12. september 2014.a. Haapsalu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
L M hagi R M vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
1597,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: L M (isikukood *, elukoht * Hageja seaduslik esindaja: I S (isikukood * elukoht *; e-post *); Hageja lepinguline esindaja advokaat Peep Rajavere, Andres Rüütli advokaadibüroo, Karja 20 Haapsalu 90503 tel 52 83 882; e-post [email protected]; Kostja: R M (isikukood *; elukoht *; tel *).
Kohtuistung
17. aprill 2014.a., 24.07.2014.a. määratud kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista R M L M kasuks välja elatis 177,50 eurot (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti) kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, alates 01.09.2014.a. kuni L M täisealiseks saamiseni * ja täisealiseks saamisel kuni L M jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
3.Mõista R M L M kasuks välja elatis 227 eurot (kakssada kakskümmend seitse eurot) ajavahemiku 01.09.2013.a. kuni 28.02.2014.a. eest.
Elatis tasuda hageja seadusliku esindaja I S arveldusarvele nr *(*).
5.Käesoleva kohtuotsuse ärakiri saata menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna
2-14-5414
Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.1.Hageja L M on 03.02.2014.a. esitanud hagiavalduse, mille järgi nõuab kostjalt R M L M kasuks välja elatis L M ülalpidamiseks, so ajavahemiku 1.septembrist 2013.a. - 31.detsembrini 2013.a. eest summas 160,00 eurot kuus, kokku 640,00 eurot ningajavahemiku alates 0l.jaanuarist 2014.a. kuni laps La M täisealiseks saamiseni * ja kui L M jätkab täisealiseks saanuna põhi-või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni tema õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, eest summas 177,50 eurot kuus, aga mitte vähem kui pool maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
1.2.Hagiavalduse kohaselt lõppes hageja vanemate kooselu 2010. aastal. Kostja külastas last veel mõne kuu jooksul pärast vanemate kooselu lõppu, kuid siis külaskäigud lakkasid ja pärast seda ei ole kostja -lapse isa R M sisuliselt lapse elus osalenud. Hageja L M on alates vanemate kooselu lõpust elanud ema I S juures ja praegu elab hageja koos oma emaga vanavanemate elukohas *. Samuti on laps L ema ja vanavanemate ülalpidamisel. Kooselu lõpul leppisid vanemad kokku, et isa R M osaleb lapse ülalpidamises ja maksab lapsele elatist vastavalt miinimumile, kuid nüüdseks on igasugused maksed katkenud. R M tasus 2013. aastal lapse ülalpidamiseks kokkuleppel elatist 5-1 korral: jaanuaris, aprillis, mais, juunis ja augustis iga kord 128 eurot. Pärast augustikuud 2013. pole R M laps L M ülalpidamist andnud. See tähendab, et R M rikub lapse ülalpidamise kohustust.
1.3.25.04.2014.a. esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, mille järgi palub kohtul kostjal välja mõista Mõista R M L M kasuks välja elatis L M ülalpidamiseks: elatise võlg ajavahemiku 01.septembrist 2013.a. - 30.aprillini 2014.a. eest summas 227,00 eurot ning ajavahemiku alates 01.maist 2014.a. kuni laps L M täisealiseks saamiseni 29.juunil 2026.a. ja kui L M jätkab täisealiseks saanuna põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni tema õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, eest summas 177,50 eurot kuus, aga mitte vähem kui pool maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. /tl 68-69/. R M on pärast hagiavalduse esitamist tasunud hagejale elatist alljärgnevalt: 25.02.2014.a. summas 768 eurot selgitusega, et tegu on elatisega septembrist veebruarini eest 6x128 ning märtsis ja aprillis vastavalt haginõudele 177,50 eurot kuus. Menetluse ajal 25.veebruaril 2014.a. tasutud elatis tuleb maha arvata tagasiulatuvalt välja mõistetavast elatisest. Vastavalt hagiavaldusele moodustas tagasiulatuva elatise nõue ajavahemiku 01.09.2013.a. - 31.12.2013.a. eest 160 eurot kuus ja tagasiulatuva elatise ning elatise nõue alates 01.01.2014.a. - 28.02.2014.a. 177,50 eurot kuus, kokku 995,00 eurot (4x160+2x177,50). Lahutades elatise võla tasumiseks 25.02.2014.a. makstud 768,00 eurot, jääb elatise võla summaks seisuga 28.02.2014.a. 227,00 eurot.
1.4.19.05.2014.a. on hageja esitanud täiendavad seisukohad kostja vastuväitetele /tl 87-89/. Kostja käitus alates septembrist 2013.a. selliselt, et ei lugenud end enam seotuks varem suuliselt sõlmitud ülalpidamise kokkuleppega, siis ei saanud ka I S last kasvatava vanemana sellele kokkuleppele tugineda ja pidi pöörduma kohtu poole. Elatise mõjuva põhjuseta maksmata jätmine 5 järjestikusel kalendrikuul on selge käitumisakt, mis tõendab TsÜS § 68 lg 3 kaudse tahteavaldusena elatist maksma kohustatud isiku poolt nimetatud kokkuleppe ülesütlemist. Kuna elatist ei olnud varem täitedokumendiks olevas vormis kindlaks määratud, sai ja pidi I S pärast kostja vastavat käitumist – elatise maksmise lõpetamist, esitama kohtule esmase elatishagi, mitte elatise suurendamise hagi. Esmases elatishagis saab PKS § 108 lg 1 sätetel nõuda tagasiulatuva elatise väljamõistmist, seevastu kui elatise suurendamise nõude saab esitada alates avalduse esitamise päevast. Hagejal ei ole vastuväiteid, et kohus loeb ka maikuu elatise kostja poolt tasutuks ja arvestab seda elatise väljamõistmisel. Asjaolu, et kostja on asunud ülalpidamiskohustust ilmselt menetluskulude hüvitamise nõuet kartes täitma, ei välista hagi rahuldamist, sest hagejal esines kohtusse pöördumise alus – kostjapoolne lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine – elatise andmine
2-14-5414
ebaregulaarselt ja ebapiisavas ulatuses, mis väljendus lapsele 5 kuu jooksul ülalpidamise andmata jätmises.
KOSTJA VASTUS
2.1.Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu /tl 29-31/. Kostja palub kohtul jätta välja mõistmata igakuised konkreetsed summad laste kasuks, sest on täitnud hageja ülalpidamiskohustust. Kostja ei esita vastuväiteid elatise maksmiseks alammääras alates 1.03.2014 ehk edaspidises osas. Kostja leiab, et tema edasisi makseid ei ole vajalik tagada kohtuvõimu sunniga - kostja kavatseb edaspidi maksta elatist tingimusteta, ettenähtud suuruses ja iga kuu alguses selle kuu eest ette. Kostja leiab, et hagis väidetud vanemate kokkuleppe rikkumise tõttu võis lapse emal lapse ülalpidamiseks jääda saamata 6*128 eurot. Kostja on selles osas nõude praeguseks hüvitanud. Asjaolu, et 128 eurot kuu kohta on haginõude aluseks võetud poolest kuupalga alammäärast väiksem, ei ole kostja arvates piisavaks põhjuseks, et nõuda kahju hüvitamist pooles alammääras - hagiavalduse kohaselt on lapse ema teinud lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi ca 238 eurot kuus (mitte 320, 355 või 366 eurot kuus (128+238)). Lapse isa osa 128 eurot on olnud mõistlikus vastavuses lapse ema poolt lapse ülalpidamiseks tehtud kulutustega.
2.2.05.05.2014.a. esitas kostja täiendavad seisukohad, mille järgi ei ole elatist saama õigustatud isikul õigust nõuda elatishagile eelneva perioodi osas Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäära alusel arvutatu alusel. Hageja nõue tagasiulatuva perioodi osas saab põhineda hageja tegelike ja vajalike kulude arvestuse alusel, mitte Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäära alusel /77-80/. Kostja hinnangul saab elatismaksele vastava summa tagasiulatuvalt väljamõistmine kohtu poolt korvata hageja ema väljaminekuid hageja varasemate kulude kandmisel. Kuna hageja ema peab elatist kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2.lause), peab ta olema võimeline ka tõendama, et ta seda kohustust täidab, muul juhul ei oleks sel kohustusel üldse mingit sisu. Nõude osas, mis esitatakse elatishagi esitamisele eelnenud aja osas, ei ole põhjust anda hagejatele samu menetluslikke eeliseid kui elatise edaspidiseks maksmiseks kohustamise nõude puhul.
MENETLUSE KÄIK
3.1.06.02.2014.a. võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse ja alustas eelmenetlust /tl 21/.
3.2.17.04.2014.a. toimunud eelistungil jäid kohtumenetluse pooled kirjalike seisukohtade juurde /tl 63/. Kohus andis tähtaja taotluste, tõendite ja seisukohtade esitamise tähtajaks 25.04.2014.a.
3.3.25.04.2014.a. esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, mille järgi loobus nõudest osas, mis on kostja poolt täidetud /tl 68-69/.
3.4.09.06.2014.a. tegi kohus pooltele seisukohtade täpsustamise nõude /tl 98/.
3.4.1.26.06.2014.a. esitas kostja vastuse kohtunõudele, mille järgi kostja arvates ei esine tunnuseid, mis viitaks sellele, et vanemate vaheline ülalpidamise kokkulepe oleks ebamõistlikult piirav /tl 112-114/. Kokkulepe ei puuduta ülalpidamisekohustuse täitmist tulevikus ja seega ei saa seda kohustust välistada ega piirata. Seega tuleb eeldada kokkuleppe kehtivust.
3.4.2.13.07.2014.a. esitas hageja vastuse kohtunõudele, mille järgi kohtuväline elatise maksmise kokkulepe, millega lahuselav vanem võtab endale hoolimata PKS § 102 lg 2 sätestatud aluste puudumisest kohustuse anda lapsele ülalpidamist alammäärast väiksema elatise maksmisega, lisaks millele ta lapsele muul viisil ülalpidamist ei anna, on tühine TsÜS § 87 tunnustel (vastuolu seaduse – PKS § 101 lg 2 sättega, mis näeb ette miinimumelatise pool miinimumpalka) või TsÜS § 86 lg 1 tunnustel (vastuolu heade kommetega – heade kommetega ei ole kooskõlas enda lapse suhtes ülalpidamiskohustuse täitmine seaduses sätestatust väiksemas mahus). Kuna tühine tehing on tühine algusest peale ja seda ei pea täitma, siis seetõttu saab ja tuleb hagetav, PKS § 101 lg 2 alammääras elatis kui tühise tehinguga suuliselt kokkulepitust suurem elatis välja mõista hagi esitamisest tagasiulatuvalt, alates 01. septembrist 2013.a. /tl 122-124/.
2-14-5414
3.5.24.07.2014.a. määras kohus kirjaliku menetluse võimaldades menetlusosalistel esitada Pärnu Maakohtule avaldusi ja seisukohti kuni 25. augustini 2014.a. /tl 140/. Kohus lõpetas osaliselt menetluse seoses tagasiulatuvast nõudest loobumisega summas 768 eurot.
3.5.1.25.08.2014.a. esitas kostja viimased seisukohad /tl 146-147/. Kostja on seisukohal, et lapse nõuete rahuldamine perekonnaseaduses elatise maksmisele seatud tingimuste alusel eeldaks nii vanemate omavahelise kokkuleppe puudumist kui ka lapse õiguste rikkumise tuvastamist. Käesoleval juhul on kohtu poolt vanemate kokkuleppe olemasolu aga tuvastatud ning kuna lapsele ka on tagatud tema eluks ja arenguks sobiv keskkond, siis puudub alus eeldada, et vanemate kokkulepe rikkunuks lapse õigust ülalpidamisele. Kostja on olnud seisukohal, et ükski seadus ei kohusta vanemaid kulutama lapse ostudeks raha valitsuse kehtestatud kuupalga alampalga suuruses summas ning olukorras, kus kostja maksis lapse ema kontole temaga kokkulepitud summas elatist, ei ole lapsel seaduslikku alust nõuda elatise tagasiulatuvalt maksmist üksnes lähtuvalt sellest asjaolust, et Vabariigi Valitsus on kehtestanud kõrgema kuupalga alammäära. Kostja ei nõustu hageja lepingulise esindaja põhjendustega ka nn jooksva elatise väljamõistmiseks kohtu poolt - antud olukorras puuduvad alused sellekohase kohtuotsuse tegemiseks, vaatamata asjaolule, et ajavahemikus 2013 septembrist kuni 1014 veebruarini ei maksnud kostja lapse ema kontole raha igakuiselt ja asjaolule, et kostja makse ühe kuu kohta oli keskmiselt väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuid see vastas vanemate vahel kokkulepitule. Olukorras, kus kostja pidi oma kohustust täitma vastavalt vanemate vahel kokkulepitud tingimustele, ei pidanud ta seda samal ajal täitma vastavalt seaduse tingimustele. Kuna kostja ei ole rikkunud vanemate kokkulepet, ei ole ta rikkunud ka lapse ülalpidamiskohustust.
3.5.2.25.08.2014.a. esitas hageja viimased seisukohad /tl 150-151/. Hageja rõhutab, et kohtusse pöördumise vajaduse põhjustas kostja R M, kui ta ei andnud oma alaealisele lapsele peaaegu poole aasta jooksul mitte mingit ülalpidamist. Hageja leiab, et varem vanemate vahel kokku lepitud elatis 128 € kuus oli 2013. aasta sügiseks lapse L M vajadustele ilmselt mittevastav, talle võrreldes seadusega ettenähtust kahjulikum ja hagejal oli seetõttu hoolimata vanemate varasemast kokkuleppest õigus pöörduda kohtu poole suurema elatise saamiseks. Samas rikkus R M ülalpidamiskohustust ka ülalpidamise ebaregulaarse andmisega. Vanemad võivad elatise andmise tingimustes kokku leppida, aga vanemad R M ja I S ei ole kunagi kokku leppinud elatise andmises poole aasta kaupa.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja seisukohtadega ning kuulanud kohtuistungil ära hageja esindaja ja kostja, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja tuleb ka osaliselt rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel.
5.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - I S ja R M kooselust on sündinud L M; - hageja vanemate kooselu lõppes 2010.a., kui kostja asus hagejast eraldi elama; - I S ja R M kooselu lõppedes on vanemad leppinud kokku, et kostja R. M tasub hagejale elatist igakuiselt 128 eurot; - kostja R. M ei ole alates 2013.a. septembrist kuni 25.02.2014.a. elatist maksnud; - kostja on hagejale maksnud kohtumenetluse ajal alates 25.02.2014.a. ajavahemiku 2013.a. septembri kuni 2014.a. augustikuu eest kokku 1833 eurot:
6.1.PKS § 100 lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamisel. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla
2-14-5414
väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Alates 01.01.2013.a. kehtiva palga alammäära järgi on elatise miinimum 160 eurot kuus ühe lapse kohta. Kostja hagi õigeks ei võtnud, leides, et ta on osalenud rahaliselt laste ülalpidamisel. Hageja esindaja väidab, et kostja ei ole andnud lapsele piisavalt ülalpidamist. Hageja on taotlenud elatise nõude rahuldamist miinimummääras alates 01.09.2013.a., so viis kuud enne hagiavalduse esitamist Pärnu Maakohtule. Arvestades Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud palgaalammäära on miinimum elatise nõude suurus alates 2013.a. 160 eurot (palga alammäär 2013.a. 320€). ja alates 2014.a. on nõude suurus 177,5 eurot (palga alammäär 2013.a. 355€). Kohus on võtnud vastu hagist osalise loobumise, millega hageja loobus osaliselt elatise tagasiulatuvast nõudest summas 768 eurot (sh 2014.a. veebruar), mis on kostja poolt hagejale tasutud. Hageja nõuab kostjalt tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist summas 227 eurot. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (RKTKo nr 3-2-1-136-13, p 13). Hageja ei ole esitanud kahju hüvitamise nõuet, vaid elatisenõude, mis on arvestatud perioodi kohta enne hagi esitamist kohtule, seetõttu on ainetud kostja vastuväited, et hageja esindaja ei ole tõendanud kahju olemasolu hagejale elatise maksmata jätmisel. Kohus on 17.04.2014.a. toimunud eelistungil selgitanud kostjale eelnimetatud nõude alust /tl 63/, kuid sellele vaatamata on kostja jätkanud nimetatud vastuväite esitamisega. Kostja on vaielnud tagasiulatuvale elatisenõudele vastu leides, et nõuet saaks esitada juhul, kui vanematel ei oleks olnud kokkulepet elatise maksmise osas või kui kostja oleks ülalpidamise kohustust rikkunud. Puudub vaidlus selles, et pooled on sõlminud elatise maksmise kokkuleppe, mille järgi tasus kostja hageja seadusliku esindaja arvele kuni 2013.a. augsutikuuni 128 eurot. Puudub ka vaidlus selles, et kostja on lõpetanud elatise maksmise alates septembrist 2014.a. ja on pärast hagiavalduse esitamisest teada saamist tasunud 6 kuu eest kokku hageja esindaja kontole 768 eurot. Tulenevalt PKS § 100 lg 3 võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, vaid tuleb lähtuda seaduses sätestatud miinimummäärast (RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 15). Kokkuleppega reguleerivad vanemad kui lapsele ülalpidamist andma kohustatud isikud omavahelisi suhteid. Samas vanemate kokkulepe ei välista ega piira PKS § 100 lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist. PKS § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda. Kohtu hinnangul tuleb kokkulepet arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud (RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 13). Käeoleval juhul on kostja jätnud kokkuleppe täitmata kuueks kuuks, tasudes 25.02.2014.a. elatist 768 eurot /tl 45/, so pärast seda, kui kostja oli 17.02.2014.a. hagiavalduse kätte saanud /tl 27/. Kohus leiab, et ülalpidamiskohustuse rikkumisena on käsitatav ka ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel (RKTKo nr 3-2-1-121-04, p 17). Kostja on põhjendanud elatise maksmata jätmist sellega, et lapse ema ei ole võimaldanud kostjal lapsega kokku saada. Nimetatud asjaolu ei ole kohtu hinnangul seaduslikuks põhjuseks, et jätta alaealine ülalpidamiseta tervelt pooleks aastaks. Kostja on kokkuleppega ette nähtud elatise tasunud olulise hilinemisega, mis ei olnud vanemate vahel sõlmitud kokkuleppe sisuks, seetõttu kohus leiab, et kostja on jätnud alaealise lapse ülalpidamise kohustuse täitmata. PKS § 100 lg 3 teise aluse järgi kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist ja võttes arvesse ülalpidamise kohustuse rikkumist, tuleb hageja nõue rahuldada PKS § 101 lg 1
2-14-5414
nimetatud miinimummääras. Tagasiulatuv elatise nõue ajavahemiku 01.09.2013.a. - 31.12.2013.a. eest on 160 eurot kuus ja nõue alates 01.01.2014.a. - 28.02.2014.a. 177,50 eurot kuus, so kokku 995,00 eurot (4x160+2x177,50). Nimetatud summast tuleb maha arvata 25.02.2014.a. kostja poolt ära makstud elatis 768 eurot, seega on kostja poolt veel tasumata 227 eurot. Kohus rahuldab tagasiulatuva elatisenõude ja mõistab kostjalt R M hageja L M kasuks välja elatise võlgnevuse perioodi 01.09.2013.a. kuni 28.02.2014.a. eest summas 227 eurot.
6.2.Kostja on tasunud elatist kohtumenetluse vältel kuni 2014.a. augustini väites seejuures, et elatise väljamõistmiseks puudub alus, sest ta on vabatahtlikult elatist maksnud. Kohus leiab, et vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. Kuigi Perekonnaseadus ei sea elatise kohtu poolt väljamõistmise eelduseks ülalpidamiskohustuse rikkumist, võib Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 369 järgi nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones just ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (vt RKTKo nr 3-2-133-11 p 18). Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt. Kohus on leidnud, et kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud (vt otsuse p 6.1.), seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise miinimummääras ka edasiulatuvas osas alates 01.09.2014.a. kuni lapse 21-aastaseks saamiseni, kui ta jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Palga alammäära suurenemisel tuleb kohtuotsuse täitmise käigus automaatselt ümber vaadata ka hageja kasuks väljamõistetud elatise suurus. Võttes arvesse, et kostja R M on tasunud elatist kogu kohtumenetluse vältel alates hagi esitamisest kuni 2014.a. augustini, siis tuleb seda elatise väljamõistmisel ka arvestada. Kohus leiab, et vanemate vaheline kokkulepe ei takista kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmist lapse kasuks erinevalt kokkuleppest. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (RKTKo 3-2-1-69-13, p 17). Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, mille järgi ei ole lapsel seaduslikku alust nõuda elatise maksmist lähtuvalt asjaolust, et Vabariigi Valitsus on kehtestanud kõrgema kuupalga alammäära. Kohus leiab, et PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise suurus on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (RKTKo nr 3-2-1-7-05, p 20, nr 3-2-1-33-11, p 21). PKS § 101 lg 1 vastab PS § 26 ja § 27, seetõttu ei ole alust põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks. Kostja R M on oma käitumisega ka nõustunud elatise miinimummääraga. Nimetatud asjaolu on leidnud kinnitust R M poolt 23.02.2014.a. edastatud e-kirjaga hageja esindajale I S, millega R. M nõustus suurendama elatist miinimummäärani /tl 35/, samuti asjaoluga, et alates märtsist 2014.a. on kostja tasunud hageja seadusliku esindaja pangakontole 177,50 eurot. Hagihind
7.Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Miinimumelatise suurenemise korral tuleb tsiviilasja hind määrata selle järgi, milline on kohtulahendi tegemise ajal hageja lõplik nõue, arvestades mh miinimumelatise suurenemist. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 1597,50 eurot (177,50x9). Alates hagi esitamisest edasiulatuvalt ei tule tagasiulatuvat nõuet lugeda hagihinna mõttes eraldi nõudeks ja neid ei liideta TsMS § 134 lg 1 esimese lause järgi (RKTKo nr 3-2-1165-13, p 19). Menetluskulud
8.TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu
2-14-5414
hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna hagi tuleb suures osas rahuldada, aga samuti, et tegemist on alaealiste lapse elatisenõudega, siis peab kohus TsMS § 162 lõigete 1 ja 4 koosmõjust tulenevalt võimalikuks jätta poolte kantud menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.