1.Rahuldada Intrum Justitia Debt Finance AG hagi J Š vastu.
2.Välja mõista kostjalt J Š hageja Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot 86 senti, millest võlgnevus moodustab 180 eurot, sissenõudekulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 25,86 eurot.
3.Välja mõista kostjalt J Š hageja Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks viivis alates 19.12.2015 8% aastas summalt 100 eurolt kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.
4.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmine igakuiste osamaksetena 55 (viiskümmend viis) eurot võlgnevuse katteks, millele lisanduvad viivised.
5.Kohtuotsuse resolutsiooni p 2 nimetatud summa (235,86 eurot) on pärast esimest makseviivitust terves ulatuses koheselt sissenõutav ja sundtäidetav.
1(5)
2-15-119918
6.Jätta menetluskulud J Š kanda. 6.1 Välja mõista kostjalt J Š hageja Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks menetluskulud summas 95 (üheksakümmend viis) eurot. 6.2 Välja mõista kostjalt J Š hageja Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ferratum Estonia OÜ ja kostja 25.08.2012 kiirlaenulepingu nr 360516 maksetähtajaga 24.09.2012 ning kostja oli kohustatud laenu tagastama tähtaegselt. Laenulepingu kohaselt kui kostja oleks maksnud laenu tähtaegselt, ei lisanduks laenusummale käsitlemiskulusid. Kuna kostja seda ei teinud on lisandunud käsitlemiskulud summas 25 eurot. Laenuandja edastas kostjale korduvalt meeldetuletusi võlgnevuse suhtes. Kostja nendele ei reageerinud ja võlgnevust ei tasunud. Vastavalt laenulepingule kohustus kostja tasuma täiendavalt teenustasu meeldetuletuskirja eest summas 10 eurot. Laenuandja edastas nõude sissenõudmiseks hagejale, kes edastas kostjale 20.01.2014 ja 30.01.2014 võlateatised. Kuivõrd kostja ei ole võlgnevust tasunud, siis lisandub viivis vastavalt lepingule 8% aastas. Viivis on arvestatud summalt 100 eurolt. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 180 eurot, sissenõudekulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 25,86 eurot, viivis alates 19.12.2015 8% aastas 100 eurolt kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni ning menetluskulud, milleks on 75 eurot riigilõiv ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud. Hageja palub ka välja mõista viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 alusel.
2.Kostja märgib kohtule saadetud kirjalikus vastuses /tl. 39-40/, et tunnistab hagiavalduses toodud nõuet ning on nõus nõude maksmisega. Kostja soovib sõlmida maksegraafikut, kuna 2(5)
2-15-119918
vastavalt sissetulekule ei ole võimeline korraga võlgnevust tasuma. Kostja palub jätta läbi vaatamata nõude viiviste suhtes, kuna on valmis sõlmima kompromissi. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda, kuna pakub kompromissi, kui hageja ei ole neid nõus maksma, palub need jagada võrdselt. Kostja on nõus asja läbivaatamist kirjalikus menetluses.
4.Hageja esindaja esitas 02. märtsil 2016 taotluse hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, osapoolte seisukohtadega, vastuväidetega, hinnanud asja kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahel on 25.08.2012 sõlmitud kiirlaenuleping. Kostjale on laenusumma 25.08.2012 üle kantud, tema poolt näidatud arveldusarvele /tl. 22/. Laenulepingule on lisatud üldtingimused /tl. 23-25/, millega tutvumist on kostja kinnitanud /tl. 11/. Laenusumma kasutamise tähtajaks lepiti kokku 30 päeva. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei ole täitnud. Laenuandja on loovutanud nõude hagejale 16.12.2015 /tl. 18/, millest kostjat on teavitanud. Hageja on edastanud meeldetuletuse ja maksegraafiku ettepaneku /tl. 26/. Hageja on teavitanud kostjat ka kohtumenetluse alustamisest /tl 27/. Kostja oma vastuses /tl. 39-40/ tunnistab toodud nõuet ning on nõude maksmisega nõus. Kostja palub samas jätta läbi vaatamata viivisenõude ja vähendada menetluskulusid, kuna on pakkunud kompromissi. Lähtudes hageja poolt tehtud toimingutest, meeldetuletuse edastamisest, maksegraafiku ettepaneku tegemisest ning kohtumenetluse alustamise teatamisest, leiab kohus, et ei ole põhjendatud viiviste nõude rahuldamata jätmiseks.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Laenusaajal on kohustus tagasi maksta rahasumma samas koguses VÕS § 396 lg 1. Hagiavaldusest tulenevalt on kostja jätnud täitmata lepingust ja selle lahutamatuks osaks oleva üldtingimuste tulenevad kohustused, mis annab hagejale õiguse nõuda p 6.1.1; 8.3 kohaselt kohustuste täitmist. Kostja tunnistab põhivõlgnevuse tagasi maksmata jätmist.
8.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale (hagejale) õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks kohustust rikkunud lepingupoole (kostja) suhtes (VÕS § 101). VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepingus on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud määr. Viivise rakendamise eelduseks on kohustuse täitmata 3(5)
2-15-119918
jätmine kostja poolt, see tähendab, et kui kostja tasuks makseid korrapäraselt ja tähtaegselt, ei oleks viivise arvestamine võimalik.
8.Kostja oma vastuses märgib, et on tööle saanud 18.03.2015 ning palub arvestada omapoolsete sissetulekuga ning on nõus maksma igakuiselt võlgnevusest 20 eurot. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja poolt esitatud konto väljavõttest /tl 41-44/ ei nähtu perioodil 01.10.2015-13.01.2016 töötasu laekumisi, mistõttu ei saa kohus arvestada töötasu määra maksete tegemise määramisel. Samas juhib kohus tähelepanu asjaolule, kui kostja töötab, siis seaduseandja on näinud ette miinimumtasu, millest väiksemas määras ei tohi tööandja maksta. Hageja ei ole omapoolseid seisukohti kostja osade kaupa tasumise suhtes esitanud. Tulenevalt TsMS § 445 lg 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Arvestades kostja poolt esitatud konto väljavõtet, selgub, et talle on määratud peretoetus. Samas kostja märgib, et käib tööl, mille suhtes laekumised kontole puuduvad. Võttes arvesse ka hageja õiguslikku huvi ning kostja lepingust tulenevat kohustust tasuda laenusumma, peab kohus põhjendatuks määrata otsuse täitmine ositi igakuiste maksetena 55 eurot + viivised tingimusel, et makseviivitusse jäämisel muutub võlgnetav summas sissenõutavaks ja on sundtäidetav. Eeltoodud viisil oleks võlgnevuse tasumine reaalne ca 5 kuu jooksul (235,86 : 55 = ca 5 kuud +viivised)
9.Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, mõistab kostjalt J Š välja hageja Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks 235,86 eurot, millest põhivõlg moodustab 180 eurot, sissenõudekulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 25,86 eurot ning täiendav viivis alates 19.12.2015 8% aastas.
10.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
11.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud kannab kostja. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 75 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludelt viivised VÕS § 113 lg 1 alusel, mille kohus rahuldab. 4(5)
2-15-119918
/allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.