Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused 1.17.11.2015 esitas hageja OÜ XXX hagi kostja OÜ XXX vastu võlgnevuse ja viiviste saamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, mille kohaselt palus arestida hagi tagamise abinõuna kostjale kuuluvad arvelduskontod kõikides Eesti Vabariigis tegutsevates krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides 15 864 euro ulatuses OÜ XXX kasuks. Kohus rahuldas 19.11.2015 OÜ XXX taotluse hagi tagamiseks arestida osaühingule XXX (registrikood XXX) kuuluvad arvelduskontod kõigis Eestis tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja lisaks ka kõigis Eestis registreeritud välisriigi krediidiasutuste filiaalides 15 864 (viieteist tuhande kaheksasaja kuuekümne nelja) euro ulatuses. Kohus võttis 26.11.2015 hagiavalduse menetlusse. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 ja § 317 lg 11 kohaselt Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

Alates 27.11.2015 on kostja ärinimeks XXXOÜ (varasem ärinimi osaühing XXX) aadressiga XXX, e-post XXX. Kohus selgitab, et kostja õigused ja kohustused hageja ees seoses ärinime muutmisega ei ole muutunud ega lõppenud. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Käesolevas kohtuotsuses teeb kohus kirjeldava ja põhjendava osa üksnes hageja poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotluse osas, muus osas on otsus kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus, tutvunud kohtutoimikuga ning hageja esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks kuulub osalisele rahuldamisele. Kohtu hinnangul on hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 750 eurot ja kohtutäituri tasu 293,97 eurot (käibemaksuta) puhul tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, millised summad tuleb kostjal hagejale hüvitada. Hageja menetluskuluks on lepingulise esindaja tasu kogusummas 4 937,50 eurot (käibemaksuta). Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjade alusel on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) alusel. Põhjendatuks ja vajalikuks ei saa üldjuhul pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu senises praktikas on muuhulgas põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuta (2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-93-13) ning tunnitasu ka 147 eurot 49 senti käibemaksuga ning selgitatud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas 3-2-1-115-14). Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu ja keerukust ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikuks tunnitasu määraks 150 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikuks tunnitasu määraks 120 eurot (käibemaksuta). Kuivõrd hageja puhul on tegemist käibemaksukohustuslasega, ei kuulu hagejale hüvitamisele menetluskuludelt tasutud käibemaks (TsMS § 174 lg 10). Kohtu hinnangul ei ole advokaadist esindaja ajakulu menetluskulude nimekirjas sätestatud ulatuses põhjendatud, arvestades asja keerukust ja mahtu. Hageja on märkinud 16.11.2015-17.11.2015 menetlusabiks dokumentidega tutvumine ja õiguslik analüüs, asjaolude väljaselgitamine, tõendite analüüs, hagiavalduse ja hagi tagamise koostamine, kokku 13 tundi, mida kohus peab põhjendatuks. Hageja on märkinud 19.11.2015-20.11.2015 menetlusabiks kohtumäärusega tutvumine, täitmisavalduse koostamine kohtutäiturile hagi tagamise määruse täitmise kohta, kirjavahetus kohtutäituriga, kokku 2,5 tundi, mida kohus peab põhjendatuks. Hageja on märkinud 23.11.2015-24.11.2015 menetlusabiks kirjavahetuse kohtutäituriga, info kostja konto arestimise kohta, kokku 0,5 tundi, mida kohus peab põhjendatuks. Hageja on märkinud 17.12.2015 menetlusabiks toimingud seoses kostja ärinimi muutmisega taotluste koostamine ja kohtule edastamine, kiri kohtule dokumentide kättetoimetamise kohta, uuring kohtutäiturilt arestitud konto seisu kohta ning kirjavahetus kohtutäituri abiga, päringud registritesse seoses kostja ärinime ja muu andmete muutmisega, kirja ja taotluste koostamine ja

edastamine kohtule, kokku 9,5 tundi (tl 55 ja 70), millest kohus peab põhjendatuks 4 tundi. Hageja on märkinud 04.01.2016, 07.01.2016, 08.01.2016, 14.01.2016, 19.01.2016 ja 20.01.2016 menetlusabiks kiri kohtutäiturile kostja pangakonto jäägi kohta, avaldus kohtutäiturile dokumentide kättetoimetamise kohta, dokumentide üleandmine ja kooskõlastamine kohtu sekretäri ja täituriga, kohtudokumentide kättetoimetamine kohtutäiturile, menetlusdokumendi kättetoimetamise aruandega tutvumine, taotlus kohtule dokumendi avalikuks kätte toimetamiseks, kokku 6 tundi ja 34 min (tl 70), millest kohus peab põhjendatuks 3 tundi. Kohus, lähtudes käesoleva tsiviilasja sisust, keerukusest, hagiavalduse mahust ja hagi tagamisega seonduvast, leiab, et põhjendatud ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakuluks kokku on 23 tundi. Kohtu hinnangul on tööde maht ja ajakulu seoses kostja ärinime muutusega ja päringute tegemisega registritesse ülepaisutatud. Samuti on kohtu hinnangul 04.01.2016, 07.01.2016, 08.01.2016, 14.01.2016, 19.01.2016 ja 20.01.2016 toimingute maht ja ajakulu seoses kättetoimetamistega ning dokumentide üleandmise ja kooskõlastamisega kohtu sekretäri ja täituriga, osaliselt põhjendamatu. Kohus selgitab, et hageja lepinguline esindaja võib iseenesest teha kohtumenetlusega seoses hagejale nii palju tööd, kui hageja oma esindajalt tellib. Kuid see asjaolu iseenesest, et hageja lepinguline esindaja pidas tööd vajalikuks, et vastav töö tehti ja et hageja oli nõus selle eest maksma, ei tähenda veel seda, et kogu tasu vastava töö eest tuleks kostjalt välja mõista. Väljamõistmisele saab kuuluda siiski vaid tasu selliste toimingute eest ja sellises mahus, mida saab pidada objektiivselt võttes mõistlikuks. Hageja lepingulise esindaja menetluskuluks kujuneb 2 760 eurot (120 eurot/tund x 23 tundi). Hageja menetluskuluks kokku kujuneb 3 803,97 eurot (sh riigilõiv 750 eurot, kohtutäituri tasu 293,97 eurot (käibemaksuta) ja lepingulise esindaja kulu 2 760 eurot (käibemaksuta). Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 2 177,50 euro ulatuses (5981,47 – 3803,97).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.