Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.03.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-114645
Tsiviilasi
PLACET GROUP OÜ hagi XXXvastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
347,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Placet Group OÜ (registrikood 11198910, aadress Fr. R. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Merike Lätt (isikukood 46901255733,ITM Inkasso OÜ, e-post [email protected]) Kostja XXX(isikuikood XXX, aadress XXX, e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja August Käära (isikukood 37504282734, e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta hagi rahuldamata Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.
2-15-114645 Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg-st 21 võtab Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingust tulenev põhivõlgnevus 284,50 eurot, intress 29 eurot, tekitatud kahju 34 eurot (tasuliste meeldetuletuskirjade eest). Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja on www.smsraha.ee kaudu taotlenud ja võtnud laenu 16 korda. 17.03.2014 sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga SMS kiirlaenulepingu 900 eurot saamiseks tähtajaga 30 päeva (16.04.2014). Kostja soovis korduvalt pikendada laenu tagastamise tähtaega. Juhindudes laenulepingu ID XXX lisast II tasus kostja laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks pikendustasusid 495 eurot (5X 99 eurot). Laenu tagastamise tähtaega pikendati kokku 150 päeva. Kostja tasus saadud laenust 46 eurot ja viivist 55.80 eurot, koos tähtaja pikendamise tasudega 596.80 eurot. Laenulepingust ID XXX tuleneva laenu refinantseerimiseks sõlmisid pooled 24.09.2014 laenulepingu ID XXX. Laenulepingu ID XXX kohaselt võlgneb kostja laenuna 853 eurot (s.o 17.03.2014 võetud tagastamata laen, intressid, lepingutasu). Refinantseerimise tulemusena pidi kostja laenuleping ID XXX alusel saadud laenu koos intressidega tagastama hiljemalt 05.06.2015. Igakuiselt kohustus kostja tasuma laenu põhiosa (853 eurot) ja intressi (215 eurot) 270 päeva jooksul vastavalt maksegraafikule (laenuperiood 270 päeva). Kostja on tasunud laenulepingu ID XXX alusel kokku 754,50 eurot; laenu põhiosa katteks 568.50 eurot, intressi 186 eurot (perioodil 17.10.2014 – 09.04.2015). Edaspidi on kostja jätnud tasumata, mistõttu edastas hageja kostjale võla tasumise kohta kahel korral meeldetuletuskirjad. Kostjal on tasumata laenuleping ID XXX alusel laenu põhiosa 284.50 eurot ja intress 29 eurot. Lisaks eeltoodule nõuab hageja kostjalt talle tekitatud kahju 34 eurot hüvitamist tasuliste meeldetuletuskirjade eest. Seega hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus on 347,50 eurot.
2-15-114645 Kostja seisukohad Kostja hagiga ei nõustu. Kostja palub tuvastada 17.03.2014 sõlmitud laenulepingu ja selle refinantseerimise kokkuleppe tühisus, jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et ta ei ole peale 17.03.2014 hagejaga uusi laenulepinguid sõlminud ning vaidlusalune nõue saab tuleneda üksnes 17.03.2014 lepingust XXX , mis 24.09.2014 kujundati osade kaupa tasumisele kuuluvaks lepinguks. Kostja tasus laenulepingu raames hagejale kokku 1 358,3 eurot järgmiselt: • • • • • • • • • • • •
17.04.2014 selgitusega arve nr XXX pikendamine ja viivis 1 päev 101,8 eurot 19.05.2014 selgitusega arve nr XXX pikendamine 99 eurot, 18.06.2014 selgitusega arve nr XXX pikendamine 99 eurot; 21.07.2014 selgitusega arve nr XXX pikendamine 99 eurot; 21.08.2014 selgitusega arve nr XXX pikendamine 99 eurot; 22.09.2014 selgitusega arve nr XXX , viivis 30 päeva (54 eurot) + laenu tagastus 46 eurot 100eurot; 17.10.2014 selgitusega arve nr XXX 131,9 eurot; 10.11.2014 selgitusega arve nr XXX 119 eurot; 08.12.2014 selgitusega arve nr XXX 119 eurot; 06.01.2015 selgitusega arve nr XXX 119 eurot; 23.02.2015 selgitusega arve nr XXX 134 eurot; 09.04.2015 selgitusega arve nr XXX 137,5 eurot ning 0,1 eurot.
Kostja on seisukohal, et laenuleping on tühine, sest on vastuolus heade kommetega. Hageja pidi kostja käitumisest – perioodil 21.01.2014 - 17.03.2014 kokku nelja laenulepingu sõlmine, mille raames laenusummad iga korraga suurenesid, nägema, et kostja on sattunud sundolukorda. Kostja leiab, et saadud laenu ja selle eest maksmisele kuuluva tasu vahel on ebaproportsionaalne vahekord. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus tuvastab, et 17.03.2014 sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga laenuleping 900 eurot saamiseks tähtajaga 16.04.2014 (tl 29). Lenulepingu üldtingimuste p 7.1 kohaselt on laenusaajal võimalus pikendada korduvalt laenu tagastamise tähtaega, järgides sealjuures kõiki lepingu pikendamiseks ettenähtud tingimusi (Lisa II, Laenu tagastamise tähtpäeva pikendamise tasud) – tl 33. Lisa II kohaselt on 30 päeva pikendamise tasu 99 eurot (tl 37). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 406 lg 1 järgi on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et krediidi kulukuse määra arvutamisel kindlaks määratav krediidi kogukulu tarbijale ei sisalda kulusid, mida tarbija peab tasuma lepingust tulenevate kohustuse rikkumisel, ega kulusid, mida tarbija peab kandma seoses asja ostmisega või teenuse kasutamisega. Krediidi kulukuse määra arvutamisel võetakse arvesse asja hind või tasu teenuse
2-15-114645 kasutamise eest sõltumata sellest, kas asja või teenuse osutamise eest tasutakse krediiti kasutades või mitte. VÕS § 4062 lg 1 esimene lause sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Krediidi kulukuse määra arvutamisel tuleb m.h arvestada tähtaja pikendamise tasu, 99 eurot kuus, mis sisult vastab täiendava intressi nõudele laenulepingu tähtaja pikendamisel. Pooltel puudub vaidlus, et kostja kasutas võimalust laenu tagastamise tähtpäeva pikendamiseks viiel korral ja tasus vastavalt lepingu üldtingimustele ja lisale II 495 eurot. Arvestades, et 900 euro tasumise tähtaeg oli koos tähtaja pikendamistega 180 päeva, siis ainuüksi pikendamise tasusid (495 eurot) arvestades oli krediidi kulukuse määr 111,53% aastas (495/180*100/900*365=111,53%). Eelnevale lisandub intress 42,67% aastas (tl 37). Eesti Panga teadete kohaselt oli perioodil oktoober 2013 kuni märts 2014 eraisikutele antud tarbimislaenude keskmine kulukuse määr 35,17% ja seega ületas laenulepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra rohkem kui kolme kordselt. Eelnevast tulenevalt ja VÕS § 4062 lg 1 alusel tuvastab kohus 17.03.2014 sõlmitud laenulepingu tühisuse. Kuna 17.03.2014 laenuleping on tühine, siis on ka sellele lepingule tuginev 24.09.2014 laenu refinantseerimise leping alusetu ja tühine (TsÜS § 84 lg 1 esimene lause). VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on VÕS § 4062 lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Hageja esitatud ja kostja vaidlustamata asjaolude kohaselt (refinantseerimise leping) pidi kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 05.06.2015. Hageja ei vaidlusta kostja teostatud makseid 1358,30 euro ulatuses seisuga 09.04.2015. Seega järeldab kohus, et 05.06.2015 seisuga oli kostja hagejale tühise laenulepinguga saadud raha ja võimaliku viivise VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses tagastanud järgides VÕS § 4062 lg 3 sätestatut. Kuna tühise lepingu alusel ei saa tekkida ka lepingust tuleneva kahju hüvitamise alust ja hageja ei ole esitanud lepingu välise kahju hüvitamise asjaolusid, siis ei kuulu hagi rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulud Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, mille kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid alljärgnevalt:
2-15-114645
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.