2-15-18883/11 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

suurus 127,00 eurot; alates 23.09.2014 kuni 09.07.2015 XXX, isikukood XXX, osa suurus 2 540,00 eurot; alates 08.10.2013 kuni 23.09.2014 XXX, isikukood XXX, osa suurus 846,00 eurot; alates 08.10.2013 kuni 23.09.2014 XXX, isikukood XXX (Soome), osa suurus 846,00 eurot; alates 08.10.2013 kuni 23.09.2014 XXX, isikukood XXX, osa suurus 848,00 eurot; alates 08.03.2013 kuni 08.10.2013 XXX OY, registrikood XXX (Soome), osa suurus 2 413,00 eurot; alates 22.04.2009 kuni 08.03.2013 XXX, isikukood XXX, osa suurus 2 000,00 krooni; alates 01.01.2002 kuni 08.03.2013 XXX OY, registrikood XXX (Soome), osa suurus 38 000,00 krooni; alates 01.01.2002 kuni 22.04.2009 XXX, isikukood XXX, osa suurus 2000,00 krooni. Võlgniku majandustegevuseks on lainepaberi ja –papi ning paber- ja papptaara tootmine. Võlgniku tootmine toimub Tallinnas, XXX asuvas hoones. Tootmispinda renditakse. Ajutise halduri nimetamise seisuga on võlgniku majandustegevus endiselt aktiivne. Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata tootmist olemasolevast toormest. Võlgnik on registrile edastanud kõikide varasemate aastate majandusaastate aruanded. Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile kõik küsitud finantsandmed. Ajutine haldur ei ole tuvastanud puudusi võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korraldamises. Võlgniku juhatuse liige ei ole vastuväiteid pankrotiavaldusele esitanud. Võlgnikul on 29.02.2016 seisuga 17 töötajat. Ajutisele haldurile on edastatud vastav nimekiri. Edasises menetluses vajab täiendavalt otsustamist, kui kaua on otstarbekas tootmistegevust jätkata. Nimetatust sõltuvad ka töötamise jätkamise võimalused. Käesoleval hetkel ei ole töölepinguid töötajatega lõpetatud. Halduril puudub ülevaade töötajate kvalifikatsiooni osas. Võlgniku eelmiste majandusaastate aruannete finantsanalüüsi aluseks on ajutine pankrotihaldur võtnud võlgniku bilansid seisuga 31.12.2013, 31.12.2014 ja 31.12.2015. 31.12.2015 31.12.2014 31.12.2013 raha ja väärtpaberid finantsinvesteeringud nõuded ja ettemaksed varud käibevara kokku finantsinvesteeringud pikaajalised laenud ja nõuded kinnisvarainvesteeringud materiaalne põhivara immateriaalne põhivara põhivara kokku

Maksevõime üldine tase (Current Ratio) väljendab ettevõtte võimet katta oma lühiajalisi kohustusi kreeditoride ees. Kui see näitaja on madal, siis võib ettevõttel tekkida makseraskusi. Loetakse heaks, kui see näitaja on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, vahemikus 0,90 kuni 1,19 mitterahuldavaks ja alla 0,90 nõrgaks, millele võib järgneda pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku vastav näitaja on olnud nõrk viimase majandusaasta jooksul ja varasemal majandusaastal mitterahuldav. Rahuldav on see näitaja olnud viimati 2013 majandusaastal. Likviidsuskordaja väljendab, kui hästi ettevõte suudab oma lühiajalisi kohustusi täita kasutades selleks vaid kõige likviidsemaid käibevahendeid. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe, mis tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Loetakse heaks kui, see näitaja on üle 0,90, vahemikus 0,60 kuni 0,89 rahuldavaks, vahemikus 0,30 kuni 0,59 mitterahuldavaks ja alla 0,30 nõrgaks. Võlgnikul on see näitaja on nõrk kogu vaadeldud perioodil. Üldine võlasuhe väljendab, mitu protsenti ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Hinnatakse, et mida väiksem näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Ei tohiks olla üle 70-80%, sellisel juhul on sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge. Võlgniku puhul on vastav näitaja olnud soovituslikust kogu vaadeldud perioodi osas kõrgem. Tegevustulukus ehk puhasrentaablus näitab puhaskasumi suhet müügitulusse. Sõltuvalt tegevusalast võidakse hinnata heaks ka 1% suurust määra. Võlgnikul on näitaja negatiivne kogu vaadeldud perioodil. Ajutise halduri hinnangul kajastavad vaadeldavad suhtarvud, et võlgniku finantsnäitajad on kogu vaadeldud perioodil nõrgad ja näitajate trend on selgelt halvemuse poole. See põhjendab ka asjaolu, miks võlgnik ei ole suutnud kõiki jooksvaid kohustusi võlausaldajate ees täita ja on sellest tulenevalt sattunud raskustesse. Ajutine haldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud selgeid asjaolusid, mis viitaksid, et juhatuse liikmed oleksid oma kohustuste täitmisel jätnud järgimata käibes vajaliku hoolsuskohustuse. Ajutine pankrotihaldur on võlgniku varade väljaselgitamiseks teinud järelpärimised Krediidiasutustele, Maanteeametile, Äriregistrile, Kinnistusregistrile ja kogunud andmeid võlgnikult. Käesolevaga märgib ajutine pankrotihaldur, et võlgniku varade seis on ajas muutuv kuivõrd ajutine haldur on andnud nõusoleku, et võlgnik võib igapäevase majandustegevusega jätkata. Samas on varade hindamisel viidatud vastava hindamise ajaline seis. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul vara väärtuses 284 737,73 eurot. Krediidiasutuste poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku nimele avatud alljärgnevad arvelduskontod, mille jääk on 24 006,34 eurot. Krediidiasutus Swedbank AS

Võlgnikul on seisuga 29.02.2016 kassajääk summas 12 061,30 eurot, mis on võlgniku juhatuse liikme valduses. Võlgnikul on seisuga 29.02.2016 ostjate vastu nõudeid summas 36 948,74 eurot. Haldur arvestab nimetatut esialgu varana. Võlgnik on sõlminud faktooringulepingu XXX AS’iga. Lepingu lõppemisel tagastatakse tagatiskonto saldo summas 13 573,56 eurot. Kuivõrd on teada, et sellest võidakse teha kinnipidamisi summas 5007,00 eurot, siis haldur arvestab nimetatut varana summas 8 566,56 eurot. Võlgnik kajastab bilansis põhivara summas 501,21 eurot (seisuga 29.02.2016). Põhivara koosneb masinatest, seadmetest ja tööriistadest, mida võlgnik kasutab tootmise juures. Võlgniku hinnangul vara realiseerimisväärtus ca 8500,00 eurot. Haldur arvestab aruande koostamisel nimetatud väärtusega. Võlgnik kajastab bilansis varusid summas 183 259,79 eurot. Tegemist on toorainega, lõpetamata toodanguga ja valmistoodanguga. Ajutine halduri hindab esialgu võlgniku varusid väärtuses 183 259,79 eurot. Võlgnikul on Maksu- ja Tolliameti ettemaksu kontol 5395,00 eurot. Võlgnik kajastab täiendavalt mitmeid ettemakstud kulusid ja tarnijatele tehtud ettemakseid, mida ajutine haldur esialgu varana ei hinda, kuivõrd nimetatu vajab täiendavat täpsustamist edasises menetluses. Võlgnik ei ole omanik teistes äriühingutes. Võlgnikule ei kuulu sõidukeid. Samas on võlgnik sõlminud liisingulepingu AS’ga DNB Pank sõiduauto AUDI Q3 (2012) liisimiseks. Liisinguandja teatel on liisingulepingu jääk 13 481,31 eurot seisuga 23.02.2016. Ajutise halduri hinnangul on sõiduki väärtus ca 20 000,00 eurot, millest tulenevalt võib lepingu lõpetamise tagajärjel arvestada pankrotivarasse laekuva vahega summas ca 6 000,00 eurot. Võlgniku nimele ei ole kantud käesoleval hetkel ega varasemalt kinnistuid. Ajutine haldur on tuvastanud võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 463 979,93 eurot. Võlgnikul on hankijate ees kohustusi 29.02.2016 seisuga 427 726,81 eurot. Võlgnikul on kohustusi töötajate ees seisuga 29.02.2016 summas 20 566,56 eurot. Võlgnikul maksuvõlgnevused summas 5 686,56 eurot. Võlgnikul laenulepingust tulenev kohustus summas 10 000,00 eurot füüsilise isiku XXX ees. Laenu tagatiseks on võlgniku teatel antud tootmisseadmed – giljotiinlõikur Polar Mohr 82ST, sno 68/0312 ja tiigel SPPM ML 1040. Üürileandja Riigiressursside Keskus OÜ on teatanud üürileandja pandiõiguse kohaldamisest, seega valdav osa võlgniku varast panditud üürileandja kasuks. Vastavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt esitatud vastusele, ei ole võlgniku suhtes toimumas täitemenetlusi. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Võlgniku majandustegevust ei ole peatatud. Võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalusi ei saa välistada, kuid samas võlgnik ise ei ole esialgu selleks initsiatiivi ülesse näidanud. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul on vara väärtuses 284 737,73 eurot. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 463 979,93 eurot, millest tulenevalt võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalusi ei saa välistada, samas ei ole võlgnik ise selleks huvi ülesse näidanud. Võlgnik ise tunnistab samuti maksejõuetust. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud asjaolu, et võlgniku poolt toodetav on muutunud ajas vähem vajalikuks seoses mitmete arhiivide jms digitaliseerimisega. See on kahandanud võlgniku müügitulemuse ja ei ole võimaldanud kasumlikult tegutseda. Ajutine haldur on esialgu hinnangul, et püsivaks on võlgniku maksejõuetus muutunud 2015 aasta lõpu seisuga, mil võlgniku omakapital oli miinuses ja majandusaasta lõpetati suure kahjumiga. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur on läbi vaadanud võlgniku arvelduskontode väljavõtted, kogunud võlgniku

kohta andmeid registritest ja võlgnikult endalt. Ajutine haldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise nõudeid. Samas on andmete maht suur, millest tulenevalt ei saa selliseid võimalusi välistada. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul pooleliolev kohtuvaidlus Soome Vabariigis Kansallisarkisto’ga. Ajutisele haldurile ei ole käesolevaks hetkeks andmeid kohtuvaidluse seisu ja muude oluliste asjaolude kohta esitatud. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik käesolevas aruandes toodut arvesse võttes püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ise pankrotiavalduses toodule vastuväiteid ei ole esitanud. Ajutine pankrotihaldur teeb ettepaneku välja kuulutada XXX OÜ pankrot ja nimetada XXX OÜ pankrotihalduriks vandeadvokaadi vanemabi Kristo Teder. Ajutine pankrotihaldur palub võlgnikult välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu 1160 eurot (lisandub käibemaks) ja vajalikud kulutused 48 eurot (lisandub käibemaks) Advokaadibüroo Kraavi&Partnerid OÜ kasuks (a/a EE732200221050996778). Võlausaldaja XXXOY palub kohtul määrata kindlaks menetluskulud ja välja mõista võlgnikult võlausaldaja kasuks menetluskuluna riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja tasu 2128,76 eurot ning märkida kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb võlgnikul tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXX OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kristo Teder ́i. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul on vara väärtuses 284 737,73 eurot ja kohustusi vähemalt summas 463 979,93 eurot, millest tulenevalt võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. Kohus, hinnates tõendeid, on seisukohal, et võlgniku vara ei kataks tema kohustusi ka siis, kui kohus ei arvestaks käesoleva avalduse esitanud võlausaldaja nõuet. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise nõudeid. Ajutine haldur märgib, et võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalusi ei saa välistada, kuid samas võlgnik ise ei ole esialgu selleks initsiatiivi ülesse näidanud. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige XXX(sünd XXX). Ajutine pankrotihaldur palub võlgnikult välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu 1160 eurot (lisandub käibemaks) ja vajalikud kulutused 48 eurot (lisandub käibemaks) Advokaadibüroo Kraavi&Partnerid OÜ kasuks (a/a EE732200221050996778). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust

ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1160 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste katteks 48 eurot (lisandub käibemaks). PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlausaldaja XXXOY menetluskulude kindlaksmääramine Võlausaldaja XXXOY palub kohtul määrata kindlaks menetluskulud ja välja mõista võlgnikult võlausaldaja kasuks menetluskuluna riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja tasu 2128,76 eurot ning märkida kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb võlausaldajal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 32-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu. Kohus on seisukohal, et võlausaldaja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja kohtukuludeks on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõivu puhul on tegemist põhjendatud kuluga, milline kuulub võlgnikult võlausaldaja kasuks väljamõistmisele. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja ajakulust põhjendatud ja vajalik 7 tundi. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kulu e-kirjavahetusele XXXOÜ esindajaga seoses XXXvõlgnevusega, ettepaneku saatmine kliendile, e-kirjavahetus XXX ja XXX OÜ-ga seoses makseettepanekuga ja e-kirjavahetus kliendiga seoses pankrotiavalduse esitamise võimalusega, kuivõrd nimetatud kulud on läbirääkimiste kulud enne käesoleva tsiviilasja menetlust ning nimetatud kulusid ei saa lugeda käesoleva tsiviilasja menetluskuludeks. Pankrotiavalduse koostamiseks ja esitamiseks loeb kohus põhjendatud ajakuluks 4 tundi. Kohus ei pea põhjendatud ajakuluks 15 minutit kohtumääruse vastuvõtmiseks e-toimiku vahendusel ja kliendi informeerimiseks, nimetatud tegevuseks on põhjendatud ajakulu 5 minutit. Kohtuistungi ettevalmistamiseks ja osalemiseks kohtuistungil peab kohus põhjendatud ajakuluks 1 tundi, kuivõrd kohtuistung kestis 45 minutit. Kohtu hinnangul ei ole menetluskuluks TsMS mõttes tõlkekulu - XXX OÜ arve nr 8021/15. XXXOÜ pankrotiavalduses täiendava seisukoha koostamisel loeb kohus põhjendatud ajakuluks 1 tundi,