Harju Maakohus
Kohtunik
Tiiu Hiiuväin
Määruse tegemise aeg ja koht
18.märts 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-17268
Tsiviilasi
Xxxkaebus kohtutäitur Risto Sepa 06.11.2015 otsusele täiteasjades nr 027/2013/483 ja nr 027/2013/484
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): Xxx(isikukood XXX, elukoht XXX; epost XXX) Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (Narva mnt 7D, 10117 Tallinn; e-post [email protected]) Puudutatud isik II (sissenõudja): XxxOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX; e-post XXX) Puudutatud isik III (sissenõudja): OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX)
Kohtutäitur jättis aga oma otsuse muutmata avaldaja abikaasa XXX ülalpidamise kohustuse osas ning sellest lähtudes jäi muutmata otsus kinnipeetud 17,36 euro suhtes (407,36-390). Avaldaja esitas kohtutäiturile ka abikaasa konto väljavõtte ja Maksu- ja Tolliameti väljavõtted, mis kinnitavad, et avaldaja abikaasal ei ole muud tulu ja ta on avaldaja ülalpeetav vastavalt perekonnaseadusele. Kohtutäitur oleks pidanud vabastama arestist avaldaja pensioni täismahus (407,36 eurot), sest TMS § 132 lg-te 1 ja 2 järgi võib avaldaja sissetuleku jätta arestimata 520 euro ulatuses (390+130). Avaldaja taotleb kohtutäituri 06.11.2015 otsuse tühistamist.
Puudutatud isiku I (kohtutäitur) seisukohta kaebuse kohta kohtule ei esitanud. Avalduse menetlusse võtmise määruse ning avalduse koos lisadega sai kohtutäitur kätte e-toimiku vahendusel 21.01.2016.
Puudutatud isikud II ja III (sissenõudjad) kaebuse kohta seisukohta kohtule ei esitanud. Avalduse menetlusse võtmise määruse ning avalduse koos lisadega said sissenõudjad kätte 06.01.2016 Eesti Posti vahendusel, mida tõendavad allkirjastatud väljastusteated (lk 53, 54).
Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega ning puudutatud isikute seisukohtadega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäituri 06.11.2015 otsusele tuleb jätta rahuldamata. TMS § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub avalduse lahendamine kohtu pädevusse. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib esitada kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Avaldaja esitasid kohtutäiturile 08.10.2015 kaebuse (lk 7-8), milles parandas täitemenetlus numbrid ja isikukoodi 3.11.2015 (lk 27-30). Kaebuses vaidlustab avaldaja kohtutäituri poolt oma pensioni arestimise. 06.11.2015 otsusega (lk 10-12) jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Kohtutäiturile esitatud kaebus on samasisuline kohtutäituri otsuse peale kohtule esitatud kaebusega (TMS § 217, § 218). Kohtutäiturile esitatud kaebuses taotleb avaldaja rahalise nõude (pensioni) kinnipidamise aktide tühistamist. Kohtutäituri otsuses märgitu kohaselt arestis kohtutäitur 01.10.2015 avaldaja (võlgnik) pensionist 50%. Kaebuses märkis avaldaja, et tema pensioni suuruseks on 400 eurot, kohtutäitur kontrollis pensioni suurust ja tuvastas, et selleks on 407,36 eurot. Õige on , et TMS § 132 lg 1 tagab pensioni arestimise suuruses, mis ületab igakuuliselt ühe palga alammäära. Palga alammäär on 390 eurot (kohtutäituri poolt kaebuse lahendamise ajal). Seda ületav osa on 17,36 eurot. Otsuses on kohtutäitur märkinud, et avaldaja arvelduskonto jääb arestituks kuni avaldaja esitab kohtutäiturile väljavõtted oma arvelduskontodest ASis Swedbank, ASis SEB Pank, Eesti Krediidipanga ASis ja Nordea Pank Plc-is perioodi 01.09.-06.11.2015 kohta, sest kohtutäituril puudub juurdepääs
arvelduskontodele konto seisu ja liikumiste osas. Otsuses on kohtutäitur seoses avaldaja poolt viidatud TMS § 132 lg-ga 2 märkinud, et avaldaja ei ole esitanud kohtutäiturile aluseid, millest saaks järeldada õigust täiendava mittearestitava summa suurendamiseks. Ülalnimetatud põhjustel jättis kohtutäitur avaldaja taotluse rahuldamata. TMS § 132 lg 2 sätestab, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Kuivõrd avaldaja poolt kohtule esitatud kaebusest ei tulene alus TMS § 132 lg 2 kohaldamiseks kohtutäituri poolt, palus kohus avaldajat täpsustada, millest tuleneb tema kohustus abikaasat ülal pidada ja kas avaldaja on sellekohased tõendid kohtutäiturile esitanud (kohtu 7.03.2016 e-kiri). Avaldaja vastas kohtu kirjale 17.03.2016 (pärast kohtult meeldetuletuse saamist). Avaldaja selgituse (17.03.2016 e-kiri kohtule) kohaselt tuleneb abikaasa ülalpidamise kohustus perekonnaseaduse §-st 16. Kuna avaldaja abikaasa ei oma sissetulekut juba mitu aastat järjest (nii vanuse kui ka tervise seisundi tõttu), millest kohtutäiturile olid esitatud tõendid 10.11.2015 (Xxxpangakontode ning Maksu- ja Tolliameti väljavõtted), peab avaldaja oma abikaasat ülal pidama nii PkS-st kui ka heast tavast. PkS § 16 lg 1 (perekonna ülalpidamise kohustuse üldsäte) kohaselt on abikaasad vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. Viidatud sättest tulenevad kohustused perekonna ülal pidamiseks mõlemale abikaasale. Seega tuleb ülalpidamise vajadust/kohustust tõendada, ei piisa vaid abikaasa väitest, et ta oma abikaasat ülal peab. Seadusandja eesmärk on seada mittearestitav osa sissetulekust sõltuvusse ülalpeetavate olemasolust ja neile faktilise elatise maksmisest. Ülalpeetav, kelle olemasolu annab võlgnikule õiguse suurendada mittearestitavat summat, peab olema reaalselt võlgniku ülalpidamisel. Ülalpeetava osas on võlgnikul teavitamis- ja tõendamiskohustus, sest need andmed ei ole kohtutäiturile kättesaadavad. PkS § 16 ei tähenda iseenesest, et üks abikaasa oleks teise ülalpidamisel. Kohus kontrollis täitetoimikutest, mille ta TsMS § 477 lg 7 alusel kohtutäiturilt välja nõudis, avaldaja väidet kohtutäiturile abikaasa ülalpidamise kohaste tõendite esitamise kohta. Kohtutäituri otsus, mille peale avaldaja kohtule kaebuse esitas, kannab kuupäeva 6.11.2015. Avaldaja 17.03.2016 e-kirja ja täitetoimiku kohaselt esitas avaldaja kohtutäiturile tõendid abikaasa pangakontode ning abikaasa kohta Maksu- ja Tolliameti väljavõtted 10.11.2015, seega pärast seda, kui kohtutäitur oli avaldaja kaebuse lahendanud. Kaebuse lahendamisel ei saanud kohtutäitur arvestada tõenditega, mida talle ei oldud esitatud. Kuivõrd kohus lahendab avaldaja kaebust kohtutäituri 6.11.2015 otsusele, jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohtutäituril puudus alus TMS § 132 lg 2 kohaldamiseks kuna avaldaja ei olnud esitanud kohtutäiturile tõendeid abikaasa tegeliku ülalpidamise kohta. On kaheldav, kas kohtutäitur saab täitemenetluses formaliseerituse printsiibist lähtuvalt (kohtutäituril puudub tõlgendamisõigus) avaldaja poolt abikaasa sissetulekute puudumise kohta esitatud tõenditest teha järeldust tegeliku ülalpidamise kohta. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb kaebus jätta rahuldamata. Juhindudes TsMS § 172 jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskuluks on avaldaja poolt avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Muid menetluskulusid asjas ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.