lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-14460/23

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 14.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-14460/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.03.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1019
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-15-14460

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Eveli Vavrenjuk teatavaks 14. märts 2016. a Tartu kohtumaja

Määruse avalikult tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-15-14460

Tsiviilasi

Mihkel Vahtra hagi KÜ „Saare-Tartu“ dokumentidega tutvumise nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised

ja

nende

vastu

•

Hageja: Mihkel Vahtra (isikukood: XXXX; elukoht: XXXX)

• •

Hageja esindaja: Jürgen Kirsis Kostja: Korteriühistu „Saare-Tartu“ (aadress:

XXXX)

Kostja esindaja: advokaat Grete Lüüs

esindajad

•

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu Mihkel Vahtra hagist loobumine. Lõpetada menetlus Mihkel Vahtra hagis KÜ „Saare-Tartu“ vastu dokumentidega tutvumise nõudes.
2.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
3.Rahuldada Mihkel Vahtra taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tagastada Mihkel Vahtrale käesoleva kohtulahendi jõustumisel 150 eurot (ükssada viiskümmend eurot ja 0 senti). Mihkel Vahtra on riigilõivu käesolevas menetluses tasunud kokku 300 eurot, millest 29.09.2015 summa 75 eurot ja 10.11.2015 summa 225 eurot.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
4.Määrus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.Tartu Maakohtu menetluses on Mihkel Vahtra hagi KÜ „Saare-Tartu“ vastu dokumentidega tutvumise nõudes. 29.02.2016 esitas hageja kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks ja hagist loobumiseks. Hageja kinnitas, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja selgitas, et kostja esitas oma vastuses need dokumendid, millega tutvumise vastu hagejal huvi oli. Seega ei ole hagi edasine menetlemine enam põhjendatud.

Hageja on nõus kandma pool riigilõivu, mida hagist loobumisel tagasi ei saa. Muud menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda Hageja ei ole aga nõus hüvitama kostja menetluskulusid. Menetlus on põhjustatud kostja käitumisest tulenevalt. Kui kostja oleks hagejat huvitavad dokumendid hagejale varasemalt esitanud, polnuks vaja kohtu poole pöörduda.

2.Kostja hagist loobumisele vastuväiteid ei esitanud, kuid taotles, et kohus jätaks menetluskulud hageja kanda. Kostja ei saanud hageja nõuet kohtuväliselt rahuldada, kuna hageja ei ole kordagi esitanud selget nõuet, milliste dokumentidega ta täpselt tutvuda tahab. Kostja taotles, et kohus jätaks menetluskulud hageja kanda ja mõistaks menetluskuludelt välja ka viivised. Kohtu seisukoht
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus rahuldab menetluse lõpetamise avalduse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). Menetluskulud
4.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 162 lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja leiab, et kostja on tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja leiab, et isegi kui ta on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, ei tuleks menetluskulusid tema kanda jätta, kuna hageja ei ole andnud talle võimalust rahuldada samasisulist nõuet kohtuväliselt. Kohus nõustub kostjaga selles, et TsMS § 168 lg 5 alusel menetluskulude kostja kanda jätmise üheks eelduseks on asjaolu, et kostjal on olnud võimalik samasisulist nõuet eelnevalt kohtuväliselt rahuldada. Hageja täpsustatud haginõue oli: tutvuda 2013. a juhatuse koosoleku protokollidega, kus kajastatakse parkla laiendamisega seotud küsimusi ning kus on arutatud hageja poolt esitatud avaldusi (tlk 37). Hageja esindaja saatis küll samasisulise kirja kostja juhatuse liikmele, kuid väljastusteatest nähtuvalt ei ole kostja saanud sellega tutvuda (tlk 22-23). Pooled vaidlevad käesolevalt selle üle, kas hageja ja kostja kirjavahetusest pidi olema kostjale selge, milliste protokollidega soovib hageja tutvuda. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole võimalik üheselt hinnata, kas hageja on samasisulise nõudega varasemalt kostja poole pöördunud. Iseenesest on õige hageja väide, et kuna ta ei teadnud täpselt, millistel kuupäevadel juhatuse koosolekutel teda puudutavaid teemasid käsitleti, ei saanud ta esitada juhatusele taotlust või ka haginõuet nimetades konkreetseid kuupäevi, millistel kuupäevadel peetud koosolekute protokollidega ta tutvuda soovib. Hageja ja kostja e-kirjavahetusest (tlk 7-21) nähtub, et hageja on esitanud kostjale järelepärimisi seoses parkla ehituse ja ühistu rahade kasutamisega, samuti on informeerinud kostjat oma tervislikust seisundist ja teinud ettepanekuid parkimise korraldamise osas. Tlk 15 asuvast 13.01.2014 e-kirjast nähtub, et hageja on palunud, et kostja võtaks kaasa kaks hagejat puudutavat juhatuse koosoleku protokolli ja 16.01.2014 e-kirjas tänab hageja kostja

juhatuse liiget meeldiva vestluse eest (tlk 16). Hageja taotleb kirjavahetuses tutvumist kahe protokolliga, kuid kostja vastusele lisati kolm protokolli (tlk 52, 55-59). E-kirjadest ei ole võimalik välja selgitada, kas M. Vahtra taotles kõigi end puudutavate protokollide kaasa võtmist või kas hageja võis kirjavahetuse toimumise ajal üldse olla teadlik sellest, et teda puudutavaid küsimusi kajastavaid protokolle võib olla veel. Samuti ei nähtu järgnevast kirjast (tlk 16), milliseid protokolle täpselt M. Vahtrale tutvustati ning kas teda informeeriti kõigist teda puudutavatest otsustustest. Nimetatud asjaolusid ei nähtu ka muudest kohtule esitatud tõenditest. Tõendeid, millistest üheselt selguks hageja nõude esitamine ja selle rahuldamine või rahuldamata jätmine enne kohtumenetlust, ei ole kohtule esitatud. Arvestades poolte vahel toimunud tihedat kirjavahetust oleks hageja oma nõude kiirema rahuldamise huvides võinud selle selgemini formuleerida ning kostja võinuks hageja korduvate taotluste tõttu väljastada hagejale koopiad kõigist parkla laiendamisega seotud dokumentidest, mille vastu võiks kostjal olla õigustaud huvi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et mõlema poole käitumist arvestades tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude jätmine täies ulatuses ühe poole kanda, kui pole üheselt selge, kas teine pool on kõik omapoolsed kohustused täitnud nõuetekohaselt ja käitunud heas usus, oleks kohtu hinnangul äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik.

6.TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tuleb hagejale tagastada pool menetluses taotletud riigilõivust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium