Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
10. märts 2016.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-2536
Tsiviilasi
OÜ XXX hagi KÜ XXX vastu võla nõudes ja KÜ XXX vastuhagi kahju hüvitamise nõudes kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlustoiming
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ XXX(registrikood XXX, XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Valdo Lips (Advokaadibüroo Valdo Lips OÜ, e-post: [email protected]); Kostja: KÜ XXX (registrikood XXX, XXX, XXX); Kostja lepinguline esindaja: Aleksei Smelov (Õigusbüroo Companion, Ahtri 8, Tallinn, e-post: [email protected]).
Kinnitada OÜ XXX(hageja) ja KÜ XXX (kostja), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
10.august 2016.a – 912 eurot, 10.september 2016.a – 912 eurot, 10.oktoober 2016.a – 912eurot, 10.november 2016.a – 912eurot, 10.detsember 2016.a – 912 eurot.
Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda vastavalt kompromissi punktile 1.4.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri kätte menetlusosalistele.
Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, so summas 450 (nelisada viiskümmend) eurot ja kanda see hageja OÜ XXXpangakontole nr
Hageja tasus 13.02.2015.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele riigilõivu summas 900 eurot.
Tagastada kostjale pool menetluses tasutud riigilõivust, so summas 450 (nelisada viiskümmend) eurot ja kanda see kostja KÜ XXX pangakontole nr
Kostja tasus 23.10.2015.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele riigilõivu summas 900 eurot.
Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav.
Harju Maakohtu menetluses on OÜ XXXhagi KÜ XXX vastu võla nõudes ja KÜ XXX vastuhagi kahju hüvitamise nõudes.
Pooled esitasid 07.03.2016.a kohtule kompromissi, milles taotlesid kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja ja kostja esitasid kohtule taotlused poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Pooled leppisid TsMS § 661 lg 4 kohaselt kokku, et nad loobuvad kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on kokku leppinud, et nad loobuvad edasikaebeõigusest. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Kohus leiab, et hageja taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning tuleb tagastada hagejale pool tsiviilasjas nr 2-15-2536 tasutud riigilõivust, so summas 450
eurot. Hageja tasus 13.02.2015.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele riigilõivu summas 900 eurot. Kohus ühtlasi leiab, et kostja taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning tuleb tagastada kostjale pool tsiviilasjas nr 2-15-2536 tasutud riigilõivust, so summas 450 eurot. Kostja tasus 23.10.2015.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele riigilõivu summas 900 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.