Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. märts 2016. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-16250
Tsiviilasi
Tarmo Riibak hagi OÜ J.R. Autoelekter vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
1432,97 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
26.02.2016. a
Hageja Tarmo Riibak, isikukood *, elukoht * Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere, Andres Rüütli advokaadibüroo Kostja OÜ J.R. Autoelekter, registrikood 11686621, asukoht Ehitajate tee 9-2, Uuemõisa alevik, Lääne maakond 90401 Kostja lepinguline esindaja Erki Casar
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue 1.Hagejale kuulub sõiduauto Ford Mondeo Turnier, Diesel, 2,0l, 96 Kw, 10/2001. Kostja OÜ J.R. Autoelekter autoremonditöökojas viidi 16.12.2014 läbi mootoridiagnostika, mille käigus selgus, et ummistunud ja seetõttu deformeerunud on diiselmootori 3 esimest kütusepihustit. Kostja määras vajalikeks töödeks küttesüsteemi läbipesu ja pihustite vahetuse. Hageja teostas ise küttesüsteemi so paagi ja kütusetorustike läbipesu ning tellis uued pihustid. 05.02.2015 toimetas hageja auto koos pihustitega kostja töökotta remonti. Peale remonti andis kostja hagejale auto üle. Hageja sai sõita ca 200 meetrit, kui auto seiskus ja enam ei käivitunud. Hageja viis auto kostja töökotta tagasi, kus kostja vaatas auto üle ja tuvastas, et ka uued, äsja paigaldatud kütusepihustid on ummistunud ja deformeerunud. Kostja keeldus viga oma kulul parandamast. 2.Kostja poolt 10.02.2015 tehtud töö on puudustega. Kostja soovitas hagejal läbi pesta küttesüsteem ja vahetas ise pihustid, kuid ei pööranud tähelepanu kütusepumbale, millele tulnuks aga tähelepanu pöörata, kui võimalikule rikke vahetule põhjustajale. Tehnoloogiliselt tulnuks kontrollida kütusepumpa. Kuna kostja seda ei teinud, siis põhjustas ta sellega hagejale kahju, kuna uued paigaldatud pihustid muutusid kasutamiskõlbmatuks. 3.Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tarbija töövõtuleping. Kostja poolt tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele, sest töö purunes töö teostamise tehnoloogiliste puuduste tõttu vahetult pärast valmimist , mistõttu tuleb kogu töö uuesti teha. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 646 lg.4 järgi kannab töövõtja puuduste kõrvaldamise kulud. Kuna kostja keeldus enda kulul tehtud töös puuduste kõrvaldamisest, siis tellis hageja töö teiselt töövõtjalt ning nõuab kostjalt kulutuste hüvitamist vastavalt VÕS § 646 lg. 5. Varalise kahjuna tuleb kostjal hagejale hüvitada ka kahju hüvitamisega seoses kantud kulud. 4.Hageja nõuab kostjalt alljärgneva kahju hüvitamist:1) uute ja kahjustatud kütusepihustite maksumus summas 893 eurot; 2) töövõtutasu, mis hageja tasus kostjale mittevastava töö eest summas 60,76 eurot ja 3) kahju kindlakstegemise kulu summas 183,60 eurot. Hageja teatas kostjale oma nõudest 20.05.2015.a. Kostja kohustust ei täitnud. Seetõttu nõuab hageja viivist alates 21.05.2015.a. kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud määras. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 45,87 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukoht 5.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja tuvastas diagnostikaseadmetega kolmes esimeses kütusepihustis vea ja kütuse kõrgsurvepumbas vajaliku rõhu. Kuna pump andis välja piisava rõhu, siis soovitas kostja hagejal pihustid viia diagnoosimiseks Karla Auto O.K. OÜ-sse, kellel on Eestis ainsana sertifitseeritud pihustite stend ja kes võib pihusteid lahti võtta. Hageja keeldus sellest. Kui pihusteid stendi ei viida, siis tuleb probleemi väljaselgitamiseks kütuse ühisrõhusüsteem lahti võtta ja puhastada. Kostja pakkus hagejale, et teeb selle töö ära ning prognoosis, et see võtab aega ca 6 tundi. Hageja pidas tööd kalliks ning lubas leida odavama
mooduse selle töö tegemiseks. Pooled leppisid kokku, et kostja teostab pihustite vahetuse ning pihustite autoga õpetuse. Hageja ülesandeks jäi kütuse ühisrõhusüsteemi läbipesu. 10.02.2015 teostas kostja kokkulepitud töö – kontrollis enne pihustite paigaldamist üle pihustid ja pihustite pesad, mis tundusid korras olevad. Põhjalikumaks kontrolliks tulnuks lahti võtta kogu kütuse kõrgsurvesüsteem, kuid sellest tööst hageja keeldus. Peale pihustite paigaldamist õpetas kostja autot pihusteid ära tundma, mille järel auto käivitus. Kokkulepitud töö oli saavutatud. 6.Hageja ei ole tõendanud, millisel viisil on tagatud kütusesüsteemi kvaliteetne puhastamine. Hageja väide, et kostja ei pööranud tähelepanu kõrgsurvepumbale, ei vasta tõele. Kostja kontrollis lisaks arvutisüsteemile ka manuaalselt süsteemi mõõteriistaga. Mõlemal juhul oli tuvastatud nõutav surve. Kostja on lähtunud otseselt hageja juhistest. Kostja selgitas hagejale, kui olulised on eelnevad tööd ja pakkus välja, et teeb need ise ära, kuid hageja keeldus sellest. Kostja kontrollis üle hageja poolt toodud pihustid, kontrollis üle enne pihustite vahetamist pihustite pesad ning vahetas välja enne pihustite vahetamist ka kütusefiltri. Kostja poolt tehtud tööl puudub põhjuslik seos kütusesüsteemi ebakvaliteetse puhastamise tõttu tekkinud pihustite rikkega. Seetõttu ei vastuta kostja tekkinud kahju eest. Hageja väide, et kostja vastutab kütusesüsteemi läbipesu kvaliteedi eest, ei ole asjakohane, sest see oleks eeldanud kogu kütusesüsteemi demonteerimist, mille eest hageja aga ei olnud nõus tasuma. Hagejale selgitati selle toimingu tähtsust. Pihustite vahetust oli võimalik teostada, mida kostja ka tegi. Kostja on seisukohal, et hageja enda tegevus on põhjustanud talle kahju. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära pooled, leiab, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. 7.Kohus on tuvastanud alljärgnevad asjaolud. 16.12.2014.a. diagnoosis kostja, et hageja auto kolm esimest pihustit ei ole töökorras. Vaja on teha kütusesüsteemi läbipesu ja pihustid välja vahetada. Need asjaolud on tõendatud diagnostikalehega /tl 7/. Maksekorraldusega on tõendatud, et hageja on tasunud uute pihustite eest 895 eurot /tl 12/. Arve nr 1379 tõendab, et kostja esitas hagejale arve pihustite vahetamise eest summas 60,76 eurot /tl13/. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on nimetatud summa kostjale tasunud. Trust Auto OÜ seletuskirjaga 14.07.2015 on tõendatud, et nii uutel kui vanadel pihustitel oli metallikahjustused ja kütusepumbal oli mehhaaniline vigastus, mis töötamisel tekitas metalliosakesi. 25.05.2015 Trust Auto OÜ töökoja meister M. Aus poolt antud hinnang kõrgsurvepumba ja pihustite seisukorrale on allkirjastamata, mistõttu ei käsitle kohus seda tõendina /tl 16/. Trust Auto OÜ arvega nr 150054 ja 150079 on tõendatud, et hagejale on esitatud arved kütusepumba ja pihustite demonteerimise ja stendis kontrollimise eest summas 146,40 eurot ning kahju kindlakstegemise põhjuste kohta koostatud akti eest summas 183,60 eurot /tl 17, 18/.
20.05.2015.a. kaebusega ja kahju hüvitamise nõudega ning kostja vastusega hageja nõudele on hageja tõendanud, et on pöördunud kostja poole kohtuväliselt kahju hüvitamise nõudega. Kostja on keeldunud kahju hüvitamisest /tl 19-27/. Kostja tellimuste raamatu väljavõttega on tõendatud, et kostja planeeris 10.02.2015 hageja autole tehtavateks töödeks pihustute vahetuse ja auto õpetamise uute pihustitega /tl 53/. 8.VÕS § 635 lg 4 sätestab, et tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Pooled ei vaidle, et nende vahel oli sõlmitud tarbijatöövõtuleping ja kohtu hinnangul vastab poolte vahel sõlmitud leping tarbijatöövõtu tunnustele. Töövõtulepingu poolteks on kostja OÜ J.R. Autoelekter, kes tegutseb majandustegevuse raames ning füüsilisest isikust tellija T. Riibak. Tarbijatöövõtulepingu esemeks oli hagejale kuuluva vallasasja, auto suhtes teenuse osutamine – pihustite vahetamine. Kohus on tuvastanud kirjalike tõendite, mis on märgitud kohtuotsuse punktis 7, tellimuste raamatu ja kostja poolt esitatud arvega pihustite vahetamise eest, et kostja on poolte vahel kokkulepitud teenuse hagejale osutanud. Lisaks kirjalikele tõenditele on teenuse osutamine kostja poolt tõendatud poolte seletusega /tl 107, 109/. Kuna käesolev tsiviilasi on lihtmenetluses lahendatav asi, siis kohus tunnustab tõendina menetlusosaliste seletusi vastavalt TsMS § 405 lg 1 p 5. 9.Pooled vaidlevad, kas kostja, vahetades pihustid, pidi kontrollima piisavalt eeltöid, mis selleks olid vajalikud ning kas kostja seda tegi. Kas kostja vastutab, et peale pihustite vahetamist need lakkasid koheselt töötamast, sest rike ei olnud mitte pihustites vaid kütusepumbas ning kas kostja vastutab eeltööde eest, mis olid tehtud teiste isikute poolt. Pooled vaidlevad VÕS § 641 lg 3 kohaldamise üle käesolevas vaidluses. Kostja leiab, et ta on tõendanud asjaolud, mis välistavad tema vastutuse ning kohaldamisele kuulub VÕS § 641 lg 3, mille järgi töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. 10.Tõendatud on, et kostja diagnoosis vajalikeks töödeks kütusesüsteemi läbipesu ja pihustite vahetuse. Poolte vahel lepiti kokku tööde jaotus selliselt, et hageja teostab kütusepaagi ja kütusetorustiku läbipesu ja tellib uued pihustid ning kostja teostab pihustite vahetuse. Hageja on võtnud omaks, et kostja selgitas talle, kuidas pesta läbi kütusepaak ja kütusetorustik /tl 107/. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kostja ei selgitanud talle eelneva töö s.t. kütusesüsteemi läbipesu vajalikkust. Hageja ütlustega on tõendatud, et kostja soovitas tal vanad s.t. autol olemas olevad pihustid stendi viia, et selgitada välja vea põhjused. Hageja ei olnud nõus pihusteid stendi viima, kuna ei soovinud kulutusi teha, vaid leidis, et odavam on uued pihustid osta. Hageja kinnitab, et kostja selgituste kohaselt tuli kütusesüsteem puhastada, kuid hageja pidas seda teenust kalliks ning ei olnud seda nõus kostjalt tellima. Hageja lubas ise teostada kütusesüsteemi läbipesu. Hageja ei eita, et kostja kontrollis ka kõrgsurvepumpa. Kostja juures viibinud Avo Ratas selgitas hagejale, kuidas ja millise vahendiga teostada kütusesüsteemi läbipesu. Kuna hageja pidas vahendeid, millega kütusesüsteem läbi pesta kalliks, siis soovis ta teada, kas mõne muu vahendiga saab ka läbipesu teostada. Hageja soovis teada, kas bensiiniga on võimalik seda teha. Hageja kinnitusel pesi ta läbi ainult kütusepaagi ja torustiku kuni kapoti all oleva filtrini. Hageja kinnitas, et ta ei puuduta autoosasid, mis on seotud elektroonikaga /tl 107-108/.
Eeltoodud hageja ütlusega loeb kohus tõendatuks, et kostja täitis selgitamiskohustust nii olemasolevate pihustite vea tuvastamiseks kui ka eeltöödeks, mis tuleb teha, et uute pihustite vahetamise tulemusena saavutatav töö vastaks eesmärgile so auto käivituks ja sõidab. Hageja ütlustega on tõendatud, et ta ei soovinud järgida kostja soovitust - viia vanad pihustid stendi vea tuvastamiseks ega tellida kostjalt kogu kütusesüsteemi läbipesu, kuna pidas mõlemat teenust liiga kalliks. 11.Kostja seaduslik esindaja on andnud ütlusi, et ta kontrollis autol olemasolevaid pihusteid. Diagnostika tulemusena tuvastas, et kõik neli pihustit said impulsid elektri teel kätte, kuid kolm esimest pihustit ei pihustanud, neljas pihustas visuaalsel jälgimisel. Kontrollis kõrgsurvepumpa, kütusesurve oli nõutav. Kostja ei öelnud, et kütusepump on korras, vaid seda, et pump annab nõutavat survet. Hagejale selgitati detailselt kogu kütusesüsteemi läbipesu. Kõige rohkem selgitas seda hagejale A. Ratas. Hageja pidas pihusti stendi kalibreerimisvedelikku liiga kalliks ja soovis teada, kas bensiiniga saab kütusesüsteemi läbi pesta. Kostja selgitas hagejale, et bensiiniga läbipesu ei ole hea. Hagejale selgitati, et kui läbipesul tuleb puru või sodi, siis on viga kõrgsurvepumbas ning uusi pihusteid ei saa paigaldada. Kostja soovis ise teha kütusesüsteemi läbipesu, kuid hageja loobus sellest. Kui hageja tõi auto tagasi, siis kostja küsis, kas puru või sodi oli sees. Hageja selgitas, et kõik oli puhas. Sellest kostja järeldas, et kõrgsurvepump oli korras. Hagejale selgitati, et läbi tuleb pesta kogu kütusesüsteem, mitte osaliselt. Kostja ei mäleta, et hageja oleks öelnud, et ta ei puutu elektroonika detaile /tl 109/. Eeltoodud kostja ütlused kinnitavad hageja ütlusi, et kostja soovitas viia pihustid stendi tuvastamaks vea põhjus. Hageja keeldus sellest. Samuti selgitati kostja poolt hagejale detailselt kogu kütusesüsteemi läbipesu ning selle tähtsust enne uute pihustite vahetamist. Hageja ja kostja on andnud kokkulangevaid ütlusi, et hageja keeldus kostja poolt tehtavast kütusesüsteemi läbipesust, sest pidas seda liialt kulukaks. Samuti on nii hageja kui kostja seaduslik esindaja andnud kokkulangevaid ütlusi selles, et kütusesüsteemi läbipesu on mahukas töö. Kostja on andnud ütlusi, et tal ei ole õigus avada kõrgsurvepumpa, sest selleks vastav pädevus puudub. Eestis teeb seda ainukesena Karla Auto O.K. OÜ , kuhu kostja hagejal soovitas pöörduda /tl 135/. Hageja on seisukohal, et puuduse kostja töös põhjustas just see, et kostja ei avanud kõrgsurvepumpa, mitte aga hageja poolt tehtud eeltöö - kütusesüsteemi läbipesu /tl 135/. Tunnistaja Avo Ratas’e ütlustega on tõendatud, et hagejale selgitati pihustite stendi viimise vajadust Karla Auto O.K. Oü-sse, kellel on ainuõigus sellega tegelemiseks. Samuti selgitati hagejale, et kütusepump annab välja kõik nõutavad parameetrid, kuna tunnistaja kontrollis spetsiaalse mõõteriistaga kütusepumba parameetreid. Hagejale selgitati kütusesüsteemi läbipesu vajalikkust ja seda, et kui kütusesüsteemi läbipesu tulemusena tuleb sealt välja võõrkehasid, metalli osakesi jms, siis ei ole välistatud, et välja tuleb vahetada ka kõrgsurvepump. See selgub alles puhastamise käigus, kas seal on metalliosakesi, võõrkehasid. Hagejale selgitati läbipesu tegemise vajadust spetsiaalse vahendiga, pihustite ja kõrgsurvepumpade kalibreerimise vedelikuga, äärmisel juhul pidurisüsteemi läbipesemise vedelikuga. Bensiini kasutada ei või, kuna see on ohtlik nii aurude kui tuleohtlikkuse poolest. Samuti selgitati ettevaatust elektripistikute lahtivõtmisel. Kütusesüsteemi läbipesu puhtust ei ole võimalik visuaalselt peale vaadates kontrollida. Selleks, et seda teha, tuleb kogu süsteem lahti võtta. 12.Vaidlust ei ole, et kostja poolt tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele VÕS § 641 lg 2
p 2 ja 5. Kostja poolt tehtud tööde tagajärjel ei olnud endiselt võimalik autot käivitada ega sellega sõita ja nimetatud puudused tulenesid kütusesüsteemist. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et töö ei vastanud lepingutingimustele, ei vastuta siiski kostja selle eest. Kohaldamisele kuulub VÕS § 641 lg 3. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et vaatamata tema kinnitusele, et kütusesüsteem on puhas ja selles võõrkehasid ega metalliosasid ei ole, et saa seda lugeda kostja poolt oma kontrollikohustuse täitmiseks. Tõendatud on, et kostja selgitas hagejale juba esimesel pöördumisel 16.12.2014.a., et pihustid tulevad stendi viia, et selguks vea põhjus. Hageja keeldus sellest. Koheselt diagnoositi ka kütusesüsteemi läbipesu vajadus. Hageja keeldus kostja poolt pakutavast teenusest kütusesüsteemi läbipesuks. Kostja seadusliku esindaja ja tunnistaja ning hageja ütlustega on tõendatud, et talle selgitati kostja poolt detailselt kütusesüsteemi läbipesu vajadust ning kuidas seda teha. Kohus on seisukohal, et kui töövõtja on selgitanud kõigi eelpool loetletud tööde tegemise vajadust ning kirjeldanud kuidas ja mida teha, kuhu pöörduda, ja kui tarbijast tellija töövõtja poolt pakutavatest teenustest loobub, siis ei tähenda see, et kui töövõtja töö teha võtab, siis vastutab töövõtja tarbijast tellija puhul igal juhul, kui töö lõpuks ei vasta lepingutingimustele. Kostja töövõtjana ei saa kohustada hagejat kostja käest kõiki teenuseid ostma, mida on vaja lõppeesmärgi saavutamiseks. Hagejal on õigus teha eeltööd ise või tellida need mõne teise töövõtja juurest. Hageja on läbivalt menetluses rõhutanud, et ta pidas kostja poolt osutatavaid teenuseid liiga kalliks ning osaliselt ka põhjendamatuteks ning soovis odavamalt hakkama saada. Samas on hageja rõhutanud, et ta tegi ise läbipesu nii korralikult kui ta sai, sest soovis autoga veel mitmeid aastaid sõita ega soovinud iseendale kahju tekitada /tl 134/. Peale seda, kui hageja pöördus koos uute pihustitega kostja poole pihustite vahetamiseks teostas kostja eeltööde kontrolli sellega, et küsis hagejalt, kas kütusesüsteemis oli sees puru või muud sodi. Hageja selgitas, et kõik oli puhas. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus visuaalselt ei ole võimalik vaatlusega välja selgitada, kas kütusesüsteemi läbipesu on tehtud nõuetekohaselt, on kostja eeltööde kontrollikohustuse täitnud, küsitledes hagejat selles osas. Vaidlust ei ole, et veendumaks reaalselt kütusesüsteemi läbipesu nõuetele vastavuses tuleb kogu süsteem lahti võtta, mis on väga aja- ja töömahukas. Seda ülesannet ei saa panna tasuta kostjale, eriti juhul, kui kostja on seda varasemalt hagejale selgitanud ning hageja on tööst keeldunud. Hagejal ei ole põhjendatud eeldada, et koos pihustite vahetusega saab ta tasuta kütusesüsteemi läbipesu või kütusesüsteemi lahtivõtmise. Arvestades konkreetseid asjaolusid, on kostja oma kontrollikohustuse eeltööde osas täitnud nõutavalt. Kuna hageja kinnitas kostjale, et läbipesul ei leidnud ka kütusesüsteemist metalliosakesi ega muid võõrkehasid, siis oli kostjal põhjendatud arvata, et viga ei ole kõrgsurvepumbas, sest hagejale oli eelnevalt selgitatud, et juhul, kui läbipesul on tuvastatavad metalliosakesed või võõrkehad, siis on viga kõrgsurvepumbas ja siis pihusteid vahetada ei saa. Kohus nõustub hagejaga, et töövõtjal lasuvad kontrolli – ja informatsioonikohustused on vastavalt VÕS § 641 lg 3 suhteliselt laialdased. Kuid seaduse mõttega ei ole kooskõlas hageja arusaam, et tellides kostjalt pihustite vahetuse saab hageja tasuta pihustite stendi viimise ja kütusesüsteemi läbipesu, mida hageja sisuliselt kostjalt eeldas. Hageja ootused ei ole mõistlikud ega vasta seaduse mõttele. Võlasuhtes peavad mõlemad pooled, sh ka tarbijatöövõtu pooled, käituma heas usus ning lähtuma mõistlikkuse põhimõttest vastavalt VÕS § 7 lg 2. Konkreetse töövõtu puhul ei ole hagejal mõistlik oodata tasuta aja- ja kulumahukate eeltööde tegemist või kontrolli, sest selline ootus ei ole kooskõlas seaduse mõttega. 13.Kuna kostja ei vastuta VÕS § 641 lg 3 alusel töö lepingutingimustele mittevastavuse eest,
sest ta on eeltöid piisavalt kontrollinud ning selgitanud nende tegemise vajadust, siis ei ole kostja hagejale kahju tekitanud ning kostja ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest. Seetõttu jätab kohus hagi rahuldamata kahjuhüvitise osas. Kuna põhinõue – kahjuhüvitise nõude jätab kohus rahuldamata, siis ei ole kostja olnud viivituses kohustuse täitmisega. Seetõttu jäävad rahuldamata hageja nõuded viivise osas ajavahemiku eest alates 21.05.2015 kuni hagi esitamiseni ja hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.