Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ülle Jänes ja Imbi SidokToomsalu
Kohtuasi
RPC Konsultatsioonid OÜ avaldus Gifter Eesti OÜ likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.12.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Gifter Eesti OÜ määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja: RPC Konsultatsioonid OÜ (registrikood 10754355), seaduslik esindaja Ramil Pärdi, lepinguline esindajad esindaja Rene Toompuu Puudutatud isik: Gifter Eesti OÜ (registrikood 12118882), seaduslik esindaja Rein Kärk, lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 04.12.2015 määrus jätta muutmata.
2.Gifter Eesti OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta puudutatud isiku, Gifter Eesti OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.Registripidaja avaldas 13.02.2015 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 2 alusel, milles paluti Gifter Eesti OÜ (puudutatud isik) võlausaldajatel teavitada registripidajat nõuetest äriühingu vastu ja taotleda äriühingu likvideerimismenetluse läbiviimist (I kd, tl 79). RPC Konsultatsioonid OÜ (avaldaja) teatas registripidajale oma nõudest Gifter Eesti OÜ vastu 10.03.2015. Registripidaja edastas avalduse kohtule 17.03.2015.
2.Avalduse kohaselt on avaldajal puudutatud isiku vastu kaks nõuet – rahaline nõue lepingujärgse leppetrahvi tasumiseks summas 5000 eurot ja nõue nõusoleku andmiseks lepinguga puudutatud isiku kasuks seatud eelmärke kustutamiseks. Avaldaja palus määrata Gifter Eesti OÜ likvideerijaks Vahur Sprivuli.
3.Puudutatud isik esitas kohtule 03.06.2015 seisukoha, milles palus jätta avalduse rahuldamata. ÄS § 60 lg-te 1-3 regulatsioonist tuleneb, et arvates Ametlikes Teadaannetes sundlõpetamisteate avaldamisest on äriühingul õigus ja võimalus kuue kuu jooksul puuduva majandusaasta aruande esitamiseks ja/või selle esitamist takistava mõjuva põhjuse põhistamiseks. Üksnes juhul, kui äriühing vastavat õigust ei kasuta ning sama perioodi jooksul on äriühingu võlausaldajatelt laekunud taotlus äriühingu likvideerimiseks, on pärast kuuekuulise perioodi möödumist võimalik otsustada äriühingu sundlõpetamine vastavalt ÄS § 60 lg-le 4. Puudutatud isik kinnitas vastuses, et esitab registripidajale majandusaasta aruande ning on huvitatud majandustegevuse jätkamisest. Puudutatud isik vaidles vastu avaldaja poolt märgitud likvideerija isikule. Maakohtu määrus
4.Maakohus jättis avalduse 04.12.2015 määrusega rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulude katteks välja 1110 eurot.
5.Maakohtu põhjenduste kohaselt hakkas ÄS § 60 lg-s 4 sätestatud registripidaja poolt määratud kuuekuuline tähtaeg majandusaasta aruande esitamiseks kulgema alates 13.02.2015. Seega pidi puudutatud isik esitama registripidajale oma majandusaasta aruande hiljemalt 13.08.2015. Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et puudutatud isik esitas majandusaasta aruanded 25.08.2015 ja 26.08.2015. Aluseid äriühingu likvideerimismenetluse algatamiseks ei esine. Kohus võttis arvesse ka asjaolu, et puudutatud isik on ise avaldanud, et soovib majandustegevusega jätkata. Osaühingu registrist kustutamine poleks kooskõlas ÄS §-s 60 sätestatud eesmärgiga.
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-st 6 jättis maakohus menetluskulud puudutatud isiku kanda. Sundlõpetamise menetluse ja sellele järgnenud kohtumenetluse on tinginud puudutatud isiku tegevusetus. Juhatuse poolt oli täitmata ÄS § 179 lg-st 4 tulenev kohustus esitada registriosakonnale majandusaasta aruanded. Viru Maakohtu Registriosakond on 01.08.2014 teinud puudutatud isikule hoiatusmääruse, millise kohaselt kohustati puudutatud isikut esitama 180 päeva jooksul 2012. a majandusaasta aruanne (I kd, tl 20). Puudutatud isik nimetatule ei reageerinud, mistõttu avaldas registripidaja 13.02.2015 väljaandes Ametlikud Teadaanded sundlõpetamisteate.
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-15-4194 Määruskaebus
7.Maakohtu määrusele esitas puudutatud isik 18.12.2015 määruskaebuse. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulude katteks 1110 eurot. Puudutatud isiku hinnangul on maakohus menetluskulude jaotamisel eksinud TsMS § 172 lg 6 teises aluses sätestatu vastu.
8.TsMS § 172 lg 6 esimese lause mõte on puudutatud isiku hinnangul selles, et kulud kannab juriidiline isik üksnes juhul, kui sundlõpetamine reaalselt läbi viiakse. Käesoleval juhul esitas avaldaja avalduse likvideerimismenetluse läbiviimiseks alusetult ning ennetähtaegselt, st enne kui registriosakonna poolt ÄS § 60 lg 4 alusel antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli möödunud. Seetõttu pole põhjendatud menetluskulude jätmine puudutatud isiku kanda. Puudus vajadus ja õiguslik alus likvideerija määramiseks kohtu poole pöördumiseks, sest puudusid likvideerimise/sundlõpetamise alused ning avaldaja nõuete maksmapanekuks pole puudutatud isiku sundlõpetamine kohane õiguskaitsevahend. Avaldajale oli teada, et ÄS § 60 lg 4 alusel antud kuuekuuline tähtaeg ei olnud möödunud ning tegelikult ei esinenud alust puudutatud isiku suhtes likvideerimismenetluse alustamiseks. Menetluse edasine käik
9.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
11.Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
12.TsMS § 651 lg-st 1 ja §-st 659 lähtuvalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 6 esimese lause alusel puudutatud isiku kanda. Kolleegiumi hinnangul pole maakohus TsMS § 172 lg 6 kohaldamisel eksinud. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust menetlusosaliste maakohtu menetluses kantud menetluskulusid teisiti jaotada. Maakohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, miks ta peab menetluskulude sellist jaotust õiglaseks. Kolleegiumi hinnangul on need põhjendused asjakohased ja piisavad. Vastuseks määruskaebuse väidetele lisab kolleegium järgmist.
13.TsMS § 172 lg 6 ei näe ette piirangut, mille kohaselt kuulub see norm kohaldamisele vaid juhul, kui juriidilise isiku sundlõpetamine reaalselt läbi viiakse. TsMS § 172 lg 6 sätestab, et juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab reeglina juriidiline isik. Erandjuhtudel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Tegemist on kohtu diskretsiooni- ehk kaalutlusõigusega,
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-15-4194 millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid juhul, kui diskretsioonipiire on rikutud.
14.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-158-15 tehtud otsuse p-s 20 selgitanud, et TsMS § 172 lg 6 alusel võib menetluskulud jätta avaldaja kanda eelkõige juhul, kui avalduse esitamisel oli avaldaja pahauskne. Käesoleva tsiviilasja materjalidest avaldaja pahausksust ei nähtu. Ka määruskaebuses pole puudutatud isik avaldaja väidetavat pahausksust kolleegiumi jaoks usutavaks teinud. Üksnes asjaolu, et avaldaja esitas 10.03.2015 avalduse puudutatud isiku suhtes likvideerimismenetluse läbiviimiseks, avaldaja pahausksusele ei viita. Kolleegium märgib, et avaldus on esitatud vastavalt ÄS § 60 lg-tele 2 ja 4 tähtaegselt, sest avaldus tuleb võlausaldajal nende sätete kohaselt esitada enne, mitte pärast 6-kuulise tähtaja möödumist. Seetõttu pole põhjendatud puudutatud isiku etteheide avalduse enneaegsuse kohta.
15.Eespool märgitud põhjendustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
16.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude jaotus
17.Kuivõrd määruskaebus jääb täies ulatuses rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
18.Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks määruskaebusmenetluses menetluskulusid kandnud. Seega hüvitamisele kuuluvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Ülle Jänes
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.