lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-5983/20

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-5983/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.03.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1963
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Järveääre vahendus OÜ11591412

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märts 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-15-5983

Tsiviilasi

CKE Kinnisvara OÜ hagi Marko Mirme vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

0 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. novembri 2015. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

CKE Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): CKE Kinnisvara OÜ (registrikood: 11591412); volitatud esindaja Birgit Jõgi

esindajad

RESOLUTSIOON

Vastustaja (kostja): Marko Mirme (isikukood: XXXXX); esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa

1.Tühistada Tartu Maakohtu 10. novembri 2015 otsus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Marko Mirme menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning mõista CKE Kinnisvara OÜ-lt Marko Mirme kasuks välja menetluskulude katteks 864

(kaheksasada kuuskümmend käibemaksuga).

neli)

eurot

(koos

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.
Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
3.1.Jätta hagi rahuldamata.
3.2.Jätta menetluskulud CKE Kinnisvara OÜ kanda.
3.3.Mõista CKE Kinnisvara OÜ-lt Marko Mirme kasuks välja menetluskulud 864 (kaheksasada kuuskümmend neli) eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulud tuleb tasuda Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr EE501010220105597013.
3.4.Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Rahuldada CKE Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus osaliselt. Menetluskulude jaotus

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.CKE Kinnisvara OÜ (hageja) esitas 20. aprillil 2015 hagi Marko Mirme (kostja) vastu 700 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise maaklerilepingu, millega hageja võttis endale kohustuse leida ostja kostjale kuuluvale korteriomandile ning leppisid maakleritasu suuruseks kokku 700 eurot. Hageja maakler leidis korteriomandile ostuhuvilise, kellega kostja sõlmis müügilepingu. Kostja soovis vähendada maakleriteenuse tasu, kuid seejärel hakkas eitama lepingu olemasolu ja maakleritasu maksmise kohustust.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et poolte vahel puudub lepinguline suhe. Pooled pidasid läbirääkimisi, kuid lepingu sõlmimiseni ei jõudnud.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus jättis 10. novembri 2015 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kostja menetluskuludeks 1 440 eurot ning mõistis nimetatud

summa hagejalt kostja kasuks välja määrates, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagejal kooskõlas VÕS § 658 lg-ga 1 ja § 9 lgga 1 hagi rahuldamiseks tõendada, et hageja on esitanud pakkumuse maaklerilepingu sõlmimiseks ning kostja on andnud sellele nõustumuse. Hageja ei ole suutnud tõendada kostja nõustumust. Lepingu sõlmimiseks ei piisa, et hageja telefoni teel lepingutingimused ette kannab. Kostja peab nendest aru saama ning nendega üheselt nõustuma. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 3 840 eurot (sh käibemaks) 32 töötunni eest tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ning pidas menetluskulu põhjendatuks 9,2 tunni ulatuses. Maakohus leidis, et kostja esindaja kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja mõistlikud TsMS § 175 lg 1 järgi. Tulenevalt kostja asjakohastest toimingutest pidas maakohus põhjendatud ja vajalikuks kuluks kostja esindaja ajakulu 12 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 1 440 eurot (sh käibemaks). Kostja ei ole pidanud esitama õiguslikult keerulisi motiveeritud seisukohti, vaidlus käis asjaolude tuvastamise üle ning kohus analüüsis tõendeid kohtuistungil. Kui hageja esitab nõude 700 euro suuruse võla väljamõistmiseks, ei ole mõistlik pöörduda Tallinnas töötava vandeadvokaadi poole. Sellisel juhul on ette näha, et menetluskulude summa ületab hageja nõude summat.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ning teha uus otsus, millega vähendada hüvitatavad menetluskulud 7,2 tunni peale, s.o rahaliselt 864 eurot (koos käibemaksuga). Hageja palub võimaldada kulude tasumist 2 võrdse osamaksega 432 eurot kuus kuu 15.-ndaks kuupäevaks alates lahendi jõustumise kuule järgnevast kuust. Hageja palub tühistada menetluskuludelt viiviste nõudmine, sest see on hagejat ebaproportsionaalselt koormav. Kostja menetluskulud on osaliselt ülepaisutatud. Tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea arvestama kostja menetlusdokumentidega, mille koostamist kohus ei nõudnud. Menetluskulude nimekirja koostamiseks pole tarvis õigusteadmistega isiku abi. Menetluskulude nimekirja koostamine pole TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik kulu. Kostja esindaja sõiduaeg ei kuulu hüvitatava menetluskulu liigi alla TsMS §-de 144 p 2 ega ka 175 lg 1 mõttes. Maakohtu otsusest ei nähtu, milliste toimingute osas täpsemalt pidas maakohus põhjendatuks kostja ajakulu 12 tunni ulatuses. Selles osas on kohtuotsus põhjendamata ega vasta TsMS § 436 lg 1 põhjendatuse kriteeriumile.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja palus mõista hagejalt välja apellatsioonimenetlusega seotud kulud 360 eurot. Vastuse kohaselt vähendas maakohus oluliselt kostja menetluskulusid. Maakohtu põhjendus, et tegemist on 700 euro suuruse võla väljamõistmisega ning mõistlik ei olnud pöörduda Tallinnas töötava vandeadvokaadi poole, on kostjale üllatav. Kostja on kandnud suures ulatuses õigusabikulusid täiesti põhjendamatu hagi tõttu, kuid erinevalt hagejast ei ole kostja pidanud vajalikuks kohut menetluskulude kindlaksmääramise lahendi vaidlustamisega koormata. Tartu Maakohus andis 10. septembril 2015 toimunud esmasel kohtuistungil hagejale mõista, et hagejal tasuks mõelda menetluse jätkamise mõttekuse peale.

Apellatsioonkaebus on esitatud pahatahtlikult täiendavate menetluskulude tekitamise eesmärgiga kostjale. Hageja on oma seisukohas vastustaja menetluskuludele maakohtu menetluses leidnud, et põhjendatud ajakuluks on 9,2 tundi. Apellatsioonkaebuses on hageja avaldanud, et põhjendatud ajakuluks on liiatigi 7,2 tundi. Õigusteenuse osutamisel ei piisa vaid dokumentide läbilugemisest, neid tuleb analüüsida ning hinnata nende asjakohasust ja tõepärasust. Kohtudokumentide edastamine kliendile ei hõlma üksnes kirja edastamist, vaid sisaldab kliendi jaoks dokumendi sisu selgitamist. Hagile vastust koostades on kostja töötanud läbi Eesti kutseliste kinnisvaramaaklerite tavad ning Euroopa Liidu standardi. Samuti on kostja pidanud kontrollima hagiavalduses esitatud väiteid ning esitama neile omapoolsed seisukohad. Asjakohatu on hageja väide, et maakohtu lahendist ei nähtu, milliste toimingute osas pidas maakohus põhjendatuks jätta hageja kanda kostja menetluskulud. Antud menetluses oli tegemist lihtmenetlusega ning kohus võib teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 405 lg 1 p 9). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 10. novembri 2015. a otsus tuleb tühistada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Ringkonnakohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 864 eurot (koos käibemaksuga), millelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni nõude täieliku täitmiseni. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse kohtuotsuse täitmise viisi ja korra määramiseks rahuldamata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna hageja ei vaidlusta maakohtu otsust hagi rahuldamata jätmise osas, puudub ringkonnakohtul TsMS § 651 lg 1 järgi alus selles osas maakohtu otsuse põhjendatust ja seaduslikkust kontrollida.
7.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hagejalt kostja lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel ületanud diskretsioonipiire. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu (Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Maakohus on määranud tsiviilasja hinnaks 700 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud praegusel juhul tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega. Pooled vaidlesid sisuliselt

eelkõige selle üle, kas poolte vahel oli maaklerileping sõlmitud või mitte. Seega tuvastamist vajavad asjaolud ei olnud keerulised. Tõendite hulk ega menetluse kestus ei olnud tavapärasest suurem. Kostja esindaja osales kahel kohtuistungil kogukestvusega 2 tundi 48 minutit. Vastuseks hagile ja hageja seisukohtadele on kostja esindaja menetluse kestel koostanud ja esitanud maakohtule neli kirjalikku vastust (12. mai 2015 vastus hagile, tl 26–29, 15. juuni 2015 seisukoht hageja taotlusele ja kompromissiettepanekule, tl 38–41, 8. septembri 2015 seisukoht hageja vastusele, tl 56–58 ja 13. oktoobri 2015 kohtukõne teesid, tl 86-88). Eespoolöeldule tuginedes leiab ringkonnakohus, et maakohus on ületanud diskretsioonipiire, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu enam kui kaks korda suuremas summas, kui on tsiviilasja hind. Vaatamata asja vähesele keerukusele ning dokumentide väikesele mahukusele on ringkonnakohtu hinnangul antud juhul põhjendatud mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu tsiviilasja hinnast mõnevõrra suuremas ulatuses. Õige on kostja tähelepanek, et esimesel kohtuistungil juhtis maakohus hageja tähelepanu asjaolule, et tegemist võib olla perspektiivitu hagiga (tl 70). Vaatamata sellele otsustas hageja menetlust jätkata, millega tekitas pooltele täiendavaid kulusid. Hageja tunnustab kostja menetluskulude põhjendatust 864 euro (koos käibemaksuga) ulatuses ega esita selle summa ulatuses kostja menetluskuludele sisulisi vastuväiteid. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul menetluskulude väljamõistmine väiksemas ulatuses antud juhul põhjendatud. Kuivõrd hageja on esitanud põhjendamatu hagi, hagejal oli võimalik kulusid vältida ning hageja tunnistab menetluskulusid 864 euro ulatuses, on põhjendatud rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 864 eurot (koos käibemaksuga).

8.Põhjendamatu on hageja etteheide maakohtule kohtuotsuse põhjendatuse kriteeriumite rikkumise kohta. Kohus ei pea analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna. Seega asjaolu, et maakohtu otsusest ei nähtu, et milliste toimingute osas täpsemalt pidas maakohus põhjendatuks, ei ole TsMS § 436 lg 1 rikkumine. Iseenesest õiged on apellatsioonkaebuse väited, et menetluskulude nimekirja koostamine pole TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik kulu, samuti et kostja esindaja sõiduaeg ei kuulu hüvitatava menetluskulu liigi alla TsMS §-de 144 p 2 ega ka 175 lg 1 mõttes. Maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks nimetatud kulud põhjendatud ja vajaliku kuluna arvestanud.
9.Ringkonnakohus jätab hageja taotluse kohtuotsuse täitmise korra ja viisi määramiseks rahuldamata. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole vastavat taotlust maakohtu menetluses esitanud. Hageja ei ole alles apellatsioonimenetluses esitatud taotlust põhjendanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud juriidiliselt isikult füüsilise isiku kasuks väljamõistetud menetluskulude summas 864 eurot ajatamine. Hageja ei ole väitnud, et tal puuduvad rahalised vahendid vastavas ulatuses kohustuse koheseks täitmiseks või menetluskulude korraga tasumine raskendaks hageja majandustegevust.
10.Ringkonnakohus jätab hageja taotluse menetluskuludelt viivise välja mõistmata jätmiseks rahuldamata. VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja leidis, et menetluskuludelt viivise väljamõistmine on hagejat ebaproportsionaalselt koormav. Hageja ei ole põhjendanud, milles ebaproportsionaalsus seisneb. Samuti ei ole hageja vastavat taotlust selgesõnaliselt maakohtus esitanud ega selgitanud taotluse maakohtus esitamata jätmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetluskuludelt viivise väljamõistmine hageja suhtes ebaproportsionaalne. VÕS § 113 lg 1 annab kostjale õiguskaitsevahendi hageja rahalise kohustuse täitmise tagamiseks. Kohustuse õigeaegsel täitmisel ei kaasne aga hagejale negatiivseid tagajärgi, sest viivise arvestamine ja viivise maksmise kohustus tekkib alles põhikohustuse, s.o menetluskulude, õigeaegselt tasumata jätmisel.

11.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja