N.I. hagi A.I. vastu ühisvara jagamiseks ja A.I. vastuhagi N.I. vastu ühisvara jagamiseks
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 23. juuli 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.I. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja/vastuhagis ik XXXXXXXXXXXX Vastustaja (hageja/vastuhagis ik XXXXXXXXXXXX
hageja):
A.I.,
kostja):
N.I.,
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 23. juuli 2021. a otsus osaliselt laenumaksete ja korteriomandiga seotud kulude osas ja teha selles osas uus otsus, millega mõista N.I. A.I. kasuks välja laenumaksete ja korteriomandi kulude katteks 3977 eurot 96 senti. Jätta muutmata maakohtu otsus ülejäänud osas.
2.Võtta tsiviilasja juurde XXXXXX korteri kulude suurust tõendavad arved. Jätta tsiviilasja juurde võtmata Audi A6 Avant kohta esitatud tõendid.
3.Lugeda kohtulahendi tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt: 3.1.Rahuldada N.I. hagi A.I. vastu ja A.I. vastuhagi N.I. vastu ühisvara jagamiseks osaliselt. 3.2.Jagada N.I. ja A.I. ühisvara järgmiselt:
2.2.1.korteriomand asukohaga: XXXXXX X linnas (registriosa number XXXXXXX) jääb A.I. (ik XXXXXXXXXXXX) ainuomandisse;
2.2.2.sõiduauto Audi A6 Avant registrimärgiga XXXXXX jääb A.I. (ik XXXXXXXXXXXX) ainuomandisse;
2.2.3.21.05.2015 M.K. ja A.I. vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused jäävad A.I. (ik XXXXXXXXXXXX) kanda; 3.3.Mõista A.I. N.I. kasuks välja 5425 eurot. 3.4.Mõista N.I. A.I. kasuks välja 3977 eurot 96 senti. 3.5.Tasaarvestada punktides 2.3. ja 2.4. nimetatud nõuded ja mõista tasaarvestuse tulemusel A.I. N.I. kasuks välja 1447 eurot 04 senti. 3.6.Kohustada N.I.t andma A.I. nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX kantud korteriomandi: asukohaga: XXXXXX, X kande tegemiseks kinnistusraamatusse selliselt, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX kantud korteriomandi asukohaga:
XXXXXX,
X omanikuna kantakse kinnistusraamatusse A.I. (ik XXXXXXXXXXXX). 3.7.Asendada N.I. tahteavaldus p-s 2.6. nimetatud kande tegemiseks käesoleva kohtuotsusega.
3.Rahuldada A.I. apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.N.I. (hageja/vastuhagis kostja) esitas 26. mail 2020 hagi A.I. (kostja/vastuhagis hageja) vastu ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 22. detsembril 2007 ning lahutati 23. märtsil 2019. Poolte ühisvara hulka kuulub õmblusmasin Janome, keeduseade Multicooker ja laste tõukeratas väärtusega kokku 115 eurot, sõiduauto Audi A6 registreerimismärgiga XXXXXX ja korter asukohaga XXXXXXX, X linn, registriosa nr XXXXXXX. Korter ja sõiduauto on soetatud hageja lahusvarasse kuulunud korteri müügist saadud rahaga. Hageja müüs 2015. a Peterburi linnas asuva päranduseks saadud korteri 3 950 000 rubla eest (tollane vääring u 65 833 eurot). Korter asukohaga XXXXXXX, X linn soetati 2015. aastal 16 000 euro eest, sõiduauto 3300 euro eest. Hageja hindab korteri väärtuseks ligikaudu 15 000 eurot ja sõiduauto väärtuseks 2950 eurot. Hageja elab Vene Föderatsioonis ning ühisvaraks olev sõiduauto ja korter on kostja kasutuses. Kostja ei luba hagejal ühisvaraks olevasse korterisse siseneda. Hageja palub ühisvara jagamisel arvestada, et kostjale kuulub Vene Föderatsioonis kaks korterit. Hageja soovib, et kohus määraks ühisvara enampakkumisele ja mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 100% ühisvara maksumusest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja oli nõus ühisvara jagamise nõudega, kuid vaidles vastu ühisvara jagamise viisile, ühisvara koosseisule ning ühisvarana nimetatud asjade väärtusele. Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt ei ole võimalik ühisvara jagamisel poolte võrdsusest kõrvale kalduda, mistõttu pole võimalik kostjalt välja mõista hageja taotletud hüvitise määra. Õmblusmasin, keeduseade ja laste tõukeratas on hageja lahusvara ega kuulu jagamisele. Kostja ei takista hagejal nimetatud asju korterist ära viia. Tõene ei ole hageja väide, et korter soetati hageja lahusvarasse kuulunud korteri müügist saadud rahaga. Korterist kui hageja lahusvarast saaks rääkida siis, kui korteri oleks ostnud hageja, mitte kostja. Tähtsust ei oma asjaolu, et kostjale kuulub veel kinnistuid, sest tegu on kostja lahusvaraga.
3.Kostja esitas 8. juunil 2020 vastuhagi, milles palus jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Kostja palus lõpetada poolte varaühisus ja jagada poolte ühisvara selliselt, et anda kostja ainuomandisse korteriomand ja sõiduauto; mõista kostjalt hageja kasuks välja 50% korteriomandi ja sõiduauto turuväärtusest; jätta laenulepingust tulenev laenukohustus jäägiga 8055 eurot kostja kanda ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 50% laenukohustuse jäägist, s.o 4027 eurot 50 senti. Kostja palus tekkinud vastastikused nõuded tasaarvestada. Vastuhagi põhjenduste kohaselt omandas kostja korteriomandi 11. juunil 2015. Samal aastal omandas kostja ka sõiduauto. Korteri soetamiseks võttis kostja M.K.lt laenu 20 000 eurot, mida tõendab 21. mail 2015 sõlmitud laenuleping. Laenu tagastamise tähtaeg oli 21. mai 2017, kuid
26.oktoobril 2015 laenulepingut muudeti ja uue tähtajana lepiti kokku 21. mai 2025. Vastuhagi esitamise seisuga on laenujääk 8055 eurot. Seega kuulub ühisvara hulka lisaks korterile ja sõiduautole ka korteri soetamiseks võetud laenust tekkinud kohustus. Pindi Kinnisvara OÜ eelhinnangust nähtuvalt on korteri väärtus 7000 – 8000 eurot. Ühisvaraks oleva sõiduauto maksimaalseks väärtuseks võib olla kuni 1000 eurot.
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Laenuleping on sõlmitud tagantjärele vahetult enne vastuhagi esitamist. Hagejal pole võimalik korterisse siseneda.
5.Viru Maakohus rahuldas 20. oktoobri 2020. a otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt. Maakohus lõpetas poolte ühisomandi korteriomandile ja sõiduautole, jättes korteriomandi ja sõiduauto kostja ainuomandisse. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 50% ühisvara maksumusest ehk 6487 eurot 50 senti enamsaadud ühisvara eest, võttes arvesse korteri väärtusena 11 000 eurot ja sõiduauto väärtusena 1975 eurot. Maakohus jagas poolte ühise
laenukohustuse jäägiga 7515 eurot ning jättis laenukohustuse kostja kanda, mõistes hagejalt kostja kasuks välja 50% olemasolevast kohustusest, s.o 3757 eurot 50 senti. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused nõuded ning mõistis tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks välja 2730 eurot. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
6.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osaliselt osas, millega maakohus määras kindlaks ühisvara koosseisu, ühisvarasse kuuluvate esemete väärtuse ning kohustuste suuruse ning sellega seoses poolte tasaarvestatavad summad. Kostja palus tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2.3 osaliselt ning p-d 2.4 ja 2.5 täielikult ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada kostja vastuhagi. Kostja palus jätta korteriomand väärtusega 9100 eurot kostja ainuomandisse ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 50% korteriomandi turuväärtusest ehk 4550 eurot; jätta sõiduauto väärtusega 1000 eurot kostja ainuomandisse ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 50% sõiduki turuväärtusest; jätta 21. mai 2015. a M.K.i ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad kohutused summas 8055 eurot kostja kanda; jätta korteriomandi kommunaalkuludest 50%, s.o 1227 eurot 29 senti hageja kanda; tasaarvestada hageja nõue 5050 eurot [(9100+1000) / 2) ja kostja nõue 5254 eurot 79 senti (8055 / 2+1227,29) ning tasaarvestuse tulemusena mõista hagejalt kostja kasuks välja 204 eurot 79 senti. Täiendavalt palus kostja kohustada hagejat andma kostjale välja korteriomand ning andma tagasivõtmatu nõusolek või tahteavaldus KRS § 341 lg 1 tähenduses kande tegemiseks kinnistusraamatusse selliselt, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonnakonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX kantud korteriomandi omanikuna kantakse kinnistusraamatusse kostja. Kostja palus asendada hageja vastav tahteavaldus kohtuotsusega. Apellatsioonimenetluse kulud palus kostja jätta poolte endi kanda.
7.Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu.
8.Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 1–2 ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saatis asja uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumis maakohtule. Ringkonnakohus märkis, et maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 2 p 1 järgi jõustunud osas, millega maakohus jättis hageja nõude hagejale lahusvarana kuuluva õmblusmasina, keeduseadme ja tõukeratta kogumaksumusega 115 eurot ühisvarana jagamiseks ja selle eest hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3).
MAAKOHTU OTSUS
9.Viru Maakohus rahuldas 23. juuli 2021. a otsusega hageja hagi ja osaliselt kostja vastuhagi. Maakohus jagas hageja ja kostja ühisvara järgmiselt: korteriomand asukohaga XXXXXX X linnas ja sõiduauto Audi A6 Avant registrimärgiga XXXXXX jäävad kostja ainuomandisse ning M.K. ja A.I. vahel 21. mail 2015 sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused jäävad kostja kanda. Maakohus tasaarvestas hageja hagi osalisest rahuldamisest tuleneva nõude kostja vastu 5425 eurot ja kostja vastuhagi osalisest rahuldamisest tuleneva nõude hageja vastu 4052 eurot 50 senti, mille tulemusena alles jääva hageja nõude kostja vastu 1372 eurot 50 senti mõistis maakohus välja kostjalt. Maakohus kohustas hagejat andma kostjale nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX kantud korteriomandi asukohaga XXXXXX, X kohta kande tegemiseks kinnistusraamatusse selliselt, et korteriomandi omanikuna kantakse kinnistusraamatusse kostja. Maakohus asendas hageja tahteavalduse eelpool nimetatud kande tegemiseks kohtuotsusega. Maakohus jättis poolte menetluskulud TsMS § 164 alusel nende endi kanda. Maakohus märkis, et vaidlust ei ole selle üle, et pooled sõlmisid abielu 22. detsembril 2007 ja lahutasid 23. märtsil 2019; ühisvaraks on korteriomand asukohaga XXXXXX X linnas ja
sõiduauto Audi A6 registreerimise numbriga XXXXXX. Õmblusmasin, multicooker ja tõukeratas kogumaksumusega 115 eurot on hageja lahusvara. Tõendamist leidis ka kostja väide, et ühisvarana tuleb jagada ka ühisvaraks oleva korteriomandi soetamiseks võetud laenukohustus. Vastavalt PKS §-le 25 lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Varaühisuse varasuhe lõppes seoses abielu lahutamisega 23. märtsil 2019. Korteriomandi väärtuse kindlaksmääramisel arvestas maakohus kostja esitatud tõendiga ja lähtus OÜ Kinnisvarabüroo UUS MAA 25. juunil 2020. a eksperthinnangust, mille kohaselt on korteriomandi väärtuseks 9100 eurot. Sõiduauto Audi A6 Avant väärtuse hindamisel palusid mõlemad pooled lähtuda Auto24.ee informatsioonist sarnase sõiduki maksumuse kohta. Pooled ei soovinud auto väärtuse määramiseks ekspertiisi teha. Maakohus lähtus sõiduauto väärtuse kindlaksmääramisel nimetatud müügiportaalist saadavast informatsioonist ning määras sõiduauto väärtuseks 1750 eurot. Maakohus märkis, et asjas ei leidnud tõendamist alus, mis võimaldaks kalduda kõrvale ühisvara võrdsetes osades jagamise põhimõttest (PKS § 37 lg 3). Tõendamata on hageja väited, et ühisvaraks olev korteriomand ja sõiduauto osteti raha eest, mille hageja sai Venemaal Peterburi linnas päranduseks saadud korteri müügist. Asjasse puutumatud on hageja esitatud tõend kriminaalasjas nr 18244000791 menetluse lõpetamise kohta, e-kirjavahetus hageja ja kostja ning hageja ja rendileandja T.B., Crypto Mining OÜ üldandmed, A.K. e-kiri kostjale ja
11.septembril 2020 kohtule esitatud sõnumivahetus kostjaga. Kostja esitas maakohtule järgmised tõendid: 21. mail 2015 Xl M.K.ga sõlmitud laenuleping (samuti 26. oktoobri 2015. a lisa laenulepingule, 26. oktoobri 2015. a lisa maksegraafik), mille p 1 kohaselt andis M.K. kostjale laenu 20 000 eurot eluaseme soetamiseks Eesti Vabariigis; 22. mai 2015. a korteriomandi sissemakse summas 16 000 eurot, 22. mail 2015 tehtud ülekanne 17 000 eurot, mille hageja maksis välja iseendale, 11. juuni 2015. a korteriomandi müügileping, maksekviitungid 21. juulist 2015 52 700 rubla tasumise kohta ja 21. augustist 2015 52 700 rubla tasumise kohta, ROSREESTR väljavõte Vene Föderatsioonis Murmanski oblastis Apatiitõ linnas asuva korteri maksumuse kohta, 2. septembril 2020 esitatud tõendid kostjale kuulunud äriühingute kohta. Maakohus leidis, et kostja esitatud tõendid kinnitavad, et kostjale kuulusid hagis märgitud perioodil äriühingud, mille kaudu ta võis tulu teenida. Pooled leidsid, et sõiduauto tuleb ühisvara jagamisel jätta kostjale. Eeltoodust lähtuvalt jättis maakohus sõiduauto kostja ainuomandisse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 50% sõiduauto käesoleva aja turuväärtusest, s.o 1750 eurot x 50% = 875 eurot. Maakohus märkis, et tulenevalt PKS §-st 38 tuleb ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamise käigus täita või jagada abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Maakohus jagas poolte ühise kohustuse, mis 26. mai 2021. a seisuga oli 6570 eurot. Kostja soovi kohaselt jäi laenukohustus kostja kanda ja hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 50% olemasolevast kohustusest, so 6570 x 50%= 3285 eurot. Maakohus ei pidanud põhjendatuks mõista hagejalt välja hüvitist kostja poolt täidetud solidaarkohustuse eest (laenumaksed M.K.le) alates poolte abielu lahutamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ning määrata nimetatud hüvitise suurus kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kostja soovis, et kohustus jääb tema kanda. Ühisvarasse kuuluvate esemete väärtust tuleb kohtul arvestada ühisvara jagamise aja seisuga. Nimetatu puudutab ka kohustuste suurust. Seega tuleb lähtuda laenukohustuse suuruse
kindlaksmääramisel ja abikaasade vahel jagamisel kohustuse suurusest kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Tulenevalt sellest, et kostja nõuab üksnes ühisvaraks oleva korteriomandi säilitamisega seotud kulude hüvitamist, on tegemist mõlema omaniku huvides kantud kuludega. Korterelamu haldus- ja hoolduskulu ning remondifondimaksed tehakse korteriomanike üldistes huvides ja sellest sõltub otseselt korterelamu, sh korteriomandite väärtus. Seega tuleb vastuhagi selles osas rahuldada ja hagejalt välja mõista 835 eurot (1669,27 x 50%). Hageja ei ole seda arvestust vaidlustanud. Maakohus jättis ühisvaraks oleva korteriomandi ja sõiduauto kostjale ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 50% ühisvara maksumusest (9100+1750=10750 x 50%=) 5425 eurot. Maakohus rahuldas osaliselt kostja vastuhagi ja jagas poolte ühise kohustuse (12. juuli 2021. a seisuga oli kohustuse suuruseks 6435 eurot), jättis laenukohustuse kostja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 50% olemasolevast kohustusest, so 6435 x 50%= 3217,50 eurot. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused nõuded (hageja nõue kostja vastu 5425 eurot ja kostja nõue hageja vastu 3217,50+835 = 4052,5 eurot). Tasaarvestuse tulemusena mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 1372,5 eurot. Tulenevalt sellest, et maakohus jättis korteriomandi kostja ainuomandisse, rahuldas maakohus vastuhagi ka kande tegemise kohustamise osas. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
10.Kostja esitas 24. augustil 2021 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osaliselt, resolutsiooni p-de 2.4 ja 2.5 osas ning teha tühistatud osas uus otsus. Kostja sõnastas tervikliku nõude:
1.jätta rahuldamata N.I. hagi A.I. vastu ning rahuldada A.I. vastuhagi N.I. vastu;
2.jagada A.I. ja N.I. ühisvara alljärgnevalt:
2.1.korteriomand asukohaga XXXXXX, X linnas väärtusega 9100 eurot jätta A.I. ainuomandisse ning mõista A.I.lt N.I. kasuks välja 1⁄2 korteriomandi turuväärtusest ehk 4550 eurot; 2.2 sõiduauto Audi A6 Avant registrimärgiga XXXXXX väärtusega 1000 EUR jätta A.I. ainuomandisse ning mõista A.I.lt N.I. kasuks välja 1⁄2 sõiduki turuväärtusest ehk 500 eurot; 2.3 M.K. ja A.I. vahel 21. mail 2015 sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus jätta A.I. kanda (24. augusti 2021. a seisuga on kohustuse suuruseks 6300 eurot) ning määrata kohustuse suurus kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga ning mõista N.I.lt A.I. kasuks välja hüvitis suuruses, milleks on 1⁄2 M.K. ja A.I. vahel sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus kohtuotsuse tegemise aja seisuga; 2.4 mõista N.I.lt välja hüvitis A.I. poolt täidetud solidaarkohustuse eest alates poolte abielu lahutamisest s.o. 23. märtsist 2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni A.I. poolt tasutud laenumaksete osas M.K.le (24. augusti 2021. a seisuga 1957 eurot 50 senti) ning määrata nimetatud hüvitise suurus kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga; 2.5 mõista N.I.lt välja hüvitis A.I. kasuks 1⁄2 ulatuses tasutud solidaarkohustuselt ehk korteriomandil XXXXXX, X lasuvad kommunaalmaksed (24. augusti 2021. a seisuga summas 1700 eurot 53 senti) ning määrata hüvitise suurus kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga;
2.6 tasaarvestada vastastikud nõuded kohtuotsuse tegemise aja seisuga;
3.kohustada N.I.t andma A.I.le välja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnakonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX kantud korteriomand asukohaga XXXXXX, X ning andma tagasivõtmatu nõusolek või tahteavaldus (KRS § 341 lg 1 tähenduses) kande tegemiseks kinnistusraamatusse selliselt, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonnakonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX kantud korteriomandi asukohaga XXXXXX, X omanikuna kantakse kinnistusraamatusse A.I.. Asendada N.I. tahteavaldus kohtuotsusega;
4.jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja leidis, et maakohus rikkus otsuse tegemisel TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 5, kohtuotsuse resolutsioon ei ole selge ning on ebatäpne. Kostja selgitas, et ei vaidlusta ühisvara kuuluvust, ühisvara jagamist, ühisvara jagamise viisi, kuid vaidlustab ühisvarasse kuuluva sõiduki hinna määramise, kohustuste suuruse määramise ning sellega seotud nõuded ning sellega seoses vastastikuse tasaarvestuse. Kostja leiab, et maakohus jättis resolutsiooniga lahendamata nõude - mõista hagejalt välja hüvitis kostja täidetud solidaarkohustuse eest alates poolte abielu lahutamisest s.o.
23.märtsist 2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning määrata nimetatud hüvitise suurus kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Samuti puudub kohtuotsuse resolutsioonis ning põhjendustes maakohtu seisukoht seoses laenukohustuse jätmisega kostja kanda ning sellega seoses hüvitise väljamõistmisega. Poolte abielu lahutati 23. märtsil 2019. Kostja on sellest ajast alates tasunud laenumakseid lahusvara arvelt. Kuna tegemist on ühisvarasse kuuluva korteriomandi soetamiseks võetud laenuga, siis on laenu osas pooled solidaarvõlgnikeks. Kohtule esimese astme kohtumenetluses esitatud tõendi (21. mai 2015. a laenulepingu maksegraafik) kohaselt on igakuise makse suuruseks 135 eurot. Hageja osa sellest on 1⁄2. Kuna kostja on selle hageja eest tasunud, siis on tal tagasinõue solidaarvõlgniku vastu alates aprillist 2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kostja leiab, et maakohus hindas ebaõigesti tõendeid ja määras seetõttu ebaõigesti nii ühisvarasse kuuluva sõiduauto väärtuse kui tasutud solidaarkohustuse suuruse. Maakohus ei ole ühtegi kostja esitatud tõendit auto väärtuse kohta kohtulahendi tegemisel hinnanud ning on sõiduki väärtuse määranud üksnes matemaatilise keskmise järgi. Kostja hinnangul on ühisvarasse kuuluva sõiduki väärtus omandi kaotamise seisuga 1000 eurot. Maakohus on ebaõigesti jaganud kohtuotsuses ühisvaraks olnud korteriomandiga seotud kulude hüvitamise summa 1669 eurot 27 senti veelkord pooleks. Käesolevaks hetkeks on nimetatud summad suurenenud. Kostja märgib, et maakohus ei lahendanud resolutsioonis nõuet mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 1⁄2 ulatuses tasutud solidaarkohustuselt ehk korteriomandil XXXXXX, X lasuvad kommunaalmaksed ning määrata hüvitise suurus kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kostja on seisukohal, et vastastikused nõuded tuleb küll tasaarvestada, kuid maakohtu rikkumiste tulemusena on tasaarvestuse summad ebaõiged. Kostja esitas 2. septembril 2022 lõplikud seisukohad, milles palus ringkonnakohtul vastu võtta uued tõendid – pilt Audi ametliku maaletooja ekraanilt, remondiarve, kuvatõmmise oksjoni tulemuse kohta ja arved. Kostja palus lugeda sõiduki Audi A6 C5 hinnaks 150 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista 1⁄2 tasutud kommunaalmaksetelt, mis on käesoleva hetkega 2160 eurot 16 senti ning määrata hüvitise suurus kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga.
11.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Hageja ei ole nõus kommunaalteenuste eest tasuma, kuna ta ei ole korteris elanud alates 2018. a juuni keskpaigast. Vale on kostja väide, et hageja teadis laenulepingust ja et laenu suhtes oli hageja ja kostja vahel kokkulepe.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue otsuse, millega rahuldab kostja vastuhagi osaliselt ja mõistab hagejalt välja 3977,96 eurot. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, millega jäeti korteriomand ja sõiduauto kostjale ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 5425 eurot. Ringkonnakohus tasaarvestab poolte nõuded ja tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1447,04 eurot.
13.Ringkonnakohus kontrollib vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuse esitas kostja, kes ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles jäeti korteriomand asukohaga XXXXXX ja sõiduauto Audi A 6 kostjale, M.K.iga sõlmitud laenulepingu kohustused jäeti kostja kanda, kohustati hagejat andma nõusolek korteriomandi omanikukande muutmiseks ja asendati see tahteavaldus kohtulahendiga. Maakohus tuvastas, et abikaasadel tekkis kostja ja M.K.i vahel sõlmitud laenulepingust solidaarkohustus ja mõistis hagejalt kostja kasuks solidaarkohustuse täitmise katteks välja 3285 eurot. Ka selles osas ei ole apellatsioonkaebust esitatud. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud (TsMS § 456 lg 4 teine lause). Kuna hageja apellatsioonkaebust ei esitanud, puudub ringkonnakohtul võimalus ja õigus kontrollida apellatsioonkaebuse vastuses esitatud väiteid, et hageja ei teadnud kostja poolt võetud laenust ja et laenu ei kasutatud abikaasade ühistes huvides.
14.Kostja apellatsioonkaebusele uusi tõendeid ei lisanud, kuid esitas ringkonnakohtu poolt lõppseisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks määratud tähtajaks taotluse võtta uute tõenditena asja juurde sõiduauto kohta maaletooja ekraani kuvatõmmise, auto remondiarve ja kuvatõmmise oksjoni tulemuse kohta ning korteri kohta kulude arvestuse ja arved 31.07.2021-31.07.2022. Ringkonnakohtule saab uusi tõendeid esitada TsMS §-s 652 nimetatud juhtudel hiljemalt koos apellatsioonkaebusega, kui nende esitamiseks on mõjuv põhjus ja/või vastaspool on tõendite asja juurde võtmisega nõus. Lõppseisukohtadele lisatud tõendid on hilinemisega esitatud ja ringkonnakohus jätab need tähelepanuta ja loeb kostjale tagastatuks. Auto kohta tuleb täiendavalt märkida, et kohus peab eelkõige kinnisasja omandikaotuse eest hüvitise määrama võimalikult otsuse tegemise aja seisuga. Kui vallasasi on ühe poole igapäevases kasutuses nagu käesoleval juhul sõiduauto oli kostja valduses, siis oli kostjal kohustus säilitada auto samas seisundis kui poolte abielu lahutamise ajal. Kostja koostatud korteri kommunaalkulude arvestusel ei ole tõendiväärtust, kuid ringkonnakohus võtab selle asja juurde kui poole selgituse. Korteriga seotud arved võtab ringkonnakohus asja juurde. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse põhjendatust maakohtule esitatud tõendite alusel, kuid arvestab korteriomandi jooksvate kulude suuruse hindamisel ka ringkonnakohtule esitatud tõendeid.
15.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohtu otsus on ebaselge laenukohustuse kvalifitseerimise osas, siiski on maakohus otsuses märkinud, et ta loeb tõendatuks kostja väited, et laen võeti korteri soetamiseks, st abikaasade ühistes huvides ja tegemist on abikaasade solidaarkohustusega. Kostja esitas vastuhagis nõude, mida kordas apellatsioonkaebuses, et ta soovib laenumaksete hüvitamist 50% ulatuses abielu lahutamisest s.o.23.03.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni.
Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda asjaolu, et laenu osamaksete tasumise tähtpäev on tulevikus, seda, et need kohustused ei oleks abikaasade solidaarkohustused ja seetõttu tuleb maakohtu otsust laenu osamaksete suuruse hüvitamise osas muuta. Hagejalt tuleb välja mõista 50% kostja tasutud laenumaksetest perioodi 24.03.2019 - 22.09.2022 eest, kokku summas 2832 eurot 24 senti.
16.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostjal on õigus nõuda hagejalt ühisvaraks olnud korteriomandi kulude hüvitamist siugtoru ja kütte eest. Ringkonnakohus märgib, et asjas ei ole vaidlust, et üksnes kostja kasutas pärast abielu lahutamist ühisvarasse kuuluvat korterit. Hageja seda kasutada ei saanud, hageja esitas tõendid, et tal oli probleeme ka korterisse oma asjade juurde pääsemisega. Korteri küte, sh siugtoru soojendamine, ei ole vajalikud kostja kasutuses oleva korteri säilitamiseks ning nimetatud osas oleks pidanud maakohus jätma kostja vastuhagi rahuldamata. Samuti rahuldas maakohus kostja nõude ekslikult perioodi eest, mil poolte abielu oli lahutamata. Kostjal puudus nõue abielu ajal kantud kulude eest hüvitust saada, kuna eeldatakse, et abieluajal tehakse ühisvarale kulutusi ühisvara arvel. Ringkonnakohus loeb teenusteks, mis ei sõltu tarbimisest, kuid on vajalikud omandi säilimiseks
24.märtsist 2019 kuni 22. septembrini 2022 korteri hooldus- ja haldustasude ning remondifondi maksed, kostjal on nõudeõigus hageja vastu AÕS § 75 lg 1 alusel 1⁄2 kulude hüvitamise osas. Ringkonnakohtu arvestuste järgi oleks tulnud hagejalt kostja kasuks vähem välja mõista kui maakohtu poolt määratud 835 eurot. Kuigi maakohus rahuldas kostja vastuhagi ekslikult pikema perioodi eest ning kulude osas, milles nõue oleks tulnud rahuldamata jätta, siis tuleb maakohtu otsus korteriga seotud kulude osas jätta muutmata, kuna kostja olukord ei saa apellatsioonkaebuse esitamise tõttu halvemaks minna. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja täiendavalt tuleb korteriga seotud kulude eest hagejalt kostja kasuks tsiviilasja juurde võetud arvete alusel välja mõista 1⁄2 korteri remondifondi ja hooldus- ning halduskuludest 13. juulist 2021 – 31. juulini 2022 kokku 310 eurot 72 senti.
17.Muutmata tuleb jätta maakohtu otsus osas, millega ühisvaraks olev korteriomand ja sõiduauto jäeti kostjale ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 50% ühisvara maksumusest (9100+1750=10750 x 50% =) 5425 eurot. Ringkonnakohus muutis maakohtu otsust hagejalt kostja kasuks väljamõistetud laenumaksete osas ja mõistab täiendavalt kostjalt välja korteriomandi säilitamisega seotud kulude katteks 310 eurot 72 senti, mis tuleb liita maakohtu poolt välja mõistetud korteriomandi säilitamisega seotud kulude hüvitisega ja kokku tuleb lugeda kostjale tasutava hüvitise suuruseks 3977,96 (2832,24 + 835 + 310,72) eurot. Ringkonnakohus tasaarvestab poolte vastastikude nõuded TsMS § 445 lg 1 alusel ja märgib tasaarvestuse kohtuotsuse resolutsiooni. Ringkonnakohtu otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks 5425 eurot ja kostjalt hageja kasuks 3977,96 eurot. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1447,04 eurot.
18.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ja jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.