Avaldaja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX; epost: XXX) seaduslik esindaja XXX; Avaldaja lepinguline esindaja Rene Toompuu (Õigusbüroo Schmuul & Partnerid OÜ, Pikk 36, 10123 Tallinn; e- post: [email protected]); Puudutatud isik: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX; e- post: XXX), seaduslik esindaja XXX; Puudutatud isiku lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, Kentmanni 4, 10116 Tallinn; e- post: [email protected]).
XXXOÜ avaldus XXXOÜ likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija määramiseks ja
menetluskulude
Kirjalik menetlus Menetluse liik Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata XXXOÜ avaldus XXXOÜ likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija määramiseks.
2.Jätta menetluskulud XXXOÜ kanda ja välja mõista XXXOÜ-lt XXXOÜ kasuks menetluskulu kokku summas 1 110 eurot, millest õigusabikulu summas 1 060 eurot ja riigilõiv 50 eurot.
4.Kohus selgitab avaldajale, et viimasel on õigus esitada taotlus likvideerijatasu summas 300 eurot tagastamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõiv. Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Tartu Maakohtu Registriosakond edastas kohtule XXXOÜ avalduse XXXOÜ likvideerimismenetluse algatamiseks. Registripidaja on avaldanud 13.02.2015.a. väljaandes Ametlikud Teadaanded teate ÄS § 60 lg 2 alusel, millises palutakse XXXOÜ võlausaldajatel teavitada registripidajat oma nõuetest äriühingu vastu ja taotleda äriühingu likvideerimismenetluse läbiviimist (t/l 79). Avaldaja teatas registripidajale oma nõudest 1 (4)
XXXOÜ vastu 10.03.2015.a. (t/l 2). Registripidaja edastas avaldaja vastava avalduse kohtule 17.03.2015.a. (t/l 1).
2.Kohtule esitatud avalduse kohaselt on avaldajal puudutatud isiku vastu kaks eraldiseisvat nõuet, s.o rahaline nõue lepingujärgse leppetrahvi tasumiseks summas 5 000 eurot ja nõue nõusoleku andmiseks lepinguga puudutatud isiku kasuks seatud eelmärke kustutamiseks. Avaldaja palub määrata XXXOÜ likvideerijaks XXX.
3.03.06.2015.a. esitas puudutatud isik kohtule omapoolse seisukoha, millise kohaselt ei ole likvideerija määramise õiguslikud eeldused täidetud. Puudutatud isik on kinnitanud, et esitab registripidajale majandusaasta aruande ning on huvitatud puuduste kõrvaldamise järgselt majandustegevuse jätkamisest. Samuti vaidleb puudutatud isik vastu avaldaja poolt märgitud likvideerija isikule.
4.Avaldaja esitas puudutatud isiku seisukoha osas omapoolse arvamuse, millise kohaselt on viimane jätkuvalt seisukohal, et esinevad alused XXXOÜ-le likvideerija määramiseks.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 järgi on juriidilisele isikule likvideerija määramine hagita asi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus ei ole hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (TsMS § 477 lg 5).
6.Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 1 kohaselt kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud ja lg 2 kohaselt kui äriühing ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt kui äriühingu võlausaldaja või äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise.
7.Tsiviilasja materjalidest tulenevalt hakkas kulgema ÄS § 60 lg 4 sätestatud registripidaja poolt määratud kuuekuuline tähtaeg majandusaasta aruande esitamiseks alates 13.02.2015.a. (t/l 79). Seega pidi XXXOÜ esitama registripidajale oma majandusaasta aruande hiljemalt 13.08.2015.a. Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et XXXOÜ on käesolevaks ajaks esitanud oma majandusaasta aruanded (t/l 164).
8.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd puudutatud isik XXXOÜ on esitanud registriosakonna poolt antud tähtaja, s.o 6 kuu jooksul majandusaasta aruande, siis aluseid äriühingu likvideerimismenetluse algatamiseks antud juhul ei esine. Lisaks arvestab kohus asjaoluga, et puudutatud isik on ise avaldanud, et soovib majandustegevusega jätkata (t/l 74).
9.Seega leiab kohus, et kui äriühing on registripidajale esitanud majandusaasta aruanded, ei ole osaühingu registrist kustutamine kooskõlas ÄS § 60 sätestatud eesmärgiga. Nimetatud sätte eesmärgiks on lihtsustada selliste äriühingute, kes reaalselt ei tegutse, registrist kustutamise korda. Vaata selles osas ka Riigikohtu 11. detsembri 2012.a. kohtumääruse selgitusi kohtuasjas nr. 3-2-1-153-12 punktis 10. 2 (4)
10.Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et XXXOÜ avaldus XXXOÜ likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija määramiseks rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd asjaolud, mis on tinginud kohtule avalduse esitamise, on käesolevaks ajaks puudutatud isiku poolt kõrvaldatud.
11.Avaldaja väide selle kohta, et puudutatud isiku näol ei ole tegemist reaalselt tegutseva ja toimiva äriühinguga, mistõttu kuulub sundlõpetamisele ei ole antud juhul aluseks likvideerimismenetluse algatamiseks ja äriühingu sundlõpetamiseks. Kohus märgib, et osaühingu sundlõpetatakse ÄS § 203 toodud juhtudel ning antud juhul äriühingu sundlõpetamise aluseid ei esine.
12.Kohus selgitab avaldajale, et viimasel on õigus esitada kohtule XXXOÜ vastu hagiavaldus väidetava nõude (5 000 euro) sissenõudmiseks või eelmärke kinnistusraamatust kustutamiseks.
13.Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
14.Kohus leiab, et puudutatud isiku seisukoht jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja kanda, ei ole õige, kuivõrd antud juhul kuulub kohaldamisele erisättena TsMS § 172 lg 6 ning asjas ei esine menetluskulude jaotamise muid aluseid.
15.Tulenevalt TsMS § 172 lg 6 jäävad käesoleva tsiviilasja menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuivõrd sundlõpetamise menetluse ja sellele järgnenud kohtumenetluse on tinginud puudutatud isiku poolne tegevusetus, s.o juhatuse poolt oli täitmata ÄS § 179 lg 4 tulenev kohustus esitada registriosakonnale majandusaasta aruanded (t/l 20).
16.Viru Maakohtu Registriosakond on juba 01.08.2014.a. teinud puudutatud isikule hoiatusmääruse, millise kohaselt kohustati XXXOÜ-d esitama 180 päeva jooksul 2012.a. majandusaasta aruanne (t/l 20). Puudutatud isik nimetatule reageerinud ei ole ning seetõttu on registripidaja avaldanud 13.02.2015.a. väljaandes Ametlikud Teadaanded sundlõpetamisteate (t/l 79). Seega on põhjendatud jätta käesoleva tsiviilasja menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuivõrd viimase tegevusetus on põhjustanud kohtusse pöördumise ning menetluskulude tekkimise.
17.Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista menetluskulu kokku summas 1 190 eurot, millest õigusabikulu summas 1 140 eurot (koos käibemaksuga) ja avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot (t/l 172-173).
18.Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määraks on kohtule esitatud andmete kohaselt olnud 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et vastav tunnitasu määr on kooskõlas Riigikohtu praktikaga.
19.Avaldaja palub õigusabikulu välja mõista koos käibemaksuga (t/l 173).
20.Avaldaja on kohtule esitatud arves nr. 201508 ja selle spetsifikatsioonis märkinud, et esindaja on 05.03.2015.a. läbiviinud esmase konsultatsiooni 45 minutit, 10.03.2015.a. koostanud taotluse likvideerimismenetluse läbi viimiseks 43 minutit, 25.03.2015.a. koostanud teatise, suhelnud kliendiga, komplekteerinud lisad, ettevalmistatud dokumentide edastamise kliendile allkirjastamiseks 42 minutit, 14.04.2015.a. koostanud menetluskulude nimekirja ja edastanud selle kohtule 40 minutit (t/l 174-175).
21.Kohus leiab, et nimetatud arve alusel on põhjendatud avaldaja esindaja ajakulu osaliselt. Põhjendamatu on esindaja ajakulu, mis on tekkinud seoses 14.04.2015.a. menetluskulude nimekirja koostamisega. Riigikohus on 06.05.2015.a. kohtumääruses kohtuasjas nr. 3-2-1-415 leidnud, et menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Ülejäänud osas peab kohus arves märgitud ajakulu põhjendatuks. Seega kuulub nimetatud 3 (4)
arve alusel puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele ajakulu 2 tundi 10 minutit ehk 260 eurot (2 tundi 10 minutit x 1,666 eurot (100 : 60) + 20 %).
22.Avaldaja on kohtule esitatud arves nr. 201513 ja selle spetsifikatsioonis märkinud, et esindaja 12.06.2015.a. tutvunud puudutatud isiku esindaja seisukohaga 1 tund 20 minutit, 19.06.2015.a. koostanud avaldaja seisukoha puudutatud isiku vastuse osas 5 tundi 20 minutit (t/l 176-177). Kohus leiab, et avaldaja esindaja poolt märgitud ajakulu on põhjendatud täies ulatuses, kuivõrd see vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele ning tsiviilasja toimikus olevatele materjalidele. Seega kuulub nimetatud arve alusel puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele ajakulu 6 tundi 40 minutit ehk 800 eurot (6 tundi 40 minutit x 1,666 eurot (100 : 60) + 20 %).
23.Seega kuulub puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele õigusabikulu kokku summas 1 060 eurot (260 + 800). Samuti kuulub kooskõlas TsMS § 138 lg 2 puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot (t/l 35).
24.Eelnevast tulenevalt kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kokku summas 1 110 eurot, millest riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 1 060 eurot. Rahuldamata tuleb jätta avaldaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks summas 80,01 eurot (1 190,01 – 1 110).
25.Kohus selgitab avaldajale, et viimasel on õigus esitada taotlus likvideerijatasu summas 300 eurot tagastamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.