1.Crystal de Luxe OÜ hagi M. J.`i vastu võlgnevuse 920 euro nõudes rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt M. J.`ilt hageja Crystal de Luxe OÜ kasuks 15.04.2015 lepingust nr. 412 tulenev võlgnevus summas 477 (nelisada seitsekümmend seitse) eurot 43 senti, sh põhivõlgnevus 300 eurot, lepingutasu 10 eurot, intress 150 eurot ja viivised ajavahemiku 15.05.2015-18.01.2016 eest 17,43 eurot VÕS § 113 lg 1 alusel.
Jätta hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja M. J.`i kanda ja välja mõista M. J.`ilt hageja Crystal de Luxe OÜ kasuks menetluskulud (1/2 riigilõivust) summas 87 (kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti.
4.Riigilõiv summas 87,50 eurot ja muud asjas kantud menetluskulud jätta hageja enda kanda.
5.Kostja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja enda kanda.
6.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD
1.Crystal de Luxe OÜ esitas 17.08.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. J.`i vastu võlgnevuse 709,25 euro ja lisanduva viivise nõudes ja menetluskulude hüvitamiseks. 26.08.2015 tegi kohus makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 16.12.2015.a, määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule hagimenetlusse. Viru Maakohtu 23.12.2015 määrusega jäeti hagi käiguta, hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
2.Hageja kõrvaldas puudused 18.01.2016, esitades kohtule hagi M. J.`i vastu 920 euro võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel 15.04.2015 sõlmitud laenuleping/kliendileping nr. 412, mille alusel hageja andis kostjale laenu 300 eurot, tagastamise tähtajaga 15.09.2015. Laenu tasumine pidi toimuma 5 osamaksena. Kostja pidi tasuma laenu kogusummas 460 eurot, so põhivõlgnevus 300 eurot, lepingutasu 10 eurot ja intressid summas 150 eurot (10% kuus laenusummast 300 eurot, so 50 eurot kuus, lepingu p. 5.1; 6.1). Kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud. Võlgnevusele lisanduvad kõrvalnõuded kogusummas 460 eurot, sh 64 eurot vastavalt lepingu p. 8.4 ja viivised summas 396 eurot (0,65% päevas põhinõudelt alates 15.05.2015-18.01.2016). Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kogusummas 920 eurot, millest on laenusumma 300 eurot, lepingutasu 10 eurot, intressid 150 eurot, laenu sissenõudmisega seotud menetluskulud 64 eurot (lepingu p. 8.4.5) ja viiviseid 396 eurot. Menetluskulud summas 175 eurot (riigilõiv) palub hageja jätta kostja kanda (tl. 17-29).
KOSTJA VASTUS
3.Kostja esitas 15.02.2016 kohtule vastuse, milles nõustus tema vastu esitatud hagiga osaliselt – põhivõlgnevuse osas. Kostja ei nõustunud kõrvalnõuetega, kuna need on liiga suured, seega kostja neid ei tunnista. Kostja nõustus kirjaliku menetlusega (tl. 36).
4.Kohus teatas 18.02.2016 menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 04. märtsini 2016.a. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse teatavaks 21. märtsil 2016 kohtu kantselei kaudu (tl. 39). Menetlusosalised kohtule täiendavaid taotlusi ja avaldusi ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Põhinõue
6.Poolte vahel 15.04.2015.a sõlmitud laenulepingu alusel on kostjale väljastatud kostja poolt taotletud laenusumma 300 eurot, kostja poolt taotletud perioodiks 5 kuuks. Laenusumma ja intresside tasumise tähtajaks oli 15. september 2015.a. Kostja oli kohustatud tagastama laenu viie osamaksena (lepingu p.5.1). Kostja laenu tähtaegselt ei tasunud.
7.TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja vahel laenulepingu sõlmimine 15.04.2015.a summas 300 eurot on tõendatud poolte poolt esitatud allkirjastatud laenulepinguga (tl. 21-28). Laenu tagastamise tähtajaks oli 15.09.2015. Eeltooduga on tuvastatud, et 15.04.2015 andis hageja kostjale laenu summas 300 eurot, mille kostja jättis tähtaegselt, so 15.09.2015, tagastamata. Kostja ei ole antud nõuet vaidlustanud, 15.02.2016 kohtule esitatud vastuse kostja nõustus põhinõude summaga. Hageja on märkinud põhinõudena 460 eurot, arvestades põhivõlgnevusena lisaks võlgnevusele nii lepingutasu kui ka intressid. Kohus peab vajalikuks selgitada, et põhinõudena saab lugeda ainult laenuks antud summat, aga mitte lepingutasu, intressi, jne summasid.
9.Kohus leiab, et antud juhul on tõendatud, et kostja poolt on tasumata laenulepingust nr. 412 tulenev võlgnevus summas 300 eurot ning nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Intress
10.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et Crystal de Luxe OÜ on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Lepingu p 5 ja 6 järgi kohustus kostja maksma 300 eurot laenamisel 5-ks kuuks intressi 150 eurot ((10% kuus laenusummast 300 eurot, so 50 eurot kuus, lepingu p. 5.1; 6.1, lepingus märgitud ka kui krediidi kulukuse määr). Kostja on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud. Laen tuli tagastada hiljemalt 15.09.2015. Kostja on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud. Laen tuli tagastada hiljemalt 11.03.2014. Kuivõrd lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning intressi katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 150 eurot. Lepingutasu
11.Laenulepingu nr. 412 p. 4.5. kohaselt moodustab lepingu sõlmimise tasu (lepingutasu) 10 eurot (tl. 22). Kuivõrd lepingu pooled on leppinud lepingutasu summas 10 eurot ning kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning lepingutasu katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 10 eurot. Viivis
12.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt 15.04.2015 sõlmitud lepingu p 8.3, kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 20% kuus (240% aastas) ehk 0.65% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas.
13.Hageja on arvestanud viivist ajavahemiku 15.05.2015-18.01.2016 eest summas 396 eurot, so 0,65% päevas 249 päeva eest põhivõlgnevuselt 300 eurot (hageja on arvestanud viivist 2-s osas: 15.05.2015-17.08.2015, so 95 päeva eest summas 185,25 eurot ja 18.08.2015-18.01.2016, so 154 päeva eest 210.75 eurot). Kostja 15.02.2016 kohtule esitatud vastuses ei nõustunud kõrvalnõuete suurusega, väites, et need on liialt suured. Kostja on töövõimetuspensionär, tema töövõimekaotus moodustab 80% ja talle on määratud keskmine puue.
14.Kostja on töövõimetuspensionär, tema töövõimekaotus moodustab 80% ja talle on määratud keskmine puue. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks viidata asjaolule, et hageja poolt nõutav viivis kogusummas 395 eurot ületab põhivõlgnevuse (300 eurot) 95 euro võrra, seega on antud nõue vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus, lähtudes asjaolust, et kostja on kõrvalnõuded, sh viivisenõude vaidlustanud, ning arvestades tema tervislikku ja majanduslikku olukorda, leiab, et kuigi hagejal on õigus esitada kostja vastu lepingust tulenev viivise nõue, on põhjendatud mõista viivis välja VÕS § 113 lg 1, § 94 alusel. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära teadete kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär nii enne 1.07 2015.a., kui ka enne 01.01.2016.a 0,05 %. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus viivisenõude ajavahemiku 15.05.2015 kuni 18.01.2016 eest summas 17,43 eurot (300 eurot x 8,05% / 365 x 249 päeva) VÕS § 113 lg alusel, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
15.Hageja soovib kostjalt laenu sissenõudmisega seotud menetluskulu 64 euro väljamõistmist. Vastavalt lepingu 8.4, laenuandjal on õigus laenusajalt nõuda lisaks laenule ja muudele maksetele ka laenu sissenõudmisega seotud menetluskulusid. Menetluskulude miinimumsuurused on: punkti 8.4.5. kohaselt – menetluskulud hagiavalduse või maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel kohtusse (toimub, kui laenusaaja lepingust tulenevad kohustused on laenuandja ees pikaajaliselt täitmata) - summas vähemalt 64 eurot. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale ja käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Hageja tõendeid, millest tuleneks tema poolt seoses kostjale arvete/meeldetuletuste saatmisega kulutuste tegemine ja kahjude kandmine, esitanud ei ole. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus hageja taotluse menetluskulude, summas 64 eurot, väljamõistmise osas rahuldamata. Menetluskulud
16.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
17.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 4 teise lause kohaselt määrab kohus vajadusel kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud (riigilõivu) poolte kanda võrdsetes osades, so 50% hageja kanda ja 50% kostja kanda.
18.Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise
suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on märkinud menetluskuluna riigilõivu kogusummas 175 eurot. Õigusabikulusid ei ole hageja märkinud. 18.02.2016 kirjaga andis kohus menetlusosalistele tähtaja taotluste, sh menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Pooled kohtule taotlusi ei esitanud. Kuna kohus jätab menetluskulud (riigilõivu) võrdsetes osades poolte kanda, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 1⁄2 riigilõivust summas 87,50 eurot.
19.Riigilõiv summas 87,50 eurot ja muud asjas kantud võimalikud menetluskulud jäävad hageja enda kanda. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda.
20.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt
/allkirjastatud digitaalselt/
Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.