järgmiste juriidiliste isikute osasid: X OÜ osa nominaalväärtusega 2500 eurot, X OÜ osa nominaalväärtusega 2500 eurot ja X OÜ osa nominaalväärtusega 3125 eurot ning hageja X OÜ osa nominaalväärtusega 2500 eurot. XOÜ osa turuväärtus on võrdne nominaalväärtusega ehk 3125 eurot. Kuivõrd X OÜ osakapital on hagejale teadaolevalt sisse makstud ja tegemist on majanduslikult aktiivse äriühinguga, siis X OÜ osa turuväärtus on eelduslikult vähemalt võrdne nominaalväärtusega ehk 2500 eurot, tõenäoliselt siiski kõrgem kasvõi X OÜ ja X AS-i vahel sõlmitud TOYOTA RAV4 rgnr XXX liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja õiguste tõttu. X OÜ ja X OÜ kummagi osa väärtus ei ületa hageja hinnangul 195 eurot (kui sedagi), s.o äriühingute asutamisel tasutud riigilõiv. Tegemist on nn „seisvate“ äriühingutega, millistel puudub käesoleval ajal mistahes äritegevus. Samas tuleb arvesse võtta seadusest tulenevat osaniku (ja seega ka endiste abikaasade) kohustust osakapital sisse maksta. Hageja palub jagada ühisvara järgmiselt:

hageja I. S. kasuks rahaline hüvitis 3000 eurot ja alates 28.04.2022 578 eurot kuus kuni ühisomandi lõppemiseni;

Kostja vastuväited hagile

hoiustest. Kostjal hoiused puudusid. Arvelduskontodel oli kostjal 11.01.2021 seisuga 257,51 eurot, 1,75 eurot Swedbank arvelduskontol, 0,02 eurot LHV arvelduskontol ja 255,74 eurot X pangas oleval arvelduskontol. Kostja nõustub, et hageja on tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks alates abielu lahutamisest 1946,63 eurot, mis on hageja lahusvara. Kostja on tasunud laenulepingust tulenevate kohustuse katteks 2021. aastal 990,38 eurot ja 2022. aastal 741,72 eurot, kokku 1732,10 eurot, mis on kostja lahusvara. Korteriomandi XXX soetasid pooled osaliselt (7221 euro ehk 8,02 % ulatuses) korteriomandite asukohaga xxx ja xxx (parkimiskoht), müügist saadud raha arvel. Ebaõige ja kohut eksitav on hageja väide, et tegemist oli hageja lahusvaraga. xxx ja xxx soetati tõepoolest enne abiellumist hageja nimele, ent soetamise ajal olid pooled juba kooselus ja elasid koos perekonnana. Alates aprillist 2001 kuni 11.07.2007 olid pooled vabaabielus ja neil oli ühine eluase asukohaga xxx, mis kuulus kostjale. Sel perioodil sündis poolte ühine laps A. S. xxx ja xxx. aastal teine laps A. S.. 08.03.2007 müüs kostja oma korteri, 13.03.2007 laekus ostjalt K. P. J. Š. arvelduskontole 280 280,87 krooni, mis on vastab käesoleval ajal kehtivas vääringus 17 913,21 eurole. 14.03.2007 kandis J. Š. I. S. arvelduskontole raha korteri xxx ostmiseks 272 000 krooni ehk 17 383,97 eurot. Seega on ühisvara omandamisse panustatud 7221 eurot ehk 8,02 % kostja lahusvara, mitte hageja lahusvara, nagu hageja hagiavalduses väidab. Korteriomandi soetamiseks on hageja 12.03.2015 ja 13.03.2015 tasunud hageja arvelduskontolt EEXXX notar M. V. arvelduskontole enne asjaõiguslepingu sõlmimist kokku 9000 eurot. 7221 eurot sellest on kostja lahusvara ja 1779 eurot on tasutud kostja isa poolt kostjale 01.11.2013 kingitusena kantud rahaliste vahendite arvelt, mille kostja 02.09.2014 hageja arvelduskontole edasi kandis, seega samuti kostja lahusvara. Kostja on panustanud ühisvara soetamisse lahusvara kokku 9000 eurot ehk 10 % kinnisasja väärtusest. Kostja vaidleb hageja kasutuseeliste nõudele vastu. Kostja ei kasutanud korterit ainuisikuliselt vaid koos poolte kolme lapsega, kellest kaks on alaealised. Lisaks soovib kostja märkida, et hageja lahkus korterist omal otsustusel ja korteri kasutamine ei ole talle kunagi takistatud olnud. Hageja on soovinud korteriga seotud kommunaalkulude hüvitamist, esitades selleks KÜ arved täies koosseisus. Esmalt soovib kostja märkida, et KÜ arved ei ole mitte ainult eluruumi kasutamisega seotud, vaid on seotud ka omandiga (kindlustus, remondifond jne), mistõttu on nõue vähemalt osaliselt alusetu. Lisaks tuleb arvesse võtta, et korterit kasutasid koos kostjaga ka poolte alaealised lapsed, kellele makstavast elatisest hageja tehtud maksed maha arvas. Seega on kostja seisukohal, et hagejal puudub mistahes nõue korteriga seotud jooksvate kulude hüvitamiseks. Menetluse käik

4) X OÜ osa nominaalväärtusega 2500 eurot; 5) X OÜ osa nominaalväärtusega 2500 eurot ja 6) X OÜ osa nominaalväärtusega 3125 eurot. Ülaltoodut selgitas kohus pooltele 17.06.2022 kohtunõudes, millega kohus täitis selgitamiskohustust. Eelmenetluse vältel ei ole pooled ühisvara koosseisu ega selle väärtuse osas kohtule vastuväiteid esitanud. Eelmenetlus lõppes käesolevas tsiviilasjas 23.08.2022 (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.01.2022 lahend tsiviilasjas nr 2-20-18364, punkt 13).

Hilisemas seisukohas, mis esitati kohtule 08.07.2022, märgib kostja, et hageja ei ole tõendanud, et 7221 eurot, mille ta sai kinnisasja müügitehingust, on seesama raha, mida kasutati ühisvaraks oleva korteri eest tasumiseks. Hageja on esile toonud, et väide, et ühisvaraks olev korter on omandatud XXX ja XXX müügist laekunud raha arvelt, ei ole enam vaidluse all, kuna kostja on vastava väite omaks võtnud. Täiendavalt on kostja esile toonud, et kompromissläbirääkimiste käigus on kostjal tekkinud põhjendatud kahtlus, et kostja ei ole olnud kursis abikaasade rahaliste vahendite ja nende kasutamisega ning olnud seetõttu ka eksimuses, et ühisvarasse kuuluv xxx kinnisasi võib olla omandatud xxx ja xxx müügist laekunud raha arvelt. Hageja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et sisulised kompromissläbirääkimised kestsid poolte vahel vähem kui kolm tundi ja läbirääkimistes ei puudutanud pooled isegi kaudselt küsimust, kas xxx kinnisasi võib olla omandatud xxx ja xxx müügist laekunud raha arvelt (tl 110-112, pöördel). Kohus selgitab, et küsimus on selles, kas kostja saab omaksvõtu tagasi võtta, mille eeldused sätestab TsMS § 231 lg 3: a) teise poole nõusolekul või b) juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Selliseid asjaolusid käesoleval juhul kohtu ette toodud pole. Lisaks teatas hageja, et ta ei anna nõusolekut omaksvõtu tagasivõtmiseks. Kohus leiab, et kostja on omaks võtnud väite, et ühisvaraks olev korter on osaliselt omandatud xxx ja xxx müügist laekunud raha arvelt. Kohus selgitab, et TsMS § 231 lg 2 esimese ja teise lause kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Eeltoodut selgitas kohus pooltele ka 24.10.2022 toimunud kohtuistungil. Lisaks täpsustas kohus kohtuistungil, et korter on osaliselt soetatud Heki tee kinnisasjade müügist laekunud raha arvelt, siis kohus pidas silmas seda, et see raha, mille hageja sai Heki tee korterite müügist, on läinud ühisvaraks oleva korteri soetamiseks. Ülejäänud raha on tulnud poolte poolt võetud pangalaenust. Kohtu selgitused olid pooltele arusaadavad. Seoses kostja vastuväitega, mille kohaselt kostja tasus hagejale enda lahusvara (xxx kinnisasi) müügist laekunud raha xxx ja xxx ostmiseks, selgitas kohus 17.06.2022 kohtunõudes, et tegemist on poolte abielueelse võlasuhtega, millel puudub seos poolte ühisvaraks oleva xxx kinnisasjaga. Tegemist on kostja asjakohatu väite ja tõendiga TsMS § 238 lg 1 mõistes. Hageja on esitanud kohtule tõendina xxx ja xxx kinnisasja omandiõigust ja abielueelset omandamist tõendava kinnistusregistri väljavõtte, millega on tõendatud, et tegemist on hageja lahusvaraga. xxx ja xxx kinnisasjaga seonduvat kostja nõuet hageja vastu ei lahenda kohus ühisvara jagamise asja raames. Kohus jääb eeltoodud seisukoha juurde. Hageja on kostja poolt esile toodud kingituse osas selgitanud, et ta vaidleb sellele vastu, et kostja isa on teinud kostjale kingituse, kuna kostja isal puudus 2013. aastal tuletõrjujana töötades finantsvõimekus selliste summade kinkimiseks, rääkimata rahaliste vahendite kinkimiseks. Hageja selgitas, et mis puudutab kostja isa poolt kostjale ülekande tegemist summas 4700 eurot, siis tegemist oli kostja isa poolt Swedbank AS-ilt hüpoteeklaenuna hageja palvel võetud ja kostjale edasi kantud summaga, mille hageja on kostja isale tagastanud. Eeltoodud summa on hageja tagastanud kostja isale ülekannetega 3952,20 eurot (416 eurot, 153 eurot, 863,20 eurot, 792 eurot, 504 eurot, 504 eurot ja 720 eurot, selgitustega „laen“ ja „money“; tl 113-116) ja ülejäänud summa sularahas. Kostja on täiendavalt selgitanud, et kostja jääb oma seisukoha juurde, et tegemist oli isalt saadud kingitusega, mis võis olla isalt saadud pangalaenu abil, kostjale, mida kostja kasutas xxx korteri eest tasumiseks. Kinkelepingu osas märgib kohus, et kostja on kinkelepingu tõendamiseks esitanud kohtule maksekorralduse, millest nähtub, et kostja isa on teinud kostjale 01.11.2013 ülekande summas

4700 eurot (selgitusega „rahu“). Kohus leiab, et eeltoodust ei nähtu kostja isa tahet kostjat tasuta rikastada. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud kostja isa poolt kostjale kinke tegemine. Ajaliselt hiljem so 02.09.2014 tegi kostja hagejale ülekande summas 3000 eurot (selgitusega „DENGI“). Kostja ei ole tõendanud, et hagejale tehtud ülekanne summas 3000 eurot on tehtud 4700 euro arvelt. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hageja nõue kostjalt välja mõista hageja kasuks 13 473 eurot on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et kostja on panustanud ühisvara soetamisse enda lahusvara kokku 9000 eurot.

85,56 eurot. Kokku 724,88 eurot (mitte 990,38 eurot). Seega on kostja tasunud peale abielu lahutamist ainuisikuliselt laenumakseid ainult veebruari- ja märtsikuu 2021 eest summas 451,65 eurot, kuna alates 05.04.2021 tasus hageja ainuisikuliselt laenumakseid. Hageja on esile toonud, et alates 05.11.2021 tasuvad pooled kumbki 1⁄2 suurust osa laenumaksetest (hageja poolt tasutud laenumaksed, tl 127). 2022. aastal on kostja laenumaksete katteks perioodil 01.01.2022 kuni 10.09.2022 tasunud 741,72 eurot. Eeltooduga olid pooled 24.10.2022 toimunud kohtuistungil nõus. Lisaks tuleneb kostja seisukohast, et 01.09.2021, kui kostja esitas laste seadusliku esindajana hageja vastu elatise hagi tsiviilasjas nr 2-21-13464 (tl 136-142), siis on kostja hinnangul tasutud ja tasutavad laenumaksed arvatud maha hageja ja kostja ühiste alaealiste laste elatisest, mistõttu puudub hagejal alus nende hüvitamist nüüd kostjalt nõuda. 24.10.2022 kohtuistungil täpsustas kostja, et hagejal puudub alus laenumaksete hüvitamist kostjalt nõuda kuni 01.09.2021 (so elatise hagi esitamise aeg) ja hagejal vastav nõue puudub. Hageja märkis kohtuistungil, et see, mis toimus enne kohtusse pöördumist kokkuleppel, on üks asi, teine asi on, kui kostja on otsustanud minna kohtusse elatise nõudega. See ei puuduta ühisvara jagamise asja, millised kokkulepped olid elatise osas. Kohus märgib, et elatise vaidlus on lahendatud tsiviilasja nr 2-21-13464 raames. Poolte võimalikku kokkulepet seoses laenumaksete tasumisega kohtule esitatud ei ole. Selles osas kohtuistungil esile toodud väited on esitatud eelmenetluse tähtaega ületades ning kohus nendega asja lahendamisel arvestada ei saa. Tsiviilasjas nr 2-21-13464 mõisteti hagejalt poolte ühiste alaealiste laste kasuks välja igakuine elatis alates 01.09.2021 kuni laste täisealiseks saamiseni (A.le 225 eurot kuus ja S.le 236 eurot). Kohtuotsuse põhjendustest (punktid 6.1. ja 6.10.) nähtub, et kohus on laste vajaduste ja nende suuruse kindlakstegemisel arvesse võtnud muuhulgas hageja poolt tasutud laenumakseid (vahetu ülalpidamine). Kuna vanemad peavad lastele võrdselt ülalpidamist andma, on selle tõttu ka kostja kasu saanud hageja poolt tasutud laenumaksete tasumise tõttu, kuna selle võrra on laste eluasemekulu suurus vähenenud (mõlema lapse eluasemekulu suuruseks oleks olnud 160 eurot, kuid hageja poolt eluasemelaenu tasumise tõttu vähenes eluasemekulu mõlema lapse osas 90,41 euroni), mille tõttu on kostja poolt lastele antav ülalpidamine väiksem. Käesolevas tsiviilasjas nõuab hageja kostjalt tema osa tasutud laenumaksetest. Elatisenõude asjas on nõudeõigus alaealistel lastel. Kohus juhib poolte tähelepanu asjaolule, et VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa kostja tasaarvestada laste ülalpidamise nõuet hageja laenumaksete nõudega. Juhul kui kostja ei nõustu hageja poolt tasumisele kuuluva elatise suurusega, on poolte alaealistel lastel õigus esitada hageja vastu elatise suurendamise hagi. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja nõudeõigus kostja vastu laenumaksete hüvitamiseks ei ole välistatud. Kohus tuvastas varasemalt, et kostja on tasunud peale abielu lahutamist ainuisikuliselt laenumakseid ainult veebruari- ja märtsikuu 2021 eest summas 451,65 eurot. 05.04.2021 kuni 05.10.2021 tasus hageja ainuisikuliselt laenumakseid 1946,63 eurot. Alates 05.11.2021 tasuvad pooled kumbki 1⁄2 suurust osa laenumaksetest. 24.10.2022 toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et tegemist on kostja tasaarvestuse avaldusega summas 451,65 eurot hageja vastava nõude osas. Kohus selgitab, et tasaarvestuse avalduse võib teha kohtumenetluse kestel ilma sellekohast hagi esitamata (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.04.2004 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-50-04). Kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama. Juhul, kui kostja esitab tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, siis saab tasaarvestuse lugeda tehtuks alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.11.2006 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06). VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on

õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. Kohtuistungil ei vaielnud hageja vastu kostja tasaarvestuse avaldusele summas 451,65 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu põhjendatud poolte AS-i X Pank ees oleva laenulepingust nr 2015005425 tuleneva kohustuse täitmiseks summas 747,49 eurot [(1946,63 – 451,65) : 2].

oli rikutud hageja poolt. Hageja oli seisukohal, et kohtud ei arvestanud hageja vastuväiteid, et neid kommunaalkulusid tuleb ka arvestada. Hageja nõuab jätkuvalt poolt (1/2). Kohus märgib, et elatise vaidlus on lahendatud tsiviilasja nr 2-21-13464 raames. Poolte võimalikku kokkulepet seoses kommunaalmaksete tasumisega kohtule esitatud ei ole. Selles osas kohtuistungil esile toodud väited on esitatud eelmenetluse tähtaega ületades ning kohus nendega asja lahendamisel arvestada ei saa. Tsiviilasjas nr 2-21-13464 mõisteti hagejalt poolte ühiste alaealiste laste kasuks välja igakuine elatis alates 01.09.2021 kuni laste täisealiseks saamiseni (A.le 225 eurot kuus ja S.le 236 eurot). Kohtuotsuse põhjendustest (punktid 6.1. ja 6.10.) nähtub, et kohus ei ole laste vajaduste ja nende suuruse kindlakstegemisel arvesse võtnud hageja poolt tasutud kommunaalmakseid (vahetu ülalpidamisena on arvesse võetud vaid hageja poolt laenumaksete tasumist). Vanematel on kohustust lastele võrdselt ülalpidamist anda. Kohus juhib poolte tähelepanu asjaolule, et VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa kostja tasaarvestada laste ülalpidamise nõuet hageja kommunaalmaksete nõudega. Juhul kui kostja ei nõustu hageja poolt tasumisele kuuluva elatise suurusega, on poolte alaealistel lastel õigus esitada hageja vastu elatise suurendamise hagi. Seega on elatisenõude asjas nõudeõigus alaealistel lastel. Käesolevas tsiviilasjas nõuab hageja kostjalt tema osa tasutud kommunaalmaksetest. Samuti on asjakohatu kostja väide, et hagejal tuleb nõude kujunemine selgelt esile tuua. Hageja on selgelt esile toonud ja tõendanud, et alates jaanuarist 2021 on hageja tasunud eriomandil lasuvaid kohustusi (kommunaal- ja sihtotstarbelised maksed) kokku 2803,77 eurot X KÜ-le. Käesoleva tsiviilasja menetluse raames ei lahenda kohus korteriühistu nõuet poolte vastu. Hageja nõuab kostjalt kommunaalkulude tasumist üksnes 1⁄2 osas. Juhul kui korteriühistu ees on pooltel täiendav kommunaalteenuste võlgnevus, vastutavad pooled eeltoodud kohustuse täitmise eest solidaarselt. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja nõudeõigus kostja vastu kommunaalmaksete hüvitamiseks ei ole välistatud. Kohus tuvastas varasemalt, et hageja on peale abielu lahutamist eriomandil lasuvaid kohustusi (kommunaal- ja sihtotstarbelised maksed) ainuisikuliselt tasunud kokku 2803,77 eurot (maksete kuupäevad 02.03.2021; 04.05.2021; 30.06.2021; 30.07.2021; 02.09.2021; 04.10.2021; 28.10.2021 ja 25.02.2022). Kostja on tasunud peale abielu lahutamist ainuisikuliselt kommunaalmakseid 16.02.2022 summas 55,36 eurot ja 11.03.2022 summas 73,70 eurot, kokku 129,06 eurot. 24.10.2022 toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et selles osas (129,06 eurot) soovib kostja, et kohus tasaarvestaks, juhul kui mingis osas hageja vastav nõue kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil selgitas hageja, et ta ei vaidle tasaarvestusele vastu. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu põhjendatud poolte ühisvaraks oleva korteriomandi valitsemisega seotud kohustuste täitmiseks summas 1337,36 eurot [(2803,77 – 129,06) : 2].

vähendamist ei peeta hagi muutmiseks, ei tähenda see, et kohus ei peaks nõude muutmise vastuvõtmise (menetlusse võtmise) kohta juba enne kohtuotsuse tegemist selget seisukohta võtma. Kohtu selge seisukohavõtt on vajalik ka selleks, et kostjale oleks selge, milline on menetluses olev nõue. Kohus selgitas kohtuistungil pooltele üle, et kohus menetleb hageja kasutuseeliste hüvitamise nõuet jooksvate kasutuseeliste hüvitamise nõude osas alates maist 2022. Pooled kinnitasid kohtuistungil, et eeltoodu on neile arusaadav. Kohus märgib, et praeguses asjas tuleb arvestada asjaolu, et pooled on endised abikaasad ning korteriomand, mille tõttu pooled on kulusid kandnud, kuulub poolte kui endiste abikaasade ühisvara hulka, st on nende ühisomandis. Samas ei ole pooled väitnud, et neil oli kokkulepe, millest tuleneks õigus nõuda teiselt kulutuste hüvitamist. Seega saavad pooled nõuda teineteiselt kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui selline õigus tuleneb neile seadusest. Kaasomanike kaasvalduse ja kaasomandisse kuuluva asja kasutamisõiguse rikkumise korral on kaasomanikel, kelle õigusi rikuti, võimalik esitada rikkuja vastu hüvitisnõue kolmel alternatiivsel õiguslikul alusel: 1) kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 alusel, kus kahju on kaotatud kasutuseelised; 2) kasu hüvitamise nõue AÕS § 71 lg 2 alusel; 3) alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS §-de 1037-1039 alusel, mille ese võib mh olla alusetult saadud kasutuseelised (vt Riigikohtu 24. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-15, p 12). Kohus selgitab, et kuivõrd AÕS § 70 lg-st 6 tulenevalt on võimalik abikaasade ühisomandi suhtes kohaldada kaasomandi kohta käivaid sätteid, siis tekib küsimus, kuivõrd AÕS § 71 lõikest 2 tulenev nõue on kohaldatav abikaasade omavahelistes suhetes varaühisuse korral. Ühisomandi eripära võrreldes kaasomandiga on eelkõige asjaolu, et ühisomandi puhul ei ole kindlaksmääratud osi. Seega on abikaasadel ühine õigus saada asja vI. ja kasutuseeliseid. Kasutuseelist jagades saab üldjuhul jagada vaid sellised kasutuseeliseid, mis tekkisid pärast jagamise nõude esitamist abikaasa vastu. Riigikohus on põhjendatult leidnud, et vastava nõude esitamisele eelneva ajavahemiku eest saadud kasutuseeliste nõudmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega, kui asja kasutanud abikaasa võis mõistlikult võttes teise abikaasa käitumisest aru saada, et neil on vaikiv kokkulepe, et kasutuse eest hüvitist ei nõuta. Kui näiteks abikaasad on lahus elanud ning ühist korterit on kasutanud üks abikaasa, siis järelikult tuleb eeldada nende vaikivat kokkulepet, et kasutuseelist ei nõuta, kuni teine abikaasa esitab nõude kasutuseelise hüvitamiseks. Kuna kasutuseelis kuulub ühisvara hulka, siis saab selle hüvitamist nõuda vaid ühisvara jagamise käigus (vt Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Varul. P, Kull. I, Kõve. V, Käerdi. M, Puri. T. 2014, lk 307-308). Kasutuseelise hüvitamist saab kaasomanik üldjuhul nõuda alates tema kui kaasomaniku õiguste rikkumise algusest kuni rikkumise lõppemiseni (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.05.2022 lahend tsiviilasjas nr 2-19-12055, p 14.4.). Hageja esitas kasutuseeliste hüvitamise nõude kostjale 12.06.2021 e-kirjaga. 24.10.2022 toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et sellele kirjale ta ei vastanud, kuna ta oli täiesti üllatanud tema käitumisest. Kostja pöördus kohe juristi poole, et selgeks endale teha, mis see on ja kas tal on õigus seda teha ning miks ta seda teeb. Kostja ei vastanud ja kohe pöördus kohtusse peale seda elatisega, eelnevalt tõendeid kokku korjates. Mis puudutab takistuste tegemist korteri kasutamisel, siis hageja on selgitanud, et kui tegemist on endiste abikaasade, kelle mistahes suhted on lõppenud, ühise eluasemega, siis suhete lõppemise fakt kui niisugune on aluseks väita, et koos ühes korteriomandis (kus on üks vannituba, üks magamistuba, üks köök jne) elada pole võimalik ehk on takistatud poolte igapäevaste erimeelsuste tõttu. Kostja on märkinud, et hageja lahkus korterist oma otsustusel ja korteri kasutamine ei ole talle kunagi takistatud olnud. Pooled jäid 24.10.2022 toimunud kohtuistungil eeltoodud seisukohtade juurde. Lisaks selgitas hageja kohtuistungil, et poolte suhted ei ole keerulised, neid ei ole. Pooled on võõrad inimesed. Kostja leidis, et ühiselt

kooselamine võib olla pisut ebamugav, aga võimalik. Lisaks on hagejal isegi korteri võti olemas ja ta siiamaani käib, kui temal on vaja. Riigikohus on 04.05.2022 lahendis nr 2-19-12055 punktides 14.2-14-3 esile toonud, et kaasomandis oleva asja kasutuskorra kokkuleppe puudumisel tuleb kasutuseelise hüvitamise nõude eeldusena teha mh kindlaks, kas kaasomanik on ühist asja kasutades rikkunud teiste kaasomanike õigusi, eelkõige seda, kas kaasomanik on takistanud teistel kaasomanikel kaasomandis oleva asja kaaskasutust. Ainuüksi asjaolu, et üks kaasomanik võtab kasutuskorra kokkuleppe puudumisel kaasomandis oleva asja kas osaliselt või tervikuna enda valdusse ja kasutusse, sh kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat asja osa, ei anna teistele kaasomanikele alust nõuda kasutuseelise hüvitamist AÕS § 71 lg 2 alusel. Kaasomanikud saavad kasutuskorra kokkuleppe puudumisel nõuda kaasomandis oleva kinnisasja või selle osa enda ainukasutusse võtnud kaasomanikult asja sellise kasutamisega saadavate kasutuseeliste hüvitamist juhul, kui ta rikub sellega teiste kaasomanike õigusi, eelkõige takistab teistel kaasomanikel kaasomandis oleva asja kaaskasutust. Kuigi hageja on märkinud, et eeltoodud Riigikohtu lahendis esile toodud faktilised asjaolud erinevad käesolevas tsiviilasjas esile toodud faktilistest asjaoludest, leiab kohus, et Riigikohtu lahendis nr 2-19-12055 toodud õiguslikke seisukohti saab kohaldada ka käesoleva tsiviilasja lahendamisele, kuna mõlemal juhul on nõude õiguslikuks aluseks AÕS § 71 lg 2. Vaidluse lahendamise seisukohast ei oma tähtsust, millisel põhjusel lahkus hageja 08.12.2020 poolte ühisest elukohast (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2021 lahend tsiviilasjas nr 2-20-1053, p 13). Kohus on seisukohal, et kuna kostja ei ole hagejale takistusi teinud ühisomandis oleva korteri kasutamiseks ja hagejal on korteri võti olemas ja ta siiamaani käib, kui temal vaja on, siis kohus leiab, et hageja kasutuseeliste hüvitamise nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks hinnata hageja kasutuseeliste nõude suurust ja jätab sellega seotud tõendid (kinnisvaraportaalis city24.ee avaldatud kuulutuste väljavõte 1 eks. 2 lehel, tl 60) asja lahendamisel arvestamata tulenevalt TsMS § 238 lõikest 5. Kuna kohus jättis hageja kasutuseeliste hüvitamise nõude rahuldamata, jätab kohus ka tähelepanuta kooskõlas TsMS § 238 lõikega 5 hageja 25.06.2022 üüriarve (tl 120).

Kohus selgitab, et kuna kostja ei ole taotlenud ühisvara jagamist teisel viisil, saab kohus valida ühisvara jagamisel selle viisi, mida hageja on hagis nõudnud. Kohus lõpetab poolte ühisomandi kinnisasjale selle müümisega avalikul enampakkumisel. Kinnisasja müügist saadud raha arvelt täidetakse poolte ühine laenukohustus AS-i X Pank ees.

Anu Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.