Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
16.03.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-5414
Tsiviilasi
LM hagi RM vastu elatise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 05.11.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja sama kuupäeva määrus menetluskulude kindlaksmääramise määruses vea parandamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RM määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja LM (isikukood XXXXXXXXX), seadusjärgne esindaja ema IS, lepinguline esindaja v/adv Peep Rajavere Kostja RM (isikukood XXXXXXXXX)
2.Pärnu Maakohtu 05.11.2015 määrus hageja menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks tühistada osas, milles kohus mõistis kostjalt välja hageja lepingulise esindaja tasu suuremas summas kui 651 eurot. Tühistatud osas teha uus määrus, millega jätta hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 69.72 euro ulatuses.
2) Määrata kindlaks LM vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaline suurus ja mõista RM-lt välja LM kasuks menetluskulu 651 eurot (lepingulise esindaja tasu); 3) Jätta LM avaldus rahuldamata 69.72 euro ulatuses.
4.RM määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lõige 4).
6.Määruse resolutsiooni punktide 2-4 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
7.Määruse resolutsiooni punkti 1 peale Riigikohtule määruskaebust esitada ei saa (koosmõjus TsMS § 447 lõige 4, § 659, § 696 lõige 1). Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.12.09.2014 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus käesolevas tsiviilasjas LM hagi osaliselt ja jättis hageja menetluskulud kostja kanda. 22.04.2015 otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. 29.07.2015 keeldus Riigikohus kostja kassatsioonkaebuse menetlemisest.
2.11.08.2015 esitas hageja maakohtule taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on õigusabikulud summas 720.72 eurot koos käibemaksuga. Hagejale osutati vandeadvokaadist lepingulise esindaja poolt õigusabi kokku 8,58 tundi tunnihinnaga 70 eurot + käibemaks.
3.Kostja vaidles taotlusele vastu, leides, et menetluskulude kindlaksmääramise eeldused ei ole täidetud, nõutav menetluskulu on ebamõistlikult suur ning hagejale tehtud kulutused ei vasta vajalikkuse ja põhjendatuse nõuetele. Menetluskulude nimekirja esitamine 12.08.2015 tuleb lugeda hilinenuks ning selle alusel hüvitise väljamõistmine oleks ebaõiglane ning vastuolus seadusega. Õigusabiteenuse advokaadilt ostmine ei olnud vajalik hagejale ning hagejale teenuse ostmisel tekkinud kulud olid menetluses tarbetud. Esimese astme kohtu 05.11.2015 määrused
4.Esmalt rahuldas maakohus rahuldas hageja avalduse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 720.72 eurot.
5.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud alljärgnevad: 1) tasu 1,5 tunni advokaadi õigusabi eest hagiavalduse projekti koostamise eest 28.01.2014 kl 14.30-16.00, tasumääraga 70 eurot tund, kokku 105 eurot, millele lisandub 20% käibemaks; tasu koos käibemaksuga 126 eurot;
2) tasu 2,08 tunni advokaadi õigusabi eest tasumääraga 70 eurot tund, kokku 145.60 eurot, millele lisandub käibemaks 29.12 eurot; tasu koos käibemaksuga kokku 174.72 eurot, seoses tsiviilasja eelmenetluse ja kohtuistungiga alljärgnevalt: 0,33 h esindus kohtu eelistungil 17.04.2014 kl 15.10-15.30; 0,5 h haginõude täpsustuse koostamine (seoses nõude osalise rahuldamisega kostja poolt pärast hagi esitamist) 25.04.2014 kl 08.05-08.35; 1,25 h vastuse kostja vastusele koostamine ja esitamine 19.05.2014 kl 09.20-10.35; 3) tasu 2 tunni advokaadi õigusabi eest tsiviilasja kirjalikus menetluses maakohtus – vastus kohtunõudele koostamine ja esitamine 13.07.2014 kl 11.45-13.45, tasumääraga 70 eurot tund, kokku 140 eurot, millele lisandub 20% käibemaks; tasu koos käibemaksuga 168 eurot; kulu kandmist tõendab Andres Rüütli Advokaadibüroo OÜ arve nr 115/2014 14.07.2014; 4) tasu 3 tunni advokaadi õigusabi eest apellatsioonimenetluses – vastuse koostamine ja esitamine 01.12.2014 kl 13.00-14.30, 16.00-17.00, 18.00-20.00, tasumääraga 70 eurot tund, kokku 210 eurot, millele lisandub 20% käibemaks; tasu koos käibemaksuga 252 eurot.
6.Hageja on kandnud menetluses kulusid kokku 720.72 eurot. Summa sisaldab käibemaksu. Kuna hageja ei ole käibemaksukohuslane ja tal puudub õigus käibemaksu tagastamisele, siis tuleb kostjalt välja mõista õigusabi tasu koos käibemaksuga. Hageja lepinguline esindaja kinnitab, et kõik taotluses nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega. Kõik menetluskulud on LM eest kandnud tema seaduslik esindaja IS.
7.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 25.11.2011 otsus nr 3-2-1-102-11, punkt 12) ja vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lõike 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu 15.02.2012 otsus nr 3-2-1-161-11, punkt 7).
8.Vastavalt TsMS §-le 138 lõigetele 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 punkti 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosalise esindaja kulud. Hageja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on advokaaditasud. TsMS § 175 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
9.Kohus hindab järgnevalt hageja poolt menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
menetluskulude
nimekirjas
esitatud
10.Tasu 1,5 tunni õigusabi eest hagiavalduse projekti koostamise eest 28.01.2014 kl 14.3016.00. Kohus asub seisukohale, et hagiavalduse koostamine oli vajalik kostja esindamiseks kohtumenetluses. Kohtu hinnangul asjaolude välja selgitamiseks ning hagiavalduse nõuetekohaselt kohtule esitamiseks on nimetatud toimingute mõistlikuks ajakuluks 1,5 tundi.
11.Tasu 2,08 tunni õigusabi eest perioodil 17.04-09.05.2014. Eelistung 17.04.2014 algas kell 15.10 ning lõppes kell 15.30, seega istung kestis 20 minutit. Eelistungil osales hageja esindaja, kes osutas hagejale õigusabiteenust, seega on esindaja kulu vajalik ning
põhjendatud 0,33 h ulatuses. Kostja vastuväitel ei ole alust. Haginõude täpsustamine kohtu nõudel pärast eelistungit on kohtu hinnangul põhjendatud. Täpsustamise vajadus tulenes asjaolust, et eelistungil selgus, et kostja on osaliselt tasunud tagasiulatuva elatise nõude pärast hagi esitamist. Tsiviilasja õigeks lahendamiseks oli vajalik hagiavalduse täpsustamine, seega nimetatud hageja kulud on kohtu hinnangul põhjendatud. Hageja esindaja esitas 19.05.2014 vastuse kostja vastusele kolmel lehel. Vastuse koostamiseks oli esindajal vajalik eelnevalt läbi töötada kostja 05.05.2015 seisukoht ning 03.03.2014 vastus hagiavaldusele, kokku seitsmel leheküljel. Samuti oli vajalik arvestada kostja öelduga eelistungil. Kohtu hinnangul 1,25 h vastuse koostamiseks oli vajalik ning põhjendatud ajakulu.
12.Tasu 2 tunni õigusabi eest tsiviilasja kirjalikus menetluses maakohtus. Hageja esindaja koostas 12.06.2014 ja 13.07.2014 vastused kohtunõudele ja 25.08.2014 hageja viimase seisukoha ning kompromissi. Hageja lepinguline esindaja on nõudnud tasu vaid 13.07.2014 vastuselt kohtunõudele. Kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja tasu 13.07.2014 koostatud menetlusdokumendi eest on põhjendatud ajakulu 2 tundi. Hageja esindaja vastas kohtunõudele ning seega oli dokumendi esitamine ka vajalik.
13.Tasu 3 tunni õigusabi eest apellatsioonimenetluses. Kostja esitatud apellatsioonkaebus oli mahukas. Kaebusele vastuse koostamisele ja esitamisele kulunud 3 tundi on kohtu hinnangul põhjendatud, sest vastuse koostamiseks oli hagejal vajalik kaebuses esitatud kõikide kostja väidete osas seisukoht võtta.
14.Kostja on esitanud vastuväited hageja menetluskulude osas. Kostja hinnangul on hageja lepingulise esindaja teenuste ajaline kulu ebamõistlikult suur. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et hageja lepingulise esindaja esitatud menetluskulu nimekirjas välja toodud 8,58 tundi õigusabiteenuse osutamist oli vajalik ja põhjendatud ajakulu käesolevas menetluses.
15.Kostja väide, et hageja menetluskulude nimekirja esitamine tuleb lugeda hilinenuks, ei oma käesoleval juhul tähtsust. Enne 1.01.2015 lahendatud asjades kohtutel ei olnud võimalik menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda alates 01.01.2015 kehtivast korrast, st eelkõige kohustada menetlusosalisi esitama juba põhimenetluse käigus menetluskulude nimekirju. TsMS § 174 lõike 4 teise lause kohaselt kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Seega ei ole tsiviilasjades, milles maa- või ringkonnakohtu lõpplahend on tehtud enne 01.01.2015 võimalik järgida TsMS § 176 kehtivas redaktsioonis menetluskulude dokumentide esitamiseks ja kätte toimetamiseks ettenähtud korda. (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-147-14, punkt 22). Käesolevas tsiviilasjas samuti ei saa arvestada kehtiva seaduse järgi menetluskulude dokumentide esitamiseks ettenähtud korda, seega hageja ei ole hilinenud menetluskulude nimekirja ja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse esitamisega.
16.Kostja väitel, et õigusabiteenuse advokaadilt ostmine ei olnud vajalik hagejale ning hageja kulud olid menetluses tarbetud, ei ole alust. Menetlusosalistel on õigus valida endale menetluses esindaja ning ei oma tähtsust, et hageja seaduslik esindaja otsustas hagejat esindama palgata advokaadi. Hageja peab esindaja valimisel arvestama, et esindaja tunnitasu on mõistlik, sest kohus rahuldab menetluskulud vaid mõistliku määra ulatuses. Kohtul on menetluses üldine selgitamiskohustus ning isegi kui mõlemal menetlusosalisel on lepingulised esindajad on kohtul kohustus selgitada menetluse
käiku ning kohaldatavat õigust. Seega ei oma tähtsust kostja väide, et hageja nõuete rahuldamine ei sõltunud esitatud tõenditest või nende piisavusest, vaid õiguse kohaldamisest.
17.Kostja arusaam on ebaõige, et hageja lepingulise esindaja kulud ei ole menetluskulud, mis kuuluksid hüvitamisele. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 punkti 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja kulutusi lepingulise esindaja osutatud õigusabiteenuse eest tõendavad advokaadibüroo arved. Kohus on kontrollinud, et hageja menetluskulud olid vajalikud ja põhjendatud. Riigikohus on asunud praktikat muutma ning on leidnud, et ka 153 eurot ilma käibemaksuta on mõistlik ja põhjendatud tunnitasu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-14, punkt 14). Hageja esindaja tunnitasu oli ilma käibemaksuta 70 eurot, mis kohtu hinnangul on mõistlik käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahukust arvestades. Seega hageja lepingulise esindaja tunnitasu on ligi poole väiksem Riigikohtu praktika kohaselt ning ei ole suur. Advokaadibüroo arvetel kajastub teenusehind nii käibemaksuta kui ka käibemaksuga, seega on teenusehinna kujunemine arusaadav.
18.Kostja väitel ei ole alust, et menetluskulude nimekirjaga esitatud arved ei ole tsiviilasjas tekkinud menetluskulude hüvitise väljamõistmise aluseks. Kohtu hinnangul arved tõendavad menetluse käigus tekkinud kulutusi ning arvete esitamine on õigustatud ning nõutud kulutuste tõendamiseks. Kohtu hinnangul kostja väide, et hageja oleks pidanud menetluskulude nimekirjas eristama kulutused, mis tekkisid tsiviilasjas seoses hagist osalise loobumisega ning mille osas hagejal ei ole alust hüvitamist nõuda, ei oma käesoleval hetkel tähtsust. Hageja loobus osaliselt hagist, sest kostja tasus pärast hagiavalduse esitamist osaliselt võlgnevuse. Kostja on enda tegevusega ise põhjustanud hageja vajaduse õigusabiteenuse kasutamiseks.
19.Kohtu hinnangul on hageja lepinguline esindaja lähtunud kogu menetluse kestel hageja huvidest ning hageja õigusi kaitstes. Vastupidistel kostja väidetel ei ole alust. Kohus leiab, et hageja esindaja põhjendatud ajakuludeks käesolevas tsiviilasjas on kokku 8,58 tundi. Arvestades esindaja tunnitasu 84 eurot koos käibemaksuga on hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas 720.72 eurot (8,58 x 84= 720.72) lepingulise esindaja kulud.
20.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Eeltoodust tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.
21.05.11.2015 määrusega parandas maakohus menetluskulude kindlaksmääramise määruse resolutsiooni punkti 1 sõnastust ja asjaolude kirjeldust, viies nende sisu kooskõlla käesoleva tsiviilasja tehioludega.
Kostja määruskaebus
22.25.11.2015 esitatud määruskaebuses palub kostja maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise määruse ja selle parandamise määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata.
23.17.08.2015 sai kostja Pärnu Maakohtult kirjaliku vastuse nõude, milles nõuti hageja seadusliku esindaja 12.08.2015 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamist. Kohtunõudele oli lisatud hageja 12.09.2015 taotlus kohtukulude summaliseks kindlaksmääramiseks ja kohtukulude nimekiri, mille oli 11.08.2015 allkirjastanud advokaat Peep Rajavere viitega hageja lepingulise esindaja rollile ning kolm arvet Andres Rüütli Advokaadibüroo OÜ -lt.
24.Kaebuse esitaja leiab, et TsMS § 447 alusel vigade parandamisel on maakohus sama sätte lõikes 2 sätestatud piire ületanud. Seadus võimaldab sel alusel parandada kohtulahendis üksnes kirja- ja arvutusvigu ning ilmseid ebatäpsuseid. Maakohus aga muutis varasema lahendi resolutsiooni ning asendas esimese määruse asjaolud, millistel ei olnud tsiviilasjaga 2-14-5414 puutumust, uute asjaoludega. Maakohus rikkus parandusmääruse andmisega oluliselt menetlusnormi, mis võimaldab eeldada, et esimeses määruses tehtud kohtulahend võib olla ebaõige.
25.Kaebuse esitaja jääb oma 31.08.2015 esitatud vastuväidete juurde. Lepingulise esindaja kulude väljamõistmise eelduseks on kululiikide selgesõnaline nimetamine menetluskulusid jaotavas otsuses.
26.Hagejal ei saanud käesolevas asjas olla lepingulist esindajat ja advokaadil ei saanud olla kehtivat alust osutada hagejale teenust. Asjaolu, et eelistungi protokollis oli märgitud hageja lepingulise esindajana eelnevas hagita asjas toimunud istungil hageja ema lepinguline esindaja, ei ole seadusekohane alus eelduseks, et see esindaja saaks olla ka alaealise lapse lepinguliseks esindajaks. TsMS § 217 lõikest 3 tulenevalt esindab alaealist tsiviilkohtumenetluses tema seaduslik esindaja. Kuna hageja ema oli esitanud kohtule hagiavalduse ja viibis isiklikult eelistungil, ei esinenud kohtumenetluse läbiviimiseks objektiivseid takistusi ja maakohus saanuks alaealise hageja nõudeid menetleda ka advokaadita. Maakohus pidanuks hindama, millised olnuks alaealise hageja põhjendatud menetluskulud ilma advokaadi osaluseta.
27.Käesolevas asjas ei olnud alust eeldada, et menetlusosalisel on õigus valida ise endale esindaja ning ei oma tähtsust, et hageja seaduslik esindaja otsustas palgata advokaadi. Ei saa eeldada, et lapsed tarbivad advokaaditeenuseid igapäevaselt, mistõttu ei võinud teenuse ostmist otsustada ema ainuisikuliselt. Arvetel näidatud kulud võisid olla hageja seadusliku esindaja menetluskulud. Maakohus ei hinnanud kulude vajalikkuse juures kahe esindaja (ema ja lepinguline esindaja) vajalikkust hagejale.
28.Maakohtu praegused seisukohad ei saa ka asendada põhimenetluse aegset kohtu hinnangu puudumist advokaadi abi kasutamise vajalikkusest. Kui maakohus praegu leiab, et advokaat oli hagejale vajalik, siis pidi kohus juba põhimenetluses täitma TsMS § 217 lõikes 8 sätestatud selgitamiskohustust riigi õigusabi saamise võimalustest. Kohus ei määranud alaealisele hagejale advokaati ja kuna advokaadi määratust ei võimalda seadus eeldada, jääb arusaamatuks, millisel seaduslikul alusel on maakohus pidanud hageja taotluse allkirjastanud advokaati alaealise hageja lepinguliseks esindajaks. Kostjale ei ole teada, et käesolevas tsiviilasjas oleks lapse seaduslik esindaja oma esindusõigust TsMS § 222 lõikes 3 nõutud tingimustel advokaadile edasi volitanud. Hageja ema õigus kasutada advokaadi abi või nõustajat ei kandu üle lapsele.
29.Maakohus on jätnud kontrollimata kostja vastuväite hageja kulude nimekirja hilinemisega esitamisest. Kaebaja viitab Riigikohtu seisukohtadele 01.04.2015 lahendis nr 3-2-1-183-14, milles Riigikohus selgitas. et ka enne 01.01.2015 kehtinud TsMS § 405 lõike 1 punkti 3 järgi võis kohus lihtmenetluses hagi menetlemisel mh näha ette menetluskulude suuruse juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada enne menetluskulude nimekirjad. Ringkonnakohtus toimus menetlus pärast 01.01.2015, aga ka seal ei esitanud advokaat kuludokumente.
30.Advokaadibüroo 03.12.2014 arvel nr 203/2014 on näidatud vastuse koostamise teenuse eest kuluna 252 eurot, mis on suurem kui hageja tagasiulatuva elatise nõude suurus pärast hagist osalist loobumist. Maakohtul ei olnud alust pidada advokaadi ainetuid vastuväited hagejale vajalikeks. Suur osa apellatsiooni vastusest kordas juba maakohtus esitatud väiteid.
31.Juhul kui eeltoodu ei ole piisav, et advokaadikulud jätta üldse välja mõistmata, on maakohus jätnud advokaadi tasumäära ja ajakulu vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel arvestamata oluliste asjaoludega. Kaitstes mh advokaadi majanduslikke huve, ei olnud maakohus erapooletu. Konkreetses tsiviilasjas oli menetluskulude jaotamisel määravaks hageja alaealisus, kuigi sellise tingimusega arvestamist seadus hagi osalise rahuldamise korral ette ei näe.
32.Maakohus oli kasutanud advokaadiarvetel näidatud tasumäära võrdlusalusena Riigikohtu varasema ja käesolevast asjast erinevatel asjaoludel tehtud lahendis kasutatud määradega, jättes arvestamata konkreetse asja erisustega. Advokaaditeenuste arveid on esitanud ainuke Haapsalus advokaaditeenust pakkuv ettevõtja ja teenuse kasutajaks oli tarbija. Advokaaditeenuste hindu ei reguleerita õigusnormidega ja sarnast mõju ei tohiks avaldada neile hindadele ka kohtulahendid. Maakohtul ei olnud seadusest tulenevat pädevust ise hüpoteetilisi turuhindu kujundada ja sekkuda sel moel nende vabasse kujunemisse.
33.Maakohtul ei olnud õigust muuta oma 24.07.2014 menetlust osaliselt lõpetavat määrust, millega hagist osalise loobumisega seotud menetluskulud jäid poolte endi kanda. Maakohtu hinnang, et haginõude täpsustamise vajadus tulenes sellest, et eelistungil selgus, et kostja on osaliselt tasunud tagasiulatuva elatise nõude pärast hagi esitamist, on vastuolus põhikohtuasja tõenditega. Tõendid hagejale elatise maksmise faktiliste asjaolude kohta esitas kostja kohtule 01.03.2014 koos vastusega hagiavaldusele.
34.Käesolevas hagimenetluses esitatud arvetel märgitud kulutuste osas saab hagejal olla nõudeõigus kostja vastu üksnes selles osas, milles näidatud kulud on hageja kulud ja mis omakorda ei ole seotud hagist osalise loobumisega ja neist omakorda vaid hagejale vajalikud ja põhjendatud kulud. Vastuväited määruskaebusele
35.Hageja vaidleb kostja määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Menetluse edasine käik
36.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
37.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise kohta tuleb tühistada osas, milles maakohus luges kostja poolt hüvitamisele kuuluvate hageja menetluskulude hulka 25.04.2015 menetlusdokumendi koostamise kulu (0,5h) ja 1/6 13.07.2015 menetlusdokumendi koostamise kulust (so 0,33h). Ülejäänud osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse ülejäänud osas tühistamiseks. Määruskaebus kuulub selles osas rahuldamisele osaliselt.
38.Maakohtu määruse menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise määruses vea parandamiseks tühistamiseks alus puudub. Nimetatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus jääb selles osas rahuldamata.
39.Esmalt põhjendab kolleegium oma järeldust vea parandamise määruse osas. Maakohus parandas (t I kd lk 49-50) oma samal kuupäeval eelnevalt tehtud määruse TsMS § 447 lõike 2 alusel, mille kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Määrusest nähtub, et maakohus parandas ilmsed ebatäpsused, millede osas ka kostja ei vaidle, et tegemist oligi ebatäpsustega. Maakohus oli resolutsioonipunktis 1 nimetanud hageja taotlust kostja omaks, kuigi kostja käesolevas asjas menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ei esitanud. Samuti oli ta määruse kirjeldavas osas eksinud tsiviilasjas eelnenud menetluse kirjeldamisel. Sellised ebatäpsused on seletatavad kohtu suure töökoormusega, mistõttu kasutatakse arvutis olevaid eelnevates kohtuasjades vormistatud lahendeid uue lahendi põhjana, kuid osaliselt jäävad faktilised asjaolud uue vaidluse tehioludega kooskõlla viimata. Sellised vead on inimlikud ja kindlasti ei ole tegemist otsuse sisu muutmisega TsMS § 447 lõike 1 mõttes. Vaatamata kirjeldatud ebatäpsustele sisaldab määruse resolutsioon punkti 2, milles on kirjas lahendi korrektne sisu: “Välja mõista kostjalt RM hageja LM kasuks hageja lepingulise esindaja kulud summas 720.72 eurot.“
40.Kolleegium on seisukohal, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud kostja määruskaebus on põhjendatud osas, milles kostja käsitleb hagist osalise loobumisega seonduvaid hageja lepingulise esindaja kulusid. Kostja on seisukohal, et maakohus oleks pidanud kontrollima, millised taotletavatest kuludest olid selgelt seotud hagist osalise loobumisega ning jätma need kostjalt välja mõistmata. Kolleegium nõustub sellise seisukohaga. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus võttis hagist osalise loobumise vastu 24.07.2014 määrusega (t I kd lk 140). Selles lahendis jaotas kohus mh ka osalise loobumisega seotud menetluskulud, jättes need TsMS § 162 lõike 4 alusel poolte endi kanda. Määrus on jõustunud, mistõttu tuli sellest nähtuvat jaotust kulude rahalisel kindlaksmääramisel arvestada.
41.Analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas (t II kd lk 22-24) esiletoodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid, leidis kolleegium, et osalise loobumisega on neist täies mahus seotud 25.04.2015 menetlusdokumendi koostamine (t I kd lk 68-69) ja osaliselt (1/6 osas) ka 13.07.2015 menetlusdokumendi koostamine ja esitamine (t I kd lk 122124). Kolleegium lähtub hinnangu andmisel menetlusdokumentide sisust. 25.04.2015 menetlusdokument oli koostatud ainult eesmärgiga tuua kohtu ette tagasiulatuva elatise osas nõude vähenemine ja 13.07.2015 menetlusdokumendi esimesel lehel selgitas hageja vastuseks maakohtule, et tegemist on nõudest osalise loobumisega. Kõik muud kulude nimekirjas esiletoodud menetlustoimingud (hagiavalduse projekti koostamine, 17.04.2015 eelistungil osalemine, 09.05.2014 ja 13.07.2015 (mahus, mida eelpool ei
käsitletud) menetlusdokumentide koostamine ja esitamine, menetlusdokumendi koostamine ja esitamine apellatsioonimenetluses) oleks hageja pidanud tegema ka siis, kui kostja ei oleks menetluse kestel nõuet osaliselt rahuldanud ja nendega seonduv advokaadi ajakulu hagist osalisest loobumisest ei sõltunud.
42.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt väljamõistetud menetluskulu hüvitist vähendada järgmiselt: 1) 25.04.2015 menetlusdokumendi koostamisele ja esitamisele kulunud 0,5h võrra, so 0,5x70=35 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, so 7 eurot, seega kokku 42 eurot; 2) 13.07.2015 menetlusdokumendi koostamisele ja esitamisele kulunud ajast 2hst 1/6 võrra, so 0,33h võrra, millele vastab advokaadi tasu 0,33hx70=23.10 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, so 4.62 eurot, seega kokku 27.72 eurot. Kokku kuulub maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kuuluv hüvitis vähendamisele 42+27.72=69.72 euro võrra.
43.Kolleegium selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-119-14, punkt 19). Kolleegium on seisukohal, et eelmises punktis käsitlemata osas ei ületanud maakohus diskretsioonipiire. Maakohus on piisavalt analüüsinud ja hinnanud asja menetlusdokumentidele tuginedes hageja lepingulise esindaja poolt õigusabi toimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning määranud kindlaks menetluskulud. Samuti on maakohus kooskõlas TsMS § 465 lõike 2 punktiga 8 vastanud kostja kõigile väidetele. Kaebuses kordab kostja eelnevalt maakohtule esitatud vastuväiteid. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659, § 651 lõikest 1 ja § 654 lõikest 6 neid käesolevas määruses ei korda.
44.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
45.Vastavalt TsMS § 178 lõikele 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.