Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva Kostja C (isikukood XXXXXXXXX), esindaja Anastassia Rumjantseva
Menetluse liik
lepinguline
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Mitte vastu võtta C esitatud dokumentaalseid tõendeid (11. aprilli 2022 kohtumäärus hageja õele elatise tasumise ja täitmisteade maksekorraldustega hagejale 8983,99 euro elatise tasumise kohta).
2.Võtta vastu X esitatud dokumentaalne tõend (ülikooli kinnitus hageja õppimise kohta).
3.Jätta Harju Maakohtu 21. märtsi 2022 otsus muutmata.
6.Määrata kindlaks X menetluskulude rahaline suurus ja mõista C-lt X kasuks välja menetluskulud 300 eurot, mis tuleb tasuda X arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX.
7.Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb C-l tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
2-21-15106 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 23. septembril 2021 Harju Maakohtule C (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja ülalpidamiseks igakuine elatis 250 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21aastaseks saamiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on Q ja kostja hageja vanemad. Hageja jätkab täisealisena õpinguid XXX 12. klassis. Hageja elab emaga ja on ema täielikul ülalpidamisel. Hageja igakuised vajadused ülalpidamiseks on keskmiselt 724,91 eurot. Kostja keeldub hagejale ülalpidamist andmast. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Kostja koondati ja tal ei ole tööd. Kostja tervislikust seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline endale leidma uut töökohta. Kostja ainukeseks sissetulekuks on töötukassa makstav hüvitis keskmiselt 498,60 eurot kuus. Hageja osad kulud hageja vajaduste katmiseks on ülepaisutatud ja arusaamatud. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 21. märtsi 2022 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 142,10 eurot alates 23. septembrist 2021 kuni hageja põhi-, keskvõi kõrghariduse omandamiseni või õppimiseni kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte kanda.
6.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude osas: - hageja on täisealine laps; - kostja on hageja isa; - hageja elab ema juures ja on tema ülalpidamisel; - kostja ei ole hagejale pärast tema täisealiseks saamist elatist rahas maksnud; - hageja õpib XXX 12. klassis.
2-21-15106
7.Maakohus leidis, et hageja on piisavalt põhistanud, et hagejal ei ole võimalust õppetöö kõrvalt, kus hageja pärast koolipäeva tegeleb koduste ülesannetega, leida enesele piisavalt tasuvat tööd. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt ülalpidamist.
8.Hageja põhjendatud, vajalikuks ja tõendatud kulutuste suuruseks on 341,01 eurot kuus. Kummalgi vanemal tuleb kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 170,52 eurot kuus (341,04 / 2).
9.Kostja ei ole tõendanud, et tema igakuised kulud ei võimalda kostja majanduslikku seisundit arvestades tasuda hagejale elatist. Maakohus tuvastas, et kostja sissetulek pärast tulumaksu mahaarvamist on 400 eurot. Kostjal on sõiduauto, mis on elatise tasumise kohustuse täitmiseks võimalik võõrandada. Eesti Töötukassa 8. detsembri 2021 otsus, mille kohaselt on kostjalt osaline töövõime 30. novembrist 2021 kuni 29. november 2026, ei välista kostjal töötamast ja hagi osalist rahuldamist. Maakohus leidis, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea ning võimaldab tasuda hagejale kulupõhises ulatuses elatist.
10.Elatise suuruse määramisel arvestab maakohus, et hageja on täisealine ning ta on kahekuuse suvepuhkuse vältel võimeline enesele ise sissetulekut teenima. Seega vajab hageja rahalises mõttes ülalpidamist üksnes kümnel kuul aastast, mil sissetuleku teenimine on õppetööst tulenevalt välistatud. Maakohus jaotab elatise kümnekuuse kogusumma (10 x 170,52 = 2604,87) ühtlaste ja korrapäraste maksetena kogu aasta peale, mille tulemusel on igakuise elatise suuruseks 142,10 eurot (1705,20 / 12). Arvestades hageja ja kostja majanduslikku seisundit, hageja põhjendatud kulutusi ja hageja elukorraldust ning vanust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis summas 142,10 eurot kuus. Selline elatisemäär arvestab kostja majandusliku olukorraga ega ole kostjale ülemäära koormav.
11.Elatis tuleb välja mõista seoses hageja õpingutega seaduses sätestatud sõnastusest lähtudes.
12.Maakohus määras hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise korra, mille kohaselt tuleb kostjal elatis tasuda 10. kuupäeval hageja pangakontole selgitusega „elatis“. Apellatsioonkaebus
13.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
14.Asjas ei ole tuvastatud, et hageja jätkab õppimist peale gümnaasiumi, mistõttu ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine kuni hageja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hagi rahuldamise korral on põhjendatud elatise väljamõistmine üksnes hageja gümnaasiumi lõpetamiseni.
15.Maakohus ei ole arvestanud kostja majandusliku seisundi kindlaks tegemisel asjaoluga, et hagejal on õde W, kelle ülalpidamiseks on kostja kohutatud tasuma elatist 100 eurot kuus kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Kui kostja tasub mõlemale lapsele elatist, s.o kokku summas 242 eurot, siis jääb kostjale 157,90 eurot, mis ilmselgelt kahjustab kostja enese tavalist ülalpidamist, kuna see ei ole piisav isegi toidu ja ravimite ostmiseks.
16.Hagejal on piisavalt vahendeid enda ülalpidamiseks, kuna hageja on kätte saanud hagejale kostja poolt 26. mai 2016 kohtulahendi alusel välja mõistetud ja 11. ja 12. aprillil 2022 tasutud elatise 8983,99 eurot.
2-21-15106 Vastustaja seisukoht
17.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist.
19.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt välja hageja kasuks igakuine elatis 142,10 eurot alates 23. septembrist 2021 kuni hageja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; määrati kindlaks otsuse täitmise kord ja jaotati menetluskulud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles hageja hagi ei rahuldatud suuremas ulatuses kui igakuise elatise 142,10 euro väljamõistmise nõudes. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
20.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt hageja ülalpidamiskohustuse kandmise üle.
21.Pooled on esitanud apellatsiooniastmes uusi dokumentaalseid tõendeid. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg-tes 3 ja 4 ette nähtud juhtudel. TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi võib apellatsioonimenetluses tõendi vastuvõtmise aluseks olla ka asjaolu, et tõendit ei saanud varem esitada kohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Lisaks eeltoodud tingimusele kehtib ka üldine põhimõte, mille kohaselt peab vastuvõetav tõend olema asjakohane ja lubatav (TsMS § 238).
22.Kostja esitas apellatsioonkaebuses uue asjaoluna väite, et kostjal on kohustus tasuda hageja õe ülalpidamiseks elatist ning selle väite tõendamiseks 11. aprilli 2022 kohtumääruse, mille kohaselt peab kostja hageja õele tasuma igakuiselt elatist. Kostja esitas apellatsioonkaebusega täitmisteate ja maksekorraldused, et tõendada apellatsioonkaebuses esitatud uusi kostja väiteid, et kostja on täitemenetluses hagejale tasunud 8983,99 eurot varasema kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatise katteks, mistõttu on hagejal endal olemas rahalised vahendid, millest ennast ise üleval pidada. Hageja esitas apellatsioonimenetluses FFF tõendi, et tõendada hageja õppimist ülikoolis.
23.Ringkonnakohus leiab, et kostjal ei ole õigust TsMS § 652 lg-te 3 ja 4 järgi alust esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid ja täiendavaid tõendeid. Kostja ei ole esile toonud, miks tal ei olnud võimalik maakohtus tugineda asjaoludele, et kostjal on kohustus üleval pidada alaealist last (hageja õde) ning kostjal on juba varasemalt täitmata rahalisi kohustusi hageja ees. Ainuüksi tõendite olemasolu, et kostja tasub oma alaealise lapse ülalpidamiseks elatist kohtulahendi alusel või kostjal on varasema kohtulahendi alusel täidetud elatise maksmise kohustus hageja ees, ei saa olla mõjuvakas põhjuseks, et nende tõendite aluseks olevaid
2-21-15106 asjaolusid ei oleks olnud kostjal juba maakohtus võimalik esitada. Arvestades, et kostja esitatud uued asjaolud ja nendega seotud tõendid on esitatud hilinenult ning hageja on vaielnud vastu nende vastuvõtmisele apellatsioonimenetluses, siis jätab ringkonnakohus kostja väited uute asjaolude kohta tähelepanuta ja esitatud tõendid asja juurde vastu võtmata (TsMS § 652 lg-d 3 ja 4). Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.
24.Hageja esitas apellatsioonimenetluses ringkonnakohtu poolt määratud seisukohtade esitamise tähtaja jooksul dokumentaalse tõendi, mille kohaselt FFF kinnitab hageja õppimist ülikoolis. Kolleegiumi hinnangul on hageja poolt esitatud tõendi vastuvõtmine TsMS § 652 lg 2 p 2 alusel põhjendatud, sest tõend on TsMS § 238 lg 1 järgi asjakohane ning tekkis pärast asja lahendamist esimese astme kohtus.
25.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
26.Kolleegium ei nõustu kostja väidetega, et kui asjas ei ole tuvastatud hageja õppimise jätkamist peale gümnaasiumini, siis on põhjendatud elatise väljamõistmine üksnes gümnaasiumi lõpetamiseni. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 2 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega PKS § 97 lg 2 alusel on lapsel õigus saada elatist, kui ta õpib (omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes) ja on saanud täisealiseks (kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni). Seadusandja ei ole pannud elatise maksmist sõltuma õppimise jätkamisest ühes konkreetses õppeasutuses. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ei ole veel 21-aastane. Hageja on tõendanud, et ta omandab täisealisena kõrgharidust FFFs.
27.Kolleegium ei nõustu ka kostja väidetega, et maakohus on ebaõigesti järeldanud, et kostja varalist seisundit arvestades on kostjal võimalik hageja ülalpidamiseks tasuda elatist hageja kulupõhises ulatuses. Maakohus tugines kostja varandusliku seisundi hindamisel kostja poolt maakohtus esitatud asjaoludele ja tõenditele ja seostas oma järelduse asjas esitatud tõenditega. Samuti on maakohus oma seisukohta piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses ning maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, ei tähenda, et maakohus on jõudnud sellisele järeldusele menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes.
28.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta maakohtu määratud otsuse täitmise korda.
29.Maakohus on õigesti lähtunud TsMS § 163 lg-st 1 ja jätnud menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
2-21-15106 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus jättis menetluskulud poolte kanda ja seetõttu menetluskulusid kindlaks määrama ei pidanud, siis on mõistlik, et kolleegium määrab TsMS § 174 lg 3 järgi ise kindlaks hageja apellatsiooniastme menetluskulud.
31.Apellatsioonimenetluses on hageja menetluskulude nimekirjas hageja palunud mõista kostjalt välja hageja kasuks 300 euro (2,5 tundi tasumääraga 120 eurot tund) suuruse lepingulise esindaja tasu. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja hageja menetluskuludele vastuväidet ei esitanud.
32.Kolleegium leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks, kliendiga suhtlemiseks ja ringkonnakohtu kirjaga tutvumiseks ning lõpliku seisukoha kujundamiseks on põhjendatud ja vajalik, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust. Hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 120 eurot, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
33.Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulude katteks 300 eurot, mis tuleb tasuda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
34.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.