Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.02.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-120115
Kohtuasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi R.W vastu 75 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.09.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu EUROPARK ESTONIA apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja F.L Kostja (vastustaja) R.W (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 27.09.2024 otsus osas, millega maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi ka selles osas, muuta menetluskulude jaotust ja määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
3.2.Mõista R.W-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja 75 eurot.
3.3.Jätta menetluskulud R.W kanda.
3.4.Mõista R.W-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja maakohtu menetluskulude hüvitis 369,89 eurot ning apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 292,5 eurot, s.o kokku 662,39 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
2-22-120115 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 08.06.2022 Pärnu Maakohule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R.W-lt (kostja) 45 euro (30 euro suuruse leppetrahvi ja 15 euro suuruse sissenõudmiskulu) saamiseks. Kostja esitas 12.07.2022 maksekäsule vastuväite ning Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 18.08.2022 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 75 eurot, sh kaks 30 euro suurust leppetrahvi ja 15 euro suuruse sissenõudmiskulu. Hagiavalduse kohaselt oli sõiduk (numbrimärgiga XXXXXX) pargitud parkimistingimusi rikkudes 21.10.2021 Tallinnas Veerenni 36 asuvale hageja opereeritavale parkimisalale (Veerenni parkla) ning 14.07.2022 Tallinnas Pärnu mnt 142/Tondi 17b asuvale hageja opereeritavale parkimisalale (Tondi Ärikeskuse parkla). Parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual parkimisõigust andvat parkimiskaarti, parkimiskella või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei olnud alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja paigutas kohe pärast rikkumist leppetrahvinõuded sõiduki kojamehe vahele. Kostja oli sõiduki omanik või vastutav kasutaja parkimistingimuste rikkumise ja leppetrahvinõuete esitamise ajal. Kostja ei ole leppetrahvi tasunud. Hageja saatis 21.10.2021 kostjale tema rahvastikuregistrijärgsele aadressile võla kohta meeldetuletuse, kuid kostja ei vastanud ega tasunud võlga. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagejal kostja vastu Veerenni parklas parkimise eest õigust nõuda leppetrahvi, sest kostja ei ole sõlminud hagejaga lepingut. Hageja tehtud pakkumuse lükkas kostja tagasi. Kostja saatis 03.01.2022 hagejale kirja, milles palus võimalust tutvuda lepinguga, kuid hageja ei vastanud sellele ega ka kostja järgnevale kirjale. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt Tondi Ärikeskuse parklas parkimise eest trahvi, sest auto oli kostja tütre (X) käsutuses. Kostja tütar parkis vastavalt parkla tähistele parklas vähem kui
2-22-120115 kaks tundi. Parkimistingimuste tahvlil ei olnud kirjas, et tuleb kasutada parkimiskella. Kahe nädala jooksul pärast leppetrahviteate saamist võttis kostja tütar hagejaga ühendust ning teatas, et järgis parkimistingimusi ja palus leppetrahvi tühistada. Hageja ei tühistanud leppetrahvi. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 27.09.2024 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 45 eurot, jättis menetluskulud 40% ulatuses hageja ja 60% ulatuses kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 221,93 eurot koos kohustusega tasuda sellelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
4.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt Veerenni parklas parkimise eest leppetrahvi 30 eurot ja 15 euro ulatuses sissenõudmiskulude hüvitamist.
4.2.Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt Tondi Ärikeskuse parklas parkimise eest leppetrahvi 30 eurot, sest hageja ja kostja ei ole sõlminud 14.07.2022 Tondi Ärikeskuse parklas parkimislepingut, kuna kostja ei vallanud siis sõidukit. Tasulise parkimisala kasutamiseks sõlmitud lepingu puhul eeldatakse, et lepingu on sõlminud auto omanik või auto vastutav kasutaja (vt ka RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 31). Kostja oli 14.07.2022 sõiduki (registreerimismärk XXXXXX) omanik või vastutav kasutaja. Seetõttu oli kostjal kohustus tõendada, kes tegelikult autot juhtis. Kostja tõendas, et sõiduk ei olnud 14.07.2022 tema valduses ja ta ei saanud sõidukit parkida hageja hallatavas Tondi Ärikeskuse parklas. Kostja esitas tõendina X 25.07.2022 hagejale saadetud e-kirjad, milles on osundatud hageja esitatud leppetrahvinõudele nr 1351 4072 2150 2007 ning palutud nõue tühistada. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal tütar nimega X. E-kirjadest nähtub, et kostja sõiduki parkis 14.07.2022 Tondi Ärikeskuse parkimisalale X. Hageja ei ole esitanud tõendeid kostja väite ümberlükkamiseks.
4.3.Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb menetluskulud jätta 40% ulatuses hageja ja 60% ulatuses kostja kanda. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on lepingulise esindaja kulu 269,89 eurot ja riigilõiv 100 eurot, millest 60% on 221,93 eurot. Kostjal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult ja jätta menetluskulud kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt viivist. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus tõendeid hinnates menetlusõiguse norme ning asus vääralt seisukohale, et kostja ei kasutanud sõidukit Tondi Ärimaja parklas parkimise ajal. Kostja ei ole tõendanud, et sõidukit kasutas keegi teine. Maakohus lähtus seda tuvastades kostja paljasõnalistest väidetest ning asus otsuses üllatuslikult rahvastikuregistrit analüüsides otsima kinnitust sellele, et sõidukit kasutas keegi teine, kogudes ise tõendeid. Seejuures juhtis maakohus 13.06.2024 kirjas tähelepanu, et kostjal on tõendamiskoormis asjaolude osas, millest nähtub, kes tegelikult autot juhtis, kuid kostja ei esitanud tõendeid. Kostja esitatud e-kirjad ei tõenda, et sõidukit juhtis keegi teine. E-kirjad ei ole allkirjastatud ning saatja e-postiaadressi ja allakirjutanu nime, samuti kostja väidete alusel ei saa üheselt
2-22-120115 isikut kindlaks teha. Seejuures ei ole selge selle isiku nimi (kasutatud on järgmisi nimesid: X, X, X, X ja X). Hagejal ei ole sellises olukorras võimalik esitada nõuet teise isiku vastu ega nõuda kostja asendamist. Ei ole mõeldav, et hageja peab ise rahvastikuregistrist pärima sõiduki omaniku/vastutava kasutaja tütarde andmeid. Isikuandmete kaitse sätted seda ka ei võimaldaks.
6.Tallinna Ringkonnakohus võttis 19.11.2024 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse, selgitas kostjale tõendamiskoormist ja andis kostjale täiendava tähtaja vajadusel uute tõendite esitamiseks. Vastustaja seisukoht
7.Kostja ei vastanud apellatsioonkaebusele ega esitanud uusi tõendeid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi ka selles osas. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust, samuti tühistada menetluskulude kindlaksmääramine. TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
9.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, s.o Tondi Ärimaja parklas 14.07.2022 sõiduki parkimise eest kostjalt hageja kasuks leppetrahvi välja mõistmata. Kostja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud, mistõttu on ülejäänud osas maakohtu otsus TsMS § 456 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi jõustunud.
10.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus tõendeid hinnates ekslikult seisukohale, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt Tondi Ärikeskuse parklas parkimise eest leppetrahvi 30 eurot, sest hageja ja kostja ei ole sõlminud 14.07.2022 Tondi Ärikeskuse parklas parkimislepingut, kuna kostja ei vallanud sõidukit.
10.1.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on sõiduki (registreerimismärk XXXXXX) omanik või vastutav kasutaja (dtl 69), sõiduk parkis 14.07.2022 Tondi Ärimaja parklas kell 14.25– 16.10 (dtl 121), parkla sissepääsu juurde ja maja ette olid nähtavale kohale paigaldatud parkimislepingu tingimusi sisaldavad infotahvlid, mille kohaselt oli parklas lubatud parkimiskellaga parkida kaks tundi tasuta (dtl 93, 121, 130–131), ning parkimise korraldaja väljastas 14.07.2022 kell 15.02 sõidukile leppetrahvinõude nr 1351 4072 2150 2007 summaga 30 eurot (dtl 50), mis asetati sõiduki esiklaasile (dtl 121).
10.2.Pooled vaidlevad selle üle, kas leppetrahvinõude eest vastutab kostja või kolmas isik. Riigikohtu praktika järgi tuleb parkimislepingu pooleks lugeda sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat, kui nimetatud isik ei tõenda, et sõidukit juhtis muu isik (RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 31). Seejuures ei ole sõiduki kasutajate nimede ja isikukoodide esitamine piisav, tõendamaks seda, kes juhtis sõidukit parkimiskorra rikkumise ajal, sest tegemist on üksnes väitega, mitte tõendiga. Tõendiks, mida kohus saab kohtumenetluses hinnata, on nt sõidukit juhtinud isiku digitaalselt allkirjastatud kinnitus selle kohta, et sõiduk
2-22-120115 oli vaidlusalusel päeval just selle isiku valduses ja ainukasutuses (RKTKm 11.09.2024, 2-22130552, p-d 14.1 ja 14.2). Siinses asjas väitis kostja, et sõidukit kasutas tema tütar, kuid kostja ei esitanud selle kinnituseks tõendeid, mille alusel saaks kindlalt veenduda, et sõiduk oli 14.07.2022 tema tütre kasutuses. Ainuüksi meiliaadressilt XXX hagejale 25.07.2022 saadetud vaidlusalust leppetrahvinõuet puudutavad e-kirjad, millele on saatja nimeks märgitud X (dtl 94–95, tõlge dtl 121–122), seda ei tõenda. E-kirjades on küll vaidlustatud leppetrahvinõuet ja palutud see tühistada, kuid kirjade sisust ei nähtu mingilgi viisil saatja kinnitust selle kohta, et tema kasutas leppetrahvi väljastamise ajal sõidukit. Samuti ei ole e-kirja saatja kirja allkirjastanud. Seega ei ole kostja nõutaval viisil tõendanud, et sõidukit juhtis muu isik, mistõttu tuleb parkimislepingu pooleks lugeda sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat, s.o kostjat.
10.3.Kostja vastutab parkimistingimuste rikkumise eest, sest sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Parkimisalal asuvatele infotahvlitele oli mh märgitud parkimiskella tähise järele „2 h tasuta“. Parkimistingimuste p 4 viimane lause nägi ette, et juhul, kui parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses parkimisalal tasuta parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida. Kostja ei ole väitnud, et parkimise algusaeg oleks olnud nõutaval viisil parkimise korraldajale nähtavaks tehtud ning seda ei saa järeldada ka 25.07.2022 e-kirjadest. Kostja vastuväidetes ja e-kirjas (dtl 122) on hoopis leitud, et parkimistingimuste tahvlil ei olnud märgitud, et parkimise aega on vaja fikseerida. Sellest saab järeldada, et sõidukil ei olnud parkimise algusaega parkimise korraldajale nähtavaks tehtud, mis tähendab parkimistingimuste p 4 rikkumist. Parkimistingimuste p 5 esimese lause järgi kohustus sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi 40 eurot. Parkimise korraldaja on koostanud kostjale 30 euro suuruse leppetrahvinõude.
11.Ülaltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistab maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi ka selle leppetrahvi osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi täielikult, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.
13.Arvestades seda, et maakohus määras kindlaks hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse ning kostja ei ole maakohtu otsust mh selles osas vaidlustanud, saab ringkonnakohus TsMS § 174 lg 5 alusel määrata kindlaks ka hagejale maa- ja ringkonnakohtu menetluses hüvitatavad menetluskulud vastavalt muudetud menetluskulude jaotusele.
13.1.Maakohus määras hageja maakohtus kantud põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 369,89 eurot (sh lepingulise esindaja kulu 269,89 eurot ja riigilõiv 100 eurot), mis tuleb muudetud menetluskulude jaotust arvestades kogu ulatuses kostjalt hageja kasuks välja mõista.
2-22-120115
13.2.Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud apellatsioonimenetluses on kokku 292,5 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 192,5 eurot.
13.2.1.Hageja esitatud menetlusekulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks riigilõiv 100 eurot ning lepingulise esindaja kulu 357,5 eurot (käibemaksuta).
13.2.2.Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 100 eurot, mida saab TsMS § 174 lg 1 järgi pidada kogu ulatuses vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks.
13.2.3.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonkaebuse koostamiseks 3 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,25 tundi. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades maakohtu otsuse vaidlustamise ulatust ning apellatsioonkaebuse sisu, on kolleegiumi hinnangul hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aeg osaliselt ülemäärane. Hageja lepingulisel esindajal sai apellatsioonkaebuse koostamiseks kuluda maksimaalselt 1,5 tundi, arvestades mh seda, et kaebus sisaldas peamiselt üht vastuväidet maakohtu otsuse kohta ning kaebuse koostas parkimiskorraldusele spetsialiseerunud jurist. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 0,25 tundi saab lugeda kogu ulatuses põhjendatuks. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kokku 1,75 tundi. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tunnitasu 110 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa oluliselt juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega vaidluste puhul. Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 192,5 eurot (1,75 tundi × 110 eurot/tund = 192,5 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 100 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.