Apellant (hageja) E.M. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja M.M. Vastustaja (kostja) R.R. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Normann
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada E.M. apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2022. a otsus osas, millega maakohus mõistis R.R.lt E.M. kasuks välja 250 euro suuruse elatise alates 15. septembrist 2021 kuni E.M. õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauemaks kui XXXX. Teha selles osas uus otsus, millega mõista R.R.lt E.M. kasuks välja 566 euro suurune elatis alates 1. septembrist 2021 kuni E.M. õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauemaks kui XXXX. Mõista kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatis välja terviksummana ja edasiulatuv elatis igakuise kohustusena.
Rahuldada E.M. nõue R.R. vastu 2020. a novembri elatise saamiseks ja mõista R.R.lt E.M. kasuks välja 292 eurot.
4.Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.1.Rahuldada hagi osaliselt.
4.2.Mõista R.R.lt E.M. kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatis ajavahemiku 1. septembrist 2021 kuni 31. oktoobrini 2022 eest 7924 eurot.
4.3.Mõista R.R.lt E.M. kasuks välja 566 euro suurune igakuine elatis alates 1. novembrist 2022 kuni E.M. õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui tema 21-aastaseks saamiseni ehk kuni XXXX. 4.4.Rahuldada E.M. nõue R.R. vastu 2020. a novembri elatise saamiseks ja mõista R.R.lt E.M. kasuks välja 292 eurot.
4.5.Kohtuotsusega väljamõistetud elatis tuleb iga kuu tasuda E.M. kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX; selgitus: elatis. Samale kontole tuleb tasuda ka resolutsiooni p-des 4.2 ja 4.4 märgitud sissenõutavaks muutunud elatis.
4.6.Määrata edasiulatuva elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.
4.7.Jätta rahuldamata elatisenõue, mis ületab 566 eurot.
4.8.Jätta rahuldamata E.M. kahju hüvitamise nõue (hagi esitamisele eelneva elatise nõue 2021. a juuli ja augusti eest).
4.9.Jätta 80% menetluskuludest R.R. ja 20% menetluskuludest E.M. kanda. Jätta menetluskulud kindlaks määramata, kuna kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.E.M. (hageja) esitas 15. septembril 2021 Tartu Maakohtule R.R. (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 700 euro suuruse elatise alates 1. juulist 2021. 22. oktoobril 2021 märkis hageja kohtule esitatud menetlusdokumendis, et soovib kostjalt lisaks saada 650 eurot laimu ning töötundide eest, mis kulusid hagejal tõendite kogumisele ja vastuse kirjutamisele, samuti 292 euro suurust elatist 2020. a novembri eest, mille kostja on jätnud maksmata. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Hageja on 18-aastane ja õpib Tartu Ülikoolis päevaõppes täiskoormusega . Õppimise kõrvalt ei jää töötamiseks aega. Hageja soovib õpingud lõpetada nominaalajaga. Hageja elab koos töövõimetu emaga, kelle eest hageja peab hoolitsema. Ema ainus sissetulek on 460 euro suurune töövõimetustoetus. Hagejal kulub iga kuu üürile 350 eurot, kommunaalteenustele 120 eurot, toidule 140 eurot, transpordile 90 eurot, sideteenustele 18 eurot, tervishoiule 40 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, internetile 32 eurot, televisioonile 20 eurot, riietele ja jalanõudele 20 eurot, treeningule 50 eurot ning liikluskindlustusele 25 eurot. Kokku on hageja igakuised kulud 925 eurot ja elatisena soovib ta kostjalt saada 700 eurot. Kostja varaline seis on väga hea ja nõutav elatisesumma ei ole nii suur, et kostja teised lapsed osutuksid hagejale elatise väljamõistmisel hagejaga võrreldes vähem kindlustatuks. Kostja teised lapsed harrastavad väga kalleid hobisid (võistlustants, modellindus, tennis, ratsutamine) ja nende nimel on kinnistusraamatus suured kinnistud. Samuti on kostja paljude äriühingute
osanik ja juhatuse liige. Talle kuulub palju kinnistuid ning ta müüb ja annab üürile äriruume ning kortereid. Kostja varjab oma peamisi sissetulekuallikaid. Hageja ei ole oma kulude hulka märkinud kulutusi iluteenustele ega meelelahutusele. Hageja on proovinud ühiselamus elada, kuid sinna ei mahtunud ära tema klaver, kaamera statiiv, kunstivahendid ega koolitöödeks vajalik printer. Hagejal on varem võimaldatud privaatset tuba. Võõra inimesega koos elamine mõjus tema tervisele halvasti ja ta ei olnud võimeline ühiselamus õppima. Hageja ei saa elada ühiselamus ka seepärast, et tal on kass, kelle ta peab siis, kui ema on haiglas, enda juurde võtma. Ühiselamus ei ole loomad lubatud. Kuna hageja ema oli pikka aega voodihaige ja hageja pidi juba lapsena hoolitsema nii ema kui ka majapidamise eest, said kannatada nii hageja vaimne kui ka füüsiline tervis. Kostja teadis, et hageja elab üksi koos haige emaga, kuid ei tundnud nende käekäigu vastu mingit huvi. Kostja jättis tihti elatise õigeks ajaks maksmata ja ka sellest tekkisid hagejale terviseprobleemid. Tervishoiukulutused on hagejal seotud sellega, et ta peab kõiki neid negatiivseid tagajärgi nüüd kõrvaldama. Alates 2019. a on hageja vajanud terapeuditeenust ja üks kord kuus peab hageja käima massaažis. Lisaks sellele kasutab hageja iga päev vitamiine ja toidulisandeid. Kuivade silmade tõttu vajab hageja ka silmatilku. Tervishoiukulude hulka kuuluvad ka kulutused hambaravile ja teistele arstivisiitidele. Ujumis- ja joogatreeningud on vajalikud tervise taastamiseks. Transpordikulud on seotud sellega, et hageja peab käima Tartust Viljandisse ema eest hoolitsemas. Bussiga hageja ei sõida. Hagejal on auto, mille vanem õde talle kinkis. Transpordikulude hulka ei ole hageja arvanud auto hoolduskulusid ega auto kulumise tõttu tekkivaid väljaminekuid. Hageja nõudega ei saa tasaarvestada summat, mille kostja maksis hagejale vabatahtlikult pärast hageja täisealiseks saamist, kuna hagejal oli täisealise õppiva lapsena õigus elatist saada. Internetiteenusteks on hagejal ajutiselt kaheksa euro suurune sooduspakkumine, hiljem hind tõuseb. Lisaks vajab hageja koolikohustuse täitmiseks kirjutusvahendeid, vihikuid, õpikuid, raamatuid, printeripaberit ja tinti. Samuti on tasulised paljud teadusartiklid, millele on vaja ligi pääseda, et teha teadustööd (artiklite hinnad on 5-70 eurot). Hageja on alates 25. oktoobrist 2021 ka Viljandi korteri ainuomanik. Selle korteriga kaasnevad kohustused ja kulud. Lisaks kõrgetele kommunaalkuludele tuleb tasuda iga kuu 14 euro 47 sendi suurust kindlustusmakset. Hageja ei saa seda korterit müüa ega üürile anda, kuna selles korteris peab saama elada tema töövõimetu ema.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt on tema ülalpidamisel on veel kolm alaealist last: XXXX sündinud A.A., XXXX sündinud B.B. ja XXXX sündinud C.C.. Kolme alaealise lapse peale kulub vähemalt 876 eurot kuus. Kostja sissetulek on üksnes 578 euro 29 sendi suurune pension. Kostjal on 2018. a toimunud liiklusõnnetuse tõttu liikumisraskused ja ta ei suuda üle tunni järjest kontsentreeruda. Hageja ei ole oma eluasemekulusid tõendanud. Need on ka liiga suured. Hageja saaks elada ka ühiselamus, kus üürihind ühele üliõpilasele on vahemikus 57–257 eurot, kusjuures üür sisaldab ka kommunaalkulusid. Samuti saaks hageja kulude kokkuhoiuks üürida elamispinna teistega koos, nii oleksid kulud väiksemad. Kostja ei pea maksma selle eest, et hageja saaks tuua oma elukohta klaveri. Samuti võiks hageja minna vähemalt osalise ajaga tööle. Viljandi korter on kolmetoaline ja sellest saaks ühe toa üürile anda. Viljandis on ühe toa üürihind 150 eurot kuus. Hageja on ise tõendina esitanud Tartus Pepleri 14 asuva ühiselamu üüriarve, mis on 122 eurot 50 senti kuus. Seega ei ole hageja eluasemekulud 470 eurot kuus. Hageja seletus, et ta ei sõida
bussiga, kuna tal on auto, ei ole mõjuv põhjus nõuda kostjalt transpordikulu 90 eurot kuus. Tartu ja Viljandi vahet saab sõita ka bussiga ja seega ei ole põhjendatud hageja kulutused transpordile rohkem kui 28 eurot kuus. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et tema kulutused tervishoiule on 40 eurot kuus. Ta ei ole selgitanud, milliseid püsivaid kahjustusi ta peab ravima ega esitanud ka tõendeid. Epikriis, mille hageja on esitanud, on nelja aasta tagune. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et tal kulub iga kuu internetile 32 eurot ja televisioonile 20 eurot. Hageja on märkinud hagiavalduses, et muud vältimatud püsikulutused on 50 eurot treeningute ja 25 eurot liikluskindlustuse eest kuus. Kummagi kulu kohta ei ole hageja tõendeid esitanud. Samuti pole hageja selgitanud, milline treening maksab 50 eurot kuus ja miks see on vältimatu kulutus. Liikluskindlustus ei ole vältimatu püsikulu, sest liigelda on võimalik ka ühistranspordiga. Arvestada tuleb ka seda, et 6. juuli 2007. a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-20737 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis kuni 1. novembrini 2020. Kostja on ajavahemikus 20. detsembrist 2020 kuni 28 juunini 2021 maksnud hagejale 2030 eurot ja seda tuleb arvestada elatise ettemaksuna. Täisealise elatisenõue on iseseisev nõue ja kostja ei pidanud hagejale elatist maksma, kui ta täisealiseks sai. Hageja ei nõudnud kostjalt täisealiseks saades elatist ja seega ei pidanud kostja hagejale 2030 eurot maksma ja see summa tuleb hageja nõudega tasaarvestada. Hageja ei ole tõendanud, et tema ema ei suuda teda ülal pidada. Isegi kui emal on puuduv töövõime, saaks ta osalise tööajaga töötada. Hageja esitatud väljavõtted selle kohta, et kostja on seotud erinevate juriidiliste isikutega, ei ole asjakohased, sest juriidilised isikud ei pea hagejat ülal pidama. Kostja ei saa neist äriühingutest sissetulekuid. Kostja ei ole kortereid müünud. Teiste laste kalleid hobisid finantseerib nende ema. Modellindusega seotud kulud kannab modelliagentuur.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 14. jaanuari 2022. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 250 euro suuruse igakuise elatise alates 14. jaanuarist 2022 kuni hageja õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni ehk kuni XXXX. 250 eurot ületavas ulatuses jättis maakohus hagi rahuldamata. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ka sissenõutavaks muutunud elatise 988 eurot 17 senti alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ehk ajavahemiku 15. september 2021 kuni 13. jaanuar 2022 eest. Hageja kahju hüvitamise nõude jättis maakohus rahuldamata ja menetluskulud poolte enda kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja täisealine ja omandab kõrgharidust, mistõttu tal on õigus saada kostjalt kui oma isalt ülalpidamist. Hageja ülalpidamise ulatus sõltub tema vajadustest ja tavalisest elulaadist. Kostja saaks ülalpidamiskohustusest vabaneda selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline ülalpidamist andma, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Seega tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda hageja vajadustest, tema tavalisest elulaadist, võimalusest ennast ise ülal pidada ning lisaks arvestada kostja varalist seisundit. Hageja väitel on tema igakuised ülalpidamiskulud ühes kuus 925 eurot. Maakohus leidis, et ei saa eeldada, et hageja töötaks õppimise ajal täistööajaga ja teeniks sissetulekut kõigi oma vajaduste rahuldamiseks. Iseenesest on hageja mõlemad vanemad ülalpidamiskohustuse täitmisel osavõlgnikud, kuid asjas on tõendatud, et hageja ema on 100% töövõimetu ja vajab ise abi.
Kuigi kohus palus kostjal korduvalt esitada tõendid oma sissetulekute ja väljaminekute kohta, ei ole kostja neid esitanud. Kostja esitas kohtule viimase aasta kohta üksnes ühe pangakonto väljavõtte. Ta ei esitanud andmeid talle kuuluvate väärtpaberite, kinnistute ega muu vara kohta, mille arvel oleks võimalik elatist tasuda. Töövõimetuse kohta märkis kostja, et ta ei ole selle kohta käivaid dokumente vormistanud. Kohus on kostjale korduvalt selgitanud, et üksnes epikriiside alusel ei saa lugeda tõendatuks, et tal on puue ja puuduv töövõime. Kostja on kohtule avaldanud, et tema ainus sissetulek on 578 euro 29 sendi suurune igakuine pension. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub kostjale 14 kinnistut ja üks korteriomand. Äriregistri väljavõtte järgi on kostja seotud 12 äriühinguga. Eeltoodust tulenevalt on kohtul alust kahelda, kas kostja on oma varalise seisundi kohta avaldanud õigeid andmeid. Kostjal on piisavalt kinnisvara, mille müügist saadud raha arvel oleks võimalik elatist tasuda. Samuti ei ole välistatud, et kostja saab ettevõtlustulu. Kostja esitatud kontoväljavõte kinnitab seda, et kostjale kuuluvad väärtpaberid, mille andmeid kostja kohtu nõudmisel ei esitanud. Eeltoodust saab järeldada, et kostja varaline seisund on tegelikult väga hea ja ta suudab pidada ülal nii oma alaealisi lapsi kui maksta hagejale elatist. Hageja soovib saada 700 euro suurust elatist kuus ja tema arvutuste kohaselt on tema igakuised kulud 925 eurot. Maakohus oli seisukohal, et kõik hageja kulutused ei ole põhjendatud. Kostja ei pea maksma täisealisele lapsele nii suurt elatist, et see rahuldaks kõik tema vajadused, mh ei pea kostja kandma hageja mitme elukoha kulusid. Samuti ei ole esmased ja vajalikud autoga seotud kulud, treeningukulud jmt. Maakohus leidis, et hageja nõude lahendamisel ei saa kostja makstud 2030 eurot pidada elatise ettemakseks. Hageja sai küll 1. novembril 2020 täisealiseks, kuid kuna ta jätkas täisealiseks saades gümnaasiumiõpinguid, oli tal õigus elatist saada. Kuna kostja tasus hageja täisealiseks saades elatist vabatahtlikult, siis ei olnud hagejal vaja kohtusse pöörduda. Kostja on olnud menetluses nõus maksma hagejale elatist 250 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis 250 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni ehk kuni XXXX. Maakohus märkis, et hageja ei ole põhjendanud, miks ta nõuab elatist alates 1. juulist 2021. Hageja immatrikuleeriti Tartu Ülikooli 30. augustil 2021. Juulis ja augustis oleks ta saanud tööl käia ja endale ülalpidamist teenida. Seepärast tuleb hageja kahjunõue (1. juulist 2021 kuni 14. septembrini 2021 tasumata elatis) jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine 700 euro suurune elatis alates hagi esitamisest kuni hageja 21-aastaseks saamiseni. Samuti palub hageja lahendada maakohtus tähelepanuta jäänud nõude ning mõista kostjalt lisaks välja 292 euro suuruse elatise 2020. a novembri eest. Alternatiivselt palub hageja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 135 euro suuruse õigusabikulu. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus hageja nõude põhjendamatult ja kontrollimatult 250 eurot ületavas osas rahuldamata. Samuti jättis maakohus tähelepanuta, et hageja soovis saada 292 eurot elatist tagantjärele ka 2020. a novembri eest. Kostja on ettevõtja, tema varaline seis on hea ja ta suudab hageja nõutud suuruses elatist maksta. Maakohus jättis kostja kontoväljavõtted kontrollimata. Samuti on maakohtu otsus vastuoluline, kuna maakohus leidis, et kostja sissetulek on üksnes 578 eurot 29 senti kuus, kuid samas pidas kostja varalist seisundit heaks. Kokkuvõttes ei ole aru saada, miks maakohus leidis, et kostja ei suuda maksta suuremat elatist kui 250 eurot.
Hagejal ei ole mitut elukohta, kuna ta ei kasuta Viljandi korterit. Hageja kogukulud on 925 eurot ja hageja soovib elatisena saada vaid 700 eurot, seega kannab hageja 225 euro suurused kulud iga kuu ise. Kohtuistungil jäi hageja oma kaebuse juurde ja selgitas, et vaidlustab maakohtu otsust väljamõistetud elatise summa osas ja selles osas, millega maakohus jättis lahendamata 292 euro suuruse elatisenõude 2020. a novembrikuu eest. Hageja selgitas, et ta on oma õpingud korraldanud just nii, et võimalikult palju ainepunkte praegu ära teha, nii et 21-aastaseks saades saaks ta õppimise kõrvalt ka töötada. Hageja selgitas ka seda, et 2020. a novembrikuu eest soovib ta saada 292 euro suurust elatist seepärast, et kostja maksis enne seda ja ka pärast seda kuni 2021. a juunini selles suuruses elatist. Samuti selgitas hageja, et Tartu ja Viljandi vahet peab ta sõitma 5-6 korda kuus ja bussipilet maksaks 7,5 kuni 8 eurot.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt peab täisealine isik ennast eelduslikult ise ülal pidama ja tema ülalpidamise ulatus sõltub abivajadusest. Hageja saaks õppimise kõrvalt kasvõi osalise ajaga töötada. Hageja viited, et kostja teistele lastele kuuluvad kinnistud, ei puutu asjasse. Hageja vajadused on liialdatud, need on mugavusvajadused. Hageja ei pea üürima korterit eraisikult, vaid saaks elada ka ühiselamus. Samuti ei pea hageja sõitma Viljandist Tartusse autoga, vaid võib sõita ka bussiga. Seoses hageja nõudega saada 292 euro suurust elatist tagantjärele 2020. a novembrikuu eest märkis kostja, et hageja ei ole selgitanud, millised asjaolud on selle nõude aluseks. Praeguses asjas nõuab hageja kui täisealine õppiv laps elatist PKS § 97 p 2 alusel. Täisealise lapse elatise nõue on iseseisev nõue, mitte alaealise lapse ülalpidamisnõude jätk. Kohtuistungil võttis kostja õigeks, et hageja peaks saama 2020. a novembrikuu eest elatist 292 eurot. Hagi esitamisele järgneva aja elatisenõude kohta selgitas kostja, et ta pole nõus maksma elatist rohkem kui 250 eurot kuus seepärast, et oli hageja emaga väga vähe aega koos ja tal ei tekkinud temaga emotsionaalset sidet. Kostja selgitas, et täisealine inimene peaks tööl käima ka siis, kui ta õpib.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2022. a otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 250 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauemaks kui hageja täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 566 euro suuruse igakuise elatise alates hagi esitamise kuust kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauemaks kui XXXX. 566 eurot ületavas osas jääb hageja elatisenõue rahuldamata. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Lisaks lahendab ringkonnakohus hageja nõude, mis maakohtu menetluses jäi tähelepanuta ja rahuldab hageja nõude saada 292 euro suurust elatist 2020. a novembrikuu eest.
7.Hageja on kostja täisealine tütar, kes soovib saada kostjalt ülikooliõpingute ajal 700 euro suurust igakuist elatist ja lisaks 292 euro suurust elatist 2020. a novembrikuu eest. Maakohus mõistis kostjalt välja 250 euro suuruse elatise alates hagi esitamisest. 2020. a novembrikuu elatise nõuet maakohus ei lahendanud.
8.Apellatsioonimenetluses on vaidluse all esmalt hageja elatisenõue alates septembrist 2021 kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja elatisenõude 2021. a juuli ja augusti eest (kahju hüvitamise nõude). Selles osas on maakohtu
otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud. Teiseks tuleb apellatsioonimenetluses lahendada see osa hageja nõudest, mille maakohus jättis tähelepanuta ehk hageja 292 euro suurune elatisenõue 2020. a novembri eest.
9.Hageja nõue kostja vastu põhineb PKS § 96 lg-l 1 ja PKS § 97 p-l 2. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostja täisealine tütar ja et ta õpib, ega ka selle üle, et kostja ei ole hagejale pärast 2021. a juunit ülalpidamist andnud.
10.PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama mh laps, kes täisealisena omandab kõrgharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10).
11.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et hagejalt ei saa õppetöö tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Vastavalt viidatud Riigikohtu lahendile võib õppetöö olla mõjuvaks põhjuseks sissetuleku mittehankimiseks. Väljavõttega Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemist (dtl 23) ja Tartu Ülikooli teatisega (dtl 31) on tõendatud, et hageja on alates 1. septembrist 2021 Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna X eriala bakalaureuseõppe täiskoormusega päevase õppe üliõpilane. Olukorras, kus hageja õpib täiskoormusega, ei saa temalt eeldada, et ta käiks tööl ja peaks ennast ise ülal. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kuna hageja on saanud Viljandi korteri omanikuks, siis oleks tal selle korteri arvel võimalik tulu teenida. Selles korteris elab hageja haige ema ja oleks äärmiselt ebamõistlik eeldada, et osa korterist antakse mõnele kolmandale isikule üürile.
12.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtu otsus on osaliselt vastuoluline. Samuti on see väljamõistetud elatise suurust puudutavas osas olulises osas põhjendamata. Maakohus analüüsis esmalt kostja ülalpidamisvõimekust ning leidis, et kostja varaline seis on hea ja võimaldab hagejale elatist maksta. Seejärel leidis maakohus, et kõik hageja kulutused ei ole põhjendatud, märkides, et kostja ei pea kandma hageja mitme elukoha kulusid ja et näiteks auto ning treeningu kulud ei ole esmavajalikud kulud. Hageja vajadusi ega elulaadi maakohus ei hinnanud ning 250 euro suuruse elatise väljamõistmist põhjendas maakohus üksnes sellega, et kostja oli nõus sellise suurusega elatist maksma.
13.Täisealisele õpinguid jätkavale lapsele elatist kindlaks määrates tuleb lähtuda PKS § 99 lgst 1, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10). Seega tuleb kohtul igal konkreetsel juhul kindlaks teha, millised on esiteks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja teiseks tema tavaline elulaad.
14.Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas hageja tavalise elulaadi hulka peaks kuuluma ühetoalise korteri üürimine õpingute asukohas Tartus. Kostja arvates on põhjendatud eluasemekulu ühiselamukoha kulu, kuid mitte ühetoalise korteri üürikulu.
15.Hagejal on teises linnas kõrgkooli päevaõppes õppides kahtlemata vaja kusagil elada. Hageja on ise selgitanud, et ta püüdis ühiselamus elada, kuid ei suutnud. Ringkonnakohus ei arvesta hageja põhjendusi, et tal ei ole võimalik ühiselamus elada põhjusel, et sinna ei mahu tema hobidega tegelemiseks vajalikud tarbed. Küll aga arvestab ringkonnakohus hageja põhjendustega, et tema jaoks on osutunud psühholoogiliselt keeruliseks teistega koos elada ja
et ühiselamus ei olnud võimalik õppida. Hageja on selgitanud, et ta on alates 13. eluaastast pidanud üksi hoolitsema oma haige ema eest ja see on talle endale põhjustanud nii vaimse kui ka füüsilise tervise probleeme. Patsiendiportaali väljavõttega (dtl 83-84) on need terviseprobleemid ka tõendatud. Kostja vastuväide, et patsiendiportaali andmed on nelja aasta tagused, ei ole asjakohane, kuna eelduslikult tulebki sedalaadi tervisemuredega tegeleda pikemat aega. Kui alaealine peab hoolitsema oma haige vanema eest, siis saab selliste terviseprobleemide teket ka eeldada. Kõik eelnev kogumis võimaldab jõuda järeldusele, et praegusel juhul saab hageja põhjendatud vajaduseks pidada ühetoalise korteri üürile ja kommunaalteenustele kuluvat summat.
16.Ringkonnakohtu arvates kujundavad täisealise õppiva lapse elulaadi mh tema vanemate võimalused. Hageja ema on küll töövõimetu, kuid kostja varaline seis on väga hea. Seda järeldust ei lükka ümber kostja väited, et tema sissetulekuks on üksnes 578 euro 29 sendi suurune pension. Hageja esitatud äriregistri väljavõttest (dtl 77-78) nähtub, et kostja on osanik ja/või juhatuse liige kümnes äriühingus. Kui inimene on äriühingu juhatuse liige või osanik, siis on tal neist äriühingutest eelduslikult võimalik saada kas töötasu, dividendi või muud sissetulekut. Sissetuleku saamine oma äriühingust on osaniku enda kontrolli all. Kostja on küll väitnud, et ta ei saa neist äriühingutest mingit sissetulekut, kuid see ei ole eluliselt usutav. Sellisel määral äriga tegelemine ei saa olla ei heategevuslik ega püsivalt kahjumlik. Kostja ei ole vastupidist ka tõendanud, nt ei ole ta väitnud, et need äriühingud oleksid varatud või ei tegutseks. Kostja on väitnud, et tema äriühingud ei pea hagejat ülal pidama. See on õige, kuid äriühingutest saadava tulu arvel on kostjal võimalik hagejat ülal pidada. Lisaks nähtub hageja esitatud kinnistusraamatu väljavõttest (dtl 79), et kostja omandis on 15 kinnisasja. Kostja esitatud kinnistute nimekirja (dtl 125-126) järgi kuulub talle vähemalt 11 kinnisasja. Kostja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et need kinnisasjad oleksid mingil põhjusel väärtusetud. Eeltoodust tulenevalt on ümber lükatud kostja väited, et tema majanduslik olukord on halb.
17.Nagu ringkonnakohus juba eespool märkis, on täisealise lapse ülalpidamise ulatuse hindamisel üheks kriteeriumiks tema tavaline elulaad. See tähendab muu hulgas, et laps peab saama osa oma vanemate elulaadist, sealhulgas selle vanema elulaadist, kellega ta koos ei ela ja kes teda vahetult ülal ei pea. Seega peab ka hageja saama osa kostja tavalisest elulaadist. Kostja elulaadi saab kaudselt hinnata mh tema uue pere elulaadi kaudu. Arvestades seda, et kostja teistele lastele kuuluvad kinnisasjad (vt dtl 72-76) ja nad tegelevad kallite hobidega, on kostja pere elulaad üsna jõukas. Kostja on küll väitnud, et kõik kallite hobide kulud ja üldse kõik, mis kulub teistele alaealistele lastele, on soetanud tema abikaasa, ja et tema teisi lapsi peavad üleval tema abikaasa, sugulased ja täisealised lapsed, kuid ringkonnakohtu arvates ei ole see eluliselt usutav. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et tema jõukas elulaad on üksnes tema abikaasa või täisealiste laste panuste tulemus. Kaudselt kinnitab kostja varalist võimekust ka Tartu Ringkonnakohtu 6. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-20737 (dtl 2426), millega kostjalt mõisteti hageja ema kasuks ja hageja jaoks välja 4500 krooni suurune igakuine elatis kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tegemist ei olnud tolleaegse miinimumelatisega. 2007. aastal oli miinimumpalk ligikaudu 230 eurot ja hagejale välja mõistetud elatis oli eurodesse ümber arvutatuna ligikaudu 290 eurot. Asjaolul, et eelnimetatud elatis oli 2020. aastaks muutunud miinimumelatiseks, ei ole tähendust, sest elatise suurendamise nõude esitamine on hageja õigus, mitte kohustus.
18.Seega kinnitavad nii hageja vajadused kui ka tema tavaline elulaad, et õpingute ajaks Tartusse üüritud ühetoalise korteri üüri- ja kommunaalteenuste mõistlik kulu on hageja põhjendatud vajadus, mida tuleb elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Eluruumi üürilepingu väljavõttega (dtl 28) on tõendatud, et hageja on 20. septembril 2021 üürinud Tartus ühetoalise 41,5 m2 suuruse korteri, mille üür on 350 eurot kuus. Ringkonnakohtu hinnangul on see Tartus asuva ühetoalise korteri mõistlik üürihind ja kostja ei ole ka vastupidist väitnud.
Kõnealuse korteri kommunaalkulude kohta on hageja esitanud tõendina 2021. a novembrikuu kommunaalteenuste arve, mille järgi oli kommunaalteenuste kulu ca 94 eurot, mitte 120 eurot, nagu väidab hageja. Seda suurusjärku kinnitab ka hageja esitatud väljavõte üürileandjale tehtud maksete kohta (dtl 110). Seega loeb ringkonnakohus hageja tõendatud vajaduseks 350 euro suuruse eluruumi üürikulu ja 94 euro suuruse kommunaalteenuste kulu.
19.Poolte vahel on vaidlus ka selle üle, kas hageja vajaduste ja tavalise elulaadi hulka kuuluvad auto kasutamise kulud. Selles osas nõustub ringkonnakohus kostjaga ja leiab, et transpordikuludena saab hageja põhjendatud kuluks pidada ühistranspordi kasutamise kulu. Auto liikluskindlustuse kulu ei ole eeltoodud põhjustel hageja põhjendatud kulu. Hageja selgituste kohaselt sõidab ta ühes kuus Viljandi ja Tartu vahel 5-6 korda ja bussipilet ViljandiTartu marsruudil maksab 7,5 kuni 8 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja ei pea nii sageli kahe linna vahet sõitma. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Hageja on põhjendanud kodus käimist mh ema aitamise vajadusega ja selline liiklemine kuulub hageja tavapärase elulaadi juurde. Seega on hageja põhjendatud vajaduseks transpordikulu ühes kuus 7,5 × 2 × 6 = 90 eurot.
20.Hageja on oma tervisega seotud kulude suuruseks märkinud 40 eurot kuus. Ta on seda selgitanud vajadusega käia teraapias, samuti kasutada aeg-ajalt tasulisi tervishoiuteenuseid (sh hambaraviteenuseid), osta ravimeid, toidulisandeid ja silmatilku. Ringkonnakohtu arvates on need põhjendatud ja vajalikud ning hageja tavalisest elulaadist tulenevad kulutused, mida tuleb elatise suuruse määramisel arvestada. Hageja on põhjendanud, miks ta peab terapeudi juures käima ning arvestades seda, kuidas ta on pidanud alaealisena oma haige ema eest hoolitsema ja millised terviseprobleemid talle sellest on tekkinud, on tervise taastamise kulud põhjendatud.
21.Telefonisideteenuste kuluks on hageja märkinud 18 eurot kuus. Kostja ei ole sellele summale vastu vaielnud, kuid on leidnud, et tema peaks sellest kandma üksnes poole, kuna teise poole peaks kandma hageja ema. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et praegusel juhul on tuvastatud, et hageja ema ei ole võimeline hagejale ülalpidamist andma, kuna ta on töövõimetu ja puudega. See on tõendatud Töötukassa väljastatud töövõimekaardiga (dtl 18), mille kohaselt on hageja emal kuni 2023. a juunini tuvastatud puuduv töövõime. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et puudele ja töövõimetusele vaatamata peaks hageja ema tööle minema. Hageja on telefonisideteenuse tõendamiseks esitanud Elisa arve (dtl 113), millest nähtuvalt on hageja osa mobiilsideteenuse arvest ca 18 eurot. Eeltoodust tulenevalt saab hageja põhjendatud vajaduseks lugeda 18 euro suurust telefonisideteenuse kulu ühes kuus.
22.Hageja on oma vajalikuks kuluks märkinud ka 32 euro suuruse internetikulu ja 20 euro suuruse televisiooniteenuse kulu. Kostja on sellele kulule vastu vaielnud, väites, et see ei ole tõendatud. Hageja on internetiteenuse kulu tõendamiseks esitanud Elisa 1. novembri 2021. a arve koos spetsifikatsiooniga (dtl 114–115), mille järgi oli hageja internetiteenuse kulu Tartu korteris 2021. a oktoobris ca 10 eurot. Arvest nähtuvalt on siiski tegemist ajutise soodusarvega ja soodustuse lõppemisel on teenuse tegelik kulu ca 19 eurot kuus. Hageja elulaadi ja vajadusi arvestades on see põhjendatud kulu ja seda tuleb elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Küll aga ei saa ringkonnakohtu hinnangul arvestada Viljandi korteriga seotud kulusid, sest hageja ülalpidamiskulude hulka ei saa arvata kahe elukoha kulusid.
23.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et 50 euro suurust treeningukulu ei ole hageja tõendanud ja seega ei saa seda praegusel juhul arvesse võtta.
24.Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et hagejal kulub lisaks 140 eurot toidule, 20 eurot hügieenitarvetele ning 20 eurot riietele ja jalanõudele, seega tuleb ka neid kulusid hageja ülalpidamisvajaduse kindlaksmääramisel arvesse võtta.
25.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalik kulu ühes kuus kokku 350 + 94 + 90 + 40 + 18 + 19 + 140 + 20 +20 = 791 eurot. Kuna hageja on märkinud, et kannab oma kuludest iga kuu ise 225 eurot, siis on hageja ülalpidamisvajaduse suurus 791 – 225 = 566 eurot.
26.Eelduslikult on mõlemad vanemad kohustatud oma abivajavat last pidama üleval võrdses ulatuses. Kuid praeguses asjas on tõendatud (vt otsuse p 21), et hageja ema ei suuda hagejat ülal pidada. Seega on kostjal kohustus anda hagejale ülalpidamist kogu hageja ülalpidamisvajaduse ulatuses.
27.Kostja võiks vabaneda ülalpidamiskohustuse täitmisest PKS § 102 lg 1 alusel ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma hagejale ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Ringkonnakohus analüüsis juba eespool (vt otsuse p-d 16–17), miks kostja väited, et ta ei suuda hagejale ülalpidamist anda, ei ole tõsiselt võetavad. Kostja head varalist olukorda ei lükka ümber ka tema esitatud epikriis, (dtl 50–70), mille kohaselt sai ta 2018. a liiklusõnnetuses vigastada. Kostja on ise selgitanud, et puuet ta vormistanud ei ole, kuna sellel ei ole majanduslikku mõtet. Apellatsioonimenetluses rõhutas kostja, et küsimus ei ole niivõrd tema ülalpidamisvõimekuses, kuivõrd hageja ülepaisutatud vajadustes. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul ei kahjustaks kostjalt hageja põhjendatud ja vajalike kulude ulatuses elatise väljamõistmine kostja enda ega tema pere tavalist ülalpidamist.
28.Üheks kostja vastuväiteks on olnud ka see, et kuna ta on maksnud hagejale 2020. a detsembrist kuni 2021. a juunini iga kuu 290 õigusliku aluseta, siis tuleb tasutud 2030 eurot hageja elatisenõudega tasaarvestada. Ringkonnakohus ei nõustu selle vastuväitega ja selgitab, et vaidlustamata asjaolude kohaselt õppis hageja 2020. a detsembrist kuni 2021. a juunini gümnaasiumis ja seega oli tal ka sel ajal õigus kostjalt ülalpidamist saada. Kostja maksed ei ole olnud õigusliku aluseta, vaid need on olnud vabatahtlikud elatisemaksed ja seega ei saa neid hageja nõudega tasaarvestada.
29.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 566 euro suurune elatis alates hagi esitamise kuust ehk septembrist 2021 kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni ehk XXXX. Ringkonnakohus mõistab resolutsioonis terviksummana välja selle elatise, mille kostja võlgneb hagejale 2021. a septembrist kuni 2022. a oktoobrini ja see summa on 14 kuud × 566 = 7924 eurot. Samuti mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva elatise 566 eurot kuus alates 1. novembrist 2022 kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauemaks, kuni tema 21-aastaseks saamiseni ehk
XXXX.
30.Hageja nõuab kostjalt lisaks 292 euro suurust elatist 2020. a novembrikuu eest, mil ta oli juba täisealine, kuid õppis gümnaasiumis. Hageja põhjendab oma nõude suurust sellega, et kostja maksis talle enne 2020. a novembrit ja ka ajavahemikus 2020. a detsembrist kuni 2021. a juunini iga kuu umbes sama suurt elatist (vt otsuse p 28). Kostja nõustus ringkonnakohtu istungil sellise elatise suurusega kõnealuse aja eest (vt ringkonnakohtu istungi protokoll, lk 4, 00:36:31). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka 292 euro suurune elatis 2020. a novembri eest.
31.TsMS § 174 lg 1 järgi tuleb lahendis kindlaks määrata ka menetluskulude jaotus. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja teeb selles osas uue otsuse, siis tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja soovis saada 700 euro suurust elatist ja kohus mõistis välja 566 euro suuruse elatise ning lisaks 2020. a novembrikuu
eest 292 euro suuruse elatise. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hagi rahuldamise ligikaudset proportsiooni arvestades 80% menetluskuludest jätta kostja ja 20% hageja kanda.
32.Hageja on oma menetluskuludena esitanud õigusabikulude arve, mille järgi on talle apellatsioonkaebuse koostamiseks osutatud õigusabi 3 tundi tunnitasuga 45 eurot. Kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramist nõudnud ega menetluskulude nimekirja esitanud. Ringkonnakohus selgitab, et hageja on küll saanud õigusabi apellatsioonkaebuse esitamiseks, kuid ta on kaebuse esitanud ise, mitte esindaja vahendusel. Hagejal ei ole olnud menetluses juristist lepingulist esindajat (TsMS § 218) ega ka nõustajat (TsMS § 228), seega ei ole õigusabikulu praegu hüvitatav menetluskulu TsMS § 144 p 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt ei ole kummalgi poolel tekkinud kindlaksmääratavaid menetluskulusid ja seega tuleb menetluskulud jätta kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.