Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
14. märts 2016. a Tartu
Tsiviilasja number
2-14-60625
Tsiviilasi
K.V.i hagi J.V.i ja K.V.i vastu tehingu tühisuse tuvastamiseks ning üleantu väärtuse hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 9. detsembri 2015.a määrus hagi tagamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J.V.i määruskaebus ja K.V.i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitajad (kostjad):
1.J.V. (isikukood: XXXXXXXX; elukoht: XXXXX), esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando
2.K.V. (isikukood: XXXXXXX; elukoht: XXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Marit Toom Vastustaja (hageja): K.V. (isikukood: XXXXXXXXX; elukoht: XXXXXXXXX), esindajad vandeadvokaadid Valter Võhma ja Urmas Kiik
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 9. detsembri 2015. a määruse resolutsiooni p-id 4, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 13, 15, 16, 17 ja 18.
2.Lugeda Tartu Maakohtu 9. detsembri 2015. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
2.2.Seada J.V.i ja K.V.i ühisvarasse kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa numbriga XXXXX kantud 1/100 mõttelisele osale kinnistust (XXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 5 000 eurot K.V.i kasuks.
2.3.Seada J.V.i ja K.V.i ühisvarasse kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa numbriga XXX kantud kinnistule (asukohaga XXXXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 200 000 eurot K.V.i kasuks.
2.4.Arestida notar K.K. notarikonto J.V.i (J.V.i ja K.V.i ühisvara) poolt K.V.i kasuks deponeeritud 400 000 euro ulatuses.
2.5.Määrata 5000 eurot rahasummaks, mille maksmisel kohtu kontole (Rahandusministeeriumi konto nr EE571010220229377229 (SEB Pank AS), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE513300333522160001 (Danske Bank A/S Eesti filiaal) või nr EE221700017003510302 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis)) või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine J.V.i ja K.V.i ühisvarasse kuuluva kinnisasja osa registriosa numbriga XXXXX osas (p 2.2.).
2.6.Määrata 200 000 eurot rahasummaks, mille maksmisel kohtu kontole (Rahandusministeeriumi konto nr EE571010220229377229 (SEB Pank AS), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE513300333522160001 (Danske Bank A/S Eesti filiaal) või nr EE221700017003510302 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis)) või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine J.V.i ja K.V.i ühisvarasse kuuluva kinnisasja registriosa numbriga XXX osas (p 2.3.).
2.7.Määrata 400 000 eurot rahasummaks, mille maksmisel kohtu kontole (Rahandusministeeriumi konto nr EE571010220229377229 (SEB Pank AS), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE513300333522160001 (Danske Bank A/S Eesti filiaal) või nr EE221700017003510302 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis)) või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine notar K.K. notarikontol deponeeritud 400 000 euro osas (p 2.4.).
2.8.Jätta rahuldamata K.V.i hagi tagamise avalduse osas, mis puudutas K.V.ile kuuluvate mootorsõidukite ja muu registervara arestimist, alates 15.01.2015 J.V.i nimele registreeritud mootorsõidukite ja registervara arestimist, hageja taotluses nimetamata kolmandatel isikutel vara ja raha üleandmise keelamist kostjale I ja kostjale II, K.V.i ja J.V.i lahusvarasse ja nende ühisvarasse kuuluvate vallasasjade arestimist, J.V.ilt ja OÜ-lt Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ Hajime osa ülekandmist puudutavate dokumentide väljanõudmist.
3.J.V.i ja K.V.i määruskaebused rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on K.V.i (hageja) hagi J.V.i (kostja I) vastu tehingu tühisuse tuvastamiseks ning üleantu väärtuse (10 521 373,33 eurot) hüvitamiseks. Hageja palus kaasata menetlusse kaaskostjana K.V.i (kostja II) ja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 10 521 373,33 eurot. Hageja esitas 27.11.2015 kohtule hagi tagamise avalduse kostja II vastu ja täiendava hagi tagamise avalduse kostja I vastu. Hageja esitas 07.12.2015 hagi tagamise täienduse ja tasus tagatise summas 32 000 eurot. Hageja palus:
1.laiendada Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2015 määrust tsiviilasjas nr 2-14-59951 kostjale II järgmiselt:
1.1.seada kostja I ja kostja II ühisvarasse kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa numbriga XXXXX kantud 1/100 mõttelisele osale kinnistust (XXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 5 000 eurot hageja kasuks. Hageja hinnangul on hagi tagamise abinõu väärtuseks 5 000 eurot;
1.2.seada kostja I ja kostja II ühisvarasse kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa numbriga XXX kantud kinnistule (asukohaga XXXXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 200 000 eurot hageja kasuks. Hageja hinnangul on hagi tagamise abinõu väärtuseks 200 000 eurot;
1.3.arestida kostja I ja kostja II ühisvarasse kuuluv haagis Humbaur HTF 304121 (reg. märk XXX), haagis Respo 301L (reg. märk XXX), traktor Yamaha YFM 125 Grizzly (reg. märk XXX), haagis Brentex-Trailer BREN590B (reg. märk XXX), traktor Yamaha YFM 660 Grizzly (reg. märk XXX), traktor Yamaha YFM 700FI (reg. märk XXX) ning kanda käsutuskeeldu nähtavaks tegevad märked liiklusregistrisse. Hageja hinnangul on hagi tagamise abinõu väärtuseks 13 250 eurot;
1.4.arestida notar K.K. notarikonto kostja I (kostja I ja kostja II ühisvara) poolt hageja kasuks deponeeritud 400 000 euro ulatuses. Hageja hinnangul on hagi tagamise abinõu väärtuseks 400 000 eurot;
2.kohaldada täiendavaid hagi tagamise abinõusid:
2.1.seada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa numbriga XXXX kantud kinnistule (asukohaga XXXXXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 2 000 000 eurot hageja kasuks. Hageja hinnangul on hagi tagamise abinõu väärtuseks 2 000 000 eurot;
2.2.seada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa numbriga 315038 kantud kinnistule (asukohaga XXXXXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 2 000 000 eurot hageja kasuks. Hageja hinnangul on hagi tagamise abinõu väärtuseks 2 000 000 eurot;
2.3.arestida kõik kostja II nimel registreeritud mootorsõidukid (sealhulgas autod, veesõidukid, mootorrattad, õhusõidukid jne) ja muu registervara, keelata kostjal II ja kostjal I eraldi või koos vastavate varade käsutamine ning kanda käsutuskeeldu nähtavaks tegevad märked vastavatesse registritesse. Hageja hinnangul on hagi tagamise abinõu väärtuseks 50 000 eurot;
2.4.kui kostja I nimel on alates 15.01.2015 registreeritud mootorsõidukeid (sealhulgas autod, veesõidukid, mootorrattad, õhusõidukid jne) või muud registervara, siis arestida kõik vastavad kostja I nimel registreeritud mootorsõidukid ja muu registervara, keelata kostjal I ja kostjal II eraldi või koos vastavate varade käsutamine ning kanda käsutuskeeldu nähtavaks tegevad märked vastavatesse registritesse. Hageja hinnangul on hagi tagamise abinõu väärtuseks 50 000 eurot;
2.5.arestida kõik kostja II nimel Eestis asuvates krediidiasutustes avatud pangakontod (sealhulgas arvelduskontod, väärtpaberikontod, kogumispensioni kontod jne) 1 500 000 euro ulatuses selliselt, et lubada kostjal II käsutada vastavatel kontodel olevaid rahalisi vahendeid oma igapäevaste eluks vajalike vajaduste rahuldamiseks summas 1 000 eurot kalendrikuus. Hageja hinnangul on hagi tagamise abinõu väärtuseks 1 500 000 eurot;
2.6.arestida kõik kostja I nimel Eestis asuvates krediidiasutustes avatud pangakontod (sealhulgas arvelduskontod, väärtpaberikontod, kogumispensioni kontod jne ) 1 500 000 euro ulatuses selliselt, et lubada kostjal I käsutada vastavatel kontodel olevaid rahalisi vahendeid oma igapäevaste eluks vajalike vajaduste rahuldamiseks summas 1 000 eurot kalendrikuus. Hageja hinnangul on hagi tagamise abinõu väärtuseks 1 500 000 eurot;
2.7.keelata kolmandatel isikutel, sealhulgas, kuid mitte ainult järgmistel isikutel: AS-il Telver (10244341), AS-il Giga (10254167), OÜ-l ANNETEAM (10544681), OÜ-l ANNETEAM INVEST (11444585), OÜ-l Giga Investeeringud (11990388), OÜ-l Kerge Puhkus (12271158), OÜ-l Hajime (12366539), OÜ Suits Meedia (12551107), Hake ja Küte OÜ-l (12927908), OÜ-l Tartu Keraamika (10212269), OÜ-l Villa Cartelloni (12321318), OÜ-l Valto (12395127), ASil Fortum Tartu (10641763), OÜ-l Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid (11709291) kostjale I ja kostjale II vara üleandmine ja kohustuste täitmine (sealhulgas töötasude, juhatuse liikme tasude, nõukogu liikme tasude või mis tahes muude tasude maksmine ning mis tahes muude kohustuste täitmine) ning kohustada vastavaid kolmandaid isikuid andma vastava vara üle kohtutäiturile ning kandma vastava raha üle kohtutäituri arveldusarvele. Hageja hinnangul on hagi tagamise abinõu väärtuseks 1 000 000 eurot;
2.8.arestida kostja I lahusvarasse kuuluvad, kostja II lahusvarasse kuuluvad ning kostja I ja kostja II ühisvarasse kuuluvad vallasasjad, sealhulgas sellised vallasasjad, mis on mõne kolmanda isiku otseses valduses, paiknevad kinnistutel registriosa numbriga XXXXX, XXX, XXXX ja 315038; paiknevad muus asukohas, mida kostja I või kostja II kasutavad oma elukohana ning keelata kostjal I ja kostjal II koos või eraldi vastavat vara käsutada. Hageja hinnangul on käesoleva hagi tagamise abinõu väärtuseks 1 000 000 eurot;
2.9.edastada hagi tagamise määrus Eestis tegutsevatele krediidiasutustele ja asjaomastele registritele;
2.10.nõuda kostjalt I ning Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ-lt välja kõik dokumendid, mis puudutavad kostja I poolt Hajime OÜ osa ülekandmist Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ-le, mille alusel oleks võimalik tuvastada, kas Hajime OÜ osa omand on kostja I poolt Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ-le üle antud või mitte, sealhulgas nõuda välja kostja I ning Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ vaheline Hajime OÜ osa ülekandmist puudutav võõrandamise või muu leping ja kirjavahetus. Hageja soovis hagi tagada kogu kostja I ja kostja II ühisvara suhtes, samuti kostja I ja kostja II lahusvara suhtes, kuivõrd kostja I ja kostja II on hageja suhte solidaarvõlgnikud ning kaaskostjad tsiviilasjas nr 2-14-60625. Nimetatu tuleb hageja hinnangul lahendada täiendava hagi tagamise määruse tegemisega selliselt, et Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2015.a määrus tsiviilasjas nr 2-15-59951 jääks kehtima paralleelselt uue hagi tagamise määrusega. Hageja hinnangul on hagi tagamine kostja II osas vajalik, sest on alust arvata, et tagamata jätmine võib
raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Arvestades asjaolu, et haginõude suuruseks on üle 10 miljoni euro ning kostja II on asunud astuma samme kohtuotsuse täitmise võimatuks tegemiseks, tuleb hagi kostja II vastu tagada.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus otsustas oma 09.12.2015. a määrusega järgmiselt. 1) Rahuldada K.V.i taotlus hagi tagamiseks osaliselt. 2) Seada kostja I ja kostja II ühisvarasse kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa numbriga XXXXX kantud 1/100 mõttelisele osale kinnistust (XXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 5 000 eurot K.V.i kasuks. 3) Seada kostja I ja kostja II ühisvarasse kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa numbriga XXX kantud kinnistule (asukohaga XXXXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 200 000 eurot K.V.i kasuks. 4) Arestida kostja I ja kostja II ühisvarasse kuuluv haagis Humbaur HTF 304121 (reg. märk XXX), haagis Respo 301L (reg. märk XXX), traktor Yamaha YFM 125 Grizzly (reg. märk XXX), haagis Brentex-Trailer BREN590B (reg. märk XXX), traktor Yamaha YFM 660 Grizzly (reg. märk XXX), traktor Yamaha YFM 700FI (reg. märk XXX) ning kanda käsutuskeeldu nähtavaks tegevad märked liiklusregistrisse. 5) Arestida notar K.K. notarikonto J.V.i (J.V.i ja K.V.i ühisvara) poolt K.V.i kasuks deponeeritud 400 000 euro ulatuses. 6) Seada K.V.ile kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa numbriga XXXX kantud kinnistule (asukohaga XXXXXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 2 000 000 eurot K.V.i kasuks. 7) Seada K.V.ile kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa numbriga 315038 kantud kinnistule (asukohaga XXXXXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 2 000 000 eurot K.V.i kasuks. 8) Arestida K.V.i pangakontod (sh arvelduskontod, väärtpaberikontod ja kogumispensionikontod) Eesti krediidiasutustes kokku 1 500 000 euro ulatuses K.V.i kasuks. Pangakontod (sh arvelduskontod, väärtpaberikontod ja kogumispensionikontod) arestis viisil, et lubada K.V.il käsutada vastavatel kontodel olevaid rahalisi vahendeid oma igapäevaste eluks vajalike vajaduste rahuldamiseks summas 1 000 eurot kalendrikuus. 9) Arestida J.V.i pangakontod (sh arvelduskontod, väärtpaberikontod ja kogumispensionikontod) Eesti krediidiasutustes kokku 1 500 000 euro ulatuses K.V.i kasuks. Pangakontod (sh arvelduskontod, väärtpaberikontod ja kogumispensionikontod) arestis viisil, et lubada J.V.il käsutada vastavatel kontodel olevaid rahalisi vahendeid oma igapäevaste eluks vajalike vajaduste rahuldamiseks summas 1 000 eurot kalendrikuus. 10) Keelata AS-il Telver (registrikood: 10244341), AS-il Giga (registrikood: 10254167), OÜ-l ANNETEAM (registrikood: 10544681), OÜ-l ANNETEAM INVEST (registrikood: 11444585), OÜ-l Giga Investeeringud (registrikood: 11990388), OÜ-l Kerge Puhkus (registrikood: 12271158), OÜ-l Hajime (registrikood: 12366539), OÜ-l Suits Meedia (registrikood: 12551107), OÜ-l Hake ja Küte (registrikood: 12927908), OÜ-l Tartu Keraamika (registrikood: 10212269), OÜ-l Villa Cartelloni (registrikood: 12321318), OÜ-l Valto (registrikood: 12395127), AS-il Fortum Tartu (registrikood: 10641763) ja OÜ-l Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid (registrikood: 11709291) J.V.ile ja K.V.ile vara
üleandmine ja kohustuste täitmine (sealhulgas töötasude, juhatuse liikme tasude, nõukogu liikme tasude või mis tahes muude tasude maksmine ning mis tahes muude kohustuste täitmine) kokku mitte suuremas osas kui 1 000 000 eurot. 11) Kohustada AS-i Telver (registrikood: 10244341), AS-i Giga (registrikood: 10254167), OÜd ANNETEAM (registrikood: 10544681), OÜ-d ANNETEAM INVEST (registrikood: 11444585), OÜ-d Giga Investeeringud (registrikood: 11990388), OÜ-d Kerge Puhkus (registrikood: 12271158); OÜ-d Hajime (registrikood: 12366539), OÜ-d Suits Meedia (registrikood: 12551107), OÜ-d Hake ja Küte (registrikood: 12927908), OÜ-d Tartu Keraamika (registrikood: 10212269), OÜ-d Villa Cartelloni (registrikood: 12321318), OÜd Valto (registrikood: 12395127), AS-i Fortum Tartu (registrikood: 10641763) ja OÜ-d Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid (registrikood: 11709291) eelnevas punktis nimetatud vara andma üle määruse alusel täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja summad kandma üle kohtutäituri arvelduskontole. 12) Määrata 205 000 eurot rahasummaks, mille maksmisel kohtu kontole (Rahandusministeeriumi konto nr EE571010220229377229 (SEB Pank AS), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE513300333522160001 (Danske Bank A/S Eesti filiaal) või nr EE221700017003510302 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis)) või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine J.V.i ja K.V.i ühisvarasse kuuluvate kinnisasjade osas (punktid 2 ja 3). 13) Määrata 13 250 eurot rahasummaks, mille maksmisel kohtu kontole (Rahandusministeeriumi konto nr EE571010220229377229 (SEB Pank AS), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE513300333522160001 (Danske Bank A/S Eesti filiaal) või nr EE221700017003510302 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis)) või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine J.V.i ja K.V.i ühisvarasse kuuluvate haagiste ja traktorite osas (punkt 4). 14) Määrata 400 000 eurot rahasummaks, mille maksmisel kohtu kontole (Rahandusministeeriumi konto nr EE571010220229377229 (SEB Pank AS), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE513300333522160001 (Danske Bank A/S Eesti filiaal) või nr EE221700017003510302 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis)) või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine notar K.K. notarikontol deponeeritud 400 000 euro osas (punkt 5). 15) Määrata 4 000 000 eurot rahasummaks, mille maksmisel kohtu kontole (Rahandusministeeriumi konto nr EE571010220229377229 (SEB Pank AS), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE513300333522160001 (Danske Bank A/S Eesti filiaal) või nr EE221700017003510302 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis)) või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine K.V.ile kuuluvate kinnisasjade osas (punktid 6 ja 7). 16) Määrata 1 500 000 eurot rahasummaks, mille maksmisel kohtu kontole (Rahandusministeeriumi konto nr EE571010220229377229 (SEB Pank AS), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE513300333522160001 (Danske Bank A/S Eesti filiaal) või nr EE221700017003510302 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis)) või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine K.V.ile kuuluvate pangakontode osas (punkt 8). 17) Määrata 1 500 000 eurot rahasummaks, mille maksmisel kohtu kontole (Rahandusministeeriumi konto nr EE571010220229377229 (SEB Pank AS), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE513300333522160001 (Danske Bank A/S Eesti filiaal) või nr EE221700017003510302 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis)) või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine J.V.ile kuuluvate pangakontode osas (punkt 9).
18) Määrata 1 000 000 eurot rahasummaks, mille maksmisel kohtu kontole (Rahandusministeeriumi konto nr EE571010220229377229 (SEB Pank AS), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE513300333522160001 (Danske Bank A/S Eesti filiaal) või nr EE221700017003510302 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis)) või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine osas, millega keelati kolmandatel isikutel vara üleandmine ja raha tasumine J.V.ile ja K.V.ile (punkt 10). Kohus jättis rahuldamata K.V.i hagi tagamise avalduse osas, mis puudutas K.V.ile kuuluvate mootorsõidukite ja muu registervara arestimist, alates 15.01.2015 J.V.i nimele registreeritud mootorsõidukite ja registervara arestimist, hageja taotluses nimetamata kolmandatel isikutel vara ja raha üleandmise keelamist kostjale I ja kostjale II, K.V.i ja J.V.i lahusvarasse ja nende ühisvarasse kuuluvate vallasasjade arestimist, J.V.ilt ja OÜ-lt Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ Hajime osa ülekandmist puudutavate dokumentide väljanõudmist. Arvestades hageja nõuet ja Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2015 määrusega kostja I osas kohaldatud abinõusid, pidas kohus põhjendatuks kohaldada ka kostja II osas täiendavaid hagi tagamise abinõusid. Maakohtul puudub võimalus laiendada Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2015 määrusega kostja I osas seatud hagi tagamise abinõusid kostjale II viisil, et need kehtiksid paralleelselt. Maakohus käsitles esitatud hagi tagamise avaldust kui täiendavat hagi tagamise taotlust, mis puudutab nii kostjat I kui II. Ehkki eelmainitud määrusega on kostjatele kuuluvatele kinnistutele registriosa numbriga XXXXX (asukoht XXXXXXXXX) ja XXX (asukohaga XXXXXXX) hageja kasuks käesolevas tsiviilasjas lahendatava nõudega seoses hüpoteegid juba seatud, ei takista see nimetatud kinnistutele täiendavate hüpoteekide seadmist. Kuna kostja I ja II on kaaskostjad, siis on põhjendatud seada kohtulikud hüpoteegid kostjate ühisvarale. Hageja poolt taotletav hagi tagamise abinõu koormab kostjat I ja II üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Traktoritele ja haagistele tuleb seada keelumärge, arvestades hageja nõuet ja seda, et nimetatud mootorsõidukid ja haagised võivad kuuluda kostja I ja II ühisvarasse. Kuna J.V.i poolt deponeeritud 400 000 eurot notar K.K. notarikontol võib kuuluda kostja I ja II ühisvarasse ja hageja nõue on esitatud nii kostja I kui II vastu, pidas kohus põhjendatuks arestida ka notar K.K. notarikonto K.V.i kasuks deponeeritud 400 000 euro ulatuses kui kostjatele I ja II kuuluva ühisvara. Hageja on palunud täiendavalt seada kostja II nimel olevatele kinnistutele registriosa numbriga XXXX (asukohaga XXXXXXXX) ja numbriga 315038 (asukohaga XXXXXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek kummalegi kinnistule summas 2 000 000 eurot (kokku 4 000 000 eurot) hageja kasuks. Hageja poolt taotletud hagi tagamise abinõu koormab kostjat II üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Liiklusregistri andmetel ei ole kostja II nimel ühtegi mootorsõidukit. Alates 15.01.2015 ei ole kostja I nimele ühtegi täiendavat mootorsõidukit registreeritud. Liiklusregistri päringu tulemusi arvestades jättis kohus hageja taotluse arestida kostja II nimele registreeritud ja alates 15.01.2015 kostja I nimele registreeritud mootorsõidukid rahuldamata. Hageja taotlus arestida muu registervara jättis kohus samuti rahuldamata, kuna hageja ei ole välja toonud andmeid kostjale I ja kostjale II kuuluva muu registervara kohta ning kohtul puudub ligipääs vastavatele andmetele. Maakohus ei saa arestida määratlemata hulka kostja I ja kostja II vara. Kohus leidis, et hagi tagamiseks tuleb arestida kostja I pangakontod (sh arvelduskontod, väärpaberikontod ja kogumispensionikontod) Eesti krediidiasutustes kokku 1 000 000 euro
ulatuses ja kostja II pangakontod (sh arvelduskontod, väärtpaberikontod ja kogumispensionikontod) Eesti krediidiasutustes kokku 1 000 000 euro ulatuses hageja kasuks. Kostjal I ja II tuleb tagada võimalus käsutada nende kontodel olevaid rahalisi vahendeid oma igapäevaste eluks vajalike vajaduste rahuldamiseks kummalegi summas 1 000 eurot kalendrikuus. Arvestades hageja esitatud andmeid, kohtutoimikus olevaid äriregistri teabesüsteemi väljavõtteid osade nimetatud ettevõtete kohta ja kohtu võimalust kontrollida hageja poolt nimetatud ülejäänud ettevõtete äriregistriandmeid, ei ole kahtlust, et kõik hageja poolt nimetatud ettevõtted (vt p-d 9 ja 10) on mingil määral seotud kostjaga I või II. Kohus pidas põhjendatuks rahuldada hageja taotlus keelata nendel ettevõtetel kostjale I ja kostjale II vara üleandmine ja kohustuste täitmine (sealhulgas töötasude, juhatuse liikme tasude, nõukogu liikme tasude või mis tahes muude tasude maksmine ning mis tahes muude kohustuste täitmine ning kohustada nimetatud kolmandaid isikuid andma vastav vara üle kohtutäiturile ning kandma vastav raha üle kohtutäituri arveldusarvele. Nimetatud hagi tagamise abinõu kohaldamine ei koorma kostjaid rohkem, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Ehkki soovitava hagi tagamise abinõu rakendamisel ei saa panna kolmandatele isikutele aktiivseid kohustusi (st nendelt raha välja mõista), ei pidanud kohus võimalikuks määruse täitmist teha kohustuslikuks kolmandatele isikutele, kes ei ole määruse tegemisel kohtule teada. Kohus jättis eeltoodust tulenevalt rahuldamata hageja taotluse keelata taotluses nimetamata kolmandatel isikutel vara ja raha ülekandmine kostjale I ja kostjale II. Hageja palus arestida nii kostja I kui kostja II lahusvarasse ja mõlema ühisvarasse kuuluvad muud vallasasjad, kokku 1 000 000 euro ulatuses. Kohus ei pidanud nimetatud hagi tagamise abinõu selgeks ning jättis selle rahuldamata. Arvestades hagihinda (10 521 373,33 eurot), Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2015 kohaldatud hagi tagamise abinõude väärtust (menetlusosaliste hinnang arestitud vara väärtusele, kokku 619 528 eurot) ning määrusega kohaldatavate abinõude väärtust (8 618 250 eurot), on hagi maakohtu hinnangul tagatud hagihinda arvestades.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
TAOTLUSED
JA
PÕHJENDUSED
NING
3.J.V. esitas 25.12.2015. a määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 09.12.2015. a määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus väljunud hageja taotluse piiridest ning arestinud uuesti varasemalt tsiviilasjas nr 2-14-59951 arestitud vara; 2) on maakohus taganud õiguslikult perspektiivitu, sh aegunud nõude kostja II vastu; 3) on määrus kostjate pangakontode arestimist puudutavas osas vastuolus TsMS § 436 lg-ga 1 (koostoimes § 463 lg-ga 2). Kohtumääruse p-de 8 ja 9 järgi arestis maakohus mõlema kostja pangakontod 1 500 000 euro ulatuses. Määruse põhjendustes leidis maakohus, et hagi tagamiseks tuleb mõlema kostja pangakontod arestida 1 000 000 euro ulatuses. Seega on määruse resolutsioon ja põhjendused omavahel vastuolus; 4) on kostjate pangakontode arestimine vastuolus TsMS § 378 lg-ga 4. Mõlema kostja pangakontode arestimine 1 500 000 euro ulatuses koormab kostjaid ilmselgelt ebamõistlikult
isegi arvestades seda, et nendel on lubatud käsutada oma kontodel olevaid vahendeid summas 1 000 eurot kuus. Ainuüksi perekonna ülalpidamiseks kulub kostjatel rohkem; 5) on kostja I pangakontode arestimine vastuolus TMS § 131 lg 1 p-iga 8 ja § 133 lg-ga 1. Sissenõuet ei saa pöörata vanemahüvitisele. Kostja I pangakontosid ei saa arestida kostjale laekuva vanemahüvitise, s.o 2548,95 euro (bruto) ulatuses kuus; 6) kohaldas maakohus vääralt TsMS § 378 lg 1 p-is 4 sätestatud abinõusid, keelates kolmandatel isikutel kostjatele konkreetselt määratlemata vara üleandmise ja kohustuste täitmise ning pannes nendele aktiivseid kohustusi; 7) rikkus maakohus TsMS § 378 lg-t 4, arestides registervara registerpantide seadmise asemel; 8) on maakohus rikkunud TsMS § 388 lg-s 5 ja § 389 lg-s 3 sätestatut. Mitmele kinnisasjale kohtulike hüpoteekide seadmisel või mitme asja arestimisel tuleb iga varaeseme kohta määrata kindlaks rahasumma, mille tasumisel hagi tagamise määruse täitmine lõpetatakse. Praegusel juhul ei ole maakohus määranud vastavat rahasummat kindlaks iga kohtuliku hüpoteegiga koormatud kinnisasja ega arestitud asja kohta eraldi, vaid summeeritult varagruppide kohta.
4.K.V. vaidleb kostja I määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.
5.K.V. palub kostja I määruskaebuse rahuldada.
6.K.V. (kostja II) esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu a määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt:
09.12.2015.
1) on maakohus taganud õiguslikult perspektiivitu, sh aegunud nõude kostja II vastu; 2) on vaidlustatud kohtumäärus kostjate pangakontode arestimist puudutavas osas vastuolus TsMS § 436 lg-ga 1 (koostoimes § 463 lg-ga 2); 3) on kostjate pangakontode arestimine vastuolus TsMS § 378 lg-ga 4; 4) kohaldas maakohus vääralt TsMS § 378 lg 1 p-is 4 sätestatud abinõusid, keelates kolmandatel isikutel kostjatele konkreetselt määratlemata vara üleandmise ja kohustuste täitmise ning pannes nendele aktiivseid kohustusi; 5) on maakohus rikkunud TsMS § 388 lg-s 5 ja § 389 lg-s 3 sätestatut.
7.K.V. (hageja) vaidleb kostja II määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei näe hageja ühtegi märkimisväärset probleemi kostjate pangakontode arestimises. Määruses kuulub täitmisele resolutsioon ja kui see on kohtuniku näpuvea tõttu vastuolus määruse põhjendava osaga, siis ei anna vastav asjaolu põhjust määruse tühistamiseks. Usutav ei ole väide, et arest on liigselt koormav; 2) ei esine kohtumääruses ka TsMS § 378 lg 1 p-i 4, § 388 lg 5 ja § 389 lg 3 rikkumisi. Äriühingutele pandud kohustused on määratletud piisava selgusega. Määruskaebuse väide, et kohus määras hüpoteegiga koormatud kinnisasjade kohta käivad rahasummad nö gruppide kaupa, on otsitud ja sisutu.
8.J.V. (kostja I) nõustub kostja II määruskaebuses esitatuga ja taotleb selle rahuldamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et J.V.i ja K.V.i määruskaebused tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 9. detsembri 2015. a määruse resolutsiooni punktid 4, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 13, 15, 16, 17 ja 18.
10.Tartu Maakohtu 09.12.2015. a hagi tagamise määruse peale on määruskaebuse esitanud nii J.V. (kostja I) kui ka K.V. (kostja II).
10.1.Kostjate hinnangul on maakohus taganud õiguslikult perspektiivitu, sh aegunud nõude kostja II vastu. Ringkonnakohus märgib, et hagi tagamise taotluse lahendamisel saab kohus hinnata hagi perspektiivikust üksnes piiratud ulatuses. Nii on hagi tagamise menetluses võimalik hinnata hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-121-15 p 10, nr 3-2-1-135-12 p 12 ja nr 3-2-173-12 p 14). Samas ei lahenda kohus hagi tagamise üle otsustamisel vaidlust sisuliselt, vaid hindab pooltevahelise vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise vajalikkust. Kohus ei saa praeguses menetlusetapis võtta seisukohta selles, kas esitatud hagi on perspektiivitu ja/või kostja II suhtes aegunud või mitte. Sisuline vaidlus toimub asja edasisel menetlemisel.
10.2.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb alljärgnevatel põhjendustel osaliselt tühistada. Hageja on esitanud hagi TsÜS § 84 lg 1 (tehingu tühisus) alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja väited üleantu väärtuse hüvitamiseks hagiavalduses toodud asjaoludel põhjendatud, kuna TsÜS § 84 lg 1 järgi tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Ringkonnakohus leiab, et hagi tagamise korras on põhjendatud kohaldada hagi tagamise abinõusid üksnes vara suhtes (sh sellises väärtuses), mille hageja oleks saanud, kui hageja ei oleks oma 1/3 mõttelist osa pärandaja pärandvara ühisusest kostjale I võõrandanud, kuna hageja on esitanud hagi tühise tehingu alusel üleantu väärtuse hüvitamiseks. 17.08.2012. a sõlmitud pärandvara ühisuse osa võlaõigusliku müügilepingu ja tingimusliku asjaõiguslepingu (I kd, tl 15) p-i 1.1 kohaselt müüs K.V. oma 1/3 suuruse mõttelise osa pärandaja T.V.i pärandvara ühisusest J.V.ile. 17.08.2012. a sõlmitud lepingu p-i 1.3. kohaselt kuulus pärandaja T.V.i pärandvara ühisusse: 1) korteriomand asukohaga XXXXXXXXX, mille reaalosa on eluruum nr 2 a (üldpind 19,10 m2, registriosa nr XXXXX); 2) kinnistu asukohaga XXXXXXXXX (pindala 712 m2, registriosa nr XXX); 3) kinnistu asukohaga XXXXXXXXX (pindala 30 m2, registriosa nr XXXXXXXXX); 4) AS-i Telver (registrikood: 10244341) 1100 aktsiat igaüks nimiväärtusega 1000 Eesti krooni; 5) aktsiaseltsi Giga (registrikood: 10254167) 5 aktsiat igaüks nimiväärtusega 54 970,40 eurot; 6) Tartu Keraamika OÜ (registrikood: 10212269) osa nimiväärtusega 3000 eurot; 7) rahalised vahendid Swedbank AS-is (25.05.2012. a seisuga 8577,84 eurot). Lepingu p-i 1.4 kohaselt kuulus pärandajale ühisomandiosa (ülejäänud osa ühisomandist kuulub pärandaja abikaasale) sõidukist Chevrolet Silverado (XXX, 1992.a), kuid kuna tegemist on T.V.i ja tema abikaasa ühisvaraga ja T.V.i abikaasa ei ole andnud nõusolekut tema osa arestimiseks, siis ei saa sõidukile aresti seada. Kinnistusraamatu andmetest nähtub, et korteriomand asukohaga XXXXX (registriosa nr XXXX) ja kinnistu asukohaga XXXXXXX (registriosa nr XXXXXX) on J.V.i poolt võõrandatud. Järelikult ei saa eelnimetatud kinnistutele hagi tagamise korras hüpoteeke seada. Samuti ei ole hageja taotlenud eelnimetatud kinnistutele hüpoteekide seadmist. Ringkonnakohus leiab, et selle asemel on põhjendatud seada kostja I ja kostja II ühisvarasse kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa numbriga XXXXX kantud 1/100 mõttelisele osale kinnistust (XXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 5 000 eurot K.V.i kasuks. Ringkonnakohus jätab
maakohtu poolt maakohtu määruse resolutsiooni p-is 2 kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse. Kinnistu asukohaga XXXXXX (registriosa nr XXX) on J.V.i ja K.V.i ühisomandis (kinnistusraamatusse on omanikuna sisse kantud J.V.). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti seadnud kostja I ja kostja II ühisvarasse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa numbriga XXX kantud kinnistule (asukohaga XXXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 200 000 eurot K.V.i kasuks. Kinnistu registriosa numbriga XXX kuulus T.V.i pärandvara hulka, mille 1/3 mõttelises osas omandas K.V. testamendi alusel ja mille K.V. võõrandas edasi J.V.ile. Ringkonnakohus leiab, et hüpoteekide seadmine kostjatele kuuluvale ühisvarale ei ole kostjaid ebamõistlikult koormav.
10.3.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse resolutsiooni p-ides 4, 6 ja 7 kohaldatud hagi tagamise abinõud. Maakohtu määruse resolutsiooni p-i 4 kohaselt arestis maakohus kostja I ja kostja II ühisomandisse kuuluva vallasvara (sh traktorid ja haagised). Maakohtu määruse resolutsiooni p-is 4 nimetatud vallasvara ei kuulunud T.V.i pärandvara hulka, mille 1/3 mõttelise osa oleks K.V. 17.08.2012. a sõlmitud lepinguga võõrandanud. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks arestida vara, mis ei olnud 17.08.2012. a sõlmitud lepingu esemeks. Maakohtu määruse resolutsiooni p-ide 6 ja 7 kohaselt seadis kohus K.V.ile kuuluvatele kinnisasjadele registriosa numbritega XXXX ja 315038 kohtulikud hüpoteegid kummalegi summas 2 000 000 eurot K.V.i kasuks. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on kinnistud registriosa numbritega XXXX ja 315038 K.V.i omandis. Nimetatud kinnistud ei kuulunud T.V.i pärandvara hulka. Ringkonnakohus ei pea eeltoodut arvestades põhjendatuks seada K.V.i omandis olevatele kinnistutele hüpoteegid K.V.i kasuks.
10.4.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse resolutsiooni p-ides 8 ja 9 kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega maakohus arestis kostja I ja kostja II pangakontod Eesti krediidiasutustes, mõlema puhul kokku 1 500 000 euro ulatuses K.V.i kasuks ja lubas kostjal I ja kostjal II käsutada kontodel olevaid rahalisi vahendeid oma igapäevaste eluks vajalike vajaduste rahuldamiseks kummalgi summas 1000 eurot kuus. Määruskaebuse esitajad on esitanud väite, et kostjate pangakontode arestimine on vastuolus TsMS § 378 lg-ga 4, sest pangakontode arestimine nii suures ulatuses koormab kostjaid ebamõistlikult. Arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid ja eeltoodut, mille kohaselt on hagi tagamine põhjendatud üksnes vara suhtes ja sellises ulatuses, mille hageja kaotas tema väitel tühise tehingu tagajärjel, siis ei pea ringkonnakohus kohaseks hagi tagamise abinõuks kostja I ja kostja II pangakontode arestimist niivõrd suures ulatuses. TsMS § 378 lg 4 esimese lause järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada seda, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Ringkonnakohus leiab, et kostjate pangakontode arestimine on kostjaid ebamõistlikult koormav ega ole käesolevas tsiviilasjas proportsionaalne hagi tagamise abinõu.
10.5.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse resolutsiooni p-ides 10 ja 11 kohaldatud hagi tagamise abinõud. Käesoleva määruse p-is 10.2 märgitu kohaselt kuulus T.V.i pärandvara koosseisu mh ka AS-i Telver (registrikood: 10244341) 1100 aktsiat, igaüks nimiväärtusega 1000 Eesti krooni; AS-i
Giga (registrikood: 10254167) 5 aktsiat igaüks nimiväärtusega 54 970,40 eurot; Tartu Keraamika OÜ (registrikood: 10212269) osa nimiväärtusega 3000 eurot. Maakohtu määruse resolutsiooni p-ides 10 ja 11 on keelatud AS-il Telver, AS-il Giga, OÜ-l ANNETEAM; OÜ-l ANNETEAM INVEST, OÜ-l Giga Investeeringud, OÜ-l Kerge Puhkus; OÜ-l Hajime, OÜ-l Suits Meedia, OÜ-l Hake ja Küte, OÜ-l Tartu Keraamika, OÜ-l Villa Cartelloni, OÜ-l Valto, AS-il Fortum Tartu ja OÜ-l Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid J.V.ile ja K.V.ile vara üleandmine ja kohustuste täitmine (sealhulgas töötasude, juhatuse liikme tasude, nõukogu liikme tasude või mis tahes muude tasude maksmine ning mis tahes muude kohustuste täitmine) kokku mitte suuremas osas kui 1 000 000 eurot ja kohustatud äriühinguid eelnevas punktis nimetatud vara andma üle määruse alusel täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja summad kandma üle kohtutäituri arvelduskontole. Maakohus on kohustanud äriühinguid tegema aktiivseid toiminguid, mis ei ole hagi tagamise korras lubatud. TsMS § 378 lg 1 p-i 3 kohaselt on hagi tagamise abinõu mh kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine, muu hulgas lähenemiskeelu kohaldamine. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-167-15 p-is 7 leidnud, et TsMS § 378 lg 1 p 3 ei anna alust sekkuda kostja vastu esitatud hagi tagamiseks vaidluse suhtes kõrvaliste isikute majandustegevusse. Riigikohus märkis, et kolmandatele isikutele aktiivsete kohustuste panemine ei ole hagi tagamise korras lubatav. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-135-12 p-is 14, et kohus ei saa luua menetlusvälise kolmanda isiku vastu täitedokumenti, mille alusel hageja või kohtutäitur saaksid nõuda määratud hagi tagamise abinõu täitmist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus pani praegusel juhul kolmandatele isikutele aktiivseid kohustusi, st sekkus kõrvaliste isikute majandustegevusse, mis ei ole hagi tagamise korras lubatav. Samuti on õige määruskaebuse esitajate seisukoht selles, et taotletud hagi tagamise abinõu on ebaselge. Hageja ei ole piisavalt määratlenud vara ja kohustusi, mida määruses nimetatud äriühingud ei või kostjatele üle anda või kostjate kasuks täita ning mille need äriühingud peaksid üle andma või täitma kohtutäiturile. TsMS § 378 lg 1 p-i 2 kohaselt oleks võimalik arestida kostjatele kuuluvad äriühingu osad/aktsiad. Äriregistri andmete kohaselt ei kuulu kostjatele AS-i Telver ega AS-i Giga aktsiaid. Äriregistri andmete kohaselt on J.V. Tartu Keraamika OÜ osanik. Tsiviilasjas nr 2-1459951 on Tartu Maakohtu 30.10.2014. a määrusega ja Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2015. a määrusega keelatud J.V.ile kuuluva Tartu Kreemika OÜ osa käsutamine J.V.i poolt. Nimetatud määruste alusel on käsutamise keelumärge seatud ka registrisse. Järelikult on tsiviilasjas nr 214-59951 jõustunud määrus Tartu Keraamika OÜ osa käsutamise keelamise kohta J.V.i poolt ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohaldada nimetatud hagi tagamise abinõud ka käesolevas tsiviilasjas. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse resolutsiooni p-ides 10 ja 11 kohaldatud hagi tagamise abinõude asemel jõusse notar K.K. notarikonto aresti 400 000 euro ulatuses. Kostja väitel on notarikontole deponeeritud 400 000 eurot K.V.i kasuks lähtudes 17.08.2012. a sõlmitud lepingust. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist kohase hagi tagamise abinõuga. Arvestades haginõude ebapiisavat põhjendatust ja hagieseme formuleerimise küsitavusi leiab ringkonnakohus kokkuvõttes, et piisav on tagada hagi järgmiste hagi tagamise abinõudega: 1) seada kostja I ja kostja II ühisvarasse kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa numbriga XXXXX kantud 1/100
mõttelisele osale kinnistust (XXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 5 000 eurot K.V.i kasuks; 2) seada kostja I ja kostja II ühisvarasse kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa numbriga XXX kantud kinnistule (asukohaga XXXXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 200 000 eurot K.V.i kasuks; 3) arestida notar K.K. notarikonto J.V.i (J.V.i ja K.V.i ühisvara) poolt K.V.i kasuks deponeeritud 400 000 euro ulatuses.
10.6.Määruskaebuse esitajad on õigesti leidnud, et mitmele kinnisasjale kohtulike hüpoteekide seadmisel või mitme asja arestimisel tuleb iga varaeseme kohta määrata kindlaks rahasumma, mille tasumisel hagi tagamise määruse täitmine lõpetatakse. Maakohus määras hüpoteekiga koormatud kinnisasjade ja arestitud vallasasjade kohta käivad rahasummad kindlaks nö gruppide kaupa, mis ei olnud ringkonnakohtu arvates õige. TsMS §-s 385 sätestatud võimalus saavutada raha maksmise või pangagarantii esitamisega hagi tagamise määruse täitmise lõpetamine, on sisuliselt samuti hagi tagamise abinõu. Sellisel juhul tagab võimaliku hagi rahuldava kohtuotsuse täitmist makstud raha või esitatud pangagarantii. Ringkonnakohtu hinnangul peab rahasumma määramisel, mille tasumisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine, olema selge, millises summas ja eseme eest on rahasumma määratud, et kostjal oleks võimalus vabastada konkreetne ese arestist või hüpoteegi alt. Käesoleval juhul on hüpoteekide seadmisel küll selge, millises ulatuses on hüpoteegid kostjate varale seatud, kuid selguse mõttes peab ringkonnakohus vajalikuks määrata iga kinnisasja osas kindlaks rahasumma, mille tasumisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine.
10.7.Kostja I on esitanud väite, et maakohus on seadnud hagi tagamise abinõud topelt varasemalt tsiviilasjas nr 2-14-59951 seatud hagi tagamise abinõudega. Ringkonnakohtu hinnangul ei soovinud maakohus kohaldada taotletud hagi tagamise abinõusid topelt, s.o kõigepealt kostja I osas ja seejärel kostja I ja kostja II osas. Maakohus pidas silmas, et kostja I osas seatud hagi tagamise abinõud kehtiksid ka kostja II suhtes, kuna tegemist on eelduslikult solidaarvõlgnikega. Ringkonnakohus arvestab hagi tagamise abinõude kohaldamisel sellega, et tsiviilasjas nr 2-15-12901 on Tartu Maakohtu 26.02.2016. a määrusega (jõustumise ootel) rahuldatud K.V.i hagi K.V.i ja J.V.i vastu ühisvarale seatud kohtulike hüpoteekide kustutamiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks ja muu ühisvara arestist vabastamiseks (sh kohustati kustutama hüpoteegid, mis seati kinnisasjadele nr XXXXX ja XXX; vabastati arestist notarikonto 400 000 euro ulatuses ja vabastati arestist traktorid ja haagised).
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.