nende Hageja Express Credit AS (registrikood 12338141, asukoht Rävala pst 8, 10143 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Anne XXX (Condor Inkasso OÜ, e-post: [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, registreeritud elukoht XXX, tegelik elukoht kohtule teadmata)
Asja läbivaatamise kord
lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista XXX Express Credit AS kasuks välja põhinõue 386 eurot 54 senti, intress 16 senti ja seisuga 12. jaanuar 2016 sissenõutavaks muutunud viivis 7 eurot 82 senti.
3.Jätta hagi rahuldamata põhinõude 121 euro 78 sendi, intressi 185 euro 26 sendi, viivise 270 euro 8 sendi ja meeldetuletuskirjade tasu 45 euro nõuete osas.
4.Menetluskulud jätta 61% ulatuses hageja ja 39% ulatuses kostja kanda.
5.Mõista XXX Express Credit AS kasuks välja menetluskulu kokku 140 eurot 79 senti. XXX hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (140 eurot 79 senti) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Toimetada otsus kätte pooltele. Kostjale toimetada kohtuotsus kätte avalikult. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord
2-15-119389 Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
1.Express Credit AS esitas 14. septembril 2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1183 euro 6 sendi saamiseks. Kohus tegi 21. septembril 2015 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu
4.jaanuari 2016. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti avaldaja nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Express Credit AS esitas 12. jaanuaril 2016 hagi XXX vastu põhinõude 508 euro 32 sendi, intressi 185 euro 42 sendi, viivise 277 euro 90 sendi ning võla sissenõudekulude 45 euro nõuetes. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 9. veebruari 2016. a kohtumäärusega menetlusse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15. jaanuaril 2015 laenulepingu nr 20150114058, mille alusel väljastati kostjale laen 600 eurot. Laen tuli tagastada hiljemalt 12. oktoobril 2015 koos intressiga 356 eurot 39 senti. Kostja tegi 16. veebruaril 2015 tagasimaksed kokku 106 eurot 46 senti ning 18. märtsil 2015 tagasimakse 107 eurot. Alates 15. aprillist 2015 on kostja jätnud kõik tagasimaksed tasumata. Hageja ütles laenulepingu 22. juulil 2015 üles. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus oli kokku 738 eurot 74 senti, sh põhivõlg 508 eurot 32 senti, intress 185 eurot 42 senti, võla sissenõudekulud 45 eurot ja 12. jaanuari 2016 seisuga viivis 309 eurot 57 senti. Hageja vähendab viivisenõuet 31 euro 67 sendi võrra ning palub kostjalt välja mõista viivis 277 eurot 90 senti. Kostja vastuväited
2.Kostja hagile ei vastanud.
Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
2-15-119389
3.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 444 lg 1 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.
4.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
5.Hageja nõue tagastamata laenu väljamõistmiseks võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Intressi nõudmiseks annab aluse VÕS § 94 lg 1 ja viivise nõudmiseks VÕS § 113 lg 1.
6.Pooled ei vaidle selle üle, et 14. jaanuari 2015. a kostja laenutaotluse alusel sõlmiti
15.jaanuaril 2015 laenuleping 600 euro saamiseks (tl 19–21). Laenusumma 600 eurot kanti kostja arvelduskontole 15. jaanuaril 2015. Laen tuli tagastada 9 kuu jooksul, s.o hiljemalt
12.oktoobriks 2015 (270 päeva). Laenulepingu kohaselt oli aastane intressimäär 126%, viivisemäär 0,35% päevas ning krediidi kulukuse määr 231,36%. Laenulepingu üldtingimuste punkti 9.7 kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenu tagastamisega viivitamisel võlgnevuse menetlemise eest iga meeldetuletuse kohta tasu 10 eurot, lepingu ülesütlemise teate eest 15 eurot ja maksehäire teate sisestamise eest 25 eurot. Kostja on teinud kolm laenu tagasimakset,
16.veebruaril 2015 kokku 106 eurot 46 senti ning 18. märtsil 2015 summas 107 eurot.
7.Kohus märgib, et kohtupraktikast lähtuvalt peab kohus (tüüptingimuste kehtivuse hindamise kõrval) omal algatusel arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu
25.veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 8. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14). Kohus peab praegusel juhul vajalikuks kontrollida esmalt sõlmitud laenulepingu (kui tarbijakrediidilepingu) kehtivust tervikuna ning hinnata seejärel vajadusel tüüptingimuste (kui lepingu ühe osa) tühisust.
8.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama paragrahvi teise lõike järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) selline tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg-st 3 tulenevalt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist
2-15-119389 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
1.juulini 2015 kehtinud TsÜS § 86 lg-st 4 tulenes, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses.
9.Kohtupraktikast lähtuvalt on TsÜS § 86 lg 1 võimalik kohaldada ka juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võiks olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22).
10.Poolte sõlmitud lepingust nähtuvalt oli laenulepingu (600 eurot, 9 kuud, intress 126% aastas) krediidi kulukuse määr 231,36% aastas. Eesti Panga veebilehel avaldatu kohaselt oli keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2015. aasta jaanuaris 25,02% (kättesaadav arvutivõrgus: http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/981/treeMenu/FINANTSSEKTOR/891/1010). Laenulepingu krediidi kulukuse määr (231,36%) ületas seega enne lepingu sõlmimist viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (25,02%) enam kui 9 korda.
11.Kohtu hinnangul on laenulepingu alusel saadud krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord tasakaalust väljas sedavõrd suures ulatuses, et õigustatud on selle tehingu heade kommetega vastuolus olevaks lugemine ka täiendavalt krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kohtu hinnangul on asjas seega tõendamist leidnud, et laenuleping oli liialt kõrge intressi tõttu heade kommetega vastuolus ja seetõttu TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine.
12.Kui tehing oli heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, oli intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel laenulepingu sõlmimise hetkel kehtinud TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses (vt eelpool viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 23).
13.Kostja on tagastanud laenu 16. veebruaril 2015 kokku 106 eurot 46 senti ning 18. märtsil 2015 summas 107 eurot. Kokku on laenu tagastatud 213 eurot 46 senti. VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud intressi määraks tuleb lugeda ajavahemikus 15. jaanuarist 2015–22. juulini 2015 0,05% aastas. Kostjal kuulus saadud laenult 600 eurot, arvestades kostja tehtud osamakseid ning lugedes need põhinõude makseteks, 270 päeva eest tasumisele intress kokku 16 senti.
14.Tulenevalt VÕS § 415 lg-st 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Arvestades heade kommete vastase
2-15-119389 intressi tasumise kohustuse tõttu tühises tehingus kokkulepitud laenu tagastamise tähtaega on kostja olnud viivituses laenulepingust tuleneva võlgnevusega (600-213,46) 386 eurot 54 senti
12.oktoobrist 2015 kuni 12. jaanuarini 2016 kokku 92 päeva. VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivisemäära põhjal on laenusummalt, mille tasumisega kostja viivituses oli, arvestatav seadusjärgne viivis ajavahemikus 12. oktoobrist 2015 kuni 12. jaanuarini 2016 kokku 7 eurot 82 senti.
15.Hageja on nõudnud ka kostjale saadetud teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt laenulepingu üldtingimustes sätestatule. Kostjale on saadetud kaks meeldetuletuskirja, hoiatus ja ülesütlemise teatis. VÕS § 158 lg-tes 1 ja 3 sätestatut arvestades on ka meeldetuletuskirjade, hoiatuse ja ülesütlemisteatise tasu nõude korral sisuliselt tegemist leppetrahvinõuetega (eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summa). Kuivõrd laenuleping on kohtu ülalesitatud järelduste kohaselt tervikuna tühine, ei ole kehtivad ka selles sisalduvad leppetrahvikokkulepped. Nendele hageja järelikult tugineda ei saa. Teadete väidetava saatmisega seotud tegelike kulude suurust ei ole hageja tõendanud.
16.Kohus leiab, et tulenevalt VÕS § 415 lg-s 2 toodud järjekorrale tuleb hageja poolt tehtud tagasimaksed lugeda põhivõlgnevuse katteks. Eelnevast tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele põhinõude 386 euro 54 sendi, intressi 16 sendi ja seisuga 12. jaanuar 2016 sissenõutavaks muutunud viivise 7 euro 82 sendi osas. Põhinõude 121 euro 78 sendi, intressi 185 euro 26 sendi, viivise 270 euro 8 sendi ja meeldetuletuskirjade tasu 45 euro nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
18.Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 39% ulatuses kostja ja 61% ulatuses hageja kanda. Hageja põhjendatud menetluskulud on riigilõiv 200 eurot, õigusabikulu 125 eurot (hageja saab õigusabikulult 150 eurot arvestada maha käibemaksu 25 eurot) ja kohtutäituri tasu 36 eurot, kokku 361 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 140 eurot 79 senti.
19.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
20.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.