Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi P P vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1 278,08 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Aktsiaselts 11919806)
PlusPlus
Capital
(registrikood
Hageja lepinguline esindaja: J M, e-post: xxx Kostja: P P (isikukood xxx), registrijärgne elukoht xxx Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi P P vastu võla nõudes.
Jätta menetluskulud Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.
Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks määrata 0 eurot.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku
2-23-108683 tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja esitas hagis järgmised nõuded: -
Mõista kostjalt P P hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja xxx OÜ ja P P vahel 08.04.2021 sõlmitud krediidilimiidi lepingust nr. xxx tulenev põhinõue 500,00 eurot, intressid 85,24 eurot, viivised 420,34 eurot, sissenõudekulud 35 eurot;
-
Mõista kostjalt P P välja hageja PlusPlus Capital AS kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 500,00 eurot alates 30.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni 47,50% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses
2.Hagi kohaselt sõlmisid xxx OÜ (Kreeditor) ja kostja Lepingu, mille kohaselt võimaldas Kreeditor Kostjale krediidilimiidi 500 eurot kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama 1/50 krediidilimiidist ja eelneva kalendrikuu eest arvestatud intressi ning muud hinnakirja järgi kohalduvad teenuste tasud igakuiselt 10.ks kuupäevaks. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 47,50% aastas ja 0,13% päevas. Intressi arvestamisel lähtus Kreeditor tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning krediidisumma kasutuses olemise päevast alates.
3.Hageja selgitab, et lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 59,60% aastas ja krediidi kogukulu 628,64 eurot (lisa 1, lk 1). Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et intressimäär on 47,50% aastas ning kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Kostja kasutas 08.04.2021 Kreeditori poolt võimaldatud krediiti summas 500 eurot ja kohustus tasuma intressid kasutatud krediidisummalt järgmise kuu 10. kuupäevaks lepingus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus tingimuste p 5.1 ning ei tagastanud krediiti ega tasunud intressi.
4.Lähtudes Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingust, teavitas Kreeditor 28.07.2021 Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 17.08.2021 ning kuna Kostja võlgnevust ei tasunud, luges tähtpäeva saabunuks 18.08.2021 (Lisa 3). Lepingu ülesütlemise tahteavaldus on kostjale saadetud aadressil xxx.
5.Vastavalt Tingimuste p-le 10.3 ja Tingimuste lisale "Hinnakiri" on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus 2hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113 lg 2 seob 2sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 1278,08 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx: 15.06.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot (lisa 5.1), 10.10.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (lisa 5.2) ja 12.12.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (lisa 5.3). Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Nõude loovutamine hagejale
2-23-108683
6.Kreeditor loovutas oma nõuded Kostja vastu Hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult (Lisa 4). Loovutusteatis on kostjale saadetud aadressile xxx ja e-posti aadressile xxx. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud Loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud.
7.Kohus selgitas 21.01.2025 kohtunõudes hagejale kohalduvat õigust, palus esitada asjaolud ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas. Kohus selgitas, et esitatu ja tõenditest nähtuvate andmete alusel on kohus esialgsel seisukohal, et krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud. Kohus selgitas hagejale, et tema nõue ei ole selge ja andis võimaluse haginõude täpsustamiseks ja krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga esitamiseks.
Hageja sai kohtunõude kätte e-toimikus 24.01.2025, kuid ei täitnud kohtunõuet.
9.Kostja, kellele hagi ja menetlusse võtmise määrus toimetati kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.11.2023 ei ole hagile vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele.
11.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPRFinance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
12.Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajal esitanud andmeid ega tõendeid (VÕS § 4034 lg 13), mille alusel saaks järeldada, et krediidiandja oleks järginud vastustundliku laenamise põhimõtet laenu väljastamisel kostjale. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.
13.Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
14.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus andis hagejale võimaluse ümber arvestada oma nõue lähtuvalt VÕS 4034 lg-s 7 sätestatust, kuid hageja ei ole kohtu määratud ajaks ümberarvestust esitanud.
15.Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis 21.01.2025 kohtunõuetega hagejale võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Kohus hoiatas, et kohus ei saa
2-23-108683 rahuldada nõuet, mis ei ole selge. Kohus hoiatas ka, et saab piisava teabe puudumisel jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Hageja on kohtunõude kätte saanud, kuid otsustatud oma nõuet mitte ümber arvestada ega teavet esitada.
16.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
17.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Samuti tuleb kohtu ette tuua, kas ja mis ulatuses on võlgnik kohustusi käesolevaks ajaks täitnud.
18.Kuivõrd hageja ei ole hoolimata kohtunõudest esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
21.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.