Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-15-107418

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

2-15-107418 TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 150 lg 1 p 1 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS 150 lg 6 sätestab, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. XXXOÜ (hageja) esitas 07.04.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult XXX OÜ (kostja) 6 241.33 euro saamiseks. Kohus tegi 13.04.2015 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 15.05.2015 vastuväite. Pärnu Maakohtu 20.05.2015 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus jättis avalduse 04.06.2015 kohtumäärusega käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama hagiavalduses esinevad puudused 14 päeva jooksul. Hageja lepinguline esindaja sai 04.06.2015 kohtumääruse kätte saanud e-toimiku vahendusel 04.06.2015. Hageja 04.06.2015 kohtumääruses osundatud puudusi ei kõrvaldanud ning kohus keeldus 22.06.2015 kohtumäärusega hagi menetlusse võtmast. 06.07.2015 esitas hageja kohtule määruskaebuse, mille kohaselt oli hageja 10.06.2015 esitanud hagiavalduse ja tasunud täiendava riigilõivu 450 eurot. Määruskaebuse kohaselt oli hageja saanud e-toimiku kaudu kinnituse, et on tsiviilasjas nr 2-15-8804 edastanud edukalt hagiavaldus. Samuti oli hageja esitanud täiendavalt maksekorralduse ja muud asjasse puutuvad nõutud dokumendid. Hageja leidis, et on esitanud Harju Maakohtule kõik vajalikud dokumendid ning palus tühistada Harju Maakohtu 22.06.2015 kohtumääruse. Kohus tegi järelpärimise IT-abisse ning palus täpsustada, millised dokumendid hageja tsiviilasjas nr 2-15-8804 esitas. IT-abi vastusest kohtu järelpärimisele nähtus, et hageja oli kohtule üksnes uuesti maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduse. 09.07.2015 kohtumäärusega jättis kohus hageja määruskaebuse käiguta, kuivõrd määruskaebusel puudus pädeva isiku allkiri, ning andis tähtaja kohtumääruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Samuti leidis kohus, et hageja ei ole tõendanud, et on käesolevas menetluses esitanud hagiavalduse ja tasunud täiendava riigilõivu kohtu poolt antud tähtaja jooksul. 15.07.2015 esitas hageja kohtule määruskaebuse puuduste kõrvaldamise avalduse, millele oli lisatud hagiavaldus koos lisadega ning maksekorraldused riigilõivu tasumise kohta. 13.08.2015 saatis kohus 06.07.2015 määruskaebuse seisukoha küsimiseks kostjale. Kostja määruskaebuses osas seisukohta ei esitanud. 20.10.2015 kohtumäärusega tühistas kohus Harju Maakohtu 22.06.2015 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse ja võttis menetlusse XXXOÜ hagi XXX OÜ vastu võlgnevuse nõudes.

2-15-107418

Kostjale on menetlusdokumendid edastatud äriregistrisse märgitud aadressil XXX, Tallinn. Kohus on menetlusdokumendid kostja töötajale aadressil XXX, Tallinn isiklikult allkirja vastu kätte toimetanud. 10.11.2015 esitas kostja e-posti aadressilt XXX vastuse hagiavaldusele, millega ei tunnistanud hagi ja leidis, et hageja väited on tõendamata, kuid ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks ei esitanud. Kostja soovis tähtaega kompromissi sõlmimiseks. 04.12.2015 esitas hageja vastuse kostja vastusele, millega teatas, et ei soovi kostjaga kompromissi sõlmida, kuna kostja ei ole varasemalt sõlmitud maksegraafikut täitnud. 19.01.2016 toimunud kohtuistungil esitas kostja täiendavad seisukohad, et hageja nõue on tõendamata ja hagi tuleks jätta rahuldamata. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja andis pooltele aega kokkuleppe sõlmimiseks. Juhul, kui pooled kokkuleppele ei jõua, andis kohus täiendava tähtaja tõendite esitamiseks. 27.01.2016 esitas hageja kohtule selgituse, et kostja kokkusaamisele ei ilmunud ja hageja kirjadele ei vastanud. Hageja esitas täiendavad tõendid nõude põhjendamiseks. 15.02.2016 esitas kostja vastuse hageja 27.01.2016 seisukohtadele, milles leiab, et hageja 27.01.2016 esitatud väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ühtegi tõendit esitanud ei ole. 02.03.2016 esitas hageja taotluse, millega palub kostja istungile ilmumata jätmisel arutada asja kostja osavõtuta, rahuldada hagi TsMS § 407 lg 1 ja 3 alusel tagaseljaotsusega ning jätta menetluskulud kostja kanda. 02.03.2016 kohtuistungile jättis kostja esindaja ilmumata. Hageja taotles kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohus lahkus lahendit tegema. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi põhivõlgnevus 6 160.16 euro, kuna nimetatud nõue on õiguslikult põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt XXX OÜ hageja XXXOÜ kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt (6 160.16 eurot) alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab hagi rahuldamata 81.17 euro (arve nr 150127, tl 82) nõudes. Tõendina esitatud arve nr 150127 koosneb viivistest summas 41.17 eurot ja võla sissenõudmise kuludest 40 eurot. Hageja on 28.10.2015 esitanud hagiavalduse täiendused, sh andmed viiviste arvestuse kohta, kuid nimetatud andmetest ei selgu, millises määras, mis ajavahemiku eest ja milliselt põhinõudelt ning millise päevade arvu eest on hageja viivist arvestanud. Hagiavaldusele lisatud tõenditest ei nähtu, et hageja XXXOÜ oleks kandnud kohtuväliseid kulusid. Hagiavalduses ei ole nimetatud nõude esitamist ka piisavalt põhjendatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-15-107418

Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 6 241.33 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas 6 160.16 euro ulatuses (samuti nõude sissenõutavaks muutunud osa arvestades), siis on põhjendatud jätta menetluskulud (6 160.16 / 6 241.33) 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 500 euro, riigilõivu 187.24 euro ja õigusabikulu 421.20 euro väljamõistmiseks. Kohus mõistab kostjalt välja riigilõivu ainult selles ulatuses, mida hageja pidi hagiavalduselt riigilõivuseaduse alusel tasuma, s.o 500 eurot. Hageja saab enam tasutud riigilõivu tagastamist taotleda TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. TsMS 150 lg 6 sätestab, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kohus leiab samas, et esindaja õigusabikulu summas 62.40 eurot, mis tuleneb arvest nr 2153 (tl 198) ei saa pidada kogu ajakulu osas põhjendatuks. Tsiviilasjas on toiminud 19.01.2016 kohtuistung algusega kell 11.00 ja lõpuga kell 11.35 (kohtuistungi protokoll, tl 152-153) ning 02.03.2016 kohtuistung algusega kell 14.00 ja lõpuga kell 14.16 (kohtuistungi protokoll, tl 188), seega oli kohtuistungite kestvus kokku 51 minutit, mitte arves nr 2153 märgitud 2 tundi. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 390 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (500+390) 890 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud (99% x 890) 881.10 eurot. Kostja poolt kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kostjal on tsiviilasjas nr 2-15-107418 tekkinud menetluskulusid, kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu puudub võimalus kindlaks määrata hagejalt välja mõistetavaid kostja menetluskulusid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.