S. K. hagi V. K. vastu ühisvara jagamise nõudes ning V. K. vastuhagi S. K. vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagihind 3 500 eurot / Vastuhagi hind 3 500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
10.01.2022 ja 04.05.2022
Menetlusosalised ja nende Hageja/vastuhagis S. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht esindajad kostja: xxx, e-post xxx)
Kostja/vastuhagis hageja:
V. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-post xxx)
2.Lugeda S. K. ja V. K. ühisvaraks alljärgnev vara: a) Korteriomand asukohaga XXX, xxx, Ida-Virumaa, registriosa nr. xxxxxxxx, turuväärtusega 16 000 eurot; b) Korteriomand asukohaga YYY, xxx, Ida-Virumaa, registriosa nr. xxxxxxxx, turuväärtusega 9 500 eurot; c) 1⁄2 mõttelist osa kinnistust asukohaga WWW, xxx, Ida-Virumaa, registriosa nr. xxxxxxxx, turuväärtusega 1 200 eurot; d) Sõiduauto Volkswagen Passat, reg.märgiga XXXXXX, 2011.a. väljalase, turuväärtusega 5 000 eurot. Vara väärtus moodustab kogusummas 31 700 (kolmkümmend üks tuhat seitsesada) eurot (millest kummagi osa moodustab 15 850 eurot).
3.Jätta rahuldamata S. K. taotlus lugeda poolte ühiskohustuseks 30.05.2017.a Võlakirjast ja/või sõiduauto Volkswagen Passat ostuga seotud laenukohustusest tulenev rahaline kohustus summas 9 000 (üheksa tuhat) eurot.
4.Lõpetada S. K. ja V. K. varaühisus ja jagada poolte ühisvara alljärgnevalt: Jätta V. K. ainuomandisse korteriomand asukohaga XXX, xxx, Ida-Virumaa, registriosa nr. xxxxxxxx, turuväärtusega 16 000 eurot. Kokku jääb V. K. ainuomandisse vara väärtusega 16 000 (kuusteist tuhat) eurot. 4.1
4.2
Jätta S. K. ainuomandisse korteriomand asukohaga YYY, xxx, Ida-Virumaa, registriosa nr. xxxxxxxx, turuväärtusega 9 500 eurot. 4.3 Jätta S. K. ainuomandisse 1⁄2 mõttelist osa kinnistust asukohaga WWW, xxx, IdaVirumaa, registriosa nr. xxxxxxxx, turuväärtusega 1 200 eurot. 4.4 Jätta S. K. ainuomandisse sõiduauto Volkswagen Passat, reg.märgiga XXXXXX, 2011.a. väljalase, turuväärtusega 5 000 eurot. Kokku jääb S. K. ainuomandisse vara väärtusega 15 700 (viisteist tuhat seitsesada) eurot ja 00 senti.
5.Jätta rahuldamata S. K. taotlus seada korteriomandile asukohaga YYY, xxx, IdaVirumaa (registriosa nr. xxxxxxxx), isiklik kasutusõigus kolmanda isiku T. K. kasuks kuni viimase surmani koos võõrandamise keelumärke seadmisega.
6.V. K. kohustub hüvitama S. K.le 8 000 (kaheksa tuhat) eurot.
7.S. K. kohustub hüvitama V. K.le 7 850 (seitse tuhat kaheksasada viiskümmend) eurot.
8.Tasaarveldada kohtuotsustes resolutsiooni punktides 6 ning 7 nimetatud vastastikused rahalised nõuded ning välja mõisa V. K.lt S. K. kasuks rahaline hüvitis enamsaadud ühisvara eest summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot (8000-7850 eurot).
S. K. kohustub andma nõusoleku korteriomandi, asukohaga XXX, xxx, Ida-Virumaa (kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxxx) II jaos omaniku kande muutmiseks, so kustutada kanne S. K. kohta ja korteriomandi ainuomanikuna kanda registrisse V. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) ning asendada kostja tahteavaldus käesoleva kohtuotsusega.
10.Jätta menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 163 lg 1, § 164 lg 1.
11.Saata kohtuotsuse ärakiri pooltele teadmiseks.
EDASIKAEBE KORD
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks
2-21-7337 või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD
Hagiavaldus ja hageja nõue
1.S. K. esitas 08.05.2021 kohtule hagi V. K. vastu ühisvara jagamise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt, hageja ja kostja abielu sõlmiti 11. aprillil 1987 aastal, mille kohta on tehtud abielukanne number 227. Abielulised suhted on lõppenud augustis 2020. Abielu lahutamine toimub teises menetluses. Poolte ühisomandisse kuulub alljärgnev vara ja kohustused: 1) Korteriomand asukohaga XXX, xxx, Ida-Virumaa, maksumusega 11 500 eurot; 2) Korteriomand asukohaga YYY, xxx, Ida-Virumaa, maksumusega 5 100 eurot (korteri endine omanik T. K. erastas selle hagejale); 3) Garaažiboks, maksumusega 1 000 eurot; 4) Sõiduauto Volkswagen, reg.märgiga XXXXXX, maksumusega 5 000 eurot; 5) Hageja kuldehted, summas 3186 eurot; 6) 29.05.2017.a võlakirjast tulenev võlgnevus T. K. ees, summas 9 000 eurot. Jagamisele kuuluva ühisvara väärtus kokku: 22 600 eurot (11500+5100+1000+5000). Nimetatud summa ei sisalda kuldehteid maksumusega 3 186 eurot. Kohustuste summa moodustab 9 000 eurot. Vastavalt hagis toodud ühisvara loetelule on ühisvara maksumuseks 22 600 eurot, kohustuste suuruseks 9 000 eurot, seega moodustab vara 13 600 eurot (22 600-9 000). Nimetatud summast 1⁄2 moodustab 6 800 eurot. Seega kuulub hageja poolt kostjale väljamaksmisele 6 800 eurot. Hageja kohustub nimetatud summa tasuma kuni 31.08.2021, milleks võtab pangalaenu. Hageja palub lõpetada ühisomand, määrata hagis nimetatud vara hageja omandisse (va kuldehted summas 3 186 eurot), kusjuures hageja maksab kostjale välja tema osa rahas summas 6 800 eurot. Koos hagiga esitas hageja kohtule riigi menetlusabi taotluse, palvega vabastada teda riigilõivu tasumisest. Menetluskulud palus välja mõista pooltelt. (kd 1, tl. 3-44)
2.25.05.2021.a nõudekirjaga kohustas kohus hagejat esitama kohtule selgituse rahaliste vahendite, summas 18 500 eurot, kasutamise kohta, kuna AS Swedbank konto väljavõttest nähtub, et hageja poolt on 18.01.2021 teostatud rahalisi tehinguid/toiminguid kogusummas 18 500 eurot. (kd. 1, tl. 87). Hageja selgitust ei esitanud. 09.06.2021.a määrusega jättis kohus hageja menetlusabi taotluse rahuldamata ja kohustas tasuma riigilõivu summas 300 eurot. (kd. 1, tl. 9193)
3.18.06.2021 esitas hageja vastuse, milles märgib, et asja on võimalik lahendada kompromissiga, samuti palub teha tagaseljaotsus, kui kostja hagile ei vasta. (kd. 1, tl. 106)
4.Hageja esitas 14.07.2021 vastuse kostja 02.07.2021.a vastusele, samuti kompromissettepaneku, mille palub kohtul kinnitada. Kostja arvamusega/seisukohaga hageja ei nõustunud. Hageja poolt pakutud kompromiss on oma sisult analoogne hagis esitatud nõudega, st kogu vara kogusummas 22 600 eurot (va kuldehted summas 3 186 eurot), jääb hageja valdusesse; antud summas arvestatakse maha kohustus kolmanda isiku ees summas 9 000 eurot ning hageja hüvitab
2-21-7337 kostjale 1⁄2 järelejäänud varast summas 6 800 eurot. Hageja kohustub nimetatud summa tasuma kuni 31.08.2021, milleks võtab pangalaenu. (kd. 1, tl. 123-125) Kostja seisukoht
5.Kostja esindaja esitas 02.07.2021 vastuse, milles märkis, et poolte ühisvaraks on alljärgnev vara: 1) korteriomand asukohaga xxx, XXX; 2) korteriomand asukohaga YYY, xxx; 3) kinnistu asukohaga WWW, xxx; 4) sõiduauto Volkswagen Passat, reg.nr. XXXXXX. Kostja lisas, et poolte abielu on lahutatud Viru Maakohtu 31.05.2021.a kohtuotsusega nr. xxx. Kostja ei nõustu hageja poolt pakutud ühisvara jagamise viisiga, mille järgi saaks hageja endale kogu kinnisvara ja auto ning kostja saab hageja kuldehted ja hüvitise. Samuti ei tunnista laenu tasumise kohustust T. K.le, mingit väidetavat võlakirja ei ole abielu ajal sõlmitud. Kostja on seisukohal, et ühisvara tuleb jagada alljärgnevalt: • Hagejale jääb korteriomand asukohaga YYY, xxx; kinnistu asukohaga WWW, xxx ja sõiduauto Volkswagen Passat, reg nr. XXXXXX. • Kostja saab endale korteriomandi asukohaga xxx, XXX. Sellisel juhul kumbki pool saab ühisvara poole ühisvarast ning kumbki ei pea teisele hüvitist maksma. Kostja on sunnitud elama tuttava juures, seega on põhjendatud ühisvara jagamine selliselt, et kostja saab endale korteri asukohaga xxx XXX, hagejale jääb ülejäänud vara, s.o. korter YYY, garaažiboks ning sõiduauto. Sellisel juhul on mõlemal poolel oma korter ja elamispind. Kostja tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Kostja palub jagada ühisvara nii, et hagejale jääb korteriomand asukohaga YYY, xxx; kinnistu asukohaga WWW, xxx ja sõiduauto Volkswagen Passat, reg.nr. XXXXXX; kostjale jääb korteriomand asukohaga xxx, XXX. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega, kuid ei välista suulise menetluse vajalikkust. Kostja soovib esitada vastuhagi, kuid ei pea seda antud etapil otstarbekaks. Menetluskulud palus kostja jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. (kd 1, tl. 111-120). Vastuhagi ja vastuhageja nõue
6.V. K. esindaja esitas 10.08.2021 kohtule vastuhagi. Hageja (põhihagis kostja) on seisukohal, et hagejale ja kostjale kuuluvad alljärgnevad varad ja kohustused, mis kuuluvad jagamisele: • Korteriomand asukohaga xxx, XXX, väärtusega 11 500 eurot; • Korteriomand asukohaga YYY, xxx, väärtusega 5100 eurot; • 1⁄2 kinnistust asukohaga WWW, xxx, 1⁄2 mõttelise osa väärtus 1000 eurot; • Sõiduauto Volkswagen Passat, reg nr. XXXXXX, väärtusega 7000 eurot (vastavalt www.auto24.ee väljavõtetele.) Ühisvara tuleb jagada alljärgnevalt: V. K. omandisse jääb korteriomand asukohaga xxx, XXX, väärtusega 11 500 eurot; S. K. omandisse jääb korteriomand YYY, xxx, väärtusega 5100 eurot; 1⁄2 kinnistust asukohaga WWW, xxx, 1⁄2 mõttelise osa väärtus 1000 eurot ja sõiduauto Volkswagen Passat, reg nr. XXXXXX, väärtusega 7000 eurot. Vara jagamine vastuhagis soovitu kohaselt on mõistlik ja põhjendatud – kumbki pool saab endale korteriomandi, sellega oleks tagatud mõlemale elukoht (kostjale jäävas korteriomandis elab kostja ema, seega on korteriomandi xxx YYY jätmine kostjale põhjendatud). Mõlemad korteriomandid on soetatud abielu ajal, nad on 2-toalised ja sisuliselt samaväärsed. Samuti on hageja nõus, et kostja saaks endale lisaks ka sõiduauto ja 1⁄2 kinnistust xxx WWW, mis on tegelikult garaaž. Hageja ei pea hetkel vajalikuks tellida korteriomanditele hindamisi, nõustub hetkel kostja poolt pakutud hindadega, kuid vajadusel esitab eksperthinnangud täiendavalt. Kostja poolt pakutu, et kogu vara jääb kostjale ja hageja saab vaid hüvitise ja kostja kuldehted väärtuses 3186 eurot, ei ole hageja huvides – esiteks ei soovi ta endale kostja kuldehteid, teiseks ei ole kindel, kas kostjal on võimalik temale hüvitist maksta, kuna kostja on menetluses taotlenud riigi õigusabi. Kuna hageja elab hetkel üüripinnal, on temale eluliselt vajalik saada ühisvarast endale korter. Hageja ei tunnista
2-21-7337 kostja poolt esitatud laenu tasumise kohustust ühiskohustusena, kohtule esitatud võlakirja ei ole hageja varem näinud, on seisukohal, et sellist võlakirja abielu ajal ei sõlmitud, vaid on tehtud hilisemalt kohtule esitamiseks. Kokku saab hageja vara väärtusega 11 500 eurot (korteriomand xxx XXX) ja kostja 13 100 eurot (korteriomand xxx YYY, kinnistu xxx WWW, sõiduauto Volkswagen Passat). Pooltel on ühisvara kokku väärtusega 24 600 eurot. Seega peaks kumbki pool saama vara 24 600/2=12 300 eurot. Hageja saab vara väärusega 11 500 eurot, seega on kostja kohustatud hüvitama enamsaadu arvelt hagejale 800 eurot. V. K. palub vastuhagi rahuldada ja jagada ühisvara alljärgnevalt: jätta V. K.le: korteriomand asukohaga xxx, XXX, väärtusega 11 500 eurot; jätta S. K.le: korteriomand asukohaga xxx, YYY, väärtusega 5 100 eurot; 1⁄2 kinnistust asukohaga xxx WWW, 1⁄2 mõttelise osa väärtus 1 000 eurot; sõiduauto Volkswagen Passat, reg. märk XXXXXX, väärtusega 7 000 eurot. Välja mõista S. K.lt 800 eurot V. K. kasuks enamsaadud ühisvara arvelt. Kohustada S. K.t andma nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxxxxxxx teises jaos omandiõiguse kohta senise kande muutmiseks selliselt, et S. K. kustutatakse omanikuna ja kantakse sisse kinnistu omanikuna V. K. Kohtuotsus asendab S. K. tahteavaldusi. V. K. poolt kantud menetluskulud jätta S. K. kanda. (kd. 1, tl. 128-145).
7.V. K. esindaja esitas 30.08.2021 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad kostja (vastuhagis hageja) menetluskulud kokku 1380 eurot, sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 1080 eurot. (kd. 1, tl. 151-153) Kostja vastused vastuhagile
8.S. K. esitas 14.09.2021 vastuse vastuhagile. Kostja (põhihagis hageja) vastuhagiga ei nõustunud, vastuhagis esitatud andmed on valed, vastuhagis märgitud sõiduki hind 7000 eurot on ülepaisutatud. Võlakirja osas ei ole hageja (põhihagis kostja) tõendanud, et ta ei olnud 9 500 eurot saamisest teadlik. Kostja palub jätta vastuhagi rahuldamata. Kostja lisas T. K. ütlused koos tõlkega, samuti väljavõtted www.auto24.ee -st. (k. 1, tl. 156-171)
9.S. K. (kuigi esindajana on märgitud Raivo Edala, on vastus allkirjastatud hageja poolt) esitas 16.09.2021 täpsustatud vastuse hagile. Kostja vastuhagiga ei nõustunud ning kostja vastuväited kattuvad täies ulatuses 14.09.2021 esitatud vastuväidetega. Kostja täpsustas oma seisukohta seoses sõiduki maksumusega, märkides, et auto jääkväärtus erineb nõude esitaja hinnast. Auto kerel on rooste ja vanadusest mullid. 10 aasta jooksul ei ole auto osad muutunud ja need on kulunud, seega on auto turuhind oluliselt odavam 3 000-5 000 eurost. Mis puudutab T. K. poolt väljastatud võlakirja, siis selgitas kostja, et V. K. saatis eakat T. K.t eesmärgiga, et viimane võtaks pangast raha 9 500 eurot auto ostmiseks. T. K. ja S. K. koostasid raha saamise kohta võlatunnistuse (raha võeti laenuna auto ostmiseks), so perekonna vajadusteks. Kuna vastuhageja ei tunnista võlakirja, siis peab ta tõendama, et ta ei saanud raha 3-lt isikult T. K.lt, et ta ei ostnud perele autot laenatud raha eest. Kostja palub jätta vastuhagi täies ulatuses rahuldamata; kostja palub seada isiklik kasutusõigus korteriomandile YYY, xxx tema ema K. T. kasuks kuni viimase surmani ja seada korteriomandile YYY, xxx võõrandamise keelumärge. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus kostja/hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel raha jagada enampakkumisel ning saadud kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Jätta kõik kohtukulud hageja / kostja kanda. (kd. 1, tl. 173-177) 17.09.2022 esitas kostja taotluse menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja pikendamiseks. (kd. 1, tl. 180-185). Ekspertiisiaktid
2-21-7337
10.Kostja (vastuhagis hageja) esindaja esitas 03.01.2022 kohtule korteriomandite hindamisaktid, millest nähtub, et korteriomandi asukohaga XXX, xxx, turuväärtus on 11 500 eurot ning korteriomandi asukohaga YYY, xxx, turuväärtus on 5 100 eurot, 1⁄2 mõttelise osa garaažiboksi, asukohaga WWW, xxx, turuväärtus on 1 000 eurot. Hindamisaktid on koostatud OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa Jõhvi büroo poolt, hindamise tellija S. K. Kostja jääb vastuhagis esitatud nõude juurde, mille järgi on poolte vahel jagada 3 kinnistut ja sõiduauto, muid varasid (kuldehteid) jagamiseks ei ole, võlakohustust ei tunnista. (kd 2, tl. 3-87) Vastuhagi täpsustus
11.Hageja (põhihagis kostja) esindaja E. Landberg esitas 30.03.2022 kohtule vastuhagi täpsustuse. Hageja tellis kinnisvara väärtuste kindlaks tegemiseks eksperthinnangud mille järgi kinnistu WWW, xxx 1⁄2 mõttelise osa väärtus on 1200 eurot; korteriomandi YYY, xxx väärtus on 7 500 eurot ja korteriomandi XXX, xxx väärtus on 13 000 eurot. lisaks kinnisvarale kuulub ühisvarana jagamisele sõiduk Volkswagen Passat, reg nr. XXXXXX, väärtusega 7000 eurot. Vara kuuluks jagamisele nii, et kummalegi jääks üks korter, muu vara aga jääks kostjale (põhihagis hagejale). Vara jagamine vastuhagis soovitu kohaselt on mõistlik ja põhjendatud – kumbki pool saab endale korteriomandi, sellega oleks tagatud mõlemale elukoht (kostjale jäävas korteriomandis elab kostja ema, seega on korteriomandi xxx, YYY jätmine kostjale põhjendatud). Mõlemad korteriomandid on soetatud abielu ajal, nad on 2-toalised ja sisuliselt samaväärsed. Samuti on hageja nõus, et kostja saaks endale lisaks ka sõiduauto ja 1⁄2 kinnistust xxx, WWW (garaaž). Hageja ei tunnista kostja poolt esitatud laenu tasumise kohustust ühiskohustusena, kuna abielu ajal ei olnud kordagi juttu sellest, et ollakse kellegi võlgu või on võetud laenu. Kohtule esitatud võlakirja ei ole hageja varem näinud, on seisukohal, et sellist võlakirja abielu ajal ei sõlmitud, vaid on koostatud hilisemalt kohtule esitamiseks. Hageja esitab tõendina helisalvestise hageja ja kostja vahel 29.10.2021 telefonikõnest, kus kostja korduvalt kinnitab, et sõiduauto oli ema poolt kingitud. Helisalvestise 0:35 minutil nähtub järgmine vestlus. „Автомобиль Volkswagen Passat подарен мне мамой“ (auto Volkswagen Passat on kingitud minule ema poolt). Seega on kostja esialgu väitnud hagejale, et sõiduauto on temale kingitud ema poolt, kuid kohtumenetluse ajal hakanud väitma ning esitanud tõendeid (võlakiri) selle kohta, et sõiduauto osteti emalt saadud laenuga. Hageja on seisukohal, et tegemist on tõendite kunstliku loomisega eesmärgil jagada ühisvarana ka n.ö. väidetav laen, mille abil vähendada hagejale kuuluva vara osa. Eelnimetatud asjaolu kinnitab hageja väiteid, et mingit laenulepingut ega võlakirja ei sõlmitud, seega mingit laenutasumise kohustust, mida kostja soovib ühiskohustusena jagada, poolte abielu ajal ei võetud. Hageja taotleb enda vande all ülekuulamist, kuna soovib vande all anda ütlusi selle kohta, et abielu ajal mingeid laene ei võetud ega võlakirju ei koostatud, asjaolust, et 2017. aastal oleks võetud laenu, sai teada alles kohtumenetluses, samuti saab anda ütlusi, et kostja on temale telefoni teel rääkinud, et tegemist oli hoopis kingitusega. Kokku saab hageja vara väärtusega 13 000 eurot (korteriomand xxx XXX) ja kostja 15 700 eurot (korteriomand xxx YYY, kinnistu xxx WWW, sõiduauto Volkswagen Passat). Pooltel on ühisvara kokku väärtusega 28 700 eurot. Seega peaks kumbki pool saama vara 28700/2=14350 eurot. Hageja saab vara väärusega 13 000 eurot, seega on kostja kohustatud hüvitama enamsaadu arvelt hagejale 1 350 eurot. Hageja on nõus kompromissi sõlmima selliselt, et temale jääb korteriomand xxx XXX, kostjale jäävad ülejäänud kinnisasjad ning auto, keegi kellelegi hüvitist ei maksa ning menetluskulud jäetakse poolte kanda. Hageja palub vastuhagi rahuldada ja jagada ühisvara alljärgnevalt: jätta V. K.le: korteriomand asukohaga xxx, XXX; jätta S. K.le: korteriomand asukohaga xxx, YYY; 1⁄2 kinnistust asukohaga xxx WWW; sõiduauto Volkswagen Passat, reg.märk XXXXXX; välja mõista S. K.lt 1 350 eurot V. K. kasuks enamsaadud ühisvara arvelt; kohustada S. K.t andma nõusoleku Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxxxxxxx teises jaos omandiõiguse kohta senise kande muutmiseks selliselt, et S. K. kustutatakse omanikuna ja kantakse sisse kinnistu omanikuna V. K.. Kohtuotsus asendab S. K. tahteavaldusi; V. K. poolt kantud menetluskulud jätta S. K. kanda. (kd 2, 95-100; 101-125, 126-157, 158-190, 191)
2-21-7337 Kohtuistungid
12.10.01.2022 kohtuistungil jäi hageja (vastuhagis kostja) hagis esitatud nõude juurde, vastuhagiga ei nõustunud. Hageja soovib mõlemat korterit endale, kuna korteris YYY, xxx, elab tema ema. Soovib endale ka 1⁄2 garaažist. Soovib jagada emalt võetud võlga, seda võeti auto ostmiseks, kostja (vastuhagis hageja) oli sellest teadlik, nad käisid koos raha pangast võtmas. Auto ostis 2017. aasta mais. Ta maksab ühisvara jagamise tulemusena kostjale hüvitist. Hageja tahab kortereid endale jätta, ta elab korteris XXX, xxx. Hageja pakub hüvitiseks 8 000 eurot. Kostja (vastuhagis hageja) esindaja märkis, et tema klient on mõistliku hüvitisega nõus. Ta elab praegu üüripindadel, vaja oleks teha korterite uued hinnangud. Hüvitise summad saab paika pärast hindamist. Hindamiste korraldamise võtab esindaja enda peale. (kd 2, tl 89-92)
13.04.05.2022 kohtuistungil jäi kostja (vastuhagis hageja) esindaja E. Landberg V. K. vande all ülekuulamise taotluse juurde. Hageja (vastuhagis kostja) S. K. nõustus taotlusega. Hageja jäi esitatud hagi juurde. Ei ole nõus sellega, et korter XXX, xxx jääb V. K. omandisse, muu vara temale ning keegi hüvitist ei nõua. Sõiduauto väärtusega summas 7 000 eurot ei ole nõus, auto maksab kusagil 4 000 euro ringis. Laen emaga sõlmiti 2017. aastal, kui auto osteti. Auto maksis vist 9 500 eurot. V. oli sellest teadlik, ta käis koos emaga pangast raha välja võtmas. Jõukohaselt tagastab emale laenu, abielu ajal sai tasutud umbes 1 500 eurot. Ema ostis auto neile, ta võttis emalt raha laenuks. Laenuleping sõlmiti kodus ema juures, kuupäev on peal. Nad ei kavatsenud lahutada, nad elasid koos. Hageja on esitanud kõik dokumendid kohtule, kostja lihtsalt ei taha oma osa auto eest maksta. yyy tänaval koos emaga ta elada ei saa, seal elab ema. V. saab pool korterite ja garaaži, samuti auto maksumusest. Hageja soovib elada just xxx tänava korteris, V. võib proovida elada tema emaga, kui tahab. Hüvitise maksmiseks võtab laenu, samuti on tal sõbrad, kes aitavad. Kostja võttis kuldehted, mis maksid samuti palju. Ehted olid kostja poolt hagejale kingitud, kett, rist ja kulon, kokku maksab see ca 3 000 eurot. Emalt temale raha tagastamise kohta allkirja ei võtnud. Auto hinna suhtes saatsid Auto24 fotod ning palusid ära hinnata, hinnati 4 500 eurole. Auto hinna osas on ta nõus 1 000 eurot rohkem maksma, kuid kostja ostku endale elamine. Ta elab praegu xxx tänava korteris, kuid kuna töötab SSSl, siis alati koju ei jõua. On nõus auto hinnaga 6 000 eurot, ta maksab kostjale pool ühisvara hinnast. Maksab 2 kuu jooksul. Summa arvestab kohus. Arvab, et on võimeline 11 000 – 12 000 eurot 2 kuu jooksul ära maksma. V. K. esindaja E. Landberg märkis, et hageja ema poolt antud võlakirjas on märgitud laenu andmise aastaks 2017, kui tema kirjalikes, kohtule esitatud ütlustes on märgitud juuni 2016. Seega on vastuolu ema kirjalike selgituste ja võlakirja vahel. Samuti on hageja väitnud, et auto on tema ema kingitus talle. Samuti on vastuolu summades – 2016 on võetud pangast 9 500 eurot, 2017 on võetud laenu summas 9 000 eurot. Esindajal on kahtlus, et tegemist on võltsitud tõenditega. Kostja pakkumiseks on, et hagejale jäävad yyy tn korter, garaaž ja sõiduauto; kostjale jääb xxx tn korter. Sõiduauto hinna suhtes leiab, et see maksab 7 000 eurot, kuna kasutatud autodel on suur järelturg ning nad ei lähe odavamaks. Kostja peab elama üürikorteris. Kuldehete osas ei ole kohtule tõendeid esitatud. XXX korterit hageja ei kasuta, ta elab mujal. Esindaja taotleb, et juhul, kui hagejale jääb kohustus maksta kostjale hüvitist, siis tuleb korteriomanditele seada kohtulik hüpoteek, kuna neil ei ole garantiid, et nad selle raha saavad. Esindaja ei ole nõus hindamisaktides märgitud summadega, märgitud summad tunduvad madalad, 13 000 euro eest saab ainult remonti vajava korteri, 7 500 euro eest ei saagi korterit X linna. Ta laseks hindamised üle vaadata. Nende pakkumiseks on, et jagada ühisvara nii, et kumbki saab ühe korteri ning keegi kellelegi raha ei maksa. V. K. andis vande all ütlusi, millest nähtub, et kuna hagejal oli vaja autoga tööl käia, siis olid nad sunnitud uue auto ostma. Neil raha ei olnud, raha oli ainult hageja emal ja hageja paluski emalt
2-21-7337 seda raha. Ta käis koos emaga pangas raha välja võtmas ning ema andis raha talle, siis mingit võlakirja ei olnud ja sellest polnud juttugi. Nad maksid emale iga kuu raha, ta ei mäleta täpselt, kuidas, kuid umbes 3 000 eurot andsid. Mingil ajal ütles ema, et rohkem maksta ei ole vaja, et see on kingitus neile. Võlakiri tekkis siis, kui alustasid varajagamise protsessi. Olid mõlemad selle juures, kui ema ütles, et ülejäänud summa on kingitus. Emalt võlakirja võtmise juures teda ei olnud, kuigi auto oli ostetud pere jaoks. Tema ise autot ei kasutanud, hageja kasutas seda sõiduks tööle. Kostjale on vaja korterit elamiseks, hageja elab SSSl ühe naisterahva juures ja teeb seal 3toalises korteris remonti. Korteriühistu esimees ütles, et hageja alaliselt selles korteris ei ela, käib seal ainult puhkepäevadel. Enne ühisvara jagamist küsis hageja tema käest, et mis autot sa jagada tahad, see on ema kingitus temale ning ta tõestab seda kohtus. Kuldehete osas hageja näitas talle mingeid fotosid ning ta nägi esimest korda neid asju. Abielu ajal sellises summas kuldehteid ostetud ei ole, talle on arusaamatu, kust hageja on sellise hinna võtnud. Kohus andis menetlusosalistele tähtaja võimalike taotluste, täienduste, menetluskulude esitamiseks ja võimaliku kompromissi sõlmimiseks kuni 06.06.2022. (kd. 3, tl. 3-8), Poolte täiendused, täpsustused, taotlused
14.S. K. esitas 13.05.2022 kohtule Moller Auto Viru OÜ poolt 10.05.2022 koostatud hindamisakti sõidukile Volkswagen Passat, reg.märk XXXXXX. Akti kohaselt moodustab antud sõiduki turuväärtus 2 300 eurot (kd. 3, tl. 11).
15.V. K. esindaja esitas 06.06.2022 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad menetluskulud kokku 2 205 eurot. (kd. 3, tl. 14-16). V. K. esindaja esitas samuti täiendused, millest nähtub, et esindaja on tellinud Pindi Kinnisvara OÜ kutseliselt hindajalt ekspertarvamused korteriomandite väärtuste kohta (aluseks on võetud OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa poolt 28.02.2022 tehtud eksperthinnangud). 06.06.2022 ekspertarvamustest nähtuvalt moodustab korteriomandi, asukohaga XXX, xxx, turuväärtus 16 000 eurot; korteriomandi, asukohaga YYY, xxx, turuväärtus moodustab 9 500 eurot. esindaja ei nõustunud Moller Auto Viru OÜ poolt esitatud hindamisaktiga, nimetatud sõiduki turuväärtus jääb 6 300-6 499 euro piiridesse (Moller Auto on müüb sarnast, 2 aastat uuemat mudelit, hinnaga 10 950 eurot). Esindaja palub lugeda ühisvara väärtuseks kokku 32 700 eurot, sh korteriomand XXX, xxx – 16 000 eurot; korteriomand YYY, xxx – 9 500 eurot, 1⁄2 kinnistust WWW, xxx – 1 200 eurot ja sõiduauto Volkswagen Passat – 6 000 eurot. Esindaja palub vara jagada alljärgnevalt: V. K. omandisse jääb korter asukohaga XXX, xxx; S. K. omandisse jääb muu vara, so korter YYY, xxx; 1⁄2 kinnistust WWW, xxx ja sõiduauto Volkswagen Passat. Sellisel juhul jääks mõlemale korter, kus elada ning keegi ei peaks kellelegi hüvitist maksma. Esindaja ei nõustu S. K. poolt pakutud ühisvara jagamise viisiga, et kogu vara jääb talle ja ta maksab kostjale hüvitist. V. K.l puudub igasugune tagatis, et S. K. poolt temale ka hüvitist makstakse, kui kohus otsustab jätta kogu ühisvara S. K.le, kes on kohtule kinnitanud, et peab selleks hakkama raha laenama. Juhul, kui kohus rahuldab S. K. hagi, siis V. K. taotleb, võttes aluseks TsMS § 445 lg 1, tagada otsuse täitmist selliselt, et kinnistule asukohaga xxx, XXX, seatakse kohtulik hüpoteek summas 16 0000 eurot ja kinnistule asukohaga YYY, xxx, seatakse kohtulik hüpoteek summas 3 000 krooni. (kd. 3, tl. 19-22, 23-40, 41-57, 58-64).
16.S. K. esitas 18.06.2022 vastuse V. K. 06.06.2022.a vastuhagi täiendusele, milles jääb seisukohale, et ühisvara jagamise ettepanek põhineb valeandmetel, on kohati ülepaisutatud ja ei arvesta mõistlikult poolte huve. Kostja hindab vara väärtust üle. Kostja poolt tellitud ekspertiiside ja nendes märgitud vara maksumusega hageja ei nõustunud. S. K. palub jätta vastuhagi täies ulatuses rahuldamata. Ta palub kohtul ühisvara jagamisel teha erand vastuhageja ettepaneku suhtes isikliku kasutusõiguse seadmisega korteriomandile YYY, xxx oma ema K. T. kasuks kuni viimase surmani ja seada korteriomandile YYY, xxx võõrandamise keelumärge. Kõik kohtukulud palub jätta poolte endi kanda. Hageja kohustub tasuma kostjale kuni 31.08.2021 vahe
2-21-7337 (11500+5100+2300+1200)-(9500-1500)/2)/2 = 8050 eurot, mille täitmiseks võtab hageja endale võlakohustused. Hageja leiab, et asi on lahendatav kompromissiga. (kd. 3, tl. 68-71).
17.06.07.2022.a kohtunõudes palus kohus menetlusosalistel veelkord kaaluda kompromissi sõlmimise võimalikkust. Kompromissi sõlmimise korral esitada kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromiss hiljemalt 22.08.2022. Kohus teatas, et kompromissi mittesõlmimise korral on lõppseisukohtade esitamise tähtaeg on 22.08.2022, vastuväidete esitamise tähtaeg on 29.08.2022. Kompromissi mittesõlmimise korral tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks 23.09.2022 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. (kd. 3, tl. 72)
18.V. K. esindaja E. Landberg esitas 28.08.2022 teate kompromissi mittesõlmimise kohta. Esindaja palus vastuhagi rahuldada ja menetluskulud mõista välja S. K.lt. (kd. 3, tl. 77-79).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Varaühisus
19.Poolte abielu sõlmiti 11.04.1987, st tähendab, et pooled olid abielus uue perekonnaseaduse jõustumise ajal (01.07.2010.a). Korteriomandite, asukohaga XXX, xxx ja YYY, xxx, ning 1⁄2 mõttelise osa kinnistust WWW, xxx, samuti muude varade/kohustuste suhtes ei ole pooled varasuhte liiki valinud. Kuna eelpool märgitud kinnisasjad on soetatud abielu ajal (06.10.2000, 06.11.2001 ja 07.07.2008), siis on tegemist ühisvaraga. (kd. 1, tl 11). Abieluvaralepingut ei ole pooled kohtule esitanud, seega oli abikaasadel varaühisus. Ülaltoodust lähtuvalt oli abikaasadel varaühisus. Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (ühisvara, PKS § 25). Hageja on esitanud oma nõude ajal, mil varaühisuse lõpetamist sätestas 01. juulil 2010.a jõustunud perekonnaseadus. PKS § 210 lg 1 kohaselt laieneb see seadus üldjuhul kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud sama seaduse jõustumise hetkeks. Abikaasade varaliste suhete kohta täpsustab PKS § 211 erisättena, et enne 01. juulit 2010.a sõlmitud abielude puhul kohaldatakse neile suhetele 01. juulil 2010.a jõustunud perekonnaseadust, kui enne selle seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti. Alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest tuleb poolte ühisvara jagada kehtiva seaduse kohaselt. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb jagada nii enne kui ka pärast selle seaduse jõustumist omandatud vara. Ühisvara koosseis, maksumus ja jagamine
20.Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 35 lg 1 p 3 varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisti.
21.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ning kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi AÕS § 77 lg 1 järgi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. Hageja on esitanud hagi ühisvara jagamise nõudes. Poolte abielu on lahutatud Viru Maakohtu 31.05.2021.a kohtuotsusega nr. xxx. PKS § 66 p 2 kohaselt, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 31.05.2021 kohtuotsus on jõustunud 31.05.2021.
2-21-7337 AÕS § 77 lõigete 2-4 kohaselt võidakse asi jagada reaalosadeks, jätta abikaasade kaasomandisse, jätta asi ühele abikaasale ja välja mõista teisele rahaline hüvitis või müüa asi avalikul või abikaasade vahelisel enampakkumisel. PKS § 37 lg 1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel.
22.Osapoolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte ühisvara hulka kuulub alljärgnev vara: • Korteriomand asukohaga XXX, xxx; • Korteriomand asukohaga YYY, xxx; • 1⁄2 kinnistust asukohaga WWW, xxx (garaaž); • Sõiduauto Volkswagen Passat, reg.märgiga XXXXXX.
23.Poolte vahel on vaidlus ülalnimetatud vara maksumuse, samuti kohustuse osas: • Korteriomand asukohaga XXX, xxx - hageja hinnangul on väärtus 11 500 eurot, kostja vastuhagis nõustus antud maksumusega; 30.03.2022 vastuhagi täpsustuse kohaselt on maksumus 13 500 eurot; 06.06.2022 arvamuse kohaselt 16 000 eurot; • Korteriomand asukohaga YYY, xxx - hageja hinnangul on väärtus 5 100 eurot, kostja vastuhagis nõustus antud maksumusega; 30.03.2022 vastuhagi täpsustuse kohaselt on maksumus 7 500 eurot; kostja 06.06.2022 arvamuse kohaselt 9 500 eurot; • 1⁄2 kinnistust asukohaga WWW, xxx (garaaž) - hageja hinnangul on väärtus 1 000 eurot, kostja vastuhagis nõustus antud maksumusega; 30.03.2022 vastuhagi täpsustuse kohaselt on maksumus 1 200 eurot; • Sõiduauto Volkswagen Passat, reg.märgiga XXXXXX hageja esialgse hinnangu kohaselt on väärtus 5 000 eurot, seejärel alandas hageja hinda (vastavalt Moller Auto Viru OÜ hinnangule) summani 2 300 eurot; kostja vastuhagis nõustus summaga 5 000 eurot; 30.03.2022 vastuhagi täpsustuse kohaselt on maksumus 7 000 eurot, 06.06.2022 arvamuse kohaselt 6 000 eurot. Poolte vahel on vaidlus 30.05.2017 Võlakirjast tuleneva kohustuse 9 000/9 500 euro osas – hageja seisukohalt on tegemist poolte ühiskohustusega, millest on tasutud 1 500 eurot; kostja seisukohalt on Võlakiri hilisemalt koostatud ja kohustus puudub. 04.05.2022 kohtuistungil andis kostja V. K. ütlusi, milles nõustus sellega, et hageja emalt võeti auto ostmiseks laenu summas 9 000 eurot, kuid võlakirja ei koostatud. Nimetatud summast on laenuandjale tagastatud ca 3 000 eurot, ülejäänud summa osas ütles hageja ema, et ei soovi seda tagasi ja see on kingitus neile (so summas 6 000 eurot). Seega tunnistas V. K. võlasuhte olemasolu tema, S. K. ja T. K. vahel. Hageja poolt märgitud ehete, summas 3 186 eurot osas märkis kostja, et nõuet ei tunnista, mingeid ehteid ei ole olnud.
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
25.Kohus, tutvudes tsiviilasja materjalidega ja poolte poolt esitatud tõendite ja vastuväidetega vaidlusaluse vara osas, tuvastas:
25.1.Kuldehted summas 3 186 eurot. Kuigi hageja hagis viitab sellele, et jätab kostja V. K. omandisse kostja poolt temale kingitud kuldehted summas 3186 eurot, siis kostja antud nõuet ei tunnista. Kostja väitel ei ole talle teada, millistest ehetest hageja räägib.
2-21-7337 Lähtudes asjaolust, et nimetatud esemeid (ehteid) ei ole hagis ühisvarana märgitud, nende olemasolu ja maksumuse kohta ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit, siis kohus ei anna hinnangut nimetatud ehetega seotud asjaolude osas.
25.2.30.05.2017 Võlakiri summas 9 000 eurot Hageja väitel koostas tema ema võlakirja summas 9 000 eurot pärast nendele auto ostmiseks laenu andmist. 30.05.2017 Võlakirja kohaselt andis T. K. oma pojale S. K.le laenu summas 9 000 eurot (kd. 1, tl. 10, 14). Raha väljavõtmise kinnituseks esitas hageja panga kinnituse sularaha, summas 9 000 eurot, väljamakse kohta 29.05.2017 (kd. 1, tl 27). Samas, T. K. poolt kohtule 01.09.2021 antud kirjalikest ütlustest (esitatud kohtule 14.09.2021) nähtub, et 2016. aasta juuni lõpus oli tema poolt pangast välja võetud raha summas 9 500 eurot, mille ta andis V. K.le sõiduauto ostmiseks. Raha oli antud selle tagastamise tingimusega. Tema poeg S. K. andis võlakirja selle kohta, et tagastab talle raha. Raha talle tagastatud ei ole. (kd 1, tl. 160-161). Hageja ütluste kohaselt on ta tagastanud oma emale võlgnevusest 1 500 eurot. Hageja palub tunnistada võlakirjast tulenev võlgnevus hageja ja kostja ühiskohustuseks. Kostja (vastuhagis hageja) V. K. võlatunnistusest tulenevat nõuet ei tunnistanud, tema poolt kohtule esitatud vastuse kohaselt ei ole laenu võetud ega võlakirja koostatud. Pealegi on hageja telefonivestluses kinnitanud, et sõiduauto ei ole poolte ühisvara, vaid on hageja ema kingitus hagejale (telefonivestluse stenogramm kd. 2, tl. 191). 04.05.2022 kohtuistungil andis V. K. vande all ütlusi, et laenu võtmine hageja emalt T. K.lt toimus, laenu summa moodustas 9 000 eurot, kuid võlakirja ei koostatud. Hageja ja kostja tagastasid hageja emale laenust ca 3 000 eurot, ülejäänud summa (6 000 euro) kohta ütles hageja ema, et see on kingitus neile. (kd. 3, tl. 3-8). Seega, kuigi V. K. ei ole tunnistanud võlakirja olemasolu, on ta tunnistanud laenu võtmist/olemasolu. Kohus, tutvudes kohtule 30.05.2017 võlakirjaga seotud dokumentidega, tuvastas, et 30.05.2017 koostatud võlakiri on vastuolus laenuandja T. K. 01.09.2021 ütlustega, kuna ütluste kohaselt toimus laenu andmine 2016. aasta juuni lõpus ning summa moodustas mitte 9 000 eurot (nagu võlakirjas), vaid 9 500 eurot. Kuigi raha üleandmine toimus V.le, on võlakiri sõlmitud S.ga. 01.09.2021 ütluste kohaselt ei ole T. K.le laenust mitte midagi tagastatud, kuigi S. K. sõnade kohaselt on ta tagastanud 1 500 eurot, V. K. ütluste kohaselt tagastasid nad laenust ca 3 000 eurot. Nimetatud tõendeid kogumis hinnates on kohtul põhjendatud kahtlus, et 30.05.2017.a võlakiri on koostatud oluliselt hiljem, kui sellel märgitud kuupäev. Mis puudutab T. K. 01.09.2021 ütlusi, siis kohus möönab, et kuna tegemist on kõrges eas isikuga (tunnistuse andmisel hetkel 82-aastane), siis ei pruugi ta kõiki asjaolusid täpselt mäletada. Samas oleks ta ehk siiski pidanud mäletama seda, kas laenu on talle tagastatud või mitte, või et ta on selle raha eest ostetud sõiduauto kellelegi kinkinud. S. K. telefonikõnest nähtuvalt oli sõiduauto tema ema poolt kingitud talle, V. K. ütluste kohaselt oli see kingitud neile mõlemale (õigemini oli loobutud nõudest summas ca 6 000 eurot). Kohtule ei ole sõiduauto kinkimise kohta tõendeid esitatud (sh on ebaselge, kellele sõiduauto kingiti, kas ainult S.le või nii S.le kui V.le), seega leiab kohus, et sõiduauto kuulub mõlemale; sõiduauto ostmiseks võetud laenust/võlgnevusest on 3 000 eurot tagastatud (hageja väitel tagastas ta 1 500 eurot, seega on ka kostja tagastanud 1 500 eurot) ning tagastamata summa 6 000 eurot on T. K. poolt neile kingitud. Hageja ei ole antud asjaolusid ümber lükanud, tema poolt esitatud tõendid ei ole eelpool toodud põhjendustel usaldusväärsed, V. K. on ütlused andnud vande all, seega lähtub kohus võlakirjaga/võetud laenuga seotud tõendite hindamisel kostja V. K. vande all antud ütlustest. Seega leiab kohus, et hagi esitamise hetkel puudub väidetavast 30.05.2017.a võlakirjast ja/või sõiduauto Volkswagen Passat ostuga seotud laenukohustusest tulenev kohustus, mida võiks lugeda
2-21-7337 poolte ühiskohustuseks. Antud asjaolust tulenevalt jätab kohus rahuldamata S. K. taotluse lugeda poolte ühiskohustuseks 30.05.2017.a Võlakirjast ja/või sõiduauto Volkswagen Passat ostuga seotud laenukohustusest tulenev rahaline kohustus summas 9 000 eurot.
25.3.Kinnisvara.
25.3.1.Korteriomand asukohaga XXX, xxx. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tegemist on poolte ühisvaraga. Poolte vahel on vaidlus selle maksumuse üle. S. K. hinnangul on korteri maksumuseks 11 500 eurot – vastavalt tema poolt tellitud eksperthinnangule. S. K. tellis hinnangu OÜ-lt Kinnisvarabüroo Uus Maa Jõhvi büroo. 07.02.2021 akti kohaselt moodustab korteriomandi maksumus 11 500 eurot. (kd. 2, tl. 6-35). Nimetatud korteriomandi suhtes on teostatud V. K. tellimusel veel kaks hindamist: 28.02.2022 OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa Jõhvi büroo akti kohaselt on korteriomandi väärtuseks 13 000 eurot (kd. 2, tl. 158-190) ning Pindi Kinnisvara 06.06.2022 akti kohaselt on korteriomandi väärtuseks ca 16 000 eurot (kd. 3, tl. 23-40). Hageja antud hinnangutega ei nõustunud, märkides et need on ebaõiged ja põhjendamatult suurendatud. Kohus, tutvudes nii eksperthinnangutega kui ka eksperdi poolt esitatud väljavõttega korterite keskmiste hindade osas X linnas, nõustub sellega, et xxx korteri turuväärtus on 16 000 eurot (tegemist on keskmise turuhinnaga). Seega leiab kohus, et korteriomandi XXX, xxx, turuväärtuseks on 16 000 eurot.
25.3.2.Korteriomand asukohaga YYY, xxx. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tegemist on poolte ühisvaraga. Poolte vahel on vaidlus selle maksumuse üle. S. K. hinnangul on korteri maksumuseks 5 100 eurot – vastavalt tema poolt tellitud eksperthinnangule. S. K. tellis hinnangu OÜ-lt Kinnisvarabüroo Uus Maa Jõhvi büroo. 08.02.2021 akti kohaselt moodustab korteriomandi maksumus 5 100 eurot. (kd. 2, tl. 36-64). Nimetatud korteriomandi suhtes on teostatud V. K. tellimusel veel kaks hindamist: 28.02.2022 OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa Jõhvi büroo akti kohaselt on korteriomandi väärtuseks 7 500 eurot (kd. 2, tl. 126-157) ning Pindi Kinnisvara 06.06.2022 akti kohaselt on korteriomandi väärtuseks ca 9 500 eurot (kd. 3, tl. 41-57). Hageja antud hinnangutega ei nõustunud, märkides need on ebaõiged ja põhjendamatult suurendatud. Kohus, tutvudes nii eksperthinnangutega kui ka eksperdi poolt esitatud väljavõttega korterite keskmiste hindade osas X linnas, nõustub sellega, et yyy korteri turuväärtus on 9 500 eurot (tegemist on keskmise turuhinnaga). Seega leiab kohus, et korteriomandi YYY, xxx, turuväärtuseks on 9 500 eurot.
25.3.3.1⁄2 mõttelist osa kinnistust WWW, xxx (garaaž). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tegemist on poolte ühisvaraga. Poolte vahel on vaidlus selle maksumuse üle. S. K. hinnangul on 1⁄2 kinnistu maksumuseks 1 000 eurot – vastavalt tema poolt tellitud ekspert-hinnangule. S. K. tellis hinnangu OÜ-lt Kinnisvarabüroo Uus Maa Jõhvi büroo. 05.02.2021 akti kohaselt moodustab 1⁄2 kinnistu maksumus 1 000 eurot. (kd. 2, tl. 65-87). Nimetatud kinnistu suhtes on teostatud V. K. tellimusel veel üks hindamine: 01.03.2022 OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa Jõhvi büroo akti kohaselt on 1⁄2 kinnistu väärtuseks 1 200 eurot (kd. 2, tl. 101-125). Hageja antud hinnanguga ei nõustunud, märkides et see on ebaõige ja põhjendamatult suurendatud. Kohus, tutvudes eksperthinnangutega kui ka eksperdi poolt esitatud väljavõttega garaažibokside keskmiste hindade osas X linnas, nõustub sellega, et 1⁄2 kinnistu www turuväärtus on 1 200 eurot (erineb hageja poolt pakutud summas 200 euro võrra, tegemist on keskmise turuhinnaga). Seega leiab kohus, et 1⁄2 mõttelise osa kinnistust WWW, xxx, turuväärtuseks on 1 200 eurot.
25.4.Sõiduauto Poolte vahel puudub vaidlus selles, et sõiduauto Volkswagen Passati, reg.märgiga XXXXXX on poolte ühisvara. Sõiduauto kinkimise osas on kohus oma arvamuse eelpool avaldanud ja ei hakka seda üle kordama. Nii hageja kui ka kostja on nii hagis kui ka vastuhagis kinnitanud, et tegemist on poolte ühisvaraga. Hageja esialgsel hinnangul oli sõiduauto turuväärtus 5 000 eurot, seejärel
2-21-7337 langetas hageja hinna 2 300 euro peale, võttes aluseks Moller Auto Viru OÜ 10.05.2022 hindamisakti (kd. 3, tl. 11). Kostja V. K. antud maksumusega ei nõustunud, märkides, et sõiduauto väärtuseks on 7 000 eurot, hiljem alandas summa 6 000 euroni. 04.05.2022 kohtuistungil hageja V. K. sisuliselt nõustus sõiduauto hinnaga 6 000 eurot, kuid seda tingimusel, et V. K. ostab endale elamispinna (kd 3, tl. 3-8). 18.06.2022.a vastuses on S. K. juba märkinud sõiduauto hinnaks 2 300 eurot (kd. 3, tl. 68-71). Kohus, tutvudes poolte poolt esitatud tõenditega, sh Auto24 ja Moller Auto lehekülgede väljavõtetega (kd. 1, tl. 132-143; kd. 3, tl. 11, 58-64), leiab, et 2011. aasta sõiduauto Volkswagen Passat maksumus 6 000-7 000 eurot (ja rohkem) on ilmselgelt ebamõistlikult suur. Kui 2017. aastal osteti sõiduk hinnaga 9 000/9 500 eurot (kohtule antud andmed on erinevad, nii 9 000 eurot, kui 9 500 eurot), siis ei saa eeldada, et 2022. aastal on sõiduauto maksumus 7 000 eurot ja rohkem. Samas ei saa kohus nõustuda sellega, et sõiduauto maksumus on langenud 2 300 euroni. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt jääb 2011. aasta sõiduauto Volkswagen Passat maksumus hinnavahemikku 4 000–8 900 eurot, keskmine hind moodustab 5 000–6 000 eurot. Kohus, võttes arvesse kõiki esitatud tõendeid kogumis, leiab, et mõistlik sõiduauto turuväärtus on 5 000 eurot.
26.Käesoleva menetluse raames on tuvastatud ja tõendamist leidnud, et S. K. ja V. K. ühisvara hulka alljärgnev vara: • Korteriomand asukohaga XXX, xxx, turuväärtusega 16 000 eurot; • Korteriomand asukohaga YYY, xxx, turuväärtusega 9 500 eurot; • 1⁄2 kinnistust asukohaga WWW, xxx (garaaž), turuväärtusega 1 200 eurot; • Sõiduauto Volkswagen Passat, reg.märgiga XXXXXX, turuväärtusega 5 000 eurot. Kokku moodustab ühisvara väärtus 31 700 eurot, millest igaühe osa moodustab 15 850 eurot.
27.Kohus on tuvastanud, et 30.05.2017.a Võlakirjast tulenev kohustus ja/või sõiduauto Volkswagen Passat ostuga seotud laenukohustus ei kuulu S. K. ja V. K. ühiskohustuse hulka. Menetluse käigus on tuvastatud, et ühisvara hulka ei kuulu S. K. poolt mainitud ehted kogusummas 3 186 eurot, kuna nende osas ei ole esitatud ei sisulist nõuet ega võimaliku nõude aluseks olevaid tõendeid.
28.Poolte ühisvara väärtus, mis jagamisele kuulub, moodustab kokku 31 700 eurot. Kohus peab vajalikuks jagada poolte ühisvara alljärgnevalt: • Jätta V. K. ainuomandisse korteriomand asukohaga XXX, xxx, turuväärtusega 16 000 eurot. • Jätta S. K. ainuomandisse korteriomand asukohaga YYY, xxx, turuväärtusega 9 500 eurot; • Jätta S. K. ainuomandisse 1⁄2 kinnistust asukohaga WWW, xxx (garaaž), turuväärtusega 1 200 eurot; • Jätta S. K. ainuomandisse sõiduauto Volkswagen Passat, reg.märgiga XXXXXX, turuväärtusega 5 000 eurot. Kohus jätab V. K. omandisse vara väärtusega kokku 16 000 eurot ja S. K. omandisse vara väärtusega 15 700 eurot. Kohus peab vajalikuks varade jagamisel kohaldada tasaarveldust alljärgnevalt: • V. K. hüvitab S. K.le 1⁄2 temale jääva vara maksumusest, so 8 000 eurot (16 000/2); • S. K. hüvitab V. K.le 1⁄2 temale jääva vara maksumusest, so 7 850 eurot (15 700/2), seega tasaarveldusena hüvitab V. K. S. K.le 150 eurot (8 000-7 850). Seega peab V. K. hüvitama S. K.le enamsaadud ühisvara arvelt 150 eurot.
29.V. K. esitas kohtule taotluse kohustada S. K.t andma nõusoleku korteriomandi, asukohaga XXX, xxx linn, Ida-Virumaa (kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2xxxxxxxx) II jaos omaniku kande muutmiseks, so kustutada kanne S. K. kohta ja korteriomandi ainuomanikuna kanda registrisse V. K. ning asendada kostja tahteavaldus käesoleva kohtuotsusega.
2-21-7337 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus rahuldab V. K. taotluse, tagamaks kohtuotsuse täitmise ja kinnistusraamatu kande muutmise juhuks, kui S. K. ei anna nõusolekut vabatahtlikult.
30.Kuigi S. K. palus jagada kogu ühisvara nii, et kogu vara, sh 2 korteriomandit, jääb temale ning ta kohustub maksma V. K.le hüvitist, leiab kohus, et taoline ühisvara jagamise viis ei oleks olnud mõistlik ja õiglane. Ühisvara jagamine sellisel viis jätaks V. K. ilma elamispinnata, tagades samas S. K.le kahe elamispinna olemasolu. Ei saa jätta märkimata ja arvestamata asjaolu, et V. K. on aadressil XXX, xxx, elanud alates 1991. aastast, so 30 aastat, seega on tal õigustatud soov seal edasi elada. Muu elamispind V.K.l puudub, ühisvaraks olevas korteris YYY, xxx, elab S. K. ema T. K. Samuti ei oleks mõeldav, et V. K. asuks elama S. K. ema juurde, nagu S. K. välja pakkus – pigem on loogiline, et S. K. kui T. K. poeg, asub elama oma ema juurde. Ühisvara võõrandamine ja sellest saadud rahaliste vahendite jagamine poolte vahel ei oleks samuti mõistlik, kuna YYY, xxx, korteris elab S. K. ema T. K. – sellisel juhul jääks T. K. ilma elamispinnata. Pealegi võib see kaasa tuua täiendavaid kulutusi. Seega leiab kohus, et ainus õiglane ja mõistlik ühisvara jagamise viis on vastuhagis taotletud ühisvara jagamise viis, kuna arvestab kõikide poolte huvisid, eelkõige seda, et nii hagejal kui ka kostjal säiliks elamispind.
31.S. K. 16.09.2021.a ja 18.06.2022.a taotlused S. K. esitas 16.09.2021 ja 18.06.2022 taotlused, milles palub seada isiklik kasutusõigus korteriomandile YYY, xxx tema ema K. T. kasuks kuni viimase surmani ja seada korteriomandile YYY, xxx võõrandamise keelumärge. Kohus jätab antud taotluse(d) rahuldamata, kuna kohus ei saa lahendada isikuga, kes ei ole kohtumenetluse pooleks (T. K. ei ole menetlusosaline) seotud küsimusi. Kohus selgitab, et kui S. K. soovib seada oma emale korteri kasutusõigust, siis on tal võimalus seda teha väljaspool kohtumenetlust.
32.Eeltoodu põhjal rahuldab kohus hagi ja vastuhagi osaliselt, lõpetab poolte varaühisuse ja jagab poolte ühisvara. Kohus jätab tähelepanuta ja ei anna hinnangut S. K. poolt esitatud, korteriomanditega seotud arvetele, kuna arvete tasumine/mittetasumine ja sellega seotud asjaolud ei ole käesoleva menetluse esemeks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
33.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
34.V. K. esindaja esitas 06.06.2022 kohtule lõpliku menetluskulude nimekirja, millest tulenevalt moodustasid V. K. menetluskulud kokku 2 205 eurot (sh käibemaks), sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 1 905 eurot. (kd. 3, tl 14-16)
2-21-7337 S. K. kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud. Hageja esitas küll 17.09.2021 taotluse menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja pikendamiseks, kuid menetluskulude nimekirja hageja menetluse ajal ei esitanud. Samas nähtub kohtule esitatud dokumentidest, et hageja kandis seoses ekspertiiside teostamisega kulu summas 470 eurot (kd. 1, tl, 8, 16).
35.Võttes arvesse asjaolu, et kohus rahuldab nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt ning et tegemist on hagilise abieluasjaga, jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda ja ei anna sisulist hinnangut poolte menetluskulude põhjendatusele.
36.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1; TsÜS § 68 lg 5 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.