Kohtulahend

Kohtumääruse asjaolud Harju Maakohus rahuldas 19.12.2014 otsusega XXX hagi XXXOÜ vastu XXX nõude tunnustamiseks XXX AS (pankrotis) pankrotimenetluses. Kohus jättis menetluskulud täies ulatuses XXXOÜ kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29.04.2015 otsusega Harju Maakohtu 19. detsembri 2014 otsuse ja tegi uue otsuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis kõik maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja XXX kanda. Riigikohus jättis 31.08.2015 XXX OÜ kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Riigikohus jättis kassatsiooniastme menetluskulud XXX OÜ kanda. Harju Maakohtu otsus jõustus koos Ringkonnakohtu otsusega 31.08.2015. XXXOÜ esindaja esitas 22.10.2015 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja palub kindlaks määrata menetluskulud summas 2 694 eurot ning mõista need hagejalt kostja kasuks välja. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud ja riigilõiv. Harju Maakohtu 28.10.2015 määrusega edastati menetluskulude kindlaksmääramise avaldus XXX. XXXvastuväited XXXOÜ menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele Hageja esitas vastuväited kohtule 20.11.2015. Hageja palus jätta kostja XXXOÜ 22.10.2015 avalduse läbi vaatamata, kuivõrd see on esitatud vale isiku vastu. Kui kohus avalduse läbi vaatab, siis palus hageja nõuda kostjalt välja avalduse lisana esitatud arvete spetsifikatsioonid ja XXX mõistlik tähtaeg lõplike seisukohtade kujundamiseks. Hageja vastuväiteid kostja menetluskulude osas käsitleb kohus käesoleva määruse põhjendavas osas. Kohtu põhjendused Harju Maakohtu otsus jõustus koos Ringkonnakohtu otsusega 31.08.2015. XXXOÜ esindaja esitas 22.10.2015 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-125-14 jõudnud seisukohale, et kuna Riigikohtu üldkogu on 26. juuni 2014 lahendiga tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137, tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise uuel läbivaatamisel maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja palub määrata oma menetluskuludena kindlaks tasu lepingulise esindaja õigusabi eest summas 2 394 eurot (ilma käibemaksuta). XXXosundab, et kassatsioonimenetluses on toimunud hageja asendamine ning sellest johtuvalt on XXXOÜ esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse vale isiku vastu. Puudutatud isikuks käesolevas menetluses peab olema XXX OÜ. Kuivõrd XXX OÜ oli teadlik käimasolnud kohtumenetlusest, siis kehtib tema suhtes Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2015 otsus. Kostja on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud õige isiku vastu. Riigikohtu tsiviilkolleegium on enda 31.08.2015 määruse resolutsiooni punktis 4 jätnud menetluskulud XXX OÜ kanda. Riigikohus ei võtnud seisukohta hageja asendamise kohta menetluses.

TsMS § 210 lg 3 kohaselt võib õigusjärglane käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. Kostja on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 210 lõikest 3 polnud selline asendamine ka võimalik, sest kostja pole menetlusosalise asendamiseks nõusolekut andnud. Kostja on seisukohal, et kassatsioonimenetluse raames tekkinud menetluskulud tuleb välja nõuda XXXOÜ-lt. Kostja on märkinud, et kassatsioonmenetluse raames oli kostja menetluskuludeks 224 eurot, mis tuleb jätta XXXOÜ. Ülejäänud menetluskulud, s.o menetluskulud kahes esimeses kohtuastmes, tuleb välja mõista hagejalt ehk XXX. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud õige isiku vastu. Hageja on märkinud, et arvetele ei ole lisatud spetsifikatsioone olgugi, et arvetel on spetsifikatsioonidele osundatud. XXXarvates ei olegi vajalik lisada spetsifikatsioone täies mahus, sest puudub vajadus välja selgitada, millist õigusabi veel on XXXOÜ-le osutatud. Küll aga on vajalik lisada spetsifikatsioonide need read, mis kinnitavad, et arveldatud on käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi. Spetsifikatsioonide lisamise vajadus on oluline ka seetõttu, et kostja väide, et tegemist koondarvetega, ei ole XXX arvates tõene ega usutav. Koondarvena mõistetakse arvet, millele on kokku pandud (koondatud) mitmes erinevas asjas või küsimuses osutatud õigusabi. XXXOÜ on aga esitanud 22.10.2015 avalduse lisana mitu samal kuupäeval väljastatud arvet. Nii näiteks on 14.10.2014 väljastatud arved nr 34300466 ja 34300469. Kuupäeval 11.02.2015 on väljastatud aga koguni kolm (3) arvet - 35300052, 35300053 ja 35300054. Eeltoodud arved ei saa kuidagi olla koondarved, s.t tegemist on siiski erinevates asjades väljastatud arvetega, millest käesoleva asjaga saab seotud olla ainult üks arve, sest miks väljastati samal päeval ühes kohtuasjas kostjale mitu erinevat arvet? Selline käitumine ei ole tavapärane ja eeldab asjaolude täiendavat kontrollimist. Enamgi, arvete summade ja nimekirjas sisalduvate tööde mahu kontrollimisel ei lange mitte ükski arve kokku väidetavalt arveldatud töö mahuga. Need asjaolud tekitavad põhjendatud kahtluse, kas kõik avaldusele lisatud arved on seotud käesoleva tsiviilasjaga või mitte. XXX leiab, et kahtluste kõrvaldamiseks tuleb avaldajal esitada kohtule ka kõigi arvete spetsifikatsioonid osas, milles need käsitlevad käesolevat kohtuasja. Kui kohus avalduse läbi vaatab, siis on hageja palunud nõuda kostjalt välja avalduse lisana esitatud arvete spetsifikatsioonid ja XXX mõistlik tähtaeg lõplike seisukohtade kujundamiseks. Kostja on seisukohal, et kostja 22.10.2015 esitatud menetluskulude nimekirjas on olemas menetluskulude spetsifikatsioon. Kohus on seisukohal, et kostja poolt 22.10.2015 esitatud menetluskulude nimekirja punktis 2.1. on välja toodud hageja poolt vajalikuks peetud spetsifikatsiooni read. Menetluskulude nimekirja tabelist nähtub detailne ajakulu kirjeldus, tasu summa ning kogu kulunud aeg ja kogu tasu. Esitatud spetsifikatsioonist nähtub, et ajakulu ning menetluskulu on kantud just käesoleva tsiviilasja edukaks lahendamiseks. Seega on kostja esitanud menetluskulude suuruse ja põhjendatuse kindlakstegemiseks vajaliku spetsifikatsiooni. Hageja on oma seisukohad kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele esitanud 20.11.2015. Lisaks selgitab kohus, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st

kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja taotluse nõuda kostjalt välja avalduse lisana esitatud arvete spetsifikatsioonid ning anda hagejale täiendav tähtaeg lõplike seisukohtade kujundamiseks. Kostja lepinguline esindaja on teostanud järgmised õigusabitoimingud: • 01.09.2014- hagi menetlusse võtmise määruse analüüsimine ning hagiavaldusele vastuse koostamine- 0,6 tundi; • 16.09.2014- hagiavaldusele vastuse koostamine- 1,9 tundi; • 17.09.2014- XXX AS-i ja Advokaadibüroo VARUL AS vahel sõlmitud kliendilepingu otsimine- 0,4 tundi. Hageja arvates on see ülemäärane arvestades, et kostja vastuse põhjendused on ühel leheküljel. Maksimaalne põhjendatud ajakulu on mitte rohkem kui 1 tund. Samuti on hageja märkinud, et hagejale arusaadavalt on tegemist 17.09.2014 sooritatud toimingu näol toiminguga, kus lepinguline esindaja otsis temal olemasolevate dokumentide hulgast vajalikku dokumenti. Sarnast ajakulu ei ole senises kohtupraktikas peetud hüvitatavaks kuluks, sest esindajal on dokument olemas ja varasemast teada ning pelgalt olemasoleva materjali hulgast mingi dokumendi otsimine ei ole käsitletav teise poole poolt hüvitatava menetluskuluna. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja kohtule 16.09.2014 esitanud vastuse hagiavaldusele pikkusega 3 lehekülge (sisuline osa ca 1 lehekülg). Kohtu hinnangul on kõnealuse dokumendi koostamise mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 1 tund (1 tund/ 1 lehekülg). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kliendilepingu otsimise ajakulu ei ole vajalik ega põhjendatud, kuna olemasoleva materjali hulgast dokumenti otsimine ei ole käsitletav teise poole poolt hüvitatava menetluskuluna. • • •

29.09.2014- hageja seisukoha analüüsimine- 0,6 tundi; 15.10.2014- hageja seisukoha analüüsimine ja sellele vastuse koostamine- 1,1 tundi; 16.10.2014- kostja täiendava vastuse koostamine- 1,5 tundi.

Hageja on märkinud 29.09.2014 sooritatud õigusabitoimingu osas, et hageja seisukoht on mitte rohkem kui üks lehekülg sisulist teksti ja selle analüüsimiseks vajalik ajakulu ei saa ületada 15 minutit. Kostja täiendava vastuse sisuline osa moodustub mitte rohkem kui 1 lehekülg ja selle koostamisele kuluv põhjendatud ja vajalik ajakulu ei saa olla rohkem kui 1 tund. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas hageja kohtule 29.09.2014 vastuse tsiviilasjas nr 2-1452599 kostja 16. septembri 2014 vastusele pikkusega 2 lehekülge (sisuline osa ca 1 lehekülg). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et antud dokumendiga tutvumise põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 0,25 tundi (15 minutit). 16.10.2014 esitas kostja kohtule seisukoha pikkusega 3 lehekülge (sisuline osa ca 1,5 lehekülge). Kohtu hinnangul on kõnealuse dokumendi koostamise mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 1,5 tundi (1 tund/ 1 lehekülg). •

21.11.2014- kohtumäärusega tutvumine- 0,2 tundi.

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kohus ei teinud käesolevas asjas 21.11.2014 ühtegi määrust, millega oli vaja tutvuda. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. •

05.12.2014- hageja poolt esitatud seisukoha analüüsimine- 0,7 tundi.

Hageja nimetatud toimingu osas vastuväiteid esitanud ei ole. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja kohtule 05.12.2014 seisukohaga tsiviilasjas nr 214-52599 24. novembri 2014 kohtumääruse alusel pikkusega 3 lehekülge (sisuline osa ca 1 lehekülg). Kohus on seisukohal, et antud dokumendiga tutvumise põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku on 0,7 tundi. • •

22.12.2014- kohtuotsusega tutvumine, apellatsioonkaebuse esitamise analüüsimine, kliendiga suhtlemine- 1,8 tundi; 06.01.2015- kohtuotsuse vaidlustamise võimaluste analüüsimine- 0,1 tundi;

võimaluste

Hageja nimetatud toimingute osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et kohtuotsusega tutvumise, apellatsioonkaebuse esitamise võimaluste analüüsimise, millega on hõlmatud ka kohtuotsuse vaidlustamise võimaluste analüüsimine, põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku on 1,9 tundi. • •

18.01.2015- apellatsioonkaebuse koostamine- 1,8 tundi; 19.01.2015- apellatsioonkaebuse koostamine- 2,5 tundi;

Hageja nimetatud toimingute osas vastuväiteid esitanud ei ole. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on 19.01.2015 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebus pikkusega 4 lehekülge (sisuline osa ca 3 lehekülge). Kohtu hinnangul on kõnealuse dokumendi koostamise mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 3 tundi (1 tund/ 1 lehekülg). •

26.01.2015- riigilõivu tasumine- 0,2 tundi;

Hageja on märkinud, et tegemist ei ole õigusteenusega. Kohus nõustub eelpool toodud seisukohaga, et riigilõivu tasumise näol on tegemist juriidilisi eriteadmisi mitte eeldava toiminguga, millest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga. •

28.01.2015- kohtumäärusega tutvumine- 0,3 tundi;

Hageja hinnangul ei saanud Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2015 määrusega tutvumisele kuluda üle 5 minuti, sest tegemist on tavapärase apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusega. Toimiku materjalidest nähtuvalt on 27.01.2015 Tallinna Ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtnud. Kohtu hinnangul on antud määrusega tutvumise põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 0,08 tundi (5 minutit). • •

17.02.2015- hageja esitatud vastuse analüüsimine- 0,4 tundi; 23.04.2015- hageja esitatud vastuse analüüsimine ja kohtule vastuse koostamine- 1,1 tundi.

Hageja esitatud vastuse analüüsimine on hageja arvates nimekirjas sisalduv topelttöö, st kostja on menetluskulude nimekirjas kajastanud sama tööd kaks korda. Iseenesest ei ole selles midagi taunimisväärset, kuid kahekordse ühe ja sama dokumendiga tutvumise näol ei ole tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mida saaks teiselt poolelt välja mõista. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas hageja kohtule 17.02.2015 vastuse tsiviilasjas nr 2-1452599 XXXOÜ 19. jaanuari 2015 apellatsioonkaebusele pikkusega 3 lehekülge (sisuline osa ca

1,5 lehekülge). Kostja on kohtule 23.04.2015 esitanud apellandi arvamuse vastustaja vastuse osas pikkusega 2 lehekülge (sisuline osa ca 1 lehekülg). Kohtu hinnangul on hageja vastusega tutvumise põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 0,25 tundi (15 minutit) ning kõnealuse dokumendi koostamise mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 1 tund (1 tund/ 1 lehekülg). •

29.04.2015- kohtuotsusega tutvumine- 0,3 tundi;

Hageja nimetatud toimingu osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtu hinnangul on 29.04.2015 kohtuotsusega tutvumise põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 0,3 tundi. • •

03.06.2015- hageja poolt Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuse analüüsimine- 0,8 tundi; 02.09.2015 Riigikohtu lahendiga tutvumine, kliendi informeerimine ning edasise tegevuskava sätestamine 0,8 tundi.

Kostja on seisukohal, et kassatsioonimenetluse raames tekkinud menetluskulud tuleb välja nõuda XXXOÜ-lt. Hageja on märkinud, et eelpool nimetatud tööd ei ole käsitletavad hüvitatavate menetluskuludena. Seda kahel põhjusel. Esmalt seetõttu, et tegemist on kassatsiooniastme menetluskuludega ja kassatsioonastmes kantud menetluskulude hüvitamise kohustust ei saa hagejal olla. Teiseks ei ole kostja esitanud taotluse lisana arvet, millel need kulud väidetavalt kajastuksid ehk kostja ei ole antud kulusid kandnud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt jättis Riigikohus 31.08.2015 XXXOÜ kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud XXXOÜ kanda. Riigikohtu tsiviilkolleegium lahendis 3-2-1-158-12 märkinud, et kohtud on lugenud ekslikult põhjendatud ja vajalikuks kostja I lepingulise esindaja kulu, mis on seotud hageja kassatsioonkaebusele vastuse koostamisega. Kohtud on jätnud tähelepanuta selle, et TsMS § 677 lg 2 p 2 ja § 678 lg 1 koostoimes tekib vastustajal kohustus kassatsioonkaebusele vastata alles siis, kui Riigikohus teda selleks kohustab. TsMS § 679 lg 2 võimaldab Riigikohtul otsustada kaebuse menetlusse võtmise ka ilma vastustajalt sellele vastust küsimata. Praeguses asjas on Riigikohus jätnud hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ega ole kostjatelt hageja kassatsioonkaebusele vastust küsinud ega vastamiseks tähtaega andnud. Lepingulise esindaja kulusid, mis on tekkinud kassatsioonkaebusele vastamisega, ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus kostjad ei olnud kohustatud kassatsioonkaebusele vastama. Hageja ei ole küll määruskaebuses eeltoodud asjaoludele tuginenud, kuid menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kuigi käesolevas tsiviilasjas ei ole kostja vastust koostanud XXXOÜ kassatsioonkaebusele, leiab kohus, et eelpool toodud Riigikohtu lahendi seisukohti saab analoogia korras kohaldada ka praeguses asjas. Kuna Riigikohus jättis käesolevas tsiviilasjas XXXOÜ kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, ei olnud kostja lepingulise esindaja poolt teostatud õigusabitoimingud (kassatsioonkaebusega ja Riigikohtu lahendiga tutvumine ning kliendiga konsulteerimine) vajalikud ega põhjendatud. Võttes arvesse kostja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust ja käiku on õigusabi kokku 9,98 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub

hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades käesoleva tsiviilasja kestvust ja keerukust, ei pea kohus antud kohtuasja puhul kostja esindaja tunnihinda 140 eurot mõistlikuks ja põhjendatuks. Kostja lepinguline esindaja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märkinud, mis põhjustel tuleb hagejal hüvitada kostjale lepingulise esindaja keskmisest mõnevõrra kõrgem tunnitasu. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Kohus leiab, et kostja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul oli teenuse hind (140 eurot/tund) ülemäära kõrge. TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja lepingulise esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas on lepingulise esindaja tasu arvestatud ilma käibemaksuta. Tuginedes TsMS § 174 lõikele 10 on kostjale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuta. Kostja menetluskuluks on ka tasutud riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel summas 300 eurot. Toimikust nähtuvalt on kostja apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu summas 300 eurot. Kuna riigilõivu tasumine apellatsioonkaebuselt on kostja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista riigilõiv summas 300 eurot. Kokku tuleb XXX mõista XXXOÜ kasuks välja menetluskulud summas 1 497,60 eurot (9,98 tundi x 120 eurot + 300 eurot), mis ei sisalda käibemaksu. XXXOÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 1 196,40 eurot (2 694 –1 497,60). TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.