2-15-6542 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt kuulus Caffold OÜ-le 11 korteriomandit. 22.05.2012 sõlmiti hageja osanike, J. S., O. K. ja M. S. (Müüjad) ning M. S. ja I. S. (Ostjad) vahel hagejale kuuluvate 11 korteriomandi müügileping (Leping). Ostuhinnaks oli 27 400 eurot. Ostjad kinnitasid lepingus, et ostuhinnast 10 200 eurot (2200+3000+5000) on tasutud sularahas enne lepingu allkirjastamist. Ostjad kohustusid kandma ülejäänud summa 17 200 eurot (13500+3700) lepingu sõlmimise päeval müüja kontole nr 221030678579 Swedbank AS-is. Kostjad on enamus omandatud kinnistuid edasi võõrandanud.
2.Hageja raamatupidamisdokumentidest ei nähtu, et ostjad on ostusumma tasunud. OÜ Caffold juhatuse liige M. Z. on pankrotimenetluses korduvalt kinnitanud, et ostuhind on kostjate poolt tasumata. Pankrotihaldur leiab, et kuna M. S. oli müügilepingu sõlmimise ajal üheaegselt nii hageja osanik (alates 31.12.2001) ja juhatuse liige (25.05.1999 - 26.11.2003, 31.01.2006 - 01.06.2012) ning I. S. on tema abikaasa (abielu on sõlmitud 07.02.2002) on korteriomandid võõrandatud lähikondsetele. Kostjad on jätnud ostuhinna tasumata. Nõue muutus sissenõutavaks müügilepingu sõlmimise päeval, so. 22.05.2012. Kinnistute müügihind on kostjate poolt täies ulatuses, so. summas 27 400 eurot tasumata. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt võlgnevus (tasumata ostuhind) 27 400 eurot. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1000 eurot. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
II KOSTJATE VASTUS
3.Kostjad ei tunnista hagi täies ulatuses ja vaidlevad sellele vastu. Eelkõige on nõue aegunud. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. OÜ Caffold (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael on kohtule esitanud 29.04.2015 allkirjastamata hagiavalduse, mistõttu puudub nõuetekohane hagiavaldus. Kostjad ei ole käitunud pahatahtlikult ja kohaldamisele ei kuulu 10 aastane aegumistähtaeg. Hagiavaldus on alusetu ja põhjendamata. Seega ei ole hagejal õigus nõuda kostjatelt ostusumma tasumist.
4.Lepingu p.1.1.2. oli OÜ CAFFOLD esindajaks lepingu sõlmimisel J. S., kelle nõudmisel tasuti lepingujärgselt tasumisele kuuluv summa temale sularahas. Eeltoodut tõendab kviitung sularaha makse kohta. Kuna suurosanik J. S. ja hageja (pankrotis) juhatuse liige M. Z. on õde ja vend, siis on ilmselt põhjendatud segadus äriühingu raamatupidamisarvestuses ja selle korraldamises. M. Za. asus hageja juhatuse liikme kohale 8 päeva pärast lepingu sõlmimist ja M. S. juhatuse liikme kohalt tagasikutsumist 31.05.2012. Hageja majandusaasta tegevusaruanded on registrile esitamata, seega ei ole need ka avalikkusele kättesaadavad ja majandusaruanded on oma sisu osas manipuleeritavad. Müüja osapool on kinnitanud, et on saanud sularahamaksena ja ülekandega enne lepingu allkirjastamist 10 200 € ja peale lepingu sõlmimist sularahas 17 200 €, mille kohta ongi kohustatud osapoolele antud Müüja poolt kirjaliku kinnituse, mis VÕS § 95 lg 1 kohaselt loetakse kohustuse täitmise kviitungiks. Hagi jätta läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
III KOHTU PÕHJENDUSED
2-15-6542
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl. 5, 52). Kostjad esitasid hageja ostuhinna tasumise nõudele aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 ja 4 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult, on nõuete aegumistähtaeg kümme aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 1 ja 2).
6.Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel oli sõlmitud kinnistu ja korteriomandite müügileping. Hageja nõuab kostjatelt 22.05.2012 müügilepingu p. 5.1 järgse ostuhinna 27 400 euro tasumist (tl 16). Lepingu p-s 5.3. järgi muutuvad käesoleva lepingu alapunktides 5.1.1. ja 5.2.4.2. nimetatud nõuded sisse nõutavateks lepingule allakirjutamise hetkel, so. 22.05.2012 (tl 17). Seega oleks ostuhinna tasumise nõue aegunud kolme aasta möödumisel lepingu allkirjastamisest ehk 22.05.2015 kell 24.00. Kuna hagi esitati kohtusse 29.04.2015, siis ei ole hageja nõue aegunud. Aegumise peatumise ja katkemise aluseks olevaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning kostjad pole sellele ka tuginenud. Kohus ei nõustu kostjate väitega, et kohtule on esitatud allkirjastamata hagiavalduse, mistõttu ei saa lugeda hagi esitatuks. Pankrotihaldur esitas kohtule digitaalselt allkirjastatud hagiavalduse 29.04.2015 (tl 7).
7.Hageja leiab, et kostjad ei ole ostuhinda tasunud. Kostjate väitel on ostuhind hagejale täielikult tasutud ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. M. Z., kes sai hageja juhatuse liikmeks 01.06.2012 (9 päeva peale lepingu sõlmimist) on pankrotimenetluses korduvalt kinnitanud, et ostuhind on hagejale tasumata (tl 3-4). Pankrotihalduri väitel ei nähtu ostuhinna tasumist hagejale sularahas ega pangaülekandega hageja raamatupidamisdokumentidest ja arveldusarvetelt. Kostjate väitel tasuti hageja osaniku J. S. nõudmisel ostuhind viimasele sularahas (tl 51), mida tõendab J. S. ja I. S. poolt 25.05.2012 allkirjastatud lepingust tulenevate nõuete täitmise kokkuleppe (tl. 54). Kokkuleppe kohaselt kinnitab J. S., et on saanud I. S.lt sularahas 17 200 eurot ning osapooled kinnitavad, et sellega on ostjad oma ostuhinna tasumise kohustuse hageja ees täielikult täitnud.
8.Kohus leiab, et esitatud tõend (nõuete täitmise kokkuleppe) ei ole usaldusväärne ning ei arvesta sellega. Tuvastatud on, et lepingu sõlmimise ajal olid M. S. ja J. S. hageja osanikeks ning viimane on M. S. isa. M. S. oli lepingu sõlmimise ajal lisaks hageja juhatuse liige (kuni 01.06.2012) ning üks ostjatest. Teiseks ostjaks oli juhatuse liikme M. S. abikaasa I. S., kes on väidetavalt kokkuleppe alusel tasunud oma abikaasa isale ja võlgniku osanikule J. S.le ka müügilepingu järgse ostuhinna. Kohus märgib, et lepingu p-de 5.1.1. ja 5.1.4.2. järgi oli kostjatel kohustus 17 200 eurot tasuda lepingu sõlmimise päeval pangaülekandega müüja pangakontole Swedpangas. Kohtu arvates on tegemist juhatuse liikme, M. S. poolt hoolsuskohustuse rikkumisega. Äriühingu juhatuse liige peab olema hoolas ja juriidilisele isikule lojaalne, tegutsedes äriühingu parimates huvides. Juhatuse liikmete poolt äriühingu põhilise vara, kinnisasjade võõrandamine, sh. sisuliselt iseendale, vältimaks vara arvel äriühingu võlausaldaja nõude sissenõudmist, ei ole kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1). Sellist tegevust võib hinnata äriühingu maksejõuetuse tahtliku põhjustamisena KarS § 384 mõttes. Juhatuse liige võib niimoodi käitudes muutuda isiklikult vastutavaks äriühingu võlausaldajate. Samuti vastutab osanik osanikuna osaühingule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest (ÄS § 188 lg 1).
2-15-6542
9.Kohtu hinnangul ei ole tõend usaldusväärne põhjusel, et see on allkirjastatud võlgniku lähikondsete poolt pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 2 p-de 1 ja 2 mõistes ning selline tehing on kehtetu PankrS 110 lg 1 p 3 järgi. Lisaks puudus osaühingu osanikul, J. S.l õigus muuta 22.05.2012 sõlmitud lepingut kokkuleppega ja kinnitada, et kostjad on ostuhinna talle tasunud sularahas. Lepingus sisalduva osanike otsusega anti J. S.le ainult õigus esindada osaühingut müügilepingu sõlmimisel juhatuse liikmega. Kuna osaühingu nimel sõlmitud kokkulepe on tehtud esindusõiguseta isiku poolt on see tühine TsÜS § 129 lg 1 alusel. Asja materjalide põhjal saab järeldada, et kokkulepet ei ole hiljem heaks kiitnud ei uus juhatuse liige, M. Z. ega ka pankrotihaldur. Põhjusel, et kokkulepe on ühelt poolt sõlminud juhatuse liikme abikaasa ja teiselt poolt isa, st. tegemist on lähedaste isikutega, võis sellise tehingu eesmärgiks olla faktiliselt ostuhinna tasumata jätmine osaühingule kinnisasjade eest mille ühisomanikeks said M. S. ja I. S.. Sellises olukorras on vaidlusalusel vara müügilepingul kinke iseloom, st. soorituse (vara üleandmine) ja vastusoorituse (raha maksmine) väärtused erinevad täielikult.
10.Hageja on kogu menetluse jooksul väitnud, et kostjad ei ole tasunud ostuhinda 27 400 eurot ja tasumist ei nähtu hageja pangakontodelt ega raamatupidamisdokumentidest. Üldise tõendamisreegli kohaselt peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). Kostjad pidid tõendama, et on ostuhinna võlgnikule tasunud. Kuna kohus leiab, et tõendina esitatud nõuete täitmise kokkuleppe on ebausaldusväärne ja ei arvesta sellega ning toimiku materjalides puuduvad teised tõendid selle kohta, et kostjad oleksid vara eest hagejale ostuhinna tasunud, järeldab kohus, et ostuhinda hagejale tegelikult ei tasutud, st. hageja andis talle kuuluva vara kostjatele lepingu alusel üle vastusooritust saamata.
11.Hageja nõuab kostjatelt 22.05.2012 müügilepinguga määratud ostuhinna 27 400 euro tasumist. Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1). Ostuhinna tasumine on VÕS § 208 lg 1 järgi ostja põhikohustuseks. Kui ostja ei täida ostuhinna maksmise kohustust, on tegemist tema lepingulise põhikohustuse rikkumisega. Kui ostja on jätnud tasumata ostuhinna, saab müüja nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel. Ostuhinna tasumise kohustuse täitmise puhul ei ole seaduses VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt ette nähtud täitmisnõuet välistavaid asjaolusid. Ostuhinna nõude sissenõudmise eelduseks on VÕS § 108 lg 1 järgi üksnes kehtiva rahalise kohustuse olemasolu ja selle rikkumine kostjate poolt. Rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul reeglina kõne alla ja vabandatavusele ei ole menetluses ka tuginetud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Lepingu p 5.1 kohaselt oli ostuhinnaks kokku 27 400 eurot (tl 16). Kuna kostjad ei ole ostuhinda hagejale tasunud tuleb hagi rahuldada täies ulatuses ja mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks võlgnevuse 27 400 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui
2-15-6542 menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostjate kanda solidaarselt. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks menetluskuluna riigilõivu 1000 eurot.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.