3.Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta hageja, Kivikorstna Korteriühistu kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Kivikorstna Korteriühistu (hageja) esitas 30.07.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Eesti-Saksa Majanduskontaktide OÜ-lt (kostja) 2181,64 euro saamiseks. Kohus tegi 01.08.2014 makseettepaneku, mis toimetati kostjale kätte 08.08.2014. Kostja esitas 13.08.2014 nõudele vastuväite ning asja menetlus jätkus hagimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostjal hagejale maksmata katuse remondis osalemise tasu summas 1655,50 eurot, kommunaalkulud ja korteriühistu majandamiskulud perioodil 02.2013 ja 31.05-30.07.2014 summas 430,41 eurot, üldruumide küttekulu oktoobri 2012 eest summas 9,33 eurot ja perioodi 11.2012-04.2013 eest summas 86,40 eurot. Hagiavalduses taotles hageja ka kostjale kuuluva korteriomandi võõrandamist KOS § 14 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel tulenevalt korteriühistu üldkoosoleku 28.07.2014 otsusest. Kostja pole seda ise teinud ega näidanud mingil moel üles tahet mõistliku lahenduse pakkumiseks võlgnevuste tasumisel.
3.Kostjale kuulub korter nr 2 aadressil Pärna 6 Kabala küla Türi vald (registriosa nr 1501336, edaspidi kostja korter). Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 ja hageja põhikirja p 23.4 kohaselt on kostja kohustatud osa võtma elamu majandamise kulude kandmisest: tasuma veevarustuse, elektrienergia, kanalisatsiooni jäätmekäitluse ja muude talle korteriühistu poolt osutatud teenuste eest. Kommunaalkulud on veemõõtja alusel arvestatav tasu tarbitud vee eest, remondifond summas 15 eurot ning 1 euro kuus ühistu majandamiskulude katteks. Kuna kostja korter on maja küttesüsteemist välja lülitatud, siis vastavalt hageja ja kostja kokkuleppele tasutakse üldruumide kütte eest 10% kogu ühistu küttekuludest arvestusperioodi jooksul. Nimetatud osa korteriühistu küttekuludest on oluliselt väiksem korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 alusel tasumisele kuuluvast osast.
4.Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja isiklikele vestlustele pole kostja asunud võlgnevust tasuma. Kõik makseteated saadetakse juhatuse poolt igakuuliselt igale
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-25661 ühistu liikmele elektrooniliselt. Kellele elektrooniline edastamise võimalus puudub, antakse makseteade edasi isiklikult. Selline süsteem on toiminud kõik need aastad ja kostja pole hagejat teavitanud vajadusest esitada makseteated muul moel ja kellegi teise nimel. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Kostjale pole keegi teada andnud katuse remondist. Ta kuulis sellest alles siis, kui hageja talle arve esitas. Korteri ostmisel ei antud kostjale tõest infot. Küsimusele täiendavate kulude või tulevikus oodatavate plaaniliste remontide ja ehituste kohta vastas samas majas asuva korteri omanik IK eitavalt. Ka lepingu sõlmimisel notari juures oli müüja vastus tulevikus tekkivate kulude osas eitav. 2012. a märtsis sai kostja esimest korda teada, et plaanis on uuendada küttesüsteem ja kostja peab selles osalema 700 euroga. Kostja soovis ise oma korteris küttesüsteemi välja ehitada, esitades selleks ka korteriühistule vastava avalduse.
6.Kostja on seadnud kahtluse alla katuse remonditööde arve ning nõudis tutvumist kuludokumentidega. Hageja pole sellele vastanud. Kostja leiab, et teda on petetud ning kui tal oleks korteri ostmisel olnud plaanitavad tööd teada, poleks ta seda ostnud. Pärna 6 maja on kaheksa korteriga, mistõttu on katuse vahetuse kulud ebaõiglaselt jagatud nelja korteriomaniku vahel.
7.Igakuulistel arvetel on kostjalt nõutud üldküttekulude eest tasumist, kuigi kostja ehitas oma küttesüsteemi. Kostja oli valmis maksma trepikoja kütte eest, kuid kokkulepe puudutas ühte radiaatorit trepikojas nelja korteri kohta. Kostjalt nõutavad küttekulud on põhjendamatult suured. Kuigi kostja palus hagejalt mitmel korral selgitust temalt nõutud summa osas, on jäänud selgusetuks, millisest summast 10% arvestatakse. Vaatamata sellele maksis kostja esimesel aastal nõutud summa kinni. Kuna arveid arusaadavalt lahti ei kirjutatud ega selgitatud, ei jätkanud kostja arvete tasumist. Maakohtu otsus
8.Harju Maakohus rahuldas 27.04.2015 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 526,14 eurot. Maakohus rahuldas otsusega osaliselt ka hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, määras kindlaks, et kostja menetluskulu on riigilõiv 550 eurot, ning mõistis kostjalt välja menetluskulud summas 80 eurot hageja kasuks.
9.Otsuse põhjenduste järgi nõustus kohus hageja seisukohaga, mille kohaselt tuleb katuse vahetusega kaasnevad kulud jagada ühistu nelja liikme vahel. Vastavalt hageja koosoleku protokollile nr 9 ja hageja põhikirjale kuulub Kivikorstna KÜ-sse neli liiget. Majas on küll kaheksa korterit, kuid maja teine pool (aadress Pärna 6A) teostas katuseremondi enne 2000. aastat ning selles hageja ei osalenud. Majas on kaks erinevat korteriühistut.
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-25661
10.Maakohus ei nõustunud hageja arvamusega, mille kohaselt piisab 22.05.2013 ja 25.06.2013 toimunud hageja üldkoosoleku protokollidest, et esitada kostja suhtes katuse vahetamisest tulenevate kohustuste hüvitamise nõue. Ainuüksi väide, et katus oli üle 40 aasta vana ning selle parandamine ei täitnud oma eesmärki, pole piisav tõendamaks, et katuse väljavahetamiseks tehtud kulutused oleks olnud vajalikud kulutused tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 tähenduses. Puudub vaidlus, et hagejal puudus kostja nõusolek katuse vahetuseks ning kostja pole ka hilisemalt katuse vahetust heaks kiitnud. Maakohus jättis hageja nõude kostja vastu katuse vahetamise kulutuste hüvitamiseks rahuldamata ning sellest tulenevalt ei andnud hinnangut katuse vahetamise vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse küsimustes.
11.Maakohus rahuldas hageja nõude kostja vastu kommunaalteenuste ja majandamiskulude võlgnevuse osas summas 526,14 eurot. Hageja põhikirja p 23.4 ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt kohustub korteiühistu liige tasuma tähtaegselt sihtotstabelisi makseid. Antud juhul hõlmavad need maksed kulutusi ühiselektrile, remondifondile, raamatupidamisele ning üldruumide kütmisele kütteperioodil. Hagiavalduse kohaselt pole kostja tasunud nimetatud makseid arvete nr 112013, 142013, 152013, 172013, 182013, 202013, 212013, 222013, 232014, 242014, 252014, 262014, 272014, 282014, 122013, 102013, 092012, 072012 ja 062012 alusel. Kostja selgituse kohaselt on ta vaidlustanud nimetatud arvetest üldruumide kütte osa (21,60 eurot kuus). Kostja nõustus hagejaga, et nimetatud makse puhul kehtis poolte vahel suuline kokkulepe, mille kohaselt tasub kostja küttest 10%. Kohtuistungil nõustus kostja igakuise üldruumide kütte suurusega, kuid hageja poolt esitatud arvestuse õigsust kostja ei kinnitanud. Kuna kostja pole omapoolset arvestust esitanud, luges maakohus hageja esitatud arvestuse põhjendatuks.
12.Maakohus jättis hageja nõude kostja korteri sundvõõrandamiseks rahuldamata. Hageja on esitanud kohtule tõendi korteriomanike 28.07.2014 otsuse kohta pöörduda kostja korteri võõrandamise taotlusega kohtusse, kuid kostjale pole seejuures antud võimalust korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks. KOS § 14 lg-s 5 sätestatud eeldused pole seega täidetud. Apellatsioonkaebus
13.Maakohtu otsuse peale esitas hageja 26.05.2015 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja nõude katuse vahetusega seotud kulude hüvitamiseks ning palus nõue ringkonnakohtul rahuldada.
14.Hageja hinnangul pole maakohus nõuetekohaselt tuvastanud hageja üldkoosoleku otsuse kehtivuse ja täitmise tingimusi. Selle otsuse on võtnud vastu korteriühistu liikmete üldkoosolek häälteenamusega. Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kostja pole üldkoosolekutel osalenud ega ka üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid vaidlustanud. Ei
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-25661 oma tähtsust kostja väited, mille kohaselt polnud ta teadlik katuse remondist või uuendustest ning kuulis sellest alles siis, kui hageja vastava arve esitas. Kostja kui hageja liige peab näitama ise ülesse vajalikku hoolt ühise omandi korrapärasel majandamisel.
15.Hageja on esitanud kohtule üldkoosoleku protokollid, millest nähtub, et elamu katus oli hageja liikmete hinnangul väga kehvas seisus (amortiseerunud) ning seetõttu otsustati enamhäälselt, et katuse vahetus on vajalik. Seda kinnitab ka hageja poolt peale maakohtu otsust taotletud katuse vahetanud OÜ Kivi&Betoon hinnang.
16.Maakohus on leidnud, et elamu katuse vahetuse kulu pole majandamiskulu KÜS § 151 mõttes. Hageja maakohtu sellise järeldusega ei nõustu ning viitab KÜS §-le 151.
17.Elamu kaasomandiosale tehtud kulutuste hüvitamist võivad eri isikud nõuda korteriomanikult erineval õiguslikul alusel. Kui tegu on vajalike kulutustega TsÜS § 63 p 1 mõttes, tuleneb teistele korteriomanikele KOS § 15 lg-st 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-st 4 kohustus ühiselt need kulud hüvitada kulutusi teinud korteriomanikule. Muude elamule tehtud kulutuste hüvitamist võib korteriomanikult kui korteriühistu liikmelt nõuda korteriühistu, kui korteriomanik on kulutuste tegemisega nõustunud või kui tegu on KÜS § 151 nimetatud majandamiskuludega, mille kandmine on otsustatud KÜ liikmete üldkoosoleku kehtiva ja KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile ühistu liikmetele kohustusliku otsusega. Vastustaja seisukoht
18.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas lõppjäreldustes õige ning kaebuse väited ei anna alust lahendi resolutsiooni muutmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb siiski osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
20.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue katuse vahetusega seotud kulude hüvitamiseks summas 1655 eurot 50 senti. Hageja palub ringkonnakohtul vastavas osas hagi rahuldada.
21.Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses nõustunud hagejaga, et katuse vahetamisega seonduvate kulude hüvitamise nõude esitamiseks piisab 22.05.2013 ja 25.06.2013 toimunud korterühistu üldkoosoleku otsustest. Maakohus on leidnud, et uue katuse ehitamise kulu ei ole majandamiskulu KÜS § 151 mõttes, mille kandmist saanuks KÜS § 13 lg 4 järgi korteriomanikele siduvalt otsustada. Kolleegium nende maakohtu
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-25661 seisukohtadega ei nõustu. Osundatud põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta. Ringkonnakohus leiab, et elamu katuse vahetamise kulusid saaks iseenesest lugeda majandamiskuludeks KÜS § 151 lg-te 1 ja 2 mõttes. KÜS § 151 lg 2 teise lause järgi loetakse elamu remondiks mh elamu ehituskonstruktsioonide või nende osade asendamist. Seega võis vaidlusaluste kulude kandmist korteriühistu üldkoosoleku otsusega KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõikidele liikmetele kohustuslikult otsustada. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest tulenevad õigused ja kohustused ka neile korteriühistu liikmetele, kes ei osalenud otsuse vastuvõtmisel või hääletasid selle vastu.
22.Hageja poolt menetluses esitatud asjaolud ja tõendid ei võimalda samas järeldada, et korteriühistu liikmete üldkoosolek oleks praegusel juhul otsustanud katuse vahetamisega seotud kulude (kui majandamiskulude) kandmise. Hageja esitatud 22.05.2013 ja 25.06.2013 korterühistu üldkoosolekute protokollidest (I kd, tl-d 187 ja 188) selliste otsuste vastuvõtmist kolleegiumi hinnangul ei nähtu. Protokollide kohaselt on koosolekutel katuse vahetamise ja parandamisega seotud küsimusi küll arutatud, kuid otsuste vastuvõtmist kavandatava remondi eelarve, kulude suuruse jms kohta ei nähtu.
23.Samuti on kohtu ette toodud asjaolude põhjal liikmete 22.05.2013 ja 25.06.2013 koosolekute kokkukutsumisel rikutud kokkukutsumise korda, mis tingiks üldkoosoleku väidetavate otsuste tühisuse mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 järgi. KÜS § 1 lg 2 järgi rakendatakse samas seaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes MTÜS-i sätteid. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. MTÜS § 20 lg 6 alusel tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda liikmete nõudel muudetakse, tuleb MTÜS § 20 lg 7 järgi päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumist samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel.
24.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole teda korteriühistu liikmete üldkoosolekutele kutsutud. Hageja väitel on teated üldkoosolekute toimumise kohta kõigile liikmetele edastatud ühistu põhikirja (I kd, tl-d 31-41) p 46 järgi, s.o pandud vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist koos päevakorrapunktidega korteriomanike postkasti. Samas ei ole hageja nende väidete kinnituseks tõendeid esitanud. Asja materjalide hulgas ei ole isegi kokkukutsumise teateid, mistõttu puudub võimalus kontrollida, kas katuse remontimise või vahetamisega seotud küsimused olid üldse päevakorrapunktidena koosoleku kokkukutsumise teates märgitud.
25.Hageja väljendatud seisukohtade põhjal ei ole ka eluliselt usutav, et teated üldkoosolekute toimumise kohta on kõigile liikmetele seaduse ja põhikirja nõuete kohaselt edastatud. Poolte väidetest ilmneb, et praegusel juhul on asutatud samal
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-25661 kinnisasjal asuva elamu majandamiseks kaks korteriühistut. Nii on hageja väitnud, et majas on 8 korterit, aga kaks erinevat korteriühistut eraldiseisva juhtimise, raamatupidamise ja kõige muu sinna kuuluvaga. Hageja peab enda liikmeks vaid nelja korteriomandi omanikku (I kd, tl 154). Ka toimikus olevate korterühistu üldkoosolekute protokollides kajastatu põhjal on hageja lugenud enda liikmeteks nelja korteriomandi omanikku. Kolleegium rõhutab, et korteriühistu liikmeks on KÜS § 5 lg 1 esimese lause järgi kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Seega on välistatud korteriühistu, mille liikmeks oleks vaid osa korteriomandite omanikest (vt Riigikohtu 12.10.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7711, p 15). Järelikult on hageja liikmeteks tegelikult kõik sama korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud – elamu 8 korteriomandi omanikud. Nii on see mh sätestatud ka hageja põhikirja p-s 1. Kõigile kaheksale korteriomandi omanikule tulnuks juhatusel saata ka teated korteriühistu liikmete üldkoosolekute kohta. Seda hageja juhatus kohtumenetluses esitatud väidetest järelduvalt teinud ei ole. Eelmärgitut arvestades on iseenesest põhjendatud ka kostja seisukoht, et majandamiskulud tuleks jagada elamu kõigi 8 korteriomandi omaniku vahel arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei ole sätestatud teisiti (KÜS § 151 lg 1).
26.Kokkuvõttes ei ole hageja liikmete üldkoosolek seni kolleegiumi hinnangul kehtivalt vastu võtnud otsuseid katuse vahetamisega seotud majandamiskulude kohta (mis oleks KÜS § 13 lg 4 järgi ühistu liikmetele siduvad). See ei välista taoliste otsuste vastuvõtmist üldkoosoleku poolt edaspidi. Seonduvalt hageja väidetega lisab kohus, et MTÜS § 241 lg-s 1 sätestatud aluste esinemisel on korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus tühine seadusest tulenevalt (sõltumata tühisuse tuvastamise hagi esitamisest) ning tühisusele võib MTÜS § 241 lg 2 järgi kohtumenetluses tugineda ka üksnes vastuväite esitamisega.
27.AÕS § 72 lg 4 ja KOS § 15 lg 2 alusel on korteriomanikul kaasomanikuna õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid ka teiste kaasomanike nõusolekuta. Juhul kui tegu on vajalike kulutustega TsÜS § 63 p 1 mõttes, tuleneb teistele korteriomanikele kui kaasomanikele KOS § 15 lg-st 2 ja AÕS § 72 lg-st 4 kohustus ühiselt need kulud hüvitada kulutusi teinud korteriomanikule sõltumata oma nõusolekust kulutuste tegemiseks (vt nt Riigikohtu 22.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 32-1-31-15, p 10). Selliste kulutuste tegemiseks ei ole vaja korteriomanike kokkulepet või korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsust ning need kulud ei pea olema iseenesest hõlmatud KÜS §-s 151 nimetatud majandamiskuludest. Korteriühistul on õigus oma nimel kohtulikult maksma panna korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid korteriühistu liikmete vastu.
28.Juhul kui katuse vahetamisega seotud kulud oleksid vajalikud kulud TsÜS § 63 p 1 mõttes, saaks hageja ülalkäsitletud üldkoosolekute otsuste kehtivusest sõltumata nõuda kostjalt vastavate kulude hüvitamist võrdeliselt tema kaasomandiosa suurusega
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-25661 (KOS § 13 lg-d 1 ja 2). TsÜS § 63 p 1 järgi on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest.
29.Maakohus on leidnud, et kulusid kaasomandi esemeks oleva korterelamu katuse väljavahetamiseks ja uue katuse ehitamiseks ei saa praegusel juhul lugeda TsÜS § 63 p 1 kohasteks vajalikeks kuludeks. Need kulud ei olnud maakohtu arvates vajalikud kaasomandi eseme säilitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus nende järelduste tegemisel menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Apellatsioonkaebuses hageja ka ei tugine väitele, et maakohus oleks kulutuste vajalikkuse hindamisel eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, hinnanud ebaõigesti tõendeid või rikkunud menetlusõiguse normi. Hageja on lisanud kaebusele küll uusi tõendeid, kinnitamaks mh kulude vajalikkust, kuid põhjendanud nende esitamise lubatavust sellega, et tõendid tekkisid ja said hagejale kättesaadavaks alles pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Ringkonnakohtu hinnangul vastavaid asjaolusid siiski ei esinenud, mistõttu kohus keeldus 09.02.2016 määrusega (II kd, tl-d 65-66) kaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisest.
30.Lisaks AÕS § 72 lg-le 4 ja KOS § 15 lg-le 2 võiks teistel korteriomanikel kulutuste hüvitamise nõue kostja vastu olla ka käsundita asjaajamisest tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 ja § 1023 lg 1 alusel (vt nt Riigikohtu 08.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 29). Nimetatud normide kohaldamiseks vajalikke asjaolusid ei ole hageja käesoleval juhul siiski esile toonud ega tõendanud. Nagu kolleegium eelnevalt järeldas, pole elamu korteriomanikud katuse vahetamist (st vana katuse asendamist uuega) kehtivalt otsustanud. Puuduvad ka muud tõendid, mis võimaldaksid järeldada, et katuse vahetamine vastas vähemasti kostja eeldatavale tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 mõttes. Samuti ei nähtu tõenditest, et kostjat on katuse renoveerimise kavatsusest teavitanud (VÕS § 1020).
31.Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.Ringkonnakohus leiab, et puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
33.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-25661
34.Kostja ei ole apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ning menetluskulude kandmine ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud apellatsioonimenetluses puuduvad.
35.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.