1.Keelduda menetlusse võtmast E.P. apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 14. juuni 2022 otsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus E.P.le tagastatuks.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus E.P. kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
A.A. (hageja) esitas 19. oktoobril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E.P. (kostja) elatise 200 eurot kuus väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 8. novembri 2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse seoses kostja vastuväitega ning andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja osaleb hageja ülalpidamises ning katab jooksvaid kulusid. Hageja saab taskuraha, väärtpaberikonto sissemakseid jmt. Hageja ema saab riigilt lapsetoetust. Kostjal on veel kaks alaealist last, kellele ta peab ülalpidamist võimaldama, sealjuures maksab kostja elatist Soome kohtuotsuse alusel oma poja B. ülalpidamiseks. Kostjal ei ole regulaarseid sissetulekuid. Kostja on kohustatud võimaldama ülalpidamist kahele ülejäänud lapsele, kes jääksid hagi rahuldamisel vähem kindlustatuks kui hageja. Kohus peaks jätma elatise välja mõistmata, kuna teatud ulatuses täidab kostja vahetult hageja ülalpidamiskohustust, või vähendama elatist tuntavalt alla hageja nõutava summa.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 19. oktoober 2021 kuni 30. juuni 2022 eest 1683,85 eurot ja alates 1. juulist 2022 200 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni 8. juulil 2025. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kostja ei maksa hageja ülalpidamiseks elatist. Kostja ei ole hageja ülalpidamise kohta esitanud muid tõendeid peale kostja pangakonto väljavõtte AS-ist LHV Pank (dtl 54-67). Kostja poolt hageja pangakontole ülekannete tegemine on käsitletav hagejale taskuraha andmisena. Lapsele taskuraha andmist ei saa aga pidada vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtki muud tõendit, millest nähtuks hageja jooksvate kulude kandmine, sh kostja poolt väidetud kunstikooli kulude tasumine või telefoniarve tasumine. Ka väärtpaberikonto sissemaksete tegemise kohta kostja tõendeid esitanud ei ole. Seega ei ole kostja tõendanud, et ta annab hagejale elatist vahetult. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist 200 eurot kuus alates 19. oktoobrist 2021, s.o alates hagiavalduse esitamisest. Pooled ei vaidle, et hageja elab püsivalt ema juures ning isa juures ei ööbi. Seega, PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa oli antud vaidluse asjaoludel
1.jaanuarist kuni 31. märtsini 2022 213,44 eurot kuus ning on alates 1. aprillist 2022 kuni
31.märtsini 2023 225,64 eurot kuus (vt ka just.ee/elatiskalkulaator/). Eeltoodust tuleneb, et hageja poolt nõutav elatissumma 200 eurot kuus on väiksem kui hagiavalduse esitamise ajal kehtinud ning alates 1. jaanuarist 2022 kehtiv elatise miinimum. Seetõttu ei ole hagejal kohustust tõendada hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust. Kuigi hageja nõuab elatist niigi miinimumist väiksemas summas, on kostja palunud elatise väljamõistmise korral väljamõistetavat elatist veelgi vähendada. Kostja väidab, et temal ei ole regulaarset sissetulekut ning ta peab võimaldama ülalpidamist kahele ülejäänud lapsele. Kostjal tuli tõendada mõjuv põhjus elatise vähendamiseks veelgi alla miinimummäära, sh et teised lapsed osutuksid seetõttu vähemkindlustatuks. Kostja ei tööta ning töötasu saamine ei nähtu tema kasutuses olevalt pangakontolt. Kostja kontole laekuvad siiski maksed erinevatelt äriühingutelt ning eraisikutelt, samuti on tehtud sularaha sissemakse. Kostjal on olemas kõik eeldused (kostja on tööealine, keskharidusega, omab kogemust ettevõtluses ning on mittetegutsevas ettevõttes juhatuse liige, kostja pole esile toonud töötamist takistavaid tervislikke põhjusi) püsiva sissetuleku teenimiseks ning seniste sissetulekute
suurendamiseks. Kostja selgitustest ega esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja on ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks teinud kõik endast oleneva. Kostja on otsustanud tööle mitte asuda. Kohtuistungil on kostja avaldanud, et ta võib hagejale maksta ja osta kõik, sh 150 eurot maksva jope (dtl 133). Eeltoodu annab põhjust arvata, et kostja varjab oma tegelikke sissetulekuid. Kostja ei ole tõendanud, et esineb mõjuv põhjus nõutava (miinimumist väiksema) elatise vähendamiseks.
MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja osaleb hageja ülalpidamises, kandes hageja jooksvaid kulutusi, näiteks kunstikool, taskuraha, väärtpaberikonto sissemaksed jmt. Lisaks saab hageja seaduslik esindaja riigilt lapsetoetust. Seni on kostja arvates olnud vanemate vahel kokkulepe, et hageja vajadused kaetakse kummagi vanema panuste kaudu. Kostjal on veel kaks alaealist last. Kohus ei ole sellega arvestanud. Kohus on jätnud elatisesumma põhjendamatult vähendamata. Kostja ei saa tõendada teise kahe lapse emade sissetulekuid. Kostja on ise ülalpeetav. Samuti on kostjal kohustusi ca 90 000 euro ulatuses. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et kostjal on varjatud sissetulekud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on välja mõistetud elatise võlgnevus olukorras, kus kostja on püüdnud oma võimaluste piires hagejat toetada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda ning kaebus tuleb kostjale tagastada. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kaalumisel TsMS §-s 2 sätestatud põhimõttest lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ning võimalikult väikeste kuludega. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12; 3. aprilli 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-18835, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetluse etapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
6.Praegusel juhul ei nõustu kostja maakohtu otsusega seetõttu, et kaebaja väitel osaleb ta oma alaealise lapse ülalpidamises sellega, et tasub lapse jooksvaid kulusid: tasub kunstikooli makseid, annab lapsele taskuraha ning teeb sissemakseid lapse väärtpaberikontole. Hageja väitel jäävad hagi rahuldamise tõttu kostja kaks teist last hagejast vähem kindlustatuks. Kostjal puuduvad regulaarsed sissetulekud, ta on ise ülalpeetav oma vanemate ja elukaaslase poolt. Kostjal on täitmata kohustused 90 000 euro ulatuses. Kostja leiab, et seetõttu on maakohtu otsus, millega maakohus rahuldas hagi elatise nõudes ebaõige ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Kostja esitab kaebuses eelkõige samu väiteid, nagu maakohtu menetluses. Maakohus on otsuses kostja väidetele põhjalikult vastanud. Kostja
ei ole toonud välja, millist materiaalõiguse või menetlusõiguse normi on maakohus rikkunud. Maakohtu otsuse resolutsioon on selge ja täidetav ning vastab nõuetele (TsMS § 442 lg 5).
7.PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist eelkõige raha perioodilise maksmisega. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust PKS § 100 lg 2 järgi elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises. Asjas puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga koos. Ebaõige on kostja väide, et elatis tulnuks jätta välja mõistmata (ja seega hagi rahuldamata) põhjusel, et kostja tasub hageja teatud kulusid või annab hagejale taskuraha. Kostja ei ole kaebuses avaldanud, millises ulatuses ta seda teeb või on teinud. Seetõttu ei selgu hageja sellest väitest, et kostja annab hagejale ülalpidamist piisavas ulatuses. Maakohus on põhjendatult märkinud, et lapsele taskuraha andmist ei saa pidada vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kui lapse teine vanem ei ole andnud selleks oma nõusolekut. Sama kehtib ka sissemaksete kohta lapse väärtpaberikontole. Hageja ei ole nõudnud kostjalt elatist miinimummääras kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud PKS § 101 alusel ega alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 alusel. Väljamõistetud igakuuline elatis (200 eurot) jääb alla seadusega ettenähtud miinimumelatise. Kostja väide, et tal on võlad, tal puudub regulaarne sissetulek ja ta on kolmandate isikute ülalpidamisel ei ole piisav hagi rahuldamata jätmiseks. Vanem peab tegema kõik endast mõistlikult oleneva, et tagada lapsele vajalik ülalpidamine. Kostja ei ole kaebuses põhjendanud, millised on takistused tööle asumiseks ja sissetuleku teenimiseks. Seega ei ole kostja täitnud menetluses oma tõendamiskohustust tõendada mõjuvat põhjust, mis annaks PKS § 102 järgi aluse vähendada veelgi temalt hageja kasuks välja mõistetavat elatist. Kostja täitmata kohustused ei ole mõjuvaks põhjuseks vähendada lapse kasuks väljamõistetavat elatist. Kostja ei väida, et maakohus oleks tõendeid valesti hinnanud.
8.Maakohus tuvastas, et lapse B.B. kasuks on kohtuotsusega välja mõistetud elatisena 154, 77 eurot, mida kostja ei tasu. Kolmas laps C.C. elab kostjaga koos. Kostja ei ole tõendanud, et tema teised lapsed jäävad hagejale elatise väljamõistmise tõttu varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. TsMS § 652 lg 1 ja 2 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks eelkõige esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud ning esitatud tõendid. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite alusel ei ole võimalik asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale. Maakohus selgitas kostjale tema tõendamiskoormist oma väidete ja PKS § 102 asjaolude (sh teiste laste vajaduste) tõendamisel, kuid kostja asjakohaseid tõendeid ei esitanud. Kostja väited selles, et maakohus pidi ise välja selgitama teiste laste emade panuse nende ülalpidamisse ei ole asjakohane. TsMS § 633 lg 5 järgi tuleb kõik maakohtus esitamata jäänud tõendid esitada hiljemalt koos apellatsioonkaebusega ja tõendite hilisemat esitamist põhjendada. Kostja uusi tõendeid koos apellatsioonkaebusega ei esitanud. Seega ei saa ringkonnakohus kostja väiteid tema teiste laste vähemkindlustatuse osas tõendite puudumise tõttu apellatsioonimenetluses kontrollida.
9.Eeltoodule tuginedes keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus ei toimeta TsMS § 638 lg 4 teise aluse alusel apellatsioonkaebust vastustajale kätte ja see tuleb apellandile tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid loeb ringkonnakohus tagastatuks. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
10.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkida.
Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 638 lg 9).
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.