Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

2-14-25661

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Kostjale kuulub asukohaga xxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxx x korter nr x (kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx) (tl 45). Elamus on moodustatud 29.06.1998 korteriühistu. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 151 lg 1 ja korteriühistu põhikirja p 23.4 kohaselt on kostja kohustatud osa võtma elamu majandamise kulude kandmisest: tasuma veevarustuse, elektrienergia, kanalisatsiooni jäätmekäitluse ja muude talle korteriühistu poolt osutatud teenuste eest. Maksete tasumisega viivitamise puhul viivise nõude õiguslikuks aluseks on hageja põhikirja p 23.4, mille kohaselt toimub võlgnevuse korral viivise nõudmine üldkoosoleku otsuse alusel. Korteriühistu üldkoosolek vastavasisulist otsust vastu võtnud ei ole. Hageja nõuab kostjalt tasumata teenuse arvete tasumist, milleks on katuse remondis osalemise tasu summas 1655.50 eurot, perioodil veebruar 2013 ja 31.05-30.07.2014 kommunaalkulud ja korteriühistu majandamiskulud summas 430.41 eurot, üldruumide küttekulu perioodil oktoober 2012 osaliselt summas 9.33 eurot ja november 2012 kuni aprill 2013 86.40 eurot. Kommunaalkulud on veemõõtja alusel tasutav tasu tarbitud vee eest ja remondifond üldkoosoleku otsusega summas 15 eurot ning ühistu majandamiskulude katteks 1 euro kuus. Kuna kostjale kuuluv korter on maja küttesüsteemist välja lülitatud, siis vastavalt kokkuleppele omanikuga tasutakse üldruumide kütte eest 10% kogu ühistu küttekuludest arvestusperioodi jooksul. Nimetatud osa korteriühistu küttekuludest on oluliselt väiksem Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 alusel tasumisele kuuluvast osast. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja isiklikele vestlustele tõlgi vahendusel ei ole kostja asunud võlgnevust tasuma. Kostja kõik makseteated saadetakse juhatuse poolt igakuuliselt igale ühistu liikmele elektrooniliselt. Kellele elektrooniline edastamise võimalus puudub, antakse makseteade edasi isiklikult. Selline süsteem on toiminud kõik need aastad ja kostja ei ole hagejat teavitanud vajadusest esitada makseteated muul moel ja kellegi teise nimel. Hageja taotleb ka kostjale kuuluva korteriomandi võõrandamist KOS § 14 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel tulenevalt korteriühistu üldkoosoleku 28.07.2014 otsusest, kuna senini ei ole korteriomanik seda ise teinud ega näidanud mingil moel üles tahet mõistliku lahenduse pakkumiseks võlgnevuse tasumisel. Kostja vastuväited Kostja vaidleb nõudele täies ulatuses vastu. Kostjale ei ole keegi teada andnud midagi katuse remondist või uuendusest ning ta kuulis sellest alles siis, kui hageja vastava arve esitas. Kostja väidab, et kõnealuse korteri ostmisel ei antud talle tõest infot. Vastusele veel mingite täiendavate kulude või tulevikus oodatavate plaaniliste remontide ja ehituste näol vastas samas majas oleva korteri omanik IK eitavalt ning ka lepingu sõlmimisel notari juures oli müüja vastus tulevikus tekkivate kulude osas eitav. 2012 märtsis sai kostja esimest korda teada, et plaanis on uuendada küttesüsteem ja kostja peab selles osalema 700 euroga. Kostja soovis ise oma korteris küttesüsteemi välja ehitada, esitades selleks ka korteriühistule vastava avalduse. Kostja on seadnud kahtluse alla ka katuse remonditööde arve, nõudes eelnevalt mitmel korral tutvumist kuludokumentidega, mis on arve koostamise aluseks. Sellele hageja ei vastanud ning tema oma nõusolekut katuse vahetuseks ei andnud. Kostja leiab, et teda on petetud ning kui tal oleks korteri ostmisel olnud teada plaanitavad tööd, poleks ta korterit ostnudki. Ka leiab ta, et kuna Pärna 6 maja on kaheksa korteriga, on katuse vahetuse kulud ebaõiglaselt jagatud nelja korteri omanike vahel. Igakuulistel arvetel on kostjalt nõutud üldküttekulusid, kuigi kostja ehitas oma küttesüsteemi. Kostja oli valmis maksma trepikoja kütte eest, kusjuures jutt oli ühest radiaatorist trepikojas nelja

2-14-25661

korteri kohta. Kostja leiab, et temalt nõutud küttekulud on põhjendamatult suured ning kuigi ta palus hagejalt mitmel korral selgitust temalt nõutud summa osas, on jäänud selgusetuks, millisest summast 10% on. Vaatamata sellele maksis kostja esimesel aastal nõutud summa kinni, kuid kuna arveid arusaadavalt lahti ei kirjutatud ega selgitatud, ta arveid enam ei tasunud. Pärast hageja poolt üldküttekulude arvestuse aluseks olevate x AS arvete esitamist on kostja möönnud vastavate kulutuste tekkimise ja sissenõudmise põhjendatust, samas esitamata seisukohta kommunaalkulude ja majapidamiskulude arvestuse kohta. Kohtu seisukoht

2-14-25661

TsÜS § 63 p 1 tähenduses. Hageja on nõustunud, et katuse vahetust planeeriti pikalt ning tegemist on kulutustega, mis tulnuks eelnevalt kostjaga kooskõlastada ja kokku leppida. Nõusoleku mittesaamisel on vajalik tahteavaldus võimalik kohtulahendiga asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel. Kuivõrd kohus jätab eeltoodud põhjustel rahuldamata hageja nõude kostja vastu katuse vahetamise kulutuste hüvitamiseks, ei pea kohus vajalikuks anda hinnang ka katuse vahetamise vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse osas. Eeltoodust lähtudes jätab kohus tähelepanuta ka kostja väited, mis puudutavad tema süüdistusi hageja aadressil seoses kõnealuse korteri ostmisel antud infoga, kuid kohus peab vajalikuks osundada, et kostja sõlmis korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu mitte hageja, vaid kolmanda isikuga (tl 137-145), antud tehingut ei ole kostja ettenähtud korras ka vaidlustanud ning kohus nõustub hagejaga, et ostjal lasub samuti kohustus end ostetava lepingu esemega kurssi viia.

2-14-25661

KÜS-s sätestatule selle kohta, et ühistu on loodud ühiseks majandamiseks ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks, mis eeldab, et ühistu liikmed suhtuvad üksteisesse lugupidavalt ning käituvad üksteise suhtes hea usu põhimõtetest lähtuvalt. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kostja. TsMS § 165 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetlsukulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses lisaks menetluskulude jaotusele menetlusosaliste vahel ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista riigilõivu 550 eurot. Kohustus tasuda riigilõivu hagiavalduse esitamisel kohtusse tuleneb seadusest. Samuti on seadusega kindlaks määratud kohtusse hagiavalduse esitamise eest makstava riigilõivu määrad. Hageja kulutused riigilõivule (550) eurot on kantud kooskõlas seadusega, st on vajalikud ja põhjendatud. Kostja menetluskulude väljamõistmist ei ole taotlenud. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt rahalises nõudes summas 526.14 eurot, s.o. 32% rahalisest nõudest, jääb kostja kanda 32% riigilõivust, mis on tasutud rahalisest nõudest summas 250 eurot, s.o. 80 eurot. Mittevaraline nõue jääb rahuldamata, seega sellelt tasutud riigilõiv 300 eurot jääb hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.