LM hagi Donuel Trading OÜ (likvideerimisel) vastu nõude tunnustamiseks Gedamo Capital AS (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. detsembri 2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Donuel Trading OÜ (likvideerimisel) apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: lepinguline
LM esindaja
(sünniaeg
XX.XX.XXXX),
vandeadvokaat Raul Talts
Kostja: Donuel Trading OÜ (likvideerimisel, registrikood 12212411), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viljar Kähari Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 19.detsembri 2014 otsus ja teha uus otsus.
2.Jätta rahuldamata LM hagi Donuel Trading OÜ (likvideerimisel) vastu nõude 8971,52 euro tunnustamiseks Gedamo Capital AS (pankrotis) pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena.
Jätta kõik maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja LM kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.LM esitas 28.05.2015 Harju Maakohtule hagi Donuel Trading OÜ vastu 8971,52 euro suuruse nõude tunnustamiseks Gedamo Capital AS (pankrotis) pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 20.12.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-54805 välja Gedamo Capital AS (edaspidi võlgnik) pankrot. Pankrotihalduriks nimetas kohus Ly Müürsoo. Hageja esitas pankrotimenetluses nõude suurusega 8971,52 euro. Kostja vaidles nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõudele vastu.
3.Hageja on omandanud AS Advokaadibüroo Varul nõude võlgniku vastu suurusega 10 145,83 eurot, mis tuleneb AS Advokaadibüroo Varul 04.03.2013 arvest nr 130235 ning 16.04.2013 arvetest nr 130524 ja 130525, mis väljastati võlgnikule osutatud õigusteenuste eest. Hagejale on sellest senini tasumata 7065,12 eurot. Samuti on hageja tasunud võlgniku eest viimasele väljastatud Advokaadibüroo Lentsius & Talts 10.10.2013 arve nr 201310012 suurusega 1906,40 eurot.
4.29.09.2014 menetlusdokumendis märkis hageja, et õigusabilepingute sõlmimisel ei rikutud käsutuskeeldu. Vara käsutamiseks oleks antud juhul võlgniku poolt advokaadibüroole tasu maksmine võlgniku vara arvel. Seda ei ole tehtud. Hagi põhineb asjaolul, et kuna võlgnik advokaadibüroodele tasu ei maksnud, siis tasus hageja advokaadibüroodele ise oma vahendite arvel ning tal tekkis tasutud summade ulatuses nõue võlgniku vastu.
5.Võimalik on kohaldada ka alusetu rikastumise sätteid, sest võlgnik on rikastunud hageja poolt tasutud õigusabiarvete võrra. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu. 06.02.2013 kohtumäärusega seati võlgniku varale käsutuspiirang. Advokaadibüroo Varul AS ja võlgniku vahel sõlmitud õigusteenuse leping on sõlmitud 15.02.2013, so ajal, mil võlgniku vara oli keelatud ilma ajutise halduri nõusolekuta käsutada. Lepingu sõlmimiseks ja teenuse osutamiseks puudus ajutise halduri nõusolek. Õigusteenuse lepinguga võttis juhatuse liige DM võlgnikule kohustuse tasuda õigusteenuste eest. Seega käsutas DM võlgniku nimel võlgniku vara. Õigusteenuse leping on tühine. Pärast seda, kui Advokaadibüroo Varul AS lõpetas võlgnikuga kliendilepingu, asus võlgnikku esindama Advokaadibüroo Lentsius & Talts. Seega on ka Advokaadibüroo Lentsius & Talts ja võlgniku vahel sõlmitud õigusteenuse leping tühine.
7.Kui võlgniku nõude aluseks ei ole käsutuskeelu rikkumine, on advokaadibüroode nõuded kostja vastu lõppenud nende tasumisega hageja poolt. Hageja ei ole omandanud advokaadibüroodelt võlgniku vastu nõudeid, kuna lõppenud nõudeid ei ole võimalik loovutada. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg-le 4 saab hagejal tekkida tagasinõudeõigus võlgniku vastu juhul, kui see tuleneb seadusest või hageja ja võlgniku vahelisest suhtest. Käesoleval juhul puudub selline kokkulepe võlgniku ja hageja vahel.
8.Hagejal puudub nõudeõigus tulenevalt käsundita asjaajamisest, sest võlgnik ei ole arvete tasumist heaks kiitnud. Pankrotis ühingu huvi ei ole tasuda võlga ühele potentsiaalsele
võlausaldajale, rikkudes võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet. Arvete tasumine ei olnud oluline avalike huvide tõttu.
9.Hagejal ei ole nõudeõigust ka alusetu rikastumise sätete alusel, sest võlgnik ei ole osutatud teenuste tulemusena rikastunud. Vastupidi, tsiviilasjas nr 2-12-54805 jõustus 26.03.2014 Harju Maakohtu 20.12.2013 määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2014 määrus, millega kuulutati välja võlgniku pankrot ja jäeti menetluskulud võlgniku kanda. Lisaks on vastavalt hageja väidetele võlgnikul tekkinud võlgnevus ka hageja ees. Seega ei ole võlgnik saanud arvete aluseks olevatest teenustest mitte mingit kasu ning võlgniku ja advokaadibüroode vahelisest suhtest on võlgnikule tekkinud üksnes kahju. Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus rahuldas hagi. Kohus tuvastas järgmise asjaolud: Harju Maakohtu 20.12.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-54805 kuulutati välja võlgniku Gedamo Capital AS pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Ly Müürsoo; 15.02.2013 sõlmisid võlgnik ja Advokaadibüroo Varul AS kliendilepingu nr TL-3002; Võlgnikule väljastati Advokaadibüroo Varul AS poolt arved nr 130235 summas 4149,60 eurot, nr 130524 summas 856,80 eurot ja nr 130525 summas 4977,60 eurot; 26.09.2013 loovutas Advokaadibüroo Varul AS oma nõude kogusummas 10 145,83 eurot hagejale; Võlgnikule väljastati Advokaadibüroo Lentsius & Talts Law Office poolt arve nr 201310012 summas 1906,40 eurot; 04.11.2013 tasus hageja Advokaadibüroole Lentsius & Talts Law Office 1906,40 eurot.
11.Harju Maakohtu 06.02.2013 määruses kehtestatud keeld ajutise halduri nõusolekuta võlgniku vara käsutada hakkas kehtima alates selle teatavakstegemisest väljaanded Ametlikud Teadaanded kaudu.
12.TsÜS § 88 lg 1 sõnastuse kohaselt muudab käsutuskeelu rikkumine tühiseks üksnes käsutustehingu, mõjutamata seevastu kohustustehingut, st võlaõiguslikult võib võtta kohustusi ka vara suhtes, mille käsutamise õigust on piiratud (Riigikohtu lahend 3-2-1-48-09, p 12). TsÜS § 6 lg 4 kohaselt ei sõltu käsutustehingu kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest.
13.Kliendilepingute sõlmimisega võttis võlgnik endale kohustused (antud juhul seega kohustuse maksta õigusabiteenuse eest), mille näol on tegemist kohustustehingutega. Käsutustehinguks oleks käesoleval juhul kohustustele vastavate soorituste tegemine, seega advokaadibüroode poolt väljastatud õigusabiarvete tasumine. Kuna tsiviilasjas 2-12-54805 keelati võlgnikul kohtu 06.02.2013 määrusega tema vara käsutamine, ei mõjutanud käsutuskeeld kohustustehingute sõlmimist ja nende kehtivust. Seega oli võlgnik õigustatud sõlmima kliendilepinguid advokaadibüroodega.
14.Võlgniku eest VÕS § 78 lg 1 järgi kohustuse täitnud kolmanda isiku nõuded võlgniku vastu võivad tuleneda võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest lepingust, mille kohaselt kolmas isik võib olla omandanud tagasinõude õiguse võlgniku vastu. Nõue võib olla üle läinud kolmandale isikule ka seaduse alusel. Nõuded võlgniku vastu, kes täitmise tulemusena vabanes kohustusest võlausaldaja ees, võib kolmas isik esitada ka alusetu rikastumise või käsundita asjaajamise sätete alusel. VÕS § 78 lg 4 näeb ette kohustuse täitnud kolmanda isiku tagasinõude võlgniku, mitte võlausaldaja vastu.
15.Käesoleval juhul ei ole hagejal tagasinõudeõigust võlgniku vastu seaduse alusel. Samuti ei olnud lepingut selle kohta, et hageja omandab tagasinõude õiguse võlgniku vastu. Seega
tuleb kindlaks teha, kas hageja tagasinõude õigus võib tuleneda käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest.
16.Selleks, et kindlaks teha, kas tegemist oli õigustatud käsundita asjaajamisega, tuleb lähtuda hageja poolt õigusabi arvete tasumisest, mitte osutatud õigusabi kvaliteedist. Käsundita asjaajamine eeldab, et käsundita asjaajaja on teinud midagi soodustatud isiku heaks. Käesoleval juhul on hageja tasunud õigusabiarved võlgniku eest. Hageja ei ole võlgnikule õigusabi osutanud. Käsundita asjaajamise definitsioonist nähtuvalt peab asjaajaja olema teinud midagi teise isiku (soodustatu) heaks. Teise isiku asja ajamiseks on muu hulgas tema kohustuse täitmine VÕS § 78 alusel. Käesoleval juhul on hageja ajanud võõrast asja, st tasunud võlgniku eest õigusabiarved advokaadibüroodele.
17.Lisaks peab asjaajaja olema olnud tegutsenud võõrast asja ajades teise isiku soodustamise tahtlusega. Tahe soodustada teist isikut sisaldab teadmist sellest, et tegemist on võõra asjaga ja teene osutamise soovi. See eeldus esineb muu hulgas siis, kui asjaajaja ajab osaliselt ka oma asja. Hageja oli teadlik võlgniku õigusabiarvete tasumisel, et tegemist oli võõra asjaga. Samuti võib eeldada, et hagejal oli soov tasuda võlgniku eest õigusabiarveid. Seega tegutses hageja võõrast asja ajades teise isiku soodustamise tahtlusega.
18.Tsiviilasja materjalist ei nähtu, et hageja ja võlgniku vahel oli sõlmitud kokkulepe õigusabiarvete tasumise kohta advokaadibüroodele, samuti ei nähtu, et võlgnik oleks mingilgi viisil kohustanud hagejat neid arveid tasuma. Hageja poolt õigusabiarvete tasumiseks puudus alus. Samuti ei nähtu toimiku materjalist, et võlgnik oleks VÕS § 1018 lg 1 p 1 alusel hageja poolt tema õigusabiarvete tasumise heaks kiitnud või avaldanud hagejale soovi, et hageja tasuks võlgniku eest tema õigusabiarved.
19.Võlgnikule nimetati ajutine haldur 06.02.2013 määrusega. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt kuulutas kohus võlgniku pankroti välja 20.12.2013. Määrus jõustus 26.03.2014. Kuna õigusabiarved tasuti võlgniku eest advokaadibüroodele pärast ajutise halduri nimetamist, aga enne võlgniku pankroti väljakuulutamist, kahjustati sellega teiste potentsiaalsete võlausaldajate huve tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lõikest 2. Seega ei olnud võlgniku eeldatavates huvides õigusabiarvete tasumine advokaadibüroodele kui potentsiaalsetele võlausaldajatele, kuna sellega kahjustati teiste potentsiaalsete võlausaldajate huve. Võlgniku eest õigusabiarvete tasumine ei olnud oluline ka avalikes huvides, mis õigustaks arvete tasumist VÕS § 1018 lg 1 p 3 alusel. Seega ei olnud tegemist õigustatud käsundita asjaajamisega.
20.Kuna hageja arvates oli täidetud VÕS § 1018 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus, so asjaajamine vastas võlgniku huvile ja tahtele, tegutses hageja heauskse käsundita asjaajana. Kulutuste hüvitamise nõude rahuldamiseks VÕS § 1024 lg-s 4 märgitud asjaoludel määratakse hüvitis (hüvitatavate kulutuste ulatus) VÕS § 1042 sätestatud tingimusi arvestades (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-107-07, punkt 18). Käesoleval juhul puuduvad VÕS § 1042 lg-s 2 sätestatud nõuet välistavad eeldused.
21.Hageja täitis võlgniku maksekohustuse, millega seoses vabanes võlgnik VÕS § 78 lg 1 järgi oma kohustusest advokaadibüroode ees. Kuna hageja täitis kolmanda isikuna võlgniku kohustuse VÕS § 78 lg 1 järgi, siis ajas ta sellega võlgniku asja (VÕS § 1018 lg 1). Tegemist ei olnud õigustatud käsundita asjaajamisega, kuna õigusabiarvete tasumisega kahjustati teiste potentsiaalsete võlausaldajate huve (täidetud ei olnud VÕS § 1018 lg 1 punktis 2 sätestatud eeldus). VÕS § 1024 lg 4 ja VÕS § 1042 lg 1 järgi tuleb hagejale kui asjaajajale hüvitada asjaajamiseks tehtud kulutused.
22.Seega juhul, kui hageja maksis võlgniku eest 8971,52 eurot võlausaldajatele (advokaadibüroodele) VÕS § 78 lg 1 järgi, kuid õigusabiarvete tasumine ei vastanud
võlgniku eeldatavatele huvidele, võlgneb võlgnik hagejale 8971,52 eurot VÕS § 1024 lg 4 ja VÕS § 1042 lg 1 järgi. Hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses kuulub tunnustamisele pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena summas 8971,52 eurot. Apellatsioonkaebus
23.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule.
24.Kohus leidis ebaõigesti, et hagejal on võlgniku vastu nõue alusetu rikastumise alusel, sest hageja ajas heauskselt, kuid õigustamatult käsundita võlgniku asja. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust, sest tõenditest lähtuvalt on VÕS § 1042 lg 2 nimetatud eeldused täitmata.
25.Hageja pidi aru saama, et tal puudub asjaajamisele asumise õiguslik alus. Lisaks õigustamatule asjaajamisele on hageja olnud ka pahauskne. Hageja on DM isa. DM on olnud valdava osa võlgniku tegutsemisajast võlgniku juhatuse liige. Kuivõrd hageja ja võlgniku ainuke juhatuse liige on lähisugulased, arvete tasumise hetkeks oli maakohus teinud määruse, millega määrati võlgnikule ajutine pankrotihaldur ja käesolevaks ajaks on välja kuulutatud võlgniku pankrot, siis tulenevalt PankrS § 110 lõikest 3 ja § 113 lõikest 2 tuleb eeldada, et hageja teadis võlgniku maksejõuetusest. Seega tuleb eeldada ka seda, et ta teadis, et arvete tasumisega koheldakse võlgniku potentsiaalseid võlausaldajaid ebavõrdselt ning seega ei vasta asjaajamine võlgniku huvile ja tahtele. Eeltoodust tulenevalt tuleb eeldada, et hageja teadis, et ta asjaajamine ei vastanud VÕS § 1018 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Hagejal oli kohustus tõendada vastupidist. Hageja ei ole esitanud ühtegi sellekohast tõendit, mistõttu tuleb lugeda tõendatuks, et hageja teadis või pidi teadma, et ta ajab võlgniku asja pahauskselt.
26.Täiendavalt nähtub VÕS § 1020 lõikest 1, et käsundita asjaajaja peab enne asjaajamisele asumist teavitama soodustatud isikut. Hageja ei ole esile toonud ühtegi alust, miks ta ei saanud võlgnikku eelnevalt arvete tasumise kavatsusest teavitada. Võlgniku teavitamisel oleks saanud hageja teada, et asjaajamisele asumiseks puudub õiguslik alus. Hoolikalt käitudes oleks hageja pidanud teadma, et asjaajamine ei vasta VÕS § 1018 lg-s 1 sätestatud tingimustele.
27.Tõenditest ei nähtu, et võlgnik oleks arvete tasumise tulemusena rikastunud, mis oli hagi rahuldamise eelduseks. Kohus on üksnes konstateerinud, et käsundita asjaajamise hindamisel tuleb lähtuda õigusabi arvete tasumisest, mitte osutatud õigusabi kvaliteedist. Selline seisukoht ei ole kooskõlas VÕS § 1042 lg-ga 1. Kuivõrd arvete tasumise tulemusena võlgniku majanduslik seis ei paranenud, vaid tema kohustused suurenesid ja võlgnik on pankrotis, siis ei ole võlgnik arvete tasumise tulemusena rikastunud ja hagi rahuldamine oli põhjendamatu.
28.Tõenditest ei nähtu, et hageja oleks võlgnikku õigeaegselt teavitanud kulutuste tegemise kavatsusest. VÕS § 1042 lg 2 p-st 2 tulenevalt ei ole hagejal võlgniku vastu nõudeõigust, kui ta ei teavitanud võlgnikku enne kulutuste tegemist kulutuste tegemise kavatsusest ja mitteteavitamine tulenes hagejast endast. Hageja ei teavitanud võlgnikku asjaajamisele asumisest ja selline mitteteavitamine ei ole millegagi põhjendatud. Seega ei saanud kohus hagi rahuldada lähtudes VÕS § 1042 lg 2 p-s 2.
Vastus apellatsioonkaebusele
29.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja jaotab teisiti menetluskulud.
31.Maakohus tuvastas õigesti järgmised asjaolud: - Harju Maakohtu 06.02.2013 määrusega keelati võlgnikul vara käsutamine ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta; - Harju Maakohtu 20.12.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-54805 kuulutati välja võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Ly Müürsoo; - 15.02.2013 sõlmisid võlgnik ja Advokaadibüroo Varul AS kliendilepingu nr TL-3002; - võlgnikule väljastati Advokaadibüroo Varul AS poolt arved nr 130235 summas 4149,60 eurot, nr 130524 summas 856,80 eurot ja nr 130525 summas 4977,60 eurot; - 26.09.2013 loovutas Advokaadibüroo Varul AS oma nõude kogusummas 10 145,83 eurot hagejale; - võlgnikule väljastati Advokaadibüroo Lentsius & Talts Law Office poolt arve nr 201310012 summas 1906,40 eurot; - 04.11.2013 tasus hageja Advokaadibüroole Lentsius & Talts Law Office 1906,40 eurot.
32.Hageja leiab, et tal on võlgniku vastu nõue, kuna ta täitis kolmanda isikuna võlgniku kohustuse tasuda advokaadibüroodele õigusabi osutamise eest. Maakohus leidis õigesti, et advokaadibüroodega sõlmitud kliendilepingud kui kohustustehingud ei ole TsÜS § 88 lg 1 järgi tühised, kuna nende sõlmimisele käsutuskeeld ei laiene. Käsutustehinguks on kohustustele vastavate soorituste tegemine, st antud juhul advokaadibüroode poolt väljastatud arvete tasumine.
33.Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ja kolmas isik ei sõlminud lepingut selle kohta, et hageja omandab tagasinõude õiguse võlgniku vastu, samuti ei ole hagejale nõue üle läinud seaduse alusel. Seega tuli kohtul kindlaks teha, kas hagejal on võlgniku vastu tagasinõue tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest (VÕS § 78 lg 4).
34.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et antud juhul ei olnud tegemist õigustatud käsundita asjaajamisega VÕS § 1018 lg 1 tähenduses, sest võlgnik (ajutise halduri või pankrotihalduri kaudu) ei ole asjaajamist heaks kiitnud, arvete tasumine ei vastanud võlgniku huvile ja tahtele ning see ei olnud avalikes huvides oluline. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
35.Maakohus leidis ka õigesti, et antud juhul oli tegemist mittenõuetekohase ehk õigustamatu käsundita asjaajamisega. Kui võõra asja suhtes kulutuste tegemine kujutab endast õigustamata käsundita asjaajamist VÕS § 1024 tähenduses, saab teise isiku kohustuse täitmisest tuleneva nõude VÕS § 1042 järgi esitada ainult § 1024 lg-s 4 nimetatud juhul. Ebaõige on aga maakohtu seisukoht, et hagi tuleb VÕS § 1024 lg 4 ja § 1042 lg 1 järgi rahuldada, sest hageja tegutses arveid makstes heauskse käsundita asjaajana, kelle arvates vastas asjaajamine võlgniku huvile ja tahtele. Maakohus ei põhjendanud, milliste asjaolude ja tõendite alusel ta sellise järelduseni jõudis. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline seisukoht kooskõlas asja materjaliga.
36.Hageja on võlgniku nõukogu liige ja ühtlasi võlgniku juhatuse liikme DM isa. Seega pidi ta olema võlgniku eest raha tasumise ajal teadlik nii võlgniku maksejõuetusest, võlgniku vastu esitatud pankrotiavaldusest, ajutise halduri määramisest kui ka 06.02.2013
kohtumäärusega kohaldatud käsutuskeelust. Eeltoodud asjaolusid kinnitab hageja vastuses apellatsioonkaebusele, kus ta märgib, et ta tasus õigusabiarved just seetõttu, et võlgnik ei saanud seda kohtu poolt määratud vara käsutamise keelu tõttu teha ja ta tasus need oma poja teadmisel, kellelt sai ka vajalikud andmed arvete tasumiseks (arvete numbrid, summad, konto numbrid jne).
37.Hageja ei saanud arvata, et tema poolt võlgnikule täiendavate rahaliste kohustuste tekitamine vastab võlgniku huvile ja tahtele. Hageja ei täitnud ka VÕS § 1020 lg-s 1 sätestatud teavitamise kohustust, st ei teatanud võlgnikule enne arvete tasumist oma kavatsusest ega selgitanud välja võlgniku otsust asjaajamise kohta. Heauskseks ei saa pidada asjaajajat, kes jättis välja selgitamata soodustatu tahte olukorras, kus see oli võimalik. Ringkonnakohus leiab, et hageja teadis või pidi teadma, et asjaajamine ei vasta VÕS § 1018 lg-s 1 sätestatud tingimustele ja ta ajas võlgniku asja pahauskselt. Pahausksel asjaajajal ei ole VÕS § 1024 lg 4 järgi alusetust rikastumisest tulenevat nõuet soodustatu vastu, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
38.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad kõik maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.