Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): X (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Willem Ignatjev (e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Y (isikukood XXXXXXXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja C (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Tibar (e-post:XXX) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 18.01.2022 otsus tühistada osaliselt, osas, milles hagi elatise vähendamiseks jäi täielikult rahuldamata alates 01.01.2022 ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt ning anda uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta otsus muutmata.
Kohtuotsuse kehtiv tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Hagi rahuldada osaliselt.
3.2.Jätta hagi rahuldamata osas, mille hageja palus vähendada tsiviilasjas 216-3825 16.12.2016 kohtuotsusega X-lt Y (end Y) kasuks välja mõistetud elatist kuni 31.12.2021.a.
3.3.Vähendada tsiviilasjas 2-16-3825 16.12.2016 kohtuotsusega X-lt Y (end Y) kasuks välja mõistetud elatist ning mõista X-lt Y ülalpidamiseks alates 1(7)
01.01.2022 kuni Y täisealiseks saamiseni (15.02.2034) välja igakuine elatis 213 eurot 44 senti (200 eurot (baassumma) + 43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2022), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Menetluskulude jaotus.
3.4.Jätta Y menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 80 % ulatuses X kanda, ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue
1.X esitas 01.02.2021 hagi Y vastu, milles palub vähendada hagejalt Viru Maakohtu 16.12.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-2-16-3825 kostja kasuks väljamõistetud elatist summani 100 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt 16.12.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-3825 kostja kasuks välja elatis 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuuplaga miinimummääras kuni kostja täisealiseks saamiseni.
3.Hageja viibis ajavahemikus 13.11.2017-02.01.2020 kinnipidamisasutuses Viru Vanglas ning sellel ajavahemikul ei olnud hagejal võimalik elatist tasuda, mistõttu tekkis elatise võlgnevus. Ka pärast kinnipidamisasutusest vabanemist ei leidnud hageja kindla töötasuga alalist töökohta, töötades juhutöödel. Alates 29.01.2021 on hageja töötu ning töötuna arvel. Hageja viimase nelja kuu sissetulek oli 17.10.220 500 eurot, 18.11.2020 500 eurot, 15.12.2020 375 eurot ja 15.01.2021 375 eurot, millest kohtutäitur Risto Kütt on igakuisel kinni pidanud 17.10.2020 209,35 eurot, 28.11.2020 47,70 eurot, 28.11.2020 50 eurot, 18.11.2020 208,95 eurot, 15.12.2020 179,35 eurot ja 15.01.2021 108,35 eurot.
4.Arvestades hageja elatise võlgnevust 5 126,45 eurot ning igakuise elatise 292 eurot, ei ole hageja võimeline sissetuleku puudumise tõttu kostjale igakuist elatist tasuma. Seetõttu taotleb hageja igakuise elatissumma vähendamist kuni 100 eurot. Samuti palub hageja arvestada elatise vähendamisel kostja seaduslikule esindajale makstavat lapsetoetust ning muid sissetulekuid. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 2(7)
6.Elatise vähendamise hagi rahuldamise eeldused on täitmata, sest hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendeid, mis võimaldaksid hinnata hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kostja hinnangul üksnes vabadusliku karistuse kandmine ja töötuna arvele võtmine alust elatise vähendamiseks. Hageja ei ole tuginenud muutunud asjaoludele võrreldes elatise väljamõistmise lahendi aja seisuga. Hageja viide PKS § 102 lg 2 kolmandale ja neljandale lausele ei ole asjakohane, sest hageja ei ole tõendanud töövõimetust või teiste laste olemasolu.
7.Kostja tõi välja ka muu hulgas selle, et kostja emal on lisaks kostjale veel neli (4) alaealist last, kostja ema on lapsehoolduspuhkusel, mistõttu on väikeste laste kõrvalt täiendava sissetuleku (lisaks saadavatele riiklikele peretoetustele) hankimine ebareaalne. Hageja on seevastu noor elujõuline meesterahvas, kellel ei tohiks olla mingeid vastunäidustusi ega piiranguid töö tegemiseks ja sissetuleku teenimiseks. Esimese astme kohtu otsus
8.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt nõuab hageja käesolevas tsiviilasjas temalt varem tagaseljaotsusega välja mõistetud elatise vähendamist. Hagejalt mõisteti 16.12.2016 põhineva otsusega tsiviilasjas nr 2-16-3825 kostja kasuks välja elatis 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga miinimummääras kuni kostja täisealiseks saamiseni. Seega on olemas jõustunud kohtuotsus, mis reguleerib hageja kohustust maksta kostja ülalpidamiseks igakuise elatisena summa, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärale.
9.Hageja on asunud hagis seisukohale, et kostja vajadused on väiksemad kui seaduses sätestatud määr ja teiseks sellele, et tal ei ole oma majandusliku seisu tõttu võimalik anda lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud määras.
10.Kohus ei nõustu hageja väitega, nagu kohtupraktika ei toetanud seaduses sätestatud määras elatise väljamõistmist. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg 1 ja PKS § 102 lg 2 tulenevad elatise määramise põhimõtted kehtisid/kehtivad vaatamata Riigikohtu kriitikale miinimumelatise suuruse määramise kehtiva korra kohta (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 32-1-35-17 p 34). Hageja ei ole tõendanud objektiivseid asjaolusid, mis lükkaksid ümber seadusest tuleneva kostja vajadustele vastava kulutuste suuruse eelduse. Seega ei ole hageja paljasõnalised seisukohad aluseks hageja nõude rahuldamiseks ja hagiavaldus tugineb ilmselt ekslikul eeldusel.
11.Elatise vähendamiseks tuli hagejal tõendada, et tal ei ole objektiivselt võimalik piisavalt tulu teenida. Hageja ei ole seda teinud, hoolimata kohtu selgitustest ja ettepanekust esitada tõendeid.
12.Kohtu kogutud andmetest nähtub see, et hageja töötas 2016. aasta juulist kuni detsembrini Q OÜ-s, saades sama perioodi eest keskmiselt 1 022,45 eurot, kusjuures juba 16.12.2016 otsuse tegemisele eelnenud kuul 582,55 eurot (november 2016) ja detsembris 558,15 eurot kuus (tlk 112). Kuigi hageja on väitnud, et on alates 29.01.2021 töötu, on Maksu-ja Tolliameti andmetel olnud saanud 2021.aasta veebruaris sissetulekut OÜ-st G 518,67 eurot. 2021.aasta märts kuni mai töötas hageja OÜ-s F, saades keskmiselt 884,75 eurot kuus (tlk 67). Alates 2021. aasta juulist kuni septembrini on hageja olnud töötajana arvel OÜ-s M (tlk 67), kus ta on teeninud keskmiselt 578,07 eurot kuus. Pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja on saanud samast ettevõttes töötasu ka 13.10.2021 summas 657,16 eurot (tlk 80 pöördel). Transpordiameti andmetel on hagejal 2013. aasta mopeed Baotian BT49QT-20C (tlk 52). Äriregistri andmetel on hagejaga seotud kaks ettevõtet (tlk 53 – 56) – G OÜ (reg kood XXXXXXXX) ja W OÜ (reg.kood XXXXXXX). Mõlemad ettevõtted olid asutatud juba 16.12.2016 kohtuotsuse tegemise ajal. W OÜ põhitegevusalaks on ajutise tööjõu rent ja III kvartali maksustatav käive oli 174 574,95 eurot. G OÜ põhitegevusalaks on inkasso- ja
3(7)
krediiditeenused. Kuigi maksustavat tulu ei ole deklareeritud, puudub ettevõttel maksuvõlg ning esitatud on ka majandusaasta aruanded.
13.Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades jääb arusaamatuks, millel tugineb hageja väide, et tal ei ole võimalik enda ja oma alaealise lapse ülalpidamiseks tulu teenida. Elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra ei anna käesolevas asjas alust ka hageja viide sellele, et kostjale makstakse lapsetoetust 60 eurot kuus. Kohus asub seisukohale, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli õigus saada peretoetusi.
14.Asja lahendamisel ei oma tähtsust see, millised on kostja ema sissetulekud ning et viimasel on lepinguline esindaja. Kuigi kostja ema majanduslik olukord ei mõjuta hageja seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse ulatust, kogus kohus tõendeid ka kostja ema sissetuleku kohta. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostja ema on saanud Sotsiaalkindlustusametilt 02.2020 kuni 09.2020 500 eurot kuus ja alates 20.2020 kuni 09.2021 584 eurot kuus. Hageja apellatsioonkaebus
15.Hageja palub tühistada maakohtu ebaõiglane kohtulahend käesolevas tsiviilasjas ja teha uus kohtuotsus või saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtusse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei tuvastanud kohus kohtuasjas 2-21-1634 mõlema vanema varalist seisu ega saanud objektiivselt lähtuda sellest otsuse tegemisel, vaid ühekülgselt märkis hagejal mingisuguse mopeedi olemasolu nagu see kinnitaks hageja maksevõimekust. Kuid mopeed tegelikult puudub. Kohtuotsuses üldsõnaliselt märgitud hageja seos mingisuguste äriettevõtetega ei ole hageja maksevõime kinnitus. Harju Maakohus käitunud kostja teise vanema C huvides - kohus on üldsegi jätnud tuvastamata kostja teise vanema C varalise seisu – kallihinnalise luksusauto ja rahalise sissetuleku olemasolu (samuti lapsetoetused), mida kohus pidi hagiavalduse õiglasel lahendamisel arvestama.
16.Hageja taotles hagiavalduses, et mõlema poole menetluskulud maakohus jätaks nende endi kanda, seejuures lähtudes ka kostja mõlema vanema varalisest seisundist. Harju Maakohus otsuses ei ole motiveerinud ega ka põhjendanud miks mõisteti välja kõik menetluskulud hagejalt ning jäeti rahuldamata hageja taotlus menetluskulude panemiseks poolte kanda.
17.Erilist tähelepanu väärib Harju Maakohtu poolt kostja tegeliku õige nime Y otsuses märkimata jätmine. Kohtuotsuses märkinud kostja ebaõige nime – Y.
18.Kohus otsuse märgib, et on hagejalt nõudnud haridust ja eriala tõendavaid dokumente, mis tegelikult elatise lahendamisel ei oma mingit tähtsust. Seda enam, et hagejal puudub vastav haridus ja eriala mis võimaldaks töötada perspektiivsel rahalisel tööl, seejuures Ida Virumaa tööpuuduse tingimustes. Seega hagejal taolised dokumendid puuduvad ning maakohus võis selles veenduda tõendite kogumise menetluses. Vastus kaebusele
19.Kostja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles hagi elatise vähendamiseks jäi täielikult rahuldamata alates 4(7)
01.01.2022 ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt ning anda uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
21.Hagi esitati 2021.a. Apellatsioonkaebuse ulatust arvestades tuleb asjas tuvastada, kas maakohtu 16.12.2016 otsus tsiviilasjas 2-16-3825, millega hagejalt mõisteti kostja ülalpidamiseks välja elatis 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras (st alates käesoleva hagi esitamisest 2021.a 292 eurot kuus), on põhjendatud või tuleks elatise suurust vähendada. Hageja palus hagis elatist vähendada 100 euroni kuus.
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis hagi põhjendatult rahuldamata osas, milles hageja palus elatise suurust vähendada alates hagi esitamisest st 01. veebruarist kuni 31.12.2021.a. Maakohus on sealjuures otsuse tegemisel hinnanud asjas esitatud ja kohtu enda poolt kogutud tõendeid igakülgselt ja põhjalikult, kohaldanud õigesti materiaalõigust ning viidanud asjakohasele kohtupraktikale. Ringkonnakohus nõustub eelviidatud osas maakohtu põhjendustega ning ei korda neid.
23.Siiski ei ole maakohus arvestanud sellega, et 1. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatustega kehtestati uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord. Seadusandja on teinud PKS §-s 2172 enne nimetatud kuupäeva tehtud elatiselahendite kohta, kuid reguleerimata on, millise õiguse alusel tuleb lahendada pooleliolevad elatiseasjad.
24.Riigikohus on varasemas praktikas rõhutanud, et kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada. Perekonnaseaduse jõustumisel selgitas Riigikohus, et kui elatisehagi on esitatud enne 1. juulit 2010, saab kohus PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni 1. juulini 2010 elatise välja enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates 1. juulist 2010 tuleb lähtuda aga kehtiva perekonnaseaduse sätetest (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11, p 11; 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 16;
28.oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10, p 18; 16. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-10, p 16). Riigikohus jäi 22.06.2022 tsiviilasjas nr 2-19-19160 tehtud lahendis selle seisukoha juurde leides, et sarnaselt saab kohus PKS § 210 lg 2 kohaselt mõista 31. detsembrini 2021 elatise välja enne 1. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Elatisenõudele alates 1. jaanuarist 2022 peab kohus aga kohaldama alates
25.Perekonnaseaduse § 2172 lõike 1 kohaselt loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus, kui enne 2022. aasta
1.jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus. Perekonnaseaduse § 2172 lõige 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Ringkonnakohus leiab, et muutunud materiaalõigust tuleb alates 2022.a arvestada ka juhul, kui elatist maksma kohustatud isik esitas elatise vähendamise nõude enne 2022.a.
26.Hagejalt oli kostja kasuks välja mõistetud elatis miinimummääras kuna hageja (elatisehagis oli ta kostja) ei vaielnud 2016.a maakohtus toimunud menetluses elatisenõudele vastu. Enne 1. jaanuarit 2022 kehtinud PKS § 101 lg 1 kohaselt moodustas miinimumelatis ühtse summana pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning alaealisel hagejal puudus kohustus tõendada, et tema ülalpidamiseks kulub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, st eeldati vanema poolt elatise tasumist pooles elatise
5(7)
miinimummääras. Kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. PKS § 101 lgtes 5-7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust.
27.Alates 01.01.2022 kehtib seega olukord, kus PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev, kuid miinimumelatise ulatuses on ülalpidamist nõudev alaealine vabastatud samuti tõendamiskoormisest, st eeldatakse, et miinimummääras elatis kulub lapse ülalpidamiseks.
28.Arvestades maakohtu poolt kogutud tõendeid hageja sissetuleku ja majandusliku olukorra kohta, on hagejal kohustus kostjale tasuda igakuist elatist alates 1. jaanuarist 2022 213 eurot 44 senti, mis hõlmab järgmiseid komponente: 200 eurot on baassumma PKS § 101 lg 3 mõttes, millele on liidetud 43 eurot 44 senti, mis on kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast PKS § 101 lg 4 mõttes ning millest on maha arvatud 30 eurot, mis on 50% lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 esimese lause mõttes.
29.Hageja palus hagiga vähendada väljamõistetud elatist 100 euroni. PKS § 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk hageja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vt Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10; 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Mõjuvad põhjused on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses toodud näidisloeteluna. Kohus saab hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus PKS § 101 alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmiseks iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades (vt Riigikohtu 28. märtsi 2018. a otsus tsiviilasjas nr 216-11905/66, p 18; 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 12). Ka alates 1. jaanuarist 2022 kehtivate sätete alusel väljamõistetava elatise puhul võib mõjuv põhjus endiselt olla muu hulgas asjaolu, millele on viidatud PKS § 101 lg-tes 5-7.
30.Sellele, et lapsetoetuse laekumisega peaks elatise väljamõistmisel arvestama, tugines hageja juba maakohtus, kuid maakohus leidis, et elatise vähendamine lapsetoetuse saamise tõttu ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Alates 01.01.2022 tuleb kohustatud vanemalt elatise väljamõistmisel arvestada ka lapsele laekuva riikliku lapsetoetusega. Selle sätestab PKS § 101 lg 5, mille järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
31.Hageja tugines asjas sellele, et kostja ema majanduslik olukord, sh sissetulek on palju parem võrreldes hageja majandusliku olukorraga. Maakohus asus seisukohale, et see milline on kostja ema majanduslik seisukord ei oma asja lahendamisel tähtsust. Selle väitega, ei saa ringkonnakohtu arvates nõustuda, sest võrreldes varasemaga on erinev ka see, et PKS § 102 lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud elatisega võrreldes suuremas ulatuses lisaks PKS §-s 99 toodud alustele muu hulgas ka lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Ringkonnakohtu arvates viitab nimetatud sätte mõte, et juhul, kui ühel vanemal on märkimisväärselt parem majanduslik olukord lapse vajaduste katmiseks, siis peaks elatise väljamõistmisel (aga ka võimaliku elatise vähendamise hagi lahendamisel) sellega arvestama. Maakohus kogus tõendeid kostja ema sissetuleku kohta ning neist nähtub, et kostja ema sissetulek ei ole suurem hageja sissetulekust. Seega ei ole tõendatud hageja väited, et kostja emal on parema majandusliku olukorra tõttu võimalik katta suurem osa kostja vajadustest.
6(7)
32.Hageja leidis, et kostja ülalpidamiseks kulub vähem kui temalt kohtuotsusega on välja mõistetud. Samas ei ole hageja konkreetselt esile toonud lapse vajaduste ulatust ega ka põhjendanud seda, miks tema arvates kulub kostja ülalpidamiseks alates 01.01.2022 vähem kui kehtiva PKS § 101 alusel arvutatud elatis. Kostja asus menetluses seisukohale, et hageja kohustus on tõendada, et kostja ülalpidamiseks kulub vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kuni 31.12.2021 kehtinud materiaalõiguse järgi olid kostja väited põhjendatud, kuid arvestamata jäi see, et kui kostja soovib ka pärast 1. jaanuarit 2022 saada elatist välja mõistetud ulatuses, st 2022.a 292 eurot kuus eurot ning see summa ületab kehtiva PKS § 101 alusel hageja kohta arvutatud elatise suuruse, peab kohus kostjale selgitama, et kostja peab tõendama, et tema vajadused kuus on vähemalt 2x292 eurot. Asjast nähtuvalt avaldas kostja, et ta soovib jätkuvalt, et hageja tasub elatist 2016.a otsusega väljamõistetud ulatuses. Maakohus kostjale seda ei selgitanud ja asjas jäi tõendamata, et kostja ülalpidamiskulud moodustavad igakuiselt 2x292 eurot. Ringkonnakohus leiab siiski, et arvestades maakohtu poolt otsuses tuvastatud hageja sissetulekute suurust (maakohtu otsuse p 20) ning tema majanduslikku olukorda puudub alus hagejalt mõista välja alates 2022.a suurem summa kui 213 eurot 44 senti, vastavalt PKS §-s 101 sätestatud muutuva suurusena, kuivõrd suurema elatise väljamõistmisel kahjustuks hageja enda ülalpidamisvõime. Seega ei oma maakohtu pool viidatud selgitamiskohustuse täitmata jätmine mõju otsustusele, kas hagejalt tuleb elatis välja mõista suuremas ulatuses kui 213 eurot 44 senti.
33.Alates 1. jaanuarist 2022 kehtivate sätete alusel väljamõistetava elatise võib kohus PKS § 101 lg 2 kohaselt välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
34.Riigikohus on 22.06.2022 tsiviilasjas nr 2-19-19160 tehtud lahendis osutanud, et kui kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, on lahend selge ja täidetav, kui kohus on märkinud resolutsioonis elatise kogusumma ning toonud välja elatise arvutamise alused selliselt, et iga elatise suurust määrav komponent on märgitud summaliselt (eurodes). Lisaks peab resolutsioonist nähtuma, milliseid komponente tuleb perioodiliselt ümber arvutada ning millised on ümberarvutamise alused. Piisav on viide seaduse sättele, mis reguleerib elatise komponendi ümberarvutamise aluseid. Menetluskulude jaotus
35.Kuna nii hagi kui ka apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt, siis arvestades hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldatud osa, asja olemust ja vaidluse asjaolusid jäävad nii maa- kui ka ringkonnakohtus kostja kantud menetluskulud 80 % ulatuses hageja kanda ja ülejäänud hageja ja kostja menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.