Jätta Harju Maakohtu 3. veebruari 2022. a kohtuotsus muutmata.
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Q kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
2-21-101207 Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.D (hageja I), C (hageja II) ja W (hageja III) esitasid Q (kostja, isa) vastu hagi elatise väljamõistmiseks.
2.Hagejad elavad emaga alates 1. novembrist 2020. a. Kostja on tasunud oma äranägemise järgi alates detsembrist 2020. a. jaanuarikuuks 2021. a. 100 eurot kalendrikuus ühe hageja kohta. Kostja on küll tasunud hagejatele taskuraha, kuid seda ei saa pidada hagejatele elatise tasumiseks. Kuigi pärast hagejate vanemate lahku kolimist lepiti kokku, et hagejad viibivad kostjaga üks (1) kord kuus nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni, ei ole kostja pärast elatise nõude esitamist 17. jaanuaril 2021. a hagejatega kohtunud.
3.Ühe hageja igakuise vajaduse suurus on keskmiselt 599.49 eurot, mis sisaldab järgmist: erijuhud (lapse sünnipäev) 37.23 eurot; eluase 135.06 eurot; toit 125.85 eurot; toit väljas 23.04 eurot; transport 118.28 eurot; sidekulu 20.75 eurot; tervishoid 1.23 eurot; hügieen 4.60 eurot; koolikohustus 23.20 eurot; huviringid, hobid 43.18 eurot; riided, jalatsid 24.81 eurot; muud püsikulud 42.25 eurot.
4.Hagejad soovivad kostjalt alates 17. jaanuarist 2021. a elatist 195 eurot (riiklik miinimumelatis 292 eurot – pool suure pere toetusest (300/2) – pool riiklikust lastetoetusest (220/2)) kuni hagejate täisealiseks saamiseni või kuni elatise arvestamise aluste muutumiseni. Samuti taotlesid hagejad tagasiulatuvat elatist perioodi 1. november 2020. a kuni 16. jaanuar 2021. a eest hageja I kasuks summas 473.85 eurot, hageja II kasuks summas 473.85 eurot ja hageja III kasuks summas 427.18 eurot.
5.Hagejate ema omandis on korteriomand VVV ja 2007. a sõiduk Ford Focus. Hagejate ema saab igakuiselt töötasu G OÜ-st 1178.25 eurot kuus (palk panka), sh sõiduki kompensatsiooni sõidupäeviku alusel keskmiselt 359.52 eurot kuus. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja omalt poolt on panustanud hagejate ülalpidamisse sellega, et on ostnud lastele riideid ja andnud raha toidu ostmiseks. Kostja on hagejate emalt korduvalt püüdnud teada saada, mida hagejatele vaja osta oleks, kuid hagejate ema tihti kostja küsimustele ei vasta ja teeb oste ilma kostjaga laste vajadusi arutamata. Seega on tulnud kostjal osta riideid
2-21-101207 ja lastele vajalikke tarbeid ning anda lastele toidu ostmiseks raha vastavalt lastelt kuuldud teabe põhjal.
7.Kostja ei nõustunud hagiavalduses esitatud miinimummääras elatise nõude tasumisega igakuiselt kokku 585 eurot arvestamata hagejate tegelikke kulusid. Kostja on seisukohal, et hagis nõutud elatise väljamõistmisel tuleb arvestada laste tegelikke kulusid ning ka kostja senist panust laste ülalpidamisse. Kostja on nõus ja valmis maksma pool laste igakuisest tegelikust ülalpidamise kulust, mille puhul võetakse arvesse kõik riiklikud toetused ja soodustused, mis lastega kasvatamisega seonduvalt võimaldatakse. Kostja viitas RAKE uuringule, mille kohaselt oleks lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 2019. a lõpus kas 172 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Kostja hinnangul on kolme last majanduslikult kergem ülal pidada kui ühte last ning seetõttu on kolme lapse ülalpidamiskulud (eelkõige toidule, riietele, jalanõudele, mänguasjadele jne) ka madalamad mitme lapsega leibkondades võivad lapse ülalpidamiskulud olla väiksemad mastaabisäästu tõttu (nooremad saavad kasutada vanemate õdede-vendade rõivaid, mänguasju jne). Kokkuvõtvalt leidis kostja, et ühele hagejale kulub ühes kuus tõenäoliselt mitte enam, kui 199.50 eurot kuus, millest kostja ülalpidamiskohustus on 99.75 eurot.
8.Kostjale kuulub kinnisasi asukohaga PPP. Kostja esitas K OÜ ja Ä OÜ registriosakonna väljavõtted, viidates, et K OÜ ei ole tegutsev ning tal puudub käive ja Ä OÜ käibeks on 2530 eurot, kuid kostja ei saa ettevõttest palgatulu ega dividende. Lisaks kinnitas kostja, et temale ei kuulu ühtegi sõidukit ega muud registrisse kantavat vara. Samuti andis kostja teada, et uuest abielust on sündimas laps, eeldatava sünniajaga XX.XX.XXXX. a.
9.Kostja taotles, et tagasiulatuva elatise nõude põhjendatuse ja suuruse arvestamisel hindaks kohus hagejate tegelikke vajadusi ning võtaks arvesse, et kostja on tasunud hagejatele elatist (mida hagejad ka hagiavalduses tunnistavad) ning andnud hagejatele söögiraha, ostnud riideid ja koolitarbeid.
10.5. jaanuari 2022. a menetlusdokumendis tõi kostja välja, et kostja ja hagejate ema leppisid lahkumineku ajal kokku, et neile kuulunud LLL alevikus Pärnu linnas asunud maja ja Keila linnas Harjumaal asunud korteriomandi müügist saadud raha kanti terves ulatuses hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole just selleks, et kostjale pooles osas kuulunud rahaga kostja eest lastele ülalpidamist anda ning see loetakse kostja poolt etteulatuvalt üle antud ülalpidamiseks lastele. Hagejate seaduslik esindaja kokkuleppest kinni ei pidanud ja pöördus elatise nõude kohtu poole.
11.Lisaks märkis kostja, et kostja majanduslik olukord ei võimalda hagejate poolt soovitud suuruses elatise väljamõistmise korral toetada lapsi taskurahaga ja osaleda aktiivselt hagejate elus põhjusel, et kostjal ei ole siis enam võimalik korraga tasuda hagejate soovitud elatist, pidada ülal ennast (tulevikus ka veel sündimata last) ning veeta aktiivselt aega koos hagejatega, sh võimaldada hagejatele koos erinevatel üritustel osalemist ja teha nendele vajalikus määras kulutusi koos olles.
12.Kostja palus arvesse võtta, et alates 1. jaanuarist 2022. a jõustunud perekonnaseaduse muudatusi arvesse võttes tuleks kostjal tasuda elatist hagejale I 180 eurot kuus, hagejale II 153 eurot kuus ja hagejale III 136 eurot kuus Justiitsministeeriumi kodulehelt kättesaadava kalkulaatori kohaselt.
2-21-101207 Maakohtu otsus ja põhjendused
13.Harju Maakohus rahuldas 3. veebruari 2022. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt: hageja I kasuks igakuise elatise summas 195 eurot kuus perioodi 17. jaanuar 2021. a kuni 31. detsembri 2021. a eest ja alates 1. jaanuarist 2022. a kuni hageja I täisealiseks saamiseni summas 187.36 eurot, kuid mitte alla PKS § 101 lg-tes 3 – 5 sätestatud määra; hageja II kasuks igakuise elatise summas 195 eurot kuus perioodi 17. jaanuar 2021. a kuni 31. detsembri 2021. a eest ja alates 1. jaanuarist 2022. a kuni hageja II täisealiseks saamiseni summas 159.26 eurot, kuid mitte alla PKS § 101 lg 3 – 5 sätestatud määra; hageja III kasuks igakuise elatise summas 195 eurot kuus perioodi 17. jaanuar 2021. a kuni 31. detsembri 2021. a eest ja alates 1. jaanuarist 2022 kuni hageja III täisealiseks saamiseni summas 142.26 eurot, kuid mitte alla PKS § 101 lgtes 3 – 5 sätestatud määra. Maakohus mõistis kostjalt tagasiulatuvalt elatise perioodi 1. november 2020. a kuni 16. jaanuar 2021. a eest hageja I kasuks summas 473.85 eurot, hageja II kasuks summas 473.85 eurot ning hageja III kasuks summas 427.18 eurot. Maakohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra, mille kohaselt kostja on kohustatud tasuma resolutsiooni punktides 3-5 elatise iga kohustusele eelneva kuu 25. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
14.Maakohus tuvastas, et poole vahel ei ole vaidlust järgmises: hagejate seaduslik esindaja ja kostja on alaealiste hagejate vanemad; hagejad jäid pärast vanemate lahku kolimist elama ema juurde; hagejad kohtuvad kostjaga harva; kostja tasus 2021. a ühe hageja kohta 100 eurot kalendrikuus, alates septembrist 2021. a 116.67 eurot kuus.
15.Maakohus märkis, et hagejad on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et hagejate kulud kuus on keskmiselt 599.49 eurot ühe hageja kohta. Kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad kostjalt 195 eurot ehk elatist alla miinimummäära, puudub neil kohustus kulude suurust tõendada. Maakohtu hinnangul on tegemist lastega, kelle vajadused vastavad keskmise Eesti pere elukvaliteedile.
16.Kostja viide, et hagejate põhjendatud kulude suuruse hindamisel tuleb arvestada RAKE uuringus märgitut, on asjakohatu. RAKE uuringust ei ole võimalik kulude suurust tuletada, kuivõrd tegemist ei ole õigusaktiga ning laste kulude põhjendatud ja vajalik koosseis tuleb tuvastada juhtumipõhiselt. Kostja ei ole oma vastuväiteid hagejate kulude mõistlikkuse osas tõendanud. Samuti, kuigi kostja on väitnud, et on ostnud hagejatele riideid ja andnud toiduraha, ei ole kostja oma väidet tõendanud. Taskuraha andmise osas märkis maakohus, et taskuraha andmist ning sünnipäeva kinkide tegemist ei saa laste ülalpidamiskulude hulka arvestada. Seega ei ole asjas leidnud tõendamist, et kostja osutaks hagejatele ülalpidamist ka vahetult.
17.Kostja ei ole esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimaldaks lastele miinimummääras elatist tasuda. Hagejate ema pangakonto väljavõttest nähtub, et hagejate ema töötasu on G OÜ-st 1178.25 eurot kuus (palk panka). Maksu-ja Tolliameti andmetel sai kostja perioodil veebruar 2020. a kuni aprill 2021. a töötasu OÜ-st B keskmiselt 2115.34 eurot brutos. Lisaks on kostja saanud tasu Ä OÜ-st 2020. a juunis 1296.69 eurot, septembris 648.34 eurot, oktoobris 1296.68 eurot ja 2021. a veebruaris 648.34 eurot. Võrreldes hagejate ema ja kostja sissetulekuid, on kostja majanduslik seisukord maakohtu hinnangul piisav hagejatele elatise maksmiseks. Kostja viide tulevikus sündivale lapsele ei ole maakohtu hinnangul lahendamisel asjakohane. Seega mõistis maakohus kostjalt perioodi 17. jaanuar 2021. a kuni 31. detsember 2021. a eest iga hageja kohta igakuise elatise 195 eurot.
2-21-101207
18.Maakohus selgitas, et alates 1. jaanuarist 2020. a jõustunud PKS §-st 101 tulenevalt on seadusjärgne elatisemäär hageja I osas 187.36 eurot ja hageja II osas 159.26 eurot ja hageja III osas 142.26 eurot. Maakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et esineksid alused elatise vähendamiseks alla ülalviidatud miinimummäära.
19.Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei tasunud hagejatele elatist vajalikus ulatuses perioodil 1. november 2020. a kuni 16. jaanuar 2021. a eest, hagejate ema 6. novembri 2020. a e-kiri kostjale tõendab, et hagejad on küsinud alates 1. novembrist 2020. a kostjalt enda ülalpidamiseks elatist, on tagasiulatuva elatise väljamõistmise põhjendatud. Kostja väide, et hagejate ema ja kostja vahel oli kokkulepe, et neile kuulunud LLL alevikus Pärnu linnas asunud maja ja Keila linnas Harjumaal asunud korteriomandi müügist saadud raha kanti terves ulatuses hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole just selleks, et kostjale pooles osas kuulunud rahaga kostja eest lastele ülalpidamist anda, on kostja poolt tõendamata, mistõttu maakohus seda väidet elatise väljamõistmisel arvesse ei võtnud. Maakohtu hinnangul ei ole kostjalt elatise tagasiulatuv väljamõistmine tema suhtes ebaõiglane ega pane teda ka majanduslikult nii halba seisukorda, et ta seda teha ei saaks ega suudaks. Seega mõistis maakohus hageja I kasuks tagasiulatuvalt elatise perioodi 1. november 2020. a kuni 16. jaanuar 2021. a eest summas 473.85 eurot, hageja II kasuks summas 473.85 eurot ja hageja III kasuks summas 427.18 eurot. Apellatsioonkaebus
20.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse punktid 3-8 ning teha uus otsus, millega jätta tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata täielikult ning mõista kostjalt hageja I igakuiseks elatiseks 160 eurot, hageja II igakuiseks elatiseks 140 eurot ning hageja III igakuiseks elatiseks 120 eurot. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda.
21.Kostja leidis, et maakohus mõistis temalt välja tagasiulatuvalt elatise ulatuses, mida apellant ei ole võimeline tasuma ilma, et kostja ja tema neljas laps, kes sündis XX.XX.XXXX. a satuks äärmiselt halba majanduslikku olukorda. Kostja peab neljandat last ülal ning temale tehtavaid kulutusi tuleb käesoleva asja lahendamisel arvesse võtta.
22.Kostja vaidlustas hagejate kasuks välja mõistetud tagasiulatuva elatise, sest hagejad ei ole järjepidevalt apellandilt elatist nõudnud. Hagejate esindaja on saatnud kostjale 6. novembril 2020. a ainult ühe kirja.
23.Maakohus on vääralt lähtunud tagasiulatuva elatise arvestamisel kostja varasemast majanduslikust olukorrast, mitte kohtulahendi tegemise aegsest olukorrast. Kostja teavitas kohut korduvalt, et temale on sündimas neljas laps, samuti nähtub tõenditest, et kostja sissetulek 2021. a augustis ja septembris vähenes.
24.Maakohus pidanuks koguma tõendeid omal algatusel, kohustades hagejaid esitama andmeid ja dokumente hagejate ema sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõudes asjakohast teavet muudelt isikutelt. Maakohus tugines vastustajate ema sissetulekut käsitledes üksnes ema poolt menetluses öeldule, kuid ema sissetulekute ja varandusliku olukorra kohta tõendid puuduvad. Samuti ei pööranud maakohus tähelepanu kostja väitele, mille kohaselt kostja ja hagejate seadusliku esindaja lahkumineku ajal leppisid laste vanemad kokku, et neile kuulunud LLL alevikus Pärnu linnas asunud maja ja Keila linnas Harjumaal asunud korteriomandi müügist saadud raha kanti terves ulatuses hagejate ema arvelduskontole just selleks, et kostjale pooles
2-21-101207 osas kuulunud rahaga kostja eest lastele ülalpidamist anda ning see loetakse kostja poolt etteulatuvalt üle antud ülalpidamiseks lastele. Juhul, kui kohus pidas kostja väidet ebapiisavaks, oleks tulnud kostjale selgitada, miks kostja väidet ei saa käesolevas asjas arvesse võtta.
25.Kostja palus võtta arvesse asjaolu, et apellandi kasvatada ja ülal pidada on alates 22. veebruarist 2022. a neljas laps ja vähendada alates 1. jaanuarist 2022. a hagejatele väljamõistetud elatist.
26.Kostja tõi välja, et kui maakohus pidas põhjendatuks alates 1. jaanuarist 2022. a elatise suuruseks igakuiselt hagejale I 187.36 eurot, hagejale II 159.26 eurot ja hagejale III 142.26 eurot, saab ka tagasiulatuva elatise (1. november 2020. a kuni 16. jaanuar 2021. a ja 17. jaanuar 2021. a kuni 31. detsember 2021. a) arvestuse aluseks võtta samuti vastavalt 187.36 eurot, 159.26 eurot ja 142.26 eurot. Vastustaja seisukoht
27.Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu. Kui kostja lahkus pere juurest, oli talle teada, et hagejatele tuleb seadusest tulenevalt anda ülalpidamist, mida teatud ajani ka tegi. Hiljem, vaatamata meeldetuletustele, kostja seda ei teinud. Väited seoses kinnisvara müügist saadud raha kandmisega hagejate elatise kasuks või sellise kokkuleppega ei ole tõendatud. Nii tagasiulatuva kui ka alates 2021. a algusest tekkinud nõude aluseks oli parasjagu kehtinud perekonnaseadus; enne 2021. a oli miinimumelatis kõigi laste puhul 292 eurot.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
29.Esmalt lahendab ringkonnakohus seni lahendamata taotlused. Hagejad on esitanud apellatsioonkaebuse vastusega kaks tõendit: 6. kuni 10. novembrini 2020. a peetud ekirjavahetuse hagejate ema ja kostja vahel ning Messengeri vestluse väljavõtte. Kolleegium selgitab, et apellatsioonimenetluses on tõendite esitamine oluliselt piiratud. Ringkonnakohus tuvastab TsMS § 652 lg 3 järgi esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Seejuures peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust TsMS § 652 lg 4 järgi oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama ning seda tegemata jätab kohus tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Esitatud tõendite lubatavust kontrollides juhindub ringkonnakohus mh sellest, et TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 6. kuni 10. novembrini 2020. a peetud e-kirjavahetus hagejate ema ja kostja vahel on maakohtule tõendina juba esitatud (dtl 128-130). Hagejad ei ole selgitanud, miks on vajalik tõend uuesti esitada, mistõttu jääb taotlus TsMS § 238 lg 1 p 2 järgi
2-21-101207 rahuldamata. Teises tõendis kajastatud Messengeris peetud hagejate ema ja kostja vaheline vestlus on toimunud ajavahemikul 13. kuni 14. jaanuar 2021. a, s.o maakohtu menetluse ajal. Seega oli hagejatel võimalik esitada kõnealune tõend juba maakohtus. Kuivõrd hagejad ei ole põhjendanud, miks ei olnud tõendit võimalik varem kohtule esitada, jätab ringkonnakohus tõendi asja juurde võtmata.
30.Praeguses asjas on esitanud alaealised lapsed hagi ühe vanema vastu PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumelatise väljamõistmiseks koos PKS §-st 108 tuleneva tagasiulatuva elatisnõudega. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on PKS § 97 p-i 1 järgne hagejate ülalpidamiskohustus. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas hagejad on õigustatud kostjalt nõudma seaduses sätestatud alammääras elatist olukorras, kus kostjale on menetluse ajal sündinud veel üks laps. Maakohus on õigesti hagi osaliselt rahuldanud ja kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
31.Kuni 1. jaanuarini 2022. a ei võinud vastavalt PKS § 101 lg-le 1 igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 1. jaanuarist 2022. a ei ole elatise miinimummäär enam seotud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga ning elatise miinimummäära arvestatakse vastavalt PKS § 101 lg-s 3-7 sätestatule. Ringkonnakohus märgib, et miinimummääras elatise nõudmisel ei pea hagejad tõendama enda vajaduste suurust (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-174-16, p 13), mistõttu ei pidanud maakohus nõudma välja hagejate igakuiseid kulusid tõendavaid dokumente. Kui kostja leidis, et hagejate vajalikud kulud on väiksemad kui kahekordne miinimumelatise määr, pidanuks kostja seda tõendama (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Praeguses asjas kostja seda teinud ei ole, vaid on tuginenud kulude suuruse osas RAKE uuringule. Kolleegium nõustub maakohtuga, et RAKE uuringust ei ole võimalik kulude suurust tuletada, kuivõrd tegemist ei ole õigusaktiga ning laste kulude põhjendatud ja vajalik koosseis tuleb tuvastada juhtumipõhiselt.
32.Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra (Riigikohtu 13. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11). Vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kostja ei ole aga ei maa- ega ka apellatsioonimenetluses selliseid asjaolusid esile toonud ega tõendanud. Kostja üldine väide selle kohta, et kostja ja tema noorim laps satuksid äärmiselt halba majanduslikku olukorda, ei anna alust järeldada, et hagejate kasuks elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra.
33.Hagejad on esitanud ka tagasiulatuva elatise nõude PKS § 108 alusel, mis võimaldab nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja heidab apellatsioonkaebuses hagejatele ette, et nad ei ole järjepidevalt kostjalt elatist nõunud. Kolleegium märgib, et tagasiulatuva elatise nõudmise eelduseks ei ole asjaolu, et selle eelneva aasta jooksul oleks elatist kohtuväliselt nõutud. Oluline on, et elatise maksmise kohustust on rikutud. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel juhul, kui
2-21-101207 tagasiulatuva elatise nõudmine seaks kostja äärmiselt raskesse olukorda. Praegusel juhul ei ole kostja esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetaks ta äärmiselt raskesse olukorda.
34.Kostja leidis apellatsioonkaebuses, et maakohus pidanuks lähtuma ka tagasiulatuva elatise perioodi 1. november 2020. a kuni 16. jaanuar 2021. a ning igakuise elatise alates hagi esitamisest 17. jaanuaril 2021. a kuni 31. detsembril 2021. a puhul alates 1. jaanuarist 2022. a kehtima hakanud miinimumelatise määradest. Kolleegium sellise käsitlusega ei nõustu ning selgitab, et PKS § 210 lg 2 kohaselt saab kohus mõista 31. detsembrini 2021. a elatise välja enne 1. jaanuarit 2022. a kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, s.o võttes aluseks ka enne 1. jaanuarit 2022. a kehtinud perekonnaseaduses sätestatud elatise miinimummäära. Seetõttu on kostja etteheide põhjendamatu ning tagasiulatuva elatise suuruse vähendamiseks ei ole alust.
35.Mis puudutab hagejate ema sissetulekute tõendamist, on Maksu- ja Tolliamet esitanud (dtl 162-164) maakohtu nõude alusel (dtl 153) väljavõtte hagejate ema sissetulekute kohta, lisaks on hagejad esitanud ema kinnistusraamatu väljavõtte (dtl 93), konto väljavõtted (dtl 91, 96-100) ning väljavõtte hagejate ema omandis oleva sõiduki kohta (dtl 101). Vaatamata kostja etteheidetele maakohtu tegevusele, ei ole kostja ei maa- ega ka ringkonnakohtu menetluses esitanud taotlust, et kohus koguks hagejate ema sissetulekute kohta täiendavaid tõendeid ega toonud ka apellatsioonkaebuses välja, milliseid tõendeid oleks maakohus pidanud veel koguma. Kolleegiumi hinnangul oli maakohtul tsiviilasja juures olevate tõendite pinnalt võimalik tuvastada ja hinnata hagejate ema majanduslikku seisukorda, mida maakohus ka tegi (otsuse punkt 24) ning kostja etteheited on alusetud. Andmed kostja sissetulekute kohta nähtuvad Maksu- ja Tolliameti esitatud väljavõtetest (165166) ja kostja esitatud tõendist (dtl 180) ning olenemata sellest, et kostja 2021. a augusti ja septembri sissetulek oli võrreldes eelnevate kuudega väiksem, lähtus maakohus elatise arvestamisel õigesti nimetatud tõenditest. Kostja ei ole apellatsioonimenetluses esile toonud ega tõendanud, et tema sissetulekud on olnud jätkuvalt langustrendis või et tema majanduslik olukord ei võimaldaks tasuda lastele miinimummääras elatist. Ringkonnakohus märgib, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11812, p 15).
36.Kuigi kostja on menetluses läbivalt väitnud, et hagejate ema ja kostja vahel oli kokkulepe, et neile kuulunud LLL alevikus Pärnu linnas asunud maja ja Keila linnas Harjumaal asunud korteriomandi müügist saadud raha kanti terves ulatuses hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole just selleks, et kostjale pooles osas kuulunud rahaga kostja eest lastele ülalpidamist anda, on kõnealune asjaolu kostja poolt ka apellatsioonimenetluses jätkuvalt tõendamata, mistõttu ei võtnud maakohus õigesti nimetatud asjaolu tagasiulatuva elatise väljamõistmisel arvesse.
37.Ringkonnakohus ei ole asja materjalide põhjal tuvastanud kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või olulist menetlusnormide rikkumist, mistõttu puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Menetluskulud
38.Kuigi käesoleva asja puhul on tegemist alaealise lapse ülalpidamisasjaga, mille korral kannavad pooled menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1), siis arvestades kostja apellatsioonkaebuse
2-21-101207 väiteid ja sisu, jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 164 lg 2 ja TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
39.Kuivõrd hagejad ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning on avaldanud, et kannavad enda menetluskulud ise (dtl 320), puuduvad hagejatel kindlaksmääratavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.