Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. september 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-19586
Kohtuasi
Y ja C hagi X vastu elatise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5. mai 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y ja C ühine 6. juuni 2022. a apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Y apellatsioonkaebus 837 eurot C apellatsioonkaebus 1080 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja C (isikukood XXXXXXXXXX) Hagejate seaduslik esindaja Q, lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa Kostja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Danil Lipatov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Y ja C 29. juulil 2022 ning X 11. augustil 2022 esitatud dokumentaalsed tõendid.
2.Tühistada tsiviilasjas nr 2-21-19586 tehtud Harju Maakohtu 5. mai 2022. a otsus
15.detsembri 2021 - 31. detsembri 2021 eest väljamõistetud elatise osas.
Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista X-lt Y kasuks välja 51 eurot ja C kasuks 65,80 eurot elatisena 15. detsembri 2021 - 31. detsembri 2021 eest. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, täiendades kohtuotsuse põhjendusi.
5.2.Mõista X-lt Y kasuks välja 51 eurot ja C kasuks 65,80 eurot elatisena
15.detsembri 2021 - 31. detsembri 2021 eest.
5.3.Mõista X-lt Y kasuks alates 1. jaanuarist 2022 kuni 6. märtsini 2028 välja igakuine elatis 170 eurot, 7. märtsist 2028 kuni 9. detsembrini 2031 igakuine elatis 175,10 eurot ning alates 10. detsembrist 2031 kuni Y täisealiseks saamiseni (26. jaanuaril 2034) igakuine elatis 206 eurot.
5.4.Mõista X-lt C kasuks alates 1. jaanuarist 2022 kuni 6. märtsini 2028 välja igakuine elatis 170 eurot ning alates 7. märtsist 2028 kuni C täisealiseks saamiseni (9. detsembril 2031) igakuine elatis 206 eurot.
5.5.Kohustada X tasuma elatise Q pangakontole selgitusega „elatis“. Kohustada X tasuma igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi jõustumist, eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu esimeseks kuupäevaks.
5.6.Arvestada 2021. aasta detsembrist - 2022. aasta juulini (k.a) väljamõistetud elatise puhul X poolt Y-le makstud igakuise elatisega 170 eurot ja C-le makstud igakuise elatisega 170 eurot.
6.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.Y (hageja I) ja C (hageja II) (koos hagejad) esitasid 15. detsembril 2021 Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi, milles palusid välja mõista kostjalt hageja I ülalpidamiseks igakuine elatis 263 eurot alates 15. detsember 2021. a kuni hageja I täiealiseks saamiseni ning hageja II ülalpidamiseks 290 eurot alates 15. detsember 2021. a kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt jäid hagejad pärast vanemate lahkuminekut (2017. aasta august) ema juurde elama. Kuni 2020. aasta oktoobrini tasus kostja hagejatele elatist seadusega ettenähtud miinimumsuuruses. Seejärel vähendas kostja hagejate emaga kooskõlastamata elatise suurust ja hakkas tasuma hagejate ülalpidamiseks kokku 340 eurot. Igakuised kulutused hageja I ülalpidamiseks on keskmiselt 526 eurot: eluasemekulud 166 eurot, toidukulu 170 eurot, ravimid ja hügieenitarbed 35 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, oma sünnipäeva tähistamine ja sünnipäevade kingitused 40 eurot, mänguasjad, raamatud jne 15 eurot. Igakuised kulutused hageja II ülalpidamiseks moodustavad keskmiselt 581 eurot: eluasemekulud 166 eurot, toidukulu 170 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, hügieenitarbed ja
juuksur 30 eurot, kool (arenguring) 40 eurot, oma sünnipäeva tähistamine ja sünnipäevade kingitused 40 eurot, ravimid 20 eurot, vaba aeg (teater, kino jne) 15 eurot. Kostja varaline seisund on hagejate emast palju parem, sest kostjal on korteriomand ja muu vara, aga hagejate ema elab koos hagejatega üürikorteris. Lisaks ei ole õige arvestada elatise määramisel lasterikka pere toetusega, kuna vanematel on ainult kaks ühist last. Kostja vastuväited
2.Kostja võttis hagi osaliselt õigeks kummalegi lapsele elatise 170 euro maksmise osas. Hagis nõutav elatis ei vasta laste vajadustele ega ole põhjendatud. Kostja arvates tuleb arvestada nii lapsetoetuse kui ka lasterikka pere toetusega. 1. jaanuarist 2022 kehtiva perekonnaseaduse redaktsiooni järgi on hagejale I makstava elatise suuruseks 121,92 eurot ja hagejale II 163,44 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 5. mai 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja I kasuks välja igakuise elatise alates 15. detsembrist 2021 kuni
6.märtsini 2028 170 eurot, 7. märtsist 2029 kuni 9. detsembrini 2031 175,10 eurot ning alates
10.detsembrist 2031 206 eurot kuni hageja I täisealiseks saamiseni; hageja II kasuks igakuise elatise alates 15. detsembrist 2021 kuni 6. märtsini 2028 170 eurot ning alates 7. märtsist 2029 206 eurot kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejate igakuised toidukulud 170 eurot, hageja I ravimite ja hügieeni tarvete kulu 35 eurot ning hageja II hügieenitarvete, juuksuri ja ravimite kulu 50 eurot ülepaisutatud. Mõistlikud kulud on 200 eurot kuus. Hagejad ei ole esitanud tõendeid, et nad peavad näiteks järgima erilist dieeti, mille tõttu oleks nende toidukorv keskmisest kallim. Samuti ei ole hagejad esitanud tõendeid selle kohta, et kummalgi nendest oleks selliseid probleeme tervisega, mis tekitaks täiendavaid kulusid ravimitele või hügieenitarvetele. Maakohus pidas põhjendatuks kummagi hageja osas riiete ja jalanõude kulu 70 eurot ning vaba aja veetmise kulusid (sh sünnipäevade pidamine ja sõprade sünnipäevadel osalemine) 55 eurot. Seega leidis maakohus, et mõlema hageja eluliselt usutavad ja põhjendatud igakuised kulud on 491 eurot, millest kostja osa moodustab ca 246 eurot. Maakohus arvestas lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega. Seega on hageja I elatise suuruseks kuni hageja seadusliku esindaja esimese lapse 19. aastaseks saamiseni (s.o kuni 6. märts 2028. a) 146 eurot ja hagejale II 166 eurot. Alates 7. märtsist 2029 on mõlema hageja elatise suuruseks 206 eurot (jääb vaid lapsetoetus). Lisaks tuleb kohaldada PKS § 101 lg-t 7 ning hageja I puhul tuleb elatist vähendada täiendavalt 15% võrra kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Elatise vähendamise aluseid ei ole kostja välja toonud ega tõendanud. Kuna kostja võttis hagi õigeks 340 euro ulatuses, tuleb tal tasuda kummalegi hagejale elatist 170 eurot kuus kuni 6. märtsini 2028. Apellatsioonkaebus
4.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Hagejad ei nõustunud, et maakohus pidas kummalegi lapsele kulusid toidule, ravimitele, hügieenitarvetele ja juuksurile põhjendatuks 200 euro ulatuses. Selle summaga ei ole võimalik tagada lastele vajalik elukvaliteet ega rahuldada nende vajadusi. Samuti on põhjendamatult vähendatud kulusid riietele ja jalanõudele ning vaba aja veetmisele. Tõendite puudumine ei tähenda, et selliseid kulusid ei kanta.
Hagejad ei nõustunud, et maakohus arvestas elatise suuruse määramisel lasterikka pere toetusega. Tegemist ei ole vanemate ühiste lastega. Tulenevalt Justiitsministeeriumi selgitustest ei ole toetusega arvestamine põhjendatud. Lisaks märgivad hagejad, et maakohus on jätnud kostja majandusliku seisundi välja selgitamata. Kostja teenistus ühes kuus ei ole väiksem kui 2500 eurot ning ta on võimeline täitma ülalpidamiskohustust hagejate nõutud suuruses. Hagejad jäävad maakohtus esitatud taotluse juurde nõuda kostjalt välja tõendid tema sissetuleku kohta. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja seadusliku esindaja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt tühistada 15. detsembri 2021 - 31. detsembri 2021 eest väljamõistetud elatise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi kostja vastu 15. detsembri 2021 - 31. detsembri 2021 eest elatise väljamõistmise osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, täiendades kohtuotsuse põhjendusi. Hagejate apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Maakohtu otsuse on vaidlustanud hagejad. Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles maakohus hagejate elatisnõuded kostja vastu rahuldas.
8.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt laste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suuruse üle. Samuti on vaidlus selle üle, kas ülalpidamiskohustuse suuruse määramisel tuleb arvestada lasterikka pere toetusega.
9.Maakohus on asja lahendades võtnud arvesse, et 1. jaanuaril 2022 jõusutnud perekonnaseaduse (PKS) muudatustega kehtestati uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord. Nii saab kohus PKS § 210 lg 2 kohaselt mõista 31. detsembrini 2021 elatise välja enne
1.jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Elatisenõudele alates 1. jaanuarist 2022 peab kohus aga kohaldama alates 1. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid. Kuigi maakohus on juhtinud poolte tähelepanu sellele, et menetluse kestel on materiaalõigus muutunud, ei ole ta pooltele sellega kaasnevat menetluslikku olukorda selgitanud ega andnud pooltele võimalust vajaduse korral nõuet täpsustada, täiendavaid asjaolusid välja tuua ja tõendeid esitada (vt maakohtu 9. veebruari 2022. a selgituskiri, dtl 44–45). Ringkonnakohus kõrvaldas maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise (vt ringkonnakohtu 7. juuli 2022. a selgituskiri, dtl 90–93). Seoses sellega esitasid pooled kohtule uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus arvestab uute asjaoludega ja võtab esitatud tõendid TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel vastu.
10.Enne 1. jaanuarit 2022 kehtinud PKS § 101 lg 1 kohaselt oli miinimumelatis ühtse summana pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole ning PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev.
10.1.Hageja I palub kostjalt välja mõista elatise 263 eurot ja hageja II 290 eurot. Seega soovivad hagejad saada enne 1. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel miinimumelatisest väiksemat elatist. Maakohus leidis, et hagejate igakuised kulud on ca 246 eurot ning vähendas seda summat alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 lg-te 5 ja 7 alusel. Selliselt on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõigust ja maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada.
Maakohus hindas põhjendamatult hagejate vajadusi, sest hagejad ei pidanud enda vajadusi tõendama, kui nad nõudsid miinimumelatisest väiksemat elatist. Riigikohtu varasema praktika järgi sai kohus PKS § 102 lg 2 alusel miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista ning arvestada asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, üksnes mõjuval põhjusel koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga, ning vaid juhul, kui menetlusosaline sellele tugines ja seda oli pooltega arutatud (vt nt Riigikohtu
28.märtsi 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905/66, p 23). Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud mõjuvat põhjust, samuti asjaolu, et laste vajadused on miinimumelatisest väiksemad, et miinimumelatisest väiksem elatis välja mõista. Eelnevast tulenevalt tuleb hagejate elatisnõuded 15. detsembrist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 rahuldada.
10.2.Nagu kolleegium eespool mainis, saab kohus PKS § 210 lg 2 kohaselt mõista kuni
31.detsembrini 2021 elatise välja enne 1. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada ka resolutsiooni sõnastamisel. Elatis kuni
31.detsembrini 2021 tuleb välja mõista kindla summana, mitte muutuva suurusena (vt Riigikohtu 22. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160/42, p 17.2). Pooled ei vaidle, et kostja on 2021. a detsembrikuus tasunud kummalegi hagejale 170 eurot (dtl 19). Seega tuleb kostjalt 15. detsembri 2021 - 31. detsembri 2021 eest elatisena välja mõista hageja I kasuks 51 eurot (17 x (263 ÷ 31) – 17 x (170 ÷ 31)) ja hageja II kasuks 65,80 eurot (17 x (290 ÷ 31) – 17 x (170 ÷ 31)).
11.Hagejad täpsustasid, et nad soovivad ka pärast 1. jaanuarit 2022 saada elatist 263 eurot (hageja I) ja 290 eurot (hageja II). Kuna need summad ületavad kehtiva PKS § 101 alusel hagejate kohta arvutatud elatiste suurused, peavad hagejad tõendama, et nende vajadused kuus on vähemalt 526 eurot (hageja I) ja 580 eurot (hageja II). Maakohus tuvastas, et kummagi hageja vajadused kuus on ca 246 eurot ning arvestada tuleb PKS § 101 lg-tes 5 ja 7 sätestatud komponentidega, sh lasterikka pere toetusega. Kokkuvõttes mõistis maakohus kummagi hageja kasuks välja 170 eurot tulenevalt kostja hagi õigeksvõtust ning edasi vastavalt laste täisealiseks saamise ajast 175,10 eurot ja 206 eurot (hageja I) ning 206 eurot (hageja II).
11.1.Praegusel juhul tuleb arvestada, et kostja võttis hagi õigeks kummalegi hagejale igakuise elatise 170 eurot tasumise kohta. Maakohus on hagi selles osas TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt õigesti rahuldanud. Hagi õigeksvõtmine kehtib ka apellatsioonimenetluses (TsMS § 652 lg 7).
11.2.Pooled ei vaidle selle üle, et elatise summat ei tule vähendada PKS § 101 lg-s 6 sätestatud asjaolu tõttu, sest hagejad ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.
11.3.Kuigi maakohus ei arvutanud elatise suurust välja PKS § 101 alusel, arvestas kohus PKS § 101 lg-tes 5 ja 7 sätestatuga. Pooled vaidlevad selle üle, kas praegusel juhul tuleb arvestada lasterikka pere toetusega, sest hagejal on kolm last, kellest kaks on vanemate ühised lapsed. Kolleegiumi hinnangul võis maakohus PKS § 102 lg 2 järgi elatist vähendada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (Riigikogu XIV koosseis, 474 SE seletuskiri, lk 4). Seadus ei täpsusta, kas ka kärgperede puhul tuleb lasterikka pere toetust arvesse võtta või on toetuse arvestamine eeskätt õigustatud olukorras, kus lapsed on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed. Kolleegium leiab, et kui üks vanematest saab lasterikka pere toetust, tuleb sellega arvestada. See ei kahjusta ebaproportsionaalselt elatise maksmise eesmärki.
11.4.Hagejad vaidlustavad maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid osas, milles maakohus vähendas laste igakuiseid kulusid. Hagejad tõid apellatsioonimenetluses täiendavalt välja laste vajadused, leides, et nõutud elatised on hindade kallinemise tõttu põhjendatud. Maakohtu tuvastatud asjaoludel, mille tuvastamisel kohus kolleegiumi hinnangul ei eksinud, on kummagi hageja igakuised kulud on 491 eurot (vt maakohtu otsuse p 6). Hagejad peavad tõendama, et nende vajadused kuus on vähemalt 526 eurot (hageja I) ja 580 eurot (hageja II). Hagejate esitatud pangakonto väljavõtete, arvete ja maksekorralduste põhjal ei saa teha järeldust, et hagejate kulud on suuremad kui maakohtu poolt tuvastatud summa (dtl 8–17, 98–145).
11.5.Kolleegium märgib, et praegusel juhul on maakohus ülalpidamise ulatuse määranud kindlaks mitte sellest, kui suures summas on kostja võimeline ülalpidamist andma, vaid laste vajadustest ja nende tavalisest elulaadist lähtudes. Maakohus tuvastas, et laste tegelikke vajadusi arvestades on nende kulud PKS § 101 alusel arvutatud elatisega võrreldes suuremad (alates 1. jaanuarist 2022 on PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel baassumma koos kolme protsendiga Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 213,44 eurot).
11.6.PKS § 102 lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud elatisega võrreldes suuremas ulatuses lisaks PKS §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Seega on võimalik nõuda elatist suuremas summas, kui PKS § 101 kohaselt arvutatud elatise summa ei kataks lapse tegelikke vajadusi (lapsel on terviseseisundist tulenevad erivajadused või tema kulud on mõne muu asjaolu tõttu keskmisest suuremad). Kolleegiumi hinnangul rikkus maakohus menetlusõiguse norme, kui jättis hagejate taotluse kostjalt sissetuleku kohta andmete väljanõudmiseks rahuldamata. Kolleegium kõrvaldas rikkumise ning nõudis välja andmed vanemate sissetulekute ja varalise seisundi kohta (dtl 90– 93). Hagejate ema sissetulek on ca 500 eurot kuus (dtl 145) ja kostjal 923,91 eurot kahe nädala eest (dtl 156). Laste ema elab üürikorteris ja muu vara puudub. Kostja omab korteriomandit XXX sõiduautot, garaažiboksi ja 900 m2 suurust kinnistut Jõelähtmes. Samas on kostja ka välja toonud, et Soomes töötamisega kaasnevad kulud ca 807,45 eurot kuus.
11.7.Nagu kolleegium juba eelnevalt märkis, ei ole maakohus elatise suuruse määramisel lähtunud PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassummast ega lg-s 4 sätestatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, vaid on enne mahaarvestusi lähtunud kummagi lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurusest. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejate emal on mõjuv põhjus ülalpidamise andmiseks väiksemas ulatuses (nt et ta oleks kaotanud osaliselt või täielikult töövõime), mis kohustaks kostjat tasuma elatist suuremal määral kui lapsi peamiselt kasvatav vanem. Selleks ei anna alust ka see, et hagejate ema sugulased aitavad teda rahaliselt (dtl 146–147). Kolleegiumi hinnangul ei saa ainuüksi vanemate sissetulekute ebavõrdsus olla mõjuvaks põhjuseks, et ülalpidamiskohustuse jaotuse eeldusliku võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda. Eelnevast tulenevalt ei näe kolleegium põhjust asuda ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramise osas maakohtust erinevale seisukohale.
12.Alates 1. jaanuarist 2022 kehtivate sätete alusel väljamõistetava elatise võib kohus PKS § 101 lg 2 kohaselt välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Maakohus on elatise välja mõistnud kindla summana, sh tulevikku suunatud elatise. Kolleegiumil ei ole tulenevalt apellatsioonkaebuse piiridest TsMS § 651 lg 1 järgi võimalik määrata elatist muutuva suurusena, arvestades mh asjaolu, et lapsetoetus ja lasterikka pere toetus on komponendid, mis võivad tulevikus vajada perioodilist ümberarvutamist. Hagejad saavad tulla elatisnõudega kostja vastu, kui oluliselt on muutunud elatise suurust või kestust
mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (TsMS § 459 lg 1). Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et kostja on tasunud mõlemale hagejale elatist 170 eurot kuus juulikuuni (k.a) (dtl 149). Menetluskulude jaotus
13.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
14.Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad samuti TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda (vt TsMS § 164 lg 1 kohaldamise kohta eespool viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-1919160/42, p 21). TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kolleegiumi hinnangul ei esine asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumiseks.
15.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.