Võlaõigus › Muud

06.05.2008 sõlmis kostja 1 AS Scantrans juhatuse liikmena AS-ga Sampo Pank hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Lepinguga seadis äriühing panga kasuks Nõlva tn 13 ja Nõlva tn 13b kinnistule teise järjekoha hüpoteegi summas 70 miljonit krooni (4 473 815, 4 eurot). Hüpoteegiga tagati kõik panga nõuded Elvaston Trading LLP vastu, mis tulenevad AS Sampo Pank ja Elvaston Trading LLP vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende lisadest ja täiendustest, s.h 18.10.2005 sõlmitud limiidilepingust nr CF181005EL ning sellele tehtud ja tulevikus tehtavatest muudatustest ja täiendustest ning kõik panga nõuded AS Scantrans vastu, mis tulenevad panga ja AS Scantrans vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. Elvaston Trading LLP puhul on tegemist offshore äriühinguga, kelle omanikud ja täpne seotus AS-ga Scantrans ja tema juhatuse liikmetega on pankrotihalduritele teadmata, samuti puudub pankrotihalduritel täpne teave AS Scantrans ja offshore äriühingu vaheliste tehingute ja suhete kohta. Kostja 2 (kes oli AS Scantrans juhatuse liikmeks pärast oma isa IK ning nõukogu esimees vaidlusaluste tehingute tegemise ajal) väitel oli Elvaston Trading LLP AS Bominflot Eesti kontrollitav ühing. Samas on kostja 2 pankrotihalduritele ka tunnistanud, et AS Bominflot Estonia oli kuni 01.10.2009 K-te perekonna osalusega äriühing (AS Bominflot Eesti 50% aktsiate omanikuks oli OÜ Petrotrade Holding, kelle juhatuse liikmeks ja osanikuks oli JP. Viimane oli ka Scantransi juhatuse liikmeks perioodil 21.01.2011 – 08.06.2012). Seega, arvestades kostja 2 poolt antud selgitusi, ei saa välistada, et Elvaston Trading LLP oli kostjaga 1 ja kostjaga 2 läbi AS Bominflot Estonia seotud offshore äriühinguks. Pankrotihaldurid ei välista, et kostja 1 ja kostja 2 kasutasid AS Scantrans varasid selleks, et tagada panga ees nende endiga seotud offshore äriühingu kohustusi, mis kulmineerus sellega, et AS Scantrans võttis Elvaston Trading LLP kohustused panga ees enda kanda, millega viimane omastas pankrotivõlgniku arvelt 5 162 000 eurot. Haldurite teada ei olnud kostjal 1 lepingu sõlmimiseks AS Scantrans nõukogu nõusolekut (nõukogu antud küsimust arutanud ei ole). 31.10.2008 sõlmis kostja 1 AS Scantrans juhatuse liikmena pangaga laenulepingu nr KL-311008SC. Laenulepingu alusel võttis AS Scantrans laenu 5 162 000 eurot, mis tuli maksta tagasi hiljemalt 02.05.2009. Laenu kasutamise eesmärgiks on laenulepingust nähtuvalt Elvaston Trading LLP laenulepingu nr KL-050808EL refinantseerimine. Laenusumma 5 162 000 eurot kanti AS Scantrans kontole 12.11.2008, kuid koheselt kanti sama summa tagasi panga enda kontole Elvaston Trading LLP kohustuste täitmiseks. AS Scantans laenulepingust tulenevad kohustused olid tagatud panga kasuks mh järgmiste hüpoteekidega: esimese järjekoha ühishüpoteegiga summas 40 miljonit krooni Nõlva tn 13, 13b ja 13c kinnistutele vastavalt 04.07.2007 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingule; teise järjekoha hüpoteegiga Nõlva 13 ja 13b kinnistutele summas 70 miljonit krooni vastavalt 06.05.2008 sõlmitud lepingule. Seega võttis AS Scantrans laenu 5 162 000 000 eurot selleks, et täita kolmanda isiku Elvaston Trading LLP kohustused panga ees. Selle tulemusena tekkis AS-l Scantrans laenulepingust tulenevalt 5 162 000 euro suurune põhikohustus (sisuliselt võttis AS Scantrans panga ees Elvaston Trading LLP kohustused üle). Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine oli tagatud AS Scantrans kinnistutele seatud I ja II jrk hüpoteekidega, lisaks kolmandale isikule OÜ Maastikumeister kuuluvate kinnistutega, mis omandati AS Scantrans poolt 2010.a. Pankrotihalduritele teadaolevalt ei olnud kostjal 1 laenulepingu sõlmimiseks AS Scantrans nõukogu nõusolekut ning nõukogu antud lepingu sõlmimist arutanud ei ole, kuigi põhikirja kohaselt oli nõukogu nõusolek nõutav. Laenulepingus kokkulepitud tähtajaks AS Scantrans pangale laenusummat ei tagastanud, kuna rahalised vahendid selleks puudusid. Pankrotihaldurite hinnangul saanuks AS Scantrans oma

kohustusi panga ees täita üksnes kinnistute võõrandamise teel, sest jooksev rahavoog ei olnud selleks piisav. Laenulepingu sõlmimisega oli AS Scantrans võtnud kolmanda isiku Elvaston Trading LLP kohustuste täitmiseks endale kohustuse, mille osas oli juba lepingu sõlmimise ajal teada, et vastavat kohustust ei suudeta panga ees täita. 18.05.2009 sõlmisid AS Scantrans ja AS Sampo Pank laenulepingu muudatuse nr 1, millega pikendati laenu tagastamise tähtaega ning suurendati laenusummat 1 435 665, 04 euro võrra. Laenusumma suurendamise arvelt refinantseeriti panga ja AS Scantrans vahel 17.04.2006 sõlmitud laenulepingut nr KL-170406SC (täideti varasemast laenulepingust tulenev kohustus). 16.06.2009, 20.10.2009, 15.04.2010 ja 23.08.2010 sõlmitud laenulepingu muudatustega (lepingu muudatused nr 2, nr 3, nr 4 ja nr 5) pikendati laenu tagastamise tähtaegu, viimase muudatusega kuni 01.10.2010. 17.02.2009 esitas pank pankrotihalduritele nõudeavalduse, millest nähtuvalt on panga nõue AS Scantrans pankroti väljakuulutamise seisuga 8 627 850, 68 eurot, s.h tagastamata laenusumma 6 311 739, 94 eurot ning tasumata viivis 2 316 110, 74 eurot (arvestatud perioodi 02.10.2010 02.02.2011 eest lepingus kokkulepitud määras 0,3% päevas tähtajaks tagastamata laenusummalt 5 162 000 eurot). Laenulepingust tulenevat nõuet on tunnustatud summas 8 627 850,68 eurot. Pankrotihalduritele teadaolevalt ei eksisteeri AS Scantrans ja Elvaston Trading LLP vahel kokkuleppeid, millest tuleneks Elvaston Trading LLP kohustus hüvitada AS-le Scantrans viimase poolt pangale makstud summad. Samuti ei ole Elvaston Trading LLP ega mõni teine isik andnud AS-le Scantrans tagatisi Elvaston Trading LLP kohustuste täitmise tagamiseks. Pankrotihalduritele teadaolevalt täitis AS Scantrans kolmanda isiku kohustused ilma vastuhüve saamata ja tagasinõudeõiguses kokku leppimata, võttes põhjendamatult enda kanda offshore äriühingu kohustused. Ühtegi arusaadavat loogilist selgitust kostjad pankrotihalduritele ei andnud. Pankrotihaldurite ja VK kokkuleppel korraldati kohtumine, mis protokolliti. Kohtumised toimusid kahel päeval, vastavalt 11.04.2013 ja 15.04.2013, millest viimasel arutati Elvaston Trading LLP, panga ja AS Scantrans vahelisi tehinguid ja suhteid. Protokollist nähtuvalt ei osanud VK, kes oli lepingute sõlmimise ajal AS Scantrans nõukogu esimees ja vahetult pärast oma isa AS Scantrans juhatuse liige (18.03.2010 – 08.06.2012), anda adekvaatseid selgitusi, miks asus AS Scantrans oma varaga tagama Elvaston Trading LLP kohustusi panga ees. Väidetavalt andis IK pangale tagatise, kuna uskus Elvaston Trading LLP esindaja suulist kinnitust, et äriühing täidab oma kohustused panga ees. Kohtumisel lubas VK esitada täiendavaid dokumente ja selgitusi, kuid seda ei teinud. 18.04.2013 saatis VK pankrotihalduritele e-kirja, milles teatas, et ei pea täiendavat kohtumist pankrotihalduritega võimalikuks ning soovib tagasi võtta 15.04.2013 kohtumisel antud selgitused. 19.04.2013 pöördusid pankrotihaldurid selgituste saamiseks järelepärimisega AS Scantrans nõukogu liikmete ÜR ja JU poole. ÜR 30.04.2013 vastusest nähtuvalt ei ole ta AS Scantrans nõukogu töös osalenud ega oma kohustusi nõukogu liikmena täitnud, nõukogu koosolekuid ei peetud, tema osales personalijuhina üksnes tootmisalastel nõupidamistel. JU ei ole pankrotihaldurite järelepärimisele vastanud. Pankrotihaldurid on seisukohal, et kostja 1 on AS Scantrans juhatuse liikmena Elvaston Trading LLP kohustuste täitmise tagamiseks nii hüpoteegi seadmisega kui ka laenulepingu sõlmimise ja Elvaston Trading LLP-le kohustuste täitmisega ning nõukogu liikmed oma kohustuste rikkumisega tekitanud AS-le Scantrans kahju vähemalt 7 636 136, 85 eurot. Kostjate tegevuse tulemusena suurenesid AS Scantrans kohustused, mis on käsitletav äriühingule tekitatud kahjuna võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 ja 128 tähenduses.

06.05.2008 lepingu sõlmimisega võttis kostja 1 AS Scantrans nimel kohustuse tagada äriühingu varaga Elvaston Trading LLP kohustusi panga ees 70 miljoni krooni (4 473 815, 30 euro) ulatuses. Kui lepinguga oli AS Scantrans vastutus piiratud hüpoteegisummaga, siis laenulepinguga suurendati kohustusi veelgi – põhisumma suurenes 5 162 000 euroni, lisaks tekkis panga ees intressi ja viivise maksmise kohustus, mille tulemusena kohustus suurenes 7 636 136, 85 euroni (pankroti väljakuulutamise seisuga). Kokku on AS Scantrans kohustused suurenenud (vara vähenenud) lepingu ja laenulepingu sõlmimise ning Elvaston Trading LLP kohustuste täitmise tõttu 7 636 136, 85 euro ulatuses, mis koosneb laenu põhisummast 5 162 000 eurot (laenusumma hulka ei ole arvestatud 18.05.2009 muudatusega nr 1 võetud täiendavat laenu 1 435 665, 04 eurot, kuna sellega refinantseeriti AS Scantrans enda varasemat laenu); laenu põhisummalt arvestatud intress 1 920 264 eurot (perioodil 12.11.2008 – 01.10.2010); laenu põhisummalt arvestatud viivis 553 872, 85 eurot (perioodil 02.10.2010 - 02.02.2011). Kostja 1 poolt äriühingu varadega kolmanda isiku kohustuse täitmise tagamine (s.o hüpoteekidega koormamine) ning seejärel tagatavate kolmanda isiku kohustuste enda kanda võtmine ja täitmine on jäme hoolsuskohustuse rikkumine (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 32, § 35 lg 1 ja äriseadustiku (ÄS) § 315 lg 1). Lisaks hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisele on kostja 1 jätnud otseselt täitmata ühingu põhikirjast ja seadusest tulenevad juhatuse liikme kohustused kostjal 1 ei olnud hagejale teadaolevalt ei lepingu ega laenulepingu sõlmimiseks nõukogu nõusolekut, kuigi põhikirja punkti 5.3.8 ja ÄS § 317 lg 1 kohaselt oli selline nõusolek vajalik. Elvaston Trading LLP puhul on tegemist offshore äriühinguga, kelle vastu nõuete esitamine ja maksapanek on praktiliselt välistatud ning majanduslikult perspektiivitu (üldteada asjaolu). Hagejal on piisav alus eeldada, et tegemist oli kostjaga 1 ja kostjaga 2 seotud äriühinguga. Kostja 1, täites Elvaston Trading LLP kohustusi panga ees, ei võtnud tarvitusele ühtegi mõistlikku ja käibes hoolsalt juhatuse liikmelt eeldatavat sammu AS Scantrans huvide kaitseks. Kostja 2, kes oli Scantrans nõukogu esimees, väitel uskus IK Elvaston Trading LLP esindaja AB suulist kinnitust, et Elvaston Trading LLP täidab oma kohustused panga ees. Kostja 2 väitel oli tema nõukogu liikmena tagatise andmisele vastu ning pidas tehingut ühingule kahjulikuks. Pankrotihaldurite hinnangul on kostja 1 rikkumised põhjustanud AS Scantrans maksejõuetuse. Juhul, kui kostja 1 oleks tegutsenud äriühingu huvides ega oleks rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust ega sõlminud lepinguid ja täitnud Elvaston Trading LLP kohustusi pangale, ei oleks ASl Scantrans laenulepingust tulenevaid kohustusi panga ees summas 7 636 136, 85 eurot. Seega, kui kostja 1 ei oleks talle etteheidetaval viisil käitunud, ei oleks negatiivne tagajärg saabunud, seega esineb VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos. Vastutusest vabanemiseks peab kostja 1 tõendama, et kahju oleks tekkinud ka ilma tema tegevuseta. Ka äriühingu nõukogu liikmel tuleb TsÜS § 35 lg-st 1, ÄS §-st 316, § 317 lg-st 1 ja § 327 lg-st 1 ning VÕS 620 lg-st 1 tulenevalt täita hoolsuskohustust. Kuigi nõukogu ei osale äriühingu igapäevases juhtimises, on ka tema liikmetel kohustus tegutseda nõutava hoolsusega. Nõukogu liikme hoolsuskohustus tõusetub oma töö korraldamises, s.h ka juhatusele korralduste andmisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel. Nõukogu liige peab ilmutama piisavalt aktiivsust, omamaks vajalikul määral informatsiooni äriühingu finantsseisundi, juhatuse sõlmitud tehingute kohta ning äriühingu huvide kahjustamisest teadasaamisel võtma tarvitusele konkreetsed nõukogu pädevuses olevad abinõud äriühingu huvide kaitseks (juhatuse tagasikutsumine, üldkoosoleku kokkukutsumine, juhatuse liikme vastu nõude esitamine jne). Äriühingu juhtorgani liikmetelt eeldatakse seadusest tulenevalt aktiivset osavõttu äriühingu juhtimisest, mistõttu vastutab äriühingu juhtorgani liige solidaarselt teiste juhtorganite liikmetega ka siis, kui ta jäi kahjuliku tehingu või toimingu tegemise ajal passiivseks või ei võtnud üldse osa äriühingu juhtimisest.

Nõukogu liikmed ei ole käitunud heas usus ja täitnud nõuetekohaselt seadusest tulenevat hoolsuskohustust ja kostja 2 lisaks lojaalsuskohustust, millest tulenevalt tekkis AS-le Scantrans kahju, mille hüvitamist hagis nõutakse. Kostja 2 poolt antud selgituste kohaselt oli ta küll teadlik AS Scantrans poolt Elvaston Trading LLP kohustuste täitmise tagamiseks antud tagatistest, kuid midagi ette ei võtnud. Väidetavalt ei mäleta ta nõukogu koosoleku toimumist, kus seda küsimust oleks arutatud, samuti ei mäleta, et nõukogu koosolekuid oleks protokollitud. Kuigi ta oli kostja 1 tegevusest teadlik, ei kutsunud ta kokku nõukogu koosolekut ega astunud nõukogu liikmena samme AS Scantrans huvide kaitseks (juhatuse tagasikutsumine, juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamine või tehingute tühistamine, mis tema väitel on sõlmitud pettuse mõjul, jne). Kostja 2 pidanuks nõukogu liikmena, saades teadlikuks oma isa IK poolt tagatise andmise kavatsusest, kokku kutsuma nõukogu koosoleku ning kutsuma IK juhatusest tagasi. Lisaks esines kostjal 2 nõukogu liikmena olemuslikult konflikt oma juhatuse liikmest isa tegevuse üle järelevalve teostamisel – olles väidetavalt vastu äriühingu varade koormamisele, eelistas ta oma isa huve äriühingu huvidele ega käitunud ühingu suhtes lojaalselt. ÜR selgituste kohaselt AS Scantrans nõukogu sisuliselt oma tööd ei teinud, koosolekuid ei peetud, protokolle ei vormistatud. ÜR väitel ta nõukogu töös ei osalenud, äriühingu finantsseisust ülevaadet ei omanud, tagatiste andmisest ja laenulepingust midagi ei teadnud. Hageja ei pea siiski usutavaks, et ÜR ei olnud lepingutest teadlik, kuna ta on allkirjastanud ja kinnitanud AS Scantrans majandusaasta aruande. Hagejal puuduvad andmed, et JU oleks nõukogu töös osalenud. Tegemist oli samuti passiivse nõukogu liikmega, kes nõukogu liikme kohustusi ei täitnud ning äriühingu juhatuse liikme IK üle järelevalvet ei teostanud. Samas oli ka tema teadlik lepingute sõlmimisest, kuna on nõukogu liikmena kinnitanud AS Scantrans 2009.a majandusaasta aruande. Kuna nõukogu liikmed on tekitanud kahju tegevusetusega, tuleb põhjusliku seose olemasolu kontrollida asendusmeetodiga, s.t hinnata, kas kahjulik tagajärg oleks saabunud ka siis, kui kostja oleks käitunud hageja poolt soovitud viisil. Kui kostjad oleksid täitnud nõukogu liikme seaduses ja põhikirjast tulenevaid kohustusi, eelkõige osalenud nõukogu töös ning teostanud juhatuse üle järelevalvet, ei oleks osutunud võimalikuks kostja 1 poolt kahjulike tehingute tegemine ja Elvaston Trading LLP kohustuste täitmine. Kostja 2 oli nõukogu liikmena kostja 1 kavandatud tehingutest teadlik, kuid sellele vaatamata jäi passiivseks ning laskis oma tegevusetusega kostjal 1 kahjustada AS Scantrans huve. ÜR ja JU ei osalenud äriühingu nõukogu töös ega teostanud juhatuse üle järelevalvet, mis tegigi võimalikuks kostja 1 poolt juhatuse liikme õiguste jämeda kuritarvitamise ning ühingule kahjulike tehingute tegemise. Eelkirjeldatud nõukogu järjepidev aastaid kestnud sisuline tegevusetus ja järelvalvekohustuse üksnes näiline/formaalne täitmine, tõigi hageja hinnangul kaasa selle, et kostjal 1 õnnestus sooritada AS Scantrans huve kahjustavad tehingud ja toimingud. Juhul kui nõukogu liikmed oleksid täitnud nõuetekohaselt ÄS §-st 316 ja § 327 lg-st 1 ning TsÜS §-st 35 tulenevaid kohustusi, siis oleks õnnestunud vältida kahju tekkimist. Harju Maakohus lõpetas 07.01 2015 määrusega menetluse ÜR ja JU suhtes ja kinnitas poolte vahel kompromissi. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud ning palusid jätta selle rahuldamata. Kostja 1 leidis, et pangal puudub nõue põhivõlgniku AS Scantrans vastu, kuna panga ja põhivõlgniku vahelised 06.05.2008 hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping ning 31.10.2008 laenuleping nr KL-311008SC on tühised vastuolu tõttu heade kommetega, mistõttu ei ole hagejal nõuet ka kostjate vastu. Hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping ning laenuleping on

TsÜS §-st 86 tulenevalt vastuolus heade kommetega, kuivõrd lepingud on sõlmitud äriühingu jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ning panga poolt oma positsiooni ebaausalt ära kasutades. Pangal krediidiasutusena oli objektiivne ülevaade Elvaston Trading LLP majanduslikust olukorrast. Seda teadmist varjas pank AS Scantrans eest. Kuigi AS Scantrans juhatuse liige IK ja nõukogu esimees VK soovisid tutvuda Elvaston Trading LLP pangakontol toimunud liikumistega, mis võimaldanuks hinnata äriühingu maksevõimet, kuid pangasaladusele viidates pank sellest keeldus. Elvaston Trading LLP majanduslik olukord oli tehingute tegemise ajal (nii 06.05.2008 kui ka 31.10.2008) halb, tegemist oli sisuliselt maksejõuetu äriühinguga. Pank oli sellest teadlik, kostja 1 seevastu oli teadmisel, et Elvaston Trading LLP on likviidne ning reaalselt tegutsev äriühing. Vastasel juhul ei oleks AS Scantrans võtnud üle maksejõuetu äriühingu kohustust panga ees. Kostja 1 oli lepingute sõlmimisel veendunud, et pank on nõuetekohaselt kontrollinud Elvaston Trading LLP-i maksevõimet ning et panga nõue Elvaston Trading LLP-i vastu on pandiga piisavalt tagatud. Pank, kasutades oma positsiooni, varjas tehingute sõlmimise seisukohalt olulist informatsiooni, millega kallutas AS Scantrans tegema tehinguid. Pank, olles teadlik Elvaston Trading LLP halvast majanduslikust olukorrast, survestas AS Scantrans sõlmima 06.05.2008 hüpoteegi seadmise lepingut ja asjaõiguslepingut ning 31.10.2008 laenulepingut nr KL-311008SC, ähvardades vastasel juhul muu hulgas kriminaalmenetluse alustamisega. Lepingueelsed läbirääkimised toimusid panga initsiatiivil, mis kahtlemata on erandlik. Kostja 1 on seisukohal, et panga eesmärk lepingute sõlmimisel oli varasemalt võetud ülemäärase riski maandamine. Vastuolus laenude teenindamise miinimumnõuetega ning krediidiasutuste seaduse § 83 lg-tega 2 ja 3 oli pank andnud Elvaston Trading LLP-le laenu 5 162 000 eurot. Mõistes oma eksimust, asus pank vahendeid valimata survestama AS Scantrans tegema tehinguid. Panga eesmärgiks oli vahetada maksejõuetu ja õigusvõimetu võlgnik Elvaston Trading LLP AS Scantrans vastu. Seega on tehingud vastuolus heade kommetega. Laenulepingu nr KL-311008SC sõlmisel esindas AS Scantrans tolleaegne juhatuse liige kostja 1 ning panka RP, kes oli äripanganduse divisjoni kaubanduse finantseerimise osakonna juhataja. RP sõlmis panga nimel Elvaston Trading LLP-ga nii limiidilepingu nr CF-181005EL kui ka laenulepingu nr KL-050808EL. AB on offshore firma Elvaston Trading LLP omanik ja esindaja. AB kuritarvitas kostja 1 usaldust ja varjas, et Elvaston Trading LLP oli maksejõuetu, et tal tegelikult puudus pangale panditud kaup (naftasaadused) ning kallutas sõlmima 06.05.2008 ja 31.10.2008 lepinguid. Elvaston Trading LLP-lt võlgnevuse sissenõudmiseks esitas AS Scantrans 28.12.2009 AB vastu nõude võlgnevuse tasumiseks (5 162 000 eurot). AS Scantrans oli seisukohal, et Elvaston Trading LLP nimel oli tegelikult tegutsenud füüsiline isik AB, mistõttu selle isiku poolt Elvaston Trading LLP nimel sõlmitud laenulepingut nr KL-050808EL tuleb pidada AB enda tehinguks ning sellest tulenevaid kohustusi AB kohustusteks. Elvaston Trading LLP-lt võlgnevuse sissenõudmiseks esitas AS Scantrans 21.01.2011 nõude ka AS Bominflot Estonia vastu, mille kohaselt on Elvaston Trading LLP nimel tegelikult tegutsenud juriidiline isik AS Bominflot Estonia, mistõttu selle isiku poolt Elvaston Trading LLP nimel sõlmitud laenulepingut nr KL-050808EL tuleb pidada AS Bominflot Estonia enda tehinguks ning sellest tulenevaid kohustusi AS Bominflot Estonia kohustusteks. Nõudega paluti AS-l Bominflot Estonia täita nimetatud laenulepingu järgse laenusumma tagastamise kohustus. AS Scantrans ja panga vahel sõlmitud lepingute tühistamiseks esitas AS Scantrans 21.01.2011 pangale avalduse ja nõude intressi tasumiseks. Nimetatud avaldus esitati laenulepingu nr KL311008SC tühistamiseks muuhulgas selle tõttu, et leping oli sõlmitud pettuse mõjul, lepingu sõlmimisel ei teatanud pank Scantransile olulistest ja tähtsatest asjaoludest antud tehingu kohta,

keeldus Elvaston Trading LLP kohta taotletud andmete esitamisest jne. Tagatislepingute sõlmimisega on AS-le Scantransil tekkinud kahju, s.o VÕS § 94 lg 1 alusel arvutatud intress 1 891 925, 02 eurot (avalduse lisas toodud summad 1 134 051, 89 euro ulatuses loeb AS Scantrans enda poolt pangale tasutuks laenulepingust KL-170406SC tulenevate kohustuste katteks, mille tulemusel on tema laenujäägiks 301 617, 46 eurot). Ühtlasi esitas AS Scantrans VÕS § 198 alusel avalduse vastastikuste samaliigsete kohustuste tasaarvestamiseks 301 617, 46 euro ulatuses, mille tulemusena jääb panga võlgnevuseks AS Scantrans ees intressi tasumise osas 1 590 307, 57 eurot. Kuivõrd kostja 1 oli Scantransi juhatuse liikmeks kuni 18.03.2010, siis nimetatud nõuded esitas kostja 2. Panga nõue Elvaston Trading LLP vastu oli tagatud kõigile kolmele AS Scantrans omandis olevale kinnistule (Nõlva tn 13, 13b ja 13c) panga kasuks esimesele järjekohale seatud ühishüpoteegiga summas 40 miljonit krooni panga ja AS Scantrans vahelise 18.04.2008 notariaalselt tõestatud lepingu alusel, mistõttu hagiavalduses esitatud nõude suurus on igal juhul põhjendamatu. Hagist ei tulene, et kostjad on tekitanud AS-le Scantrans kahju 18.04.2008 lepingu sõlmimisega. Hagiavalduses nimetatud lepingud, s.o 06.05.2008 hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping ning 31.10.2008 laenuleping nr KL-311008SC olid sõlmitud olukorras, kus kõik panga nõuded Elvaston Trading LLP vastu olid juba enne (s.o 18.04.2008) tagatud AS Scantrans omandis olevale kinnistule panga kasuks esimesele järjekohale seatud ühishüpoteegiga summas 40 000 000 krooni (2 556 465, 94 eurot). Kuivõrd Elvaston Trading LLP ei suutnud täita 18.10.2005 limiidilepingust nr CF-181005-EL tulenevaid maksekohustusi, täitis need tema eest AS Scantrans, hoidmaks ära hüpoteekide sundtäitmise, säilitamaks omandi kinnisvarale. Seetõttu oli kostja 1 sunnitud sõlmima 31.10.2008 laenulepingu nr KL-311008SC. AS Scantrans pankrotimenetluse käigus on pankrotivara müügist laekunud raha 3 572 594, 68 eurot. Arvestades eeltoodut ei ole hagiavalduses esitatud kahju suurus 7 636 136, 85 euro ulatuses üldse võimalik. Kui oletada, et kostja 1 on AS Scantrans juhatuse liikmena Elvaston Trading LLP kohustuste täitmise tagamiseks hüpoteegi seadmisega kui ka 31.10.2008 laenulepingu nr KL311008SC sõlmimise ja Elvaston Trading LLP-le kohustuste täitmisega ning nõukogu liikmed kohustuste rikkumisega tekitanud Scantransile kahju, siis ei saa kahju suurus olla suurem kui 1 016 128, 74 eurot. Elvaston Trading LLP on Suurbritannias registreeritud äriühing (asukoht 41 Duke tn, Edinburgh EH6 8HH), kuid tema püsiva tegevuse kohaks oli Eesti. Äriühingu poolt aastatel 2005 - 2008 lepingute sõlmimine, nende täitmise korraldamine ja täitmine, sh naftasaaduste müügiks pakkumine toimus Eesti Vabariigis. Vastavad naftasaadused olid ladustatud Eestis. Elvaston Trading LLP tegelikuks asukohaks oli Paavli 1/ Kopli 33, Tallinn ning kontaktandmeteks oli samal aadressil registreeritud telefoninumber (+XXX) ja faksinumber (+YYY), äriühingu elektronpostiaadress oli XXXX. Kõik arveldused toimusid Danske Bank AS Eesti filiaalis avatud arvelduskonto kaudu ning arvelduskontosid käsutati Eestist. Välismaa äriühingu Eestis tegutsemise õiguslikud alused on kehtestatud ÄS § 384 lg-s 1, mille kohaselt peab välismaa äriühing kandma äriregistrisse filiaali, kui ta tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid. Välisriigi äriühing saab Eestis tegutseda vaid tingimusel, et ühingul on olemas õigusvõime ka Eesti õiguse alusel. TsÜS § 26 lg 2 kohaselt tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Kuivõrd Elvaston Trading LLP ei olnud Eestis tegutsemiseks äriregistrisse filiaalina kantud, siis puudus viimasel õigusvõime sõlmida Eestis lepinguid, millest võisid äriühingule tekkida õigused ja kohustused, sh sõlmida Danske Bank A/S Eesti filiaaliga laenulepingut nr KL-050808EL.

Välisriigis registreeritud äriühingu Elvaston Trading LLP igapäevast tegevust planeeris, korraldas ning juhtis AB, kes allkirjastas äriühingu nimel muu hulgas 02.11.2005 kokkuleppe, limiidilepingu nr CF-181005-EL ning laenulepingu nr KL-050808EL. Antud olukorras tuleb Elvaston Trading LLP-ga sõlmitud lepingust tulenevad kohustused omistada ABle, kes tegutses äriühingu eest ning kellele oli äriühingu esindamiseks väljastatud laiaulatusliku volitustega volikirjad. Olukorras, kus Elvaston Trading LLP-1 puudus Eestis tehingute sõlmimiseks õigusvõime, ei ole pangaga sõlmitud laenuleping nr KL-050808EL kehtiv. Seega refinantseeris AS Scantrans laenulepinguga nr KL-311008SC tühist laenulepingut. Kostja 2 ei ole kunagi avaldanud soovi tagada AB kohustusi Danske Bank A/S Eesti filiaali ees. Kostja 2 on korduvalt juhtinud pankrotihaldurite tähelepanu kõikidele eelnimetatud asjaoludele ja esitanud dokumente, kuid pankrotihaldurid ja pankrotitoimkonna liikmed otsustasid jätta panga nõude vaidlustamiseks ning laenulepingu nr KL-311008SC tühiseks tunnistamiseks ja panga kasuks seatud hüpoteekide kustutamise nõudmiseks õigustoimingud tegemata. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjatelt 1 ja 2 solidaarselt välja AS Scantrans (pankrotis) kasuks juhtorganite liikmete kohustuste rikkumisega tekitatud kahju 7 636 136, 85 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1 260 067, 18 eurot ning etteulatuva viivise protsendina seadusjärgses viivisemääras kuni põhinõude täitmiseni. Pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle. Kostja 1 oli AS Scantrans juhatuse liige perioodil 26.11.1997 – 18.03.2010. Kostja 2 oli AS Scantrans nõukogu esimees perioodil 01.01.2008 – 01.02.2010. AS Scantrans tegeles Tallinnas Paljassaare sadamas naftaproduktide käitlemise ning ladustamisega, s.h tollilao pidamisega ning omas Tallinnas Nõlva tn 13, Nõlva tn 13b ja Nõlva 13c kinnistutel terminali tegevuseks ja kütuse käitlemiseks vajalikke ehitisi ning seadmeid (kütusemahutid, laod, katlamaja, töökojad jne). AS-le Scantrans kuulusid 2008.a alguse seisuga järgmised kinnistud: 1704/17334 suurune mõtteline osa Tallinnas Nõlva tn 13 asuvast kinnistust pindalaga 38 413 m2, Nõlva tn 13b asuv kinnistu pindalaga 2007 m2 ja Nõlva tn 13c asuv kinnistu pindalaga 16 752 m2. Kõigile kinnistutele oli seatud 2008.a alguse seisuga panga kasuks esimesele järjekohale ühishüpoteek 40 miljonit krooni, millega olid tagatud kõik panga nõuded AS Scantrans vastu, mis tulenesid panga ja AS Scantrans vahel 17.04.2006 sõlmitud laenulepingust nr KL170406SC ning selle võimalikest muudatustest ja lisadest ning kõik panga nõuded AS Scantrans vastu, mis tulenesid panga ja AS Scantrans vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Kostja 1 sõlmis 18.04.2008 pangaga hüpoteegiga tagavate nõuete muutmise lepingu ja 06.05.2008 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega koormati Nõlva tn 13, Nõlva tn 13b ja Nõlva tn 13c kinnistud panga kasuks Elvaston Trading LLP kohustuste tagamiseks esimese järjekoha hüpoteegiga 40 miljonit krooni (2 556 465, 94 eurot) ja Nõlva tn 13 ja Nõlva tn 13b kinnistud teise järjekoha hüpoteegiga 70 miljonit krooni (4 473 815, 40 eurot). Lisaks oli nimetatud hüpoteekidega tagatud ka kõik panga nõuded AS Scantrans vastu. Elvaston Trading LLP ja panga vahel oli sõlmitud limiidileping nr CF-181005-EL, mis hiljem refinantseeriti laenulepinguks nr KL-050808EL. Viimase lepingu alusel oli Elvaston Trading LLP kohustuseks panga ees 5 162 000 eurot. Laenulepingust nr KL-050808EL tulenevaid kohustusi Elvaston Trading LLP ei täitnud, tema eest täitis need AS Scantrans järgmiselt: 31.10.2008 sõlmis kostja 1 Elvaston Trading LLP kohustuste täitmise eesmärgil pangaga laenulepingu nr KL311008SC, mille alusel võttis AS Scantrans pangalt laenu 5 162 000 eurot, tagastamise tähtajaga 02.05.2009, laenu eesmärgiks Elvaston Trading LLP laenulepingu nr KL-050808EL refinantseerimine, laenusumma 5 162 000 eurot maksti AS Scantrans taotlusel tema kontole välja 12.11.2008, kuid kanti kohe tagasi panga kontole Elvaston Trading LLP kohustuste täitmise katteks. Laenulepingust tulenevad kohustused olid tagatud eelnevalt seatud hüpoteekidega. Kostjal

1 ei olnud AS Scantrans kinnistute koormamiseks, laenulepingu sõlmimiseks ning Elvaston Trading LLP kohustuste täitmiseks AS Scantrans nõukogu nõusolekut, mis oli põhikirja kohaselt nõutav. AS Scantrans pangale laenusummat laenulepingus kokkulepitud tähtajaks ei tagastanud. 02.02.2011 kuulutati võlgniku pankrotiavalduse alusel välja AS Scantrans pankrot. 17.02.2011 esitas pank AS Scantrans pankrotimenetluses nõudeavalduse, millest nähtuvalt on laenulepingust tulenev panga nõue pankroti väljakuulutamise seisuga 8 627 850, 68 eurot, s.h tagastamata laenusumma 6 311 739, 94 eurot ja viivis 2 316 110, 74 eurot laenulepingus kokkulepitud määras 0,3% päevas tähtajaks tagastamata laenusummalt 5 162 000 eurot perioodi 02.10.2010 – 02.02.2011 eest. AS Scantrans pankrotimenetluses on panga nõuet tunnustatud summas 8 627 850, 68 eurot. AS Scantrans täitis kolmanda isiku kohustused, saamata tagatisi, vastuhüvesid või kokkuleppeid, et Elvaston Trading LLP need summad hüvitaks. Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: kas AS-l Scantrans eksisteerib kehtiv laenukohustus panga ees, kas Elvaston Trading LLP oli kostja 1 ja kostjaga 2 seotud äriühinguks, kas kostjad on tekitanud AS-le Scantransile kahju ja kui on, siis millises ulatuses. Tehingute tegemise ajal sätestas TsÜS § 86, et tühine on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing ning TsÜS § 87, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 14 lg 1 sätestab, et juriidilisele isikule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud. Lõike 2 kohaselt, kui juriidilist isikut juhitakse tegelikult Eestis või tema põhitegevus toimub Eestis, kohaldatakse juriidilisele isikule Eesti õigust. Elvaston Trading LLP 10.10.2007 partnerluslepinguga on tõendatud, et tegemist on piiratud vastutusega välismaise äriühinguga, mille asukohaks on 41 Duke Street Edinburgh Lothian EH6 8HH ja liikmeteks TVS Investments Co Limited ja Gelma Enterprises Ltd.S.A. Registrikande kohta välja antud tõendist nähtuvalt on TVS Investments Co Limited osanikeks kostja 1, kostja 2, AB ja Vjatšeslav Filippovitš võrdsetes osades. AB märkis oma selgitustes hageja küsimustele, et sertifikaadi punktis h märgitud isikud, sealhulgas kostja 1 ja kostja 2, olid TVS Investments Co asutajateks ning selle kaudu Elvaston Trading LLP omanikud ja tegelikud kasusaajad. Sama kinnitas AB ka tunnistajana kohtus. Nimetatud tõenditega on tõendatud, et kostjad olid TVS Investments Co Limited kaudu Elvaston Trading LLP osanikeks. Ettevõtte juhatuse liikmeteks ja volitatud isikuteks on partnerluslepingu kohaselt WH ja TP, kellel on õigus välja anda volitusi kolmandatele isikutele. Eesti õiguses on sätestatud piirang anda juriidilise isiku organi liikmena oma seadusest tulenevad organi liikme õigused üle, kui seadusest ei tulene teisiti (TsÜS § 31 lg 6). Sätte eesmärgiks on mh tagada, et äriühingu esindamisõigust juhatuse liikme poolt kolmanda isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel üle ei anta. Seaduse mõttega ei ole vastuolus volituse andmine kolmandale isikule tehingute tegemiseks. Tunnistajana üle kuulatud AB ütlustega ja kirjalikes selgitustes märgituga on tõendatud, et tema tegutses Elvaston Trading LLP nimel äriühingu poolt välja antud volikirja alusel ning tegeles põhiliselt ostumüügitehingute sõlmimisega, müügitehingute kalkulatsioonide ja arvutuste tegemisega. AS Scantrans ja kostjad tegelesid Elvaston Trading LLP kaupade (naftasaadused) vastuvõtmise ja väljastamisega ning raamatupidamist tegi välismaa audiitorfirma. Majandustegevusega seotud tehingute tegemiseks volituse andmine ei ole Eesti õiguse järgi keelatud. Seda võib teha prokuurana (ÄS § 16 lg 1 mõttes) või käsunduslepingu alusel. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja juhatuse liikmed WH ja TP oleksid oma pädevusest loobunud. Järelikult ei saa pidada AB tehtud tehinguid tema enda tehinguteks või AS Bominflot Estonia tehinguteks, vaid volikirja alusel

Elvaston Trading LLP nimel tehtud tehinguteks. Seega on põhjendamatu kostjate seisukoht, et AB sõlmitud laenuleping KL-050808EL on tühine. Partnerluslepingu punktist 7 nähtuvalt võis Elvaston Trading LLP mis tahes maailma paigas tegeleda äritegevusega, avada pangakontosid, teha ettevõtte nimel ja tema äritegevusega seotud tehinguid, neid hallata ja ellu viia, pidada ärisuhetega seotud kirjavahetusi jne. Järelikult ei oma asjaolu, et Elvaston Trading LLP partnerid/osanikud said kokku Paavli 1/ Kopli 33 Tallinnas, et äriühingul olid Eestis sidevahendid, et naftasaadused olid ladustatud ja nende müügiks pakkumine toimus Eesti Vabariigis, et arveldused toimusid Danske Bank AS Eesti filiaalis avatud arvelduskonto kaudu ning arvelduskontosid käsutati Eestist, Elvaston Trading LLP õigusvõime ja äriühingu poolt tehtud tehingute kehtivuse seisukohalt tähendust. Laenulepingu KL-050808EL kehtivuse seisukohalt ei oma tähendust, et Elvaston Trading LLP-l ei olnud Eestis tegutsemiseks äriregistrisse filiaali kantud, kuna filiaali registrisse mittekandmine ei too tsiviilseadustiku üldosa ega äriseadustiku kohaselt kaasa välismaise äriühingu tehtud tehingute tühisust. ÄS § 384 lg 2 kohaselt ei ole filiaal juriidiline isik ning filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest vastutab äriühing. Järelikult finantseeriti AS Scantrans ja panga vahel sõlmitud laenulepinguga KL-311008SC kehtivat laenulepingut. Kostjate väited selle kohta, et laenuleping on vastuolus heade kommetega, on alusetud. Kostjad ei ole tõendanud panga poolt tema seisundi kuritarvitamist, pettuse toimepanekut vms asjaolu, mis annaks alust pidada laenulepingut heade kommetega vastuolus olevaks. Asjaolu, et 31.10.2008 laenuleping KL-311008SC sõlmiti eesmärgiga refinantseerida Elvaston Trading LLP kohustust panga ees summas 5 162 000 eurot, on välja toodud samas laenulepingus. Laenulepingu põhitingimustest nähtuvalt leppisid pooled kokku, et Elvaston Trading LLP kohustused refinantseeritakse ning laenulepingu sõlmimisel andis AS Scantrans pangale tagasivõtmatu volituse teostada maksed Elvaston Trading LLP arvelduskontole selgitusega „Elvaston Trading LLP laenulepingu KL-050808EL refinantseerimine“. Samuti koormas kostja 1 lepinguga AS-le Scantrans kuulunud Nõlva tn 13, 13b ja 13c kinnistud panga kasuks kolmanda isiku Elvaston Trading LLP ja panga vahel sõlmitud krediidilepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Kuna kostja 1 on laenulepingu allkirjastanud, siis pidi ta olema teadlik laenulepingu tingimustest ja otstarbest. Kostja 1 käitumine on vastuolus tema väidetega tehingute tühisuse kohta, kuna lepingutest tulenevad kohustused täideti pangale perioodil 2008 - 2010. Tunnistajana ülekuulatud AB ütlustest nähtuvalt ei suutnud Elvaston Trading LLP tasuda 2008.a kevadel pangalt võetud laenu rahaliste vahendite puudumise tõttu. Tunnistaja ütlustest ja kirjalikes selgitustes märgitust nähtuvalt ei varjanud ta kostjate eest Elvaston Trading LLP majanduslikku seisu ja edastas neile ettevõtte kohta kogu informatsiooni – bilansid, kasumi aruanded jms ning kõik olulised otsused võeti vastu kõigi nelja osaniku nõusolekul. Tunnistaja ütluste ja kirjalikes selgitustes märgitu kohaselt ei survestanud pank kostjaid laenulepingut sõlmima ja AS Scantrans vara arvel Elvaston Trading LLP kohustusi täitma, vaid see toimus vabatahtlikult. Järelikult on tõendamata kostjate väited panga poolse usalduse kuritarvitamise, ähvardamise vms kohta. Kostja 22.11.2013 ja 18.12.2013 esitatud tõendid tõendamaks, et pangal ei ole nõuet AS Scantrans vastu, kuna laenulepinguga nr KL-311008SC refinantseeriti tühisest lepingust tulenevat kohustust, et laenuleping oli heade kommetega vastuolus, et laenulepingust nr KL-050808EL tulenevad kohustused tuleb lugeda äriühingu Elvaston Trading LLP volitatud esindaja AB isiklikeks kohustusteks või AS Bominflot Estonia kohustusteks, ei lükka ümber kohtu sellekohaseid järeldusi ega analüüsitud tõendeid.

Laenulepingut ei saa pidada sõlmituks AS-le Scantrans ebasoodsatel tingimustel. Laenulepingu sõlmimisel kehtiv intressimäär oli kuue kuu EURIBOR + 3,5% aastas, esimesel intressiperioodil kehtiv EURIBOR 4,894% aastas ja viivis 0,3% päevas viivitatud summalt, mida saab pidada tavapärasteks intressi ja viivise määradeks. Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustega tsiviilasjas nr 2-11-50912 on tõendatud, et kohtud on tunnustanud panga laenulepingust tulenevat nõuet AS Scantrans vastu täies ulatuses. Otsuste põhjendavatest osadest nähtuvalt on kohtud analüüsinud nii Elvaston Trading LLP õigusvõimet kui ka Elvaston Trading LLP pangaga sõlmitud laenulepingu ja AS Scantrans pangaga sõlmitud laenulepingu KL-311008SC omavahelist seost ning laenulepingu KL-311008SC vastavust headele kommetele ja jõudnud järeldusele, et Elvaston Trading LLP-l oli õigusvõime ning AS Scantrans pangaga sõlmitud leping ei ole filiaali asutamata jätmise ega heade kommetega vastuolu tõttu tühine. Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustega tsiviilasjas 2-11-29868 on kohtud jätnud rahuldamata kostja 1 ja JK hagid panga vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Vaidlustatud täitedokumendiks oli Tallinna notar Tiit Sepa poolt kinnitatud 05.08.2008 ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise ja hüpoteegi seadmise leping ning asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus. Otsuste põhjenduste kohaselt on kohtud ka antud lahendis analüüsinud kostja 1 vastuväiteid laenulepingu KL-311008SC tühisuse kohta seoses vastuoluga heade kommetega ning on jõudnud järeldusele, et laenuleping ei ole vastuolus heade kommetega. Hagiavalduses esile toodud asjaolu, et AS Scantrans ei olnud võimeline majandustegevusest genereeritava rahavoo arvelt täitma panga ees võetud laenukohustust, on tõendatud AS Scantrans aastate 2007/2008 ja 2008/2009 majandusaasta aruannetes kajastatuga. Laenulepingust tulenevate kohustuste osaline täitmine (3,5 miljonit eurot) panga ees oli võimalik üksnes läbi Nõlva tn 13, 13b ja 13c kinnistute võõrandamise. Seega võttis AS Scantrans laenulepingu sõlmimisega Elvaston Trading LLP kohustuste täitmiseks endale kohustuse, mille osas oli või pidi kostjale 1 olema juba lepingu sõlmimisel teada, et vastavat kohustust panga ees ei suudeta täita. Kostja 1 kinnitusest pangale Elvaston Trading LLP kaubakoguste kohta AS Scantrans laos ja kostja 2 seletusest 24.09.2014 kohtuistungil nähtub, et 06.04.2008 seisuga, s.o enne Elvaston Trading LLP kohustuste katteks tagatiste andmist, oli AS Scantrans ladudes Elvaston Trading LLP kaupa vähemalt 9,6 miljoni euro väärtuses. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt andis kostja 1 tsiviilasjas 2-10-62190 seletuse, mille kohaselt oli nimetatud kaupa võimalik AS Scantrans laost välja anda üksnes kostja 1 nõusolekul. Tunnistajana üle kuulatud AB ütlustega on tõendatud, et kinnituses märgitud kaubakogused olid reaalsed. Seega saab lugeda tõendatuks, et Elvaston Trading LLP-l oli 06.04.2008 seisuga AS Scantrans laos kaupa vähemalt 9,6 miljoni euro väärtuses. Nimetatud kaup oleks olnud AS-le Scantrans piisavaks tagatiseks Elvaston Trading LLP kohustuste täitmisel tekkiva pantija tagasinõude tagamiseks ja rahuldamiseks ning hoolas juhatuse liige oleks enne AS Scantrans kinnistute koormamist võtnud tagatava kohustuse põhivõlgnikult tagatised. Kostjate vastuväited, nagu oleks kostja 1 allkiri kinnitusel võltsitud ning tegelikkuses kaupa AS Scantrans valduses ei olnud, on tõendamata ja vastuolus asjas kogutud tõenditega, sh tema enda antud seletusega. Samas ei vaidle pooled selle üle, et AS Scantrans laos olev kaup oli panditud panga kasuks ning selle väljastamine laost sai toimuda üksnes AS Scantrans nõusolekul. 10.03.2014 kohtuistungi protokollist tsiviilasjas nr 2-10-62190 nähtuvalt tagas kostja 1 AS Scantrans nimel Elvaston Trading LLP kohustused panga ees seetõttu, et äriühingutel olid töösuhted ning et AB ja pank lubasid talle suuliselt, et Elvaston Trading LLP täidab panga ees olevad kohustused. Kirjalikke lepinguid äriühingute vahel ei olnud, kostja 1 ei kontrollinud 2008.a aprillis - mais, kui palju oli Elvaston Trading LLP kaupa AS Scantrans laos ning panti ei küsinud.

Kostja 1 ei mäletanud, missugune oli AS Scantrans majanduslik huvi Elvaston Trading LLP kohustuste tagamisel. Kostja 1 väidete kohaselt piisas talle AB ja panga suulisest kinnitusest, et Elvaston Trading LLP täidab oma kohustused panga ees. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et AS Scantrans vara arvel kolmanda isiku laenukohustuse täitmine ja täitmise tagamine kinnistutele seatud hüpoteekidega ilma Elvaston Trading LLP-lt samas väärtuses vara või mis tahes muud vastuhüve saamata ja tagatisi võimalike nõuete tagamiseks võtmata, on kostja 1 poolt jäme hoolsuskohustuse rikkumine. Tehingud olid AS-le Scantrans selgelt kahjulikud ja omasid kinke iseloomu, mistõttu äriühingu huvidest lähtuv mõistlik ja hoolas juhatuse liige selliseid tehinguid ei teeks. Arvestades kostja 1 seotust Elvaston Trading LLP-ga, pidi ta olema kursis Elvaston Trading LLP majandusliku seisuga, mida on kinnitanud tunnistaja AB ütlustega 05.01.2015 kohtuistungil ja kirjalikes selgitustes. Järelikult kahjustas kostja 1 AS Scantrans tahtlikult, et parandada Elvaston Trading LLP majanduslikku olukorda. Kostja 1 on tehinguid tehes eelistanud AS Scantrans kui äriühingu huvidele talle TVS Investments Co Limited kaudu kuuluva Elvaston Trading LLP huve ning pööranud AS Scantrans varad Elvaston Trading LLP kasuks, täites nende arvel Elvaston Trading LLP kohustusi panga ees. Seega on kostja 1 rikkunud ka juhatuse liikme lojaalsuskohustust. AS Scantrans põhikirja punkti 5.3.8 kohaselt on nõukogu nõusolek vajalik laenude ja võlakohustuste võtmiseks, mis ületavad vastavaks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa, ja laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest. Vaidlust ei ole, et kostja 2 oli AS Scantrans nõukogu esimees perioodil 01.01.2008 – 01.02.2010, kui kostja 1 koormas AS Scantrans kinnistud Elvaston Trading LLP kohustuse täitmise tagamiseks, sõlmiti laenuleping ning täideti Elvaston Trading LLP kohustused pangale. 24.09.2014 kohtuistungil võttis kostja 2 omaks, et ta teadis kostja 1 poolt laenulepingu sõlmimisest ja sellest, et Elvaston Trading LLP ei andnud AS-le Scantrans mingeid tagatisi ning et nõukogu liikmena andis ta kostjale 1 tehingu tegemiseks nõusoleku. 15.04.2013 protokolliga on tõendatud, et ka kohtumisel pankrotihalduritega kinnitas kostja 2, et oli tagatiste seadmisest teadlik ning et AS Scantrans poolt tagatiste seadmine panga kasuks ja laenuleping Elvaston Trading LLP kohustuste täitmiseks olid äriühingule kahjulikud tehingud. Samast protokollist nähtuvalt on kostjalt 2 küsitud, mida ta nõukogu liikmena ette võttis. Kostja 2 vastustest nähtuvalt ei võtnud ta ette temalt kui nõukogu liikmelt eeldatavaid tegevusi. Kostja 2 ei käitunud AS Scantrans suhtes heas usus ega täitnud nõuetekohaselt seadusest tulenevat nõukogu liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Kostja 2 oli nõukogu liikmena teadlik, et tema isa, kostja 1, on koormamas AS Scantrans kinnistuid Elvaston Trading LLP kohustuste täitmise tagamiseks, samuti oli ta teadlik ka kõigist järgnevatest eesseisvatest kostja 1 tehingutest ja toimingutest - laenulepingu sõlmimisest ning selle arvelt ja läbi Elvaston Trading LLP kohustuste täitmisest pangale summas 5 162 000 eurot. Vaatamata sellele, et kostja 2 pidas nimetatud tehinguid AS-le Scantrans kahjulikuks, ei võtnud ta nõukogu esimehena midagi ette kostja 1 tegevuse takistamiseks (nt juhatuse liikme tagasikutsumine, juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamine või tehingute tühistamine, mis tema väitel on sõlmitud pettuse mõjul jne), vaid lasi kostjal 1 toime panna AS Scantrans huvide kahjustamise ning varalise kahju tekitamise. Kostja 2 võinuks seada juhatusele tehingute tegemiseks ka selged eeltingimused (tagatiste vormistamine), kuid ka seda ei tehtud. Kuivõrd ka kostja 2 oli Elvaston Trading LLP omanikuks, siis osales ta koos kostjaga 1 teadlikult AS Scantrans huvide kahjustamisel, eelistades AS Scantrans huvidele temaga seotud äriühingu Elvaston Trading LLP huve, kelle kohustused said kostjate tegevuse tulemusena pangale esmalt tagatud ning seejärel 5 162 000 euro ulatuses täidetud. Kostja 2 osales tegelikkuses kõigi kostjale 1 etteheidetavate tehingute läbiviimisel ning teadis täpselt, kuivõrd kahjulikud on kosja 1

teostatavad tehingud AS-le Scantrans. Seega, kostja 2 mitte ainult ei olnud teadlik, vaid ka osales aktiivselt AS Scantrans kahjustavate tehingute sõlmimisel, andes kostjale 1 selleks nõusoleku. Kostjal 2 esines nõukogu liikmena huvide konflikt oma juhatuse liikmest isa tegevuse üle järelevalve teostamisel, sest ta eelistas oma isa ja enda kui Elvaston Trading LLP omaniku huve AS Scantrans huvidele ega käitunud viimase suhtes lojaalselt. Seega loeb kohus kostja 2 poolt nõukogu liikme kohustuste rikkumise tõendatuks. Kui AS Scantrans ei oleks sõlminud laenulepingut KL-311008SC ja täitnud saadud laenusummaga kolmanda isiku kohustusi, siis ei oleks AS Scantrans vara 5 162 000 euro võrra vähenenud. Samuti ei oleks sel juhul AS-l Scantrans tekkinud intressi ja viivise maksmise kohustust pangale. AS-l Scantrans ei oleks olnud laenu-, intressi ja viivise maksmise kohustust juhul, kui kostja 1 ei oleks koormanud äriühingu kinnistuid Elvaston Trading LLP kohustuste tagamiseks, ei oleks sõlminud äriühingu nimel laenulepingut ja täitnud Elvaston Trading LLP kohustusi pangale, järelikult ei oleks AS Scantrans vara vähenenud kokku 7 636 136, 85 euro võrra. Seega, kui kostja 1 ei oleks hageja poolt etteheidetaval viisil käitunud, langeks ära ka negatiivne tagajärg, mistõttu esinebki põhjuslik seos kostja 1 teo ja AS-le Scantrans saabunud kahjuliku tagajärje vahel. Vastutusest vabanemiseks peab kostja 1 tõendama, et kahju oleks AS-le Scantrans tekkinud ka ilma tema tegevuseta. Kostja 1 ei ole seda tõendanud. Kostja 2 puhul tuleb põhjusliku seose olemasolu kontrollimisel hinnata, kas kahjulik tagajärg oleks saabunud, kui kostja 2 oleks käitunud nõukogu liikmelt eeldataval viisil. Kui kostja 2 oleks täitnud nõuetekohaselt ÄS § 316 ja § 327 lg 1, VÕS § 620 ja TsÜS § 35 sätetest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi, ei oleks saanud võimalikuks kostja 1 poolt AS Scantrans kinnistute koormamine, laenulepingu sõlmimine ja selle alusel saadu arvelt Elvaston Trading LLP kohustuste täitmine. Kostja 2 oli nõukogu liikmena kostja 1 kavandatud tehingutest teadlik, kuid sellele vaatamata võimaldas kostjal 1 kahjustada AS Scantrans huve, selle asemel, et kostja 1 juhatusest tagasi kutsuda või seada kostja 1 tehingutele ja toimingutele AS Scantrans huve arvestavad ja kaitsvad eeltingimused. Hoolsalt ja mõistlikult käituvalt nõukogu liikmelt eeldatavate toimingute tegemine oleks hoidunud ära kahju tekkimise, kuid selle asemel andis kostja 2 kostjale 1 tehingute tegemiseks omapoolse nõusoleku. ÄS § 315 lg 2 teise lause kohaselt peab juhatuse liige vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja 1 ei ole tõendanud, et ta on AS Scantrans kinnistute koormamisel ja kolmanda isiku kohustuste täitmisel tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Ta ei ole toonud esile mõjuvaid põhjendusi oma käitumise õigustamiseks ega võtnud tarvitusele meetmeid AS Scantrans huvide kaitseks, mis võimaldanuks esitada Elvaston Trading LLP vastu koheselt tagasinõuet ning tagada selle täitmine (tagatiste võtmine). Kui lähtuda kostja 1 väitest, et ta ei teadnud 2008 kevadel Elvaston Trading LLP majanduslikust seisust ega kontrollinud AS Scantrans laos Elvaston Trading kaupade olemasolu, siis koormas ta AS Scantrans kinnistud panga kasuks Elvaston Trading LLP kohustuste täitmise tagamiseks teades, et Elvaston Trading LLP-l puudub laos panga kasuks panditud kaup, mille arvelt oleks võimalik AS-l Scantrans oma tagasinõuet rahuldada. Tegemist oleks samuti juhatuse liikme poolt hoolsuskohustuse rikkumisega. ÄS § 327 lg 2 teise lause kohaselt vabaneb nõukogu liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja 2 ei ole tõendanud, et ta on nõukogu liikme kohustuste täitmisel tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Ta ei ole toonud esile mõjuvaid põhjendusi oma käitumise õigustamiseks ega võtnud tarvitusele meetmeid AS Scantrans huvide kaitseks ja kostja 1 kahjuliku tegevuse tõkestamiseks. Kahju nõude arvestusest nähtuvalt kandis AS Scantrans laenulepingu KL-311008SC täitmisega kolmanda isiku Elvaston Trading LLP laenulepingust KL-050808EL tuleneva põhikohustuse

summas 5 162 000 eurot, perioodil 12.11.2008 – 01.10.2010 intressi summas 553 872, 85 eurot ja perioodil 02.10.2010 – 02.02.2011 viivise 1 920 264 eurot, kokku vähenes AS Scantrans vara kostja 1 tegevuse tulemusena 7 636 136, 85 euro võrra. Nimetatud summas kuulub kahju VÕS § 115 lg 1, VÕS 127 lg 1, lg 3 ja 4 ning VÕS § 128 lg 3 alusel hüvitamisele. Kostjate vastuväited kahju suuruse osas on põhjendamatud ega anna alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Kostjatele on hagiavalduses läbivalt ette heidetud AS Scantrans varade koormamist panga kasuks Elvaston Trading LLP kohustuste tagamiseks, mistõttu ei ole õige seisukoht, et hagi ei hõlma 18.04.2008 hüpoteegi seadmise lepingut. Tähendust ei oma, milliste lepingutega hüpoteekide seadmine toimus, sest hagiavalduses nõutav kahju suurus ei ole seotud hüpoteegisummadega, vaid AS Scantrans poolt kolmanda isiku Elvaston Trading LLP kohustuste täitmisega pangale, mis tõi kaasa AS Scantrans vara vähenemise 7 636 136, 85 euro võrra. Kostjad on alusetult lähtunud kahju summa arvutamisel pankrotimenetluses kinnistuste müügist laekunud summast. AS-le Scantrans tekitatud kahju seisneb vara vähenemises läbi Elvaston Trading LLP kohustuste täitmise, Elvaston Trading LLP kohustuste täitmise tulemusena vähenes AS Scantrans vara 5 162 000 euro võrra, millele lisanduvad laenulepingu alusel intressid ja viivised, kokku 7 636 136, 85 eurot. AS Scantrans kahju ei piirdu tagatiseks olnud kinnistute väärtusega ega mitte ka sellega, kui palju on selle vara müügist laekunud. Seega on kahjusumma põhjendatud. Kostjate vastuväited, et hageja oleks pidanud vaidlustama panga nõude, esitades pangale avalduse laenulepingu tühistamiseks ja panga kasuks seatud hüpoteekide kustutamiseks, on põhjendamatud. Kuna laenuleping ei ole tühine ja sellega ei ole refinantseeritud tühist laenulepingut, samuti on panga nõuet AS Scantrans pankrotimenetluses jõustunud kohtuotsusega tunnustatud, on AS-l Scantrans panga ees laenulepingust tulenevad kohustused ning pankrothaldurid ei oleks lepingu vaidlustamisega saavutanud kostjate soovitud tulemust. Kostjate väide, et AS-le Scantrans tekitasid kahju oma tegudega pankrotihaldurid, on alusetu ja pahatahtlik, kuna pankrotihalduril ei ole lubatud pankrotimenetluses teha võlgnikku kahjustavaid toiminguid, st esitada tehingute tühistamiseks hagisid, kui puudub faktiline ja õiguslik alus. Alusetud ja pahatahtlikud on ka kostjate vastuväited, et pankrotihaldurid on laskunud nõudel Elvaston Trading LLP ja AS Bominflot Estonia vastu aeguda. Kostjad on ise oma vastuväidetes esile toonud, et Elvaston Trading LLP oli maksejõuetu äriühing juba 2008.a novembris. AS Scantrans pankrotiavaldusest nähtuvalt nimetatud nõuet äriühingu varade hulgas pankroti väljakuulutamise seisuga ei olnud, see ei kajastu ei kostja 1 poolt esitatud pankrotiavaldusele lisatud varade nimekirjas ega ka mitte kostjate poolt allkirjadega kinnitatud AS Scantransi 2009/2010.a majandusaasta aruandes. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, mis on saanud nõudest Elvaston Trading LLP vastu. 10.03.2014 teabe andmisel avaldas kostja 2, et ta ei tea, mis nõudest Elvaston Trading LLP vastu on saanud. Tema väitel on selle laekumine ebareaalne ning nõue võidi audiitori nõudel kustutada. Seega ei olnud hagejal reaalselt võimalik saavutada Elvaston Trading LLP-lt tema kohustuste täitmist. Samuti ei ole põhjendatud kostjate poolt pankrotihalduritele AS Bominflot Estonia ja AB vastu nõuete mitteesitamisega tehtavad etteheited, kuna kostjad ei ole tõendanud, et AS-l Scantrans oleks nõudeid AS Bominflot Estonia ja AB vastu. Kostjate 22.11.2013 ja 18.12.2013 esitatud tõendid ei lükka ümber kohtu tuvastatut, et Elvaston Trading LLP kohustused on tema enda, mitte AS Bominflot Estonia ega AB kohustused. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis kohus hagimenetluse kulud solidaarselt kostjate kanda. Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt välja AS Scantrans (pankrotis) kasuks menetluskulud 19 901 eurot ja hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad ei esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele, mis seonduvad riigilõivu tasumise ja tõlke kuludega. Kuna kohus on hagejalt nõudnud riigilõivu tasumist, samuti võõrkeelsete tõendite

tõlkimist ning hageja on nimetatud kulud kandnud ja kulude kandmist tõendanud, siis tuleb tasutud riigilõiv 10 025 eurot ja tõlkekulu 114 eurot välja mõista kostjatelt solidaarselt. Hageja 05.01.2015 menetluskulude nimekirja lisaks 3 olevas advokaadibüroo Rask OÜ 08.08.2013 arves nr 1308010 ja sellele lisatud spetsifikatsioonis on toodud, et 01.05.2013 19.06.2013 osutati hagejale järgmised teenused: hagiavalduse projekti koostamine 8,5 tundi; hagiavalduse projekti koostamine 7 tundi; hagiavalduse projekti koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine 4 tundi 48 min; kohtumäärusega tutvumine 6 min; määruskaebuse koostamine kohtu 09.05.2013 määrusele 2 tundi; telefonivestlus kohtuga 6 min; telefonivestlus kohtuga 6 min; kohtumäärusega tutvumine, edastamine kliendile 12 min Nimetatud teenuste osutamiseks kulutati kokku 22 tundi ja 48 min. Arvesse võttes asja keerukust, hageja esindaja ettevalmistatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on hagejate esindaja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud. Hagiavalduse koostamiseks ja komplekteerimiseks kulunud aeg ei ole ebamõistlikult suur ega ilmselt põhjendamatu. 31.12.2013 arves nr 1312054 ja sellele lisatud spetsifikatsioonis on toodud, et 25.07.2013 12.12.2013 osutati hagejale järgmised teenused: tutvumine kohtumäärusega 6 min; kohtumäärusega tutvumine 12 min; määruskaebuse koostamine ja kohtule esitamine 30 min; asjaajamine, suhtlemine kliendiga 15 min; puuduste kõrvaldamise avalduse koostamine, suhtlemine kliendiga 45 min; riigilõivu maksekorralduse esitamine kohtule, kaaskirja koostamine 15 min; nõupidamine halduritega 3 tundi hinnaga 80 eurot/tund; suhtlemine kohtuga, määruskaebusest loobumise küsimus 15 min; avalduse koostamine kaebusest loobumiseks 18 min, kokku 5 tundi ja 36 min. Arvesse võttes hageja esindaja ettevalmistatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud. Hageja märkis, et ta on spetsifikatsioonis loetletud tööd, mis seotud tsiviilasjaga nr 2-13-20522, kokku 162 eurot, kuludest maha arvestanud. 12.12.2014 arves nr 1412008 ja sellele lisatud spetsifikatsioonis on toodud, et 16.01.2014 17.11.2014 osutati hagejale järgmised teenused: kostja vastuste lisade analüüs 2,5 tundi; taotluse koostamine tähtaja pikendamiseks 0,5 tundi; esialgse seisukoha koostamine 2 tundi; seisukoha koostamine kostja vastustele 7 tundi; järelepärimise koostamine ABle 1,5 tundi; järelepärimise AB-le täiendamine, AB-le esitamine 0,5 tundi; tutvumine AB vastusega, analüüs 42 min; seisukoha koostamine K-te 12.05.2014 menetlusdokumendile 7 tundi; tutvumine kohtumäärusega 6 min; ettevalmistus Harju Maakohtu kohtuistungiks 3 tundi; osalemine Harju Maakohtu istungil 3 tundi ja 10 min; kohtuistungi protokolli ülevaatamine ja täiendamine 45 min; tõlgete ülevaatamine ja täiendamine 45 min; seisukoha koostamine JU seisukohtadele 2,5 tundi; ettevalmistus Harju Maakohtu istungiks 2,5 tundi; osalemine Harju Maakohtu istungil 1 tundi; kohtuistungi protokolli ülevaatamine 15 min. Nimetatud teenuste osutamiseks kulutati kokku 35 tundi ja 43 min. Kantud kuludest ei ole põhjendatud kostjatelt välja mõista kulu, mis on seotud seisukoha koostamisega kostja JU vastusele kokku 2 tundi ja 30 min. Muus osas on menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Seega tuleb 12.12.2014 arvet nr 1412008 vähendada 300 euro võrra. 04.01.2015 arves nr 1501001 ja sellele lisatud spetsifikatsioonis on toodud, et 09.12.2014 02.01.2015 osutati hagejale järgmised teenused: seisukoha koostamine VK taotlusele protokolli parandamiseks 1 tundi; analüüs, e-kiri halduritele (menetluse lõpetamine U ja R suhtes) 15 min; ettevalmistus 05.01.2015 kohtuistungiks 2,5 tundi. Nimetatud teenuste osutamiseks kulutati kokku 3 tundi 45 min. Kuna arves sisaldab menetluse lõpetamist kostjate JU ja ÜR suhtes, siis ei ole kulu 15 min põhjendatud, kuna nimetatud toiming on seotud teiste kostjatega. Seega tuleb 04.01.2015 arvet nr 1501001 vähendada 30 euro võrra.

Hageja 16.03.2015 menetluskulude nimekirja punktides 3.2.5, 3.2.6, 3.2.7 ja 3.2.8 toodud kohtuistungitele, kohtuistungiks ettevalmistuseks ja kohtukõne teeside koostamiseks kulunud aega kokku 18 tundi ja 45 min, summas 2250 eurot, tuleb pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Kokku tuleb hageja esindaja poolt osutatud õigusabi kulu vähendada 360 euro võrra ja kostjatelt välja mõista solidaarselt õigusabikulud 9762 eurot. Kostjatelt tuleb solidaarselt AS Scantransi kasuks välja mõista menetluskuludena kokku 19 901 eurot (riigilõiv 10 025 eurot + tõlkekulu 114 eurot + õigusabikulud 9762 eurot). Apellatsioonkaebus Kostjad paluvad apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostjad kordavad maakohtus esitatud seisukohti ja vastuväiteid hagile ning leiavad, et kohus jättis põhjendamatult analüüsimata nende väited ja tõendid, et kostjad ei ole hagejatele kahju tekitanud ning hagi on põhjendamatu; kostjad ei teadnud sellest, et Elvaston Trading LLP suurosanik on TVS Investment Co Ltd.; AS Scantrans ja panga vahelised laenulepingud nr KL-311008SC ja KL150410SC on tühised vastuolu tõttu heade kommetega ning laenulepingust KL-050808EL tulenevad kohustused tuleb lugeda äriühingu Elvaston Trading LLP volitatud esindaja AB isiklikeks kohustusteks; 16.04.2008 kirjal pangale IK nimel kirjutatud allkiri IK-le ei kuulu, s.o IK ei ole nimetatud dokumenti allkirjastanud; AS Scantrans kahju ei ole põhjuslikus seoses kostja 2 käitumisega ning kostja 2 ei vastuta väideta kahju eest. Maakohus ei rahuldanud kostjate taotlusi tõendite kogumiseks, tunnistajate ülekuulamiseks ja käekirja ekspertiisi määramiseks. Kohus ei rahuldanud ka 14.11.2014 esitatud menetluslikku vastuväidet ja taotlust 24.09.2014 protokolli parandamiseks. Maakohus võttis kostjate esitatud taotluste rahuldamata jätmisega neilt võimaluse oma väiteid tõendada. Kostjad soovivad, et ringkonnakohus nõuaks Danske Bank A/S Eesti filiaalilt välja Elvaston Trading LLP arvelduskonto nr 333442810004 väljavõtted alates 18.10.2005 kuni 31.12.2008 ja perioodil 18.10.2005 – 31.12.2008 Elvaston Trading LLP nimel Danske Bank A/S Eesti filiaalile esitatud kasumiaruanded, bilansid ning laenu kasutamise ja tagastamisega seotud dokumendid, sh limiidilepingu nr CF-181005EL põhitingimustes sätestatud laenu väljamaksmise eelduseks olevate kauba omandiõiguse ja kvaliteeti kinnitavad dokumendid, Maksu- ja Tolliametilt tollidokumendid AS Scantrans terminalis Nõlva 13 territooriumil Paljassaare sadamas olnud ja Elvaston Trading LLP-le kuulunud kaupade (naftasaadused) kohta aprillis 2008, Maksu- ja Tolliameti Tolliinspektuurilt AS Scantrans aruanded naftasaaduste liikumiste kohta tollilaos ajavahemikul 01.01.2008 - 30.04.2008. Danske Bank A/S Eesti filiaalilt väljanõutavate dokumentidega saab tõendada Elvaston Trading LLP maksejõuetust, Danske Bank A/S Eesti filiaali teadlikkust Elvaston Trading LLP maksejõuetusest laenulepingu nr KL-050808EL ja laenulepingu nr KL-311008SC sõlmimisel, laenulepingus nr KL-050808EL märgitud laenusumma Elvaston Trading LLP kasutusse ja käsutusse mitteandmist ning laenulepingus nr KL-050808EL toodud summas võlgnevuse puudumist. Eeltoodud tõendite alusel on võimalik tõendada, et Elvaston Trading LLP-l tegelikult puudus pangale panditud kaup (naftasaadused) panga poolt väidetud ja pandilepingus märgitud ulatuses, mis viitab Danske Bank A/S Eesti filiaali esindaja RP (võimalikult ka teiste panga töötajate) ja Elvaston Trading LLP esindaja AB isiklikke sidemete olemasolule, mille abil sai võimalikuks Danske poolt Elvaston Trading LLP-le faktiliselt tagatisteta laenu andmine 5 162 000 eurot ning hiljem kostjate usalduse kuritarvitamine ja petmine ning maksejõuetu ja õigusvõimetu võlgniku

Elvaston Trading LLP vahetamine AS-i Scantrans (pankrotis) vastu. Danske Bank A/S Eesti filiaali esindaja RP ja Elvaston Trading LLP esindaja AB varjasid asjaolu, et Elvaston Trading LLP oli maksejõuetu, et Elvaston Trading LLP-l tegelikult puudus pangale panditud kaup (naftasaadused) ning kallutasid kostjaid sõlmima 18.04.2008 hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu, 06.05.2008 hüpoteegi seadmise lepingut ja asjaõiguslepingut, laenulepingut nr KL-311008SC ja nr KL-150410SC. Kostjad paluvad ringkonnakohtul üle kuulata tunnistajatena RP, RL, AK ja OD. RP ütlustega soovivad kostjad tõendada 18.04.2008 hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu, 06.05.2008 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu ning laenulepingu nr KL-311008SC sõlmimise asjaolusid, sh seda, et Danske Bank A/S Eesti filiaali esindaja RP ja Elvaston Trading LLP esindaja AB kallutasid AS Scantrans (pankrotis) sõlmima 18.04.2008 hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingut, 06.05.2008 hüpoteegi seadmise lepingut ja asjaõiguslepingut ning laenulepingut nr KL-311008SC, et pank kasutas oma positsiooni, piirates AS-l Scantrans (pankrotis) saada tehingu sõlmimise seisukohalt olulist informatsiooni ning varjates Elvaston Trading LLP maksevõimet puudutavat teavet. RL oli AB-ga seotud Bominflot Estonia AS finantsdirektor perioodil 2005-2007, tegeles AB-ga seotud naftaproduktidega tegelevate äriühingute, s.h Elvaston Trading LLP finantsoperatsioonide planeerimisega, raha ülekandmistega, finantsinstrumentide kasutamisega, aruannete koostamisega jne. Temale on teada Elvaston Trading LLP ja Danske Bank A/S Eesti filiaali laenulepingutest tulenevad suhted ning Elvaston Trading LLP tegelik majanduslik olukord perioodil 2005-2008. AK on Bominflot Estonia AS pearaamatupidaja perioodil 2001-2014 ning Elvaston Trading LLP pearaamatupidaja perioodil 2005-2008. Seetõttu on temale teada Elvaston Trading LLP tegelik majanduslik olukord perioodil 2005-2008. OD oli Elvaston Trading LLP ja teiste ABga seotud äriühingute teller, sh perioodil 2005-2008, tegeledes arvete, saatelehtede, lepingute ja teiste dokumentide koostamisega. Seetõttu on temale teada Elvaston Trading LLP tegelik majanduslik olukord perioodil 2005-2008. RL, AK ja OD ütlustega soovivad kostjad kinnitada oma väidet, et Danske Bank A/S Eesti filiaali ja AS Scantrans (pankrotis) vahel lepingute (18.04.2008 hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise leping, 06.05.2008 hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping ning laenuleping nr KL-311008SC) sõlmimisel Elvaston Trading LLP tegelik majanduslik olukord oli halb. Nimetatud väite kinnitamine lubab tõendada, et Danske Bank A/S Eesti filiaali käitumine AS Scantrans (pankrotis) lepingute sõlmimisele kallutamisel ja lepingute sõlmimisel oli ebamoraalne, mis tingib tehingute vastuolu heade kommetega. Kostjad paluvad kohtul määrata riiklikult tunnustatud ekspert, kes hindaks, kas Danske Bank A/S Eesti filiaali 16.04.2008 kirjal AS-le Scantrans olev allkiri on kirjutatud IK poolt ning kas IK allkirja juures olev järgmine tekst on kirjutatud IK poolt: “AS Scantrans kinnitab eelpool loetletud kogused”. Ekspertiisi läbiviimiseks on vajalik välja nõuda originaaldokument - Danske Bank A/S Eesti filiaali 16.04.2008 kiri AS-le Scantrans. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluse edasine käik 01.02.2016 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus rahuldamata kostjate taotluse tõendite kogumiseks, tunnistajate ülekuulamiseks ja käekirja ekspertiisi määramiseks (tl 167-168, VII köide).

Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub kaevatava kohtuotsuse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus asja läbivaatamisel rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ka selles osas, kui jättis kostjate taotlused tõendite kogumiseks osaliselt rahuldamata. Maakohus on oma seisukohta põhjendanud ning leidnud õigesti, et kostjate taotletud täiendavate tunnistajate ülekuulamiseks ja käekirjaekspertiisi määramiseks ei ole alust. Valdavalt soovisid kostjad tõendada Elvaston Trading LLP halba majanduslikku olukorda 2008.a, mil kostjatele etteheidetavad teod toime pandi. Nimetatud asjaolule on kostjad omistanud tähenduse, mida sel tegelikult ei ole. Sõltumata sellest asjaolust ei olnud kostjatel äriühingu juhtorgani liikmetena õigust asuda kolmanda isiku kohustusi tagama ja hiljem ka täitma, eelistades nende juhtimisel tegutseva äriühingu huvidele kolmanda isiku huve. Seega, kui kostjad ka eeldasid kolmanda isiku majanduslikku suutlikkust, ei annaks see alust järeldada, et tehinguid tehes tegutsesid kostjad seaduse nõuetele vastava hoolsusega. Arvestades kohtu ette toodud asjaolusid ei oleks teistsugune käsitlus ka eluliselt usutav. Vaieldamatute asjaolude kohaselt hoiustati Elvaston Trading LLP naftasaadusi AS Scantrans laos, kusjuures kaupa väljastati üksnes kostja 1 nõusolekul. Kostjate taotletud tunnistaja AB ei kinnitanud panga poolseid väidetavaid kuritarvitusi (ähvardusi ja muid rikkumisi). Kohtule esitatud tõendite suuremahuliseks dubleerimiseks puudus vajadus. Ka kõnealune eksperdi-arvamus, kui see ka kostjate väiteid kinnitaks, ei võimaldaks teha 16.04.2008 kuupäeva kandva Danske Bank A/S Eesti filiaalile adresseeritud kirja osas teistsugust järeldust, sest kostja 1 on ise oma allkirja ehtsust kinnitanud. Pealegi ei mõjutaks ka see asjaolu hagi lahendamise tulemust, sest naftasaaduste olemasolu või puudumine laos ei muudaks võimalikku hinnangut kostjate kui äriühingu juhtorganite liikmete käitumisele. Praegune hagi on esitatud kostjate kui äriühingu juhtorgani liikmete vastu, kes on oma tegevusega põhjustanud äriühingule suurt varalist kahju. Maakohus asus seisukohale, et AS Scantrans vara arvel kolmanda isiku laenukohutuse täitmise tagamiseks hüpoteegi seadmine ja selle kohustuse täitmiseks laenu võtmine, ilma tagatiseta ja mingit hüve vastu saamata, on kostja 1 poolt jäme hoolsuskohustuse rikkumine. Maakohus leidis õigesti, et vaidlusalused 2008.a sõlmitud tehingud omasid kinke iseloomu ja olid äriühingule äärmiselt kahjulikud, mistõttu oleks äriühingu mõistlik ja hoolas juhatuse liige sellised tehingud välistanud. Maakohus järeldas tõendite põhjal õigesti, et kostja 1, parandamaks Elvaston Trading LLP majanduslikku olukorda, kahjustas AS Scantrans huve tahtlikult. Siinkohal märkis maakohus põhjendatult, et kostja 1 vastav tegevus, eelistades Elvaston Trading LLP huve AS Scantrans kui äriühingu huvidele, on hinnatav ka juhatuse liikme lojaalsuskohustuse rikkumisena. Kuigi kostjad väitsid teadmatust Elvaston Trading LLP omanikeringi suhtes, leidis tõendamist, et mõlemad kostjad on TVS Investments Co Limited kaudu majanduslikult seotud Elvaston Trading LLP kui piiratud vastutusega välismaise äriühinguga (osanikud/partnerid/liikmed). Samuti on maakohus õigesti rõhutanud, et juba üksnes eelnevast tulenevalt pidi kostja 1 olema nii tagatise andmisel kui ka laenulepingu sõlmimisel teadlik Elvaston Trading LLP halvast majanduslikust seisundist (ja mis põhjendab ka „ebamajanduslikku“ käitumist). Pealgi puudunuks vastasel juhul vajadus sõlmida hüpoteegi seadmise lepingut kolmanda isiku kohustuste tagamiseks või asuda neid kohustusi täitma (võttes selleks pangast laenu). Ka tõendid kinnitavad, et Elvaston Trading LLP-l puudusid 2008.a vahendid, et täita oma

kohustusi panga ees. Seega ei saanud kostja 1 isegi mitte eeldada, et Elvaston Trading LLP täidab ise oma kohustused. Kostjate arutlus teemal „... kui oleksime teadnud..., siis ei oleks tehinguid teinud“ on asjakohatu ja vastuolus muude tõenditega. Maakohus tegi tõendite põhjal õige järelduse, et kostja 2 oli nõukogu liikmena teadlik, et tema isa, kostja 1, asus juhatuse liikmena tegema äriühingule kahjulikke tehinguid: koormama AS Scantrans kinnistuid Elvaston Trading LLP kohustuste täitmise tagamiseks ning sõlmima laenulepingut, mille kaudu täita Elvaston Trading LLP kohustused panga ees summas 5 162 000 eurot. Maakohus märkis õigesti, et kuigi kostja 2 pidas väidetavalt nimetatud tehinguid AS-le Scantrans kahjulikeks, ei võtnud ta nõukogu esimehena midagi ette kostja 1 tegevuse takistamiseks. Kostja 2 ei teinud ühtegi sellekohast toimingut, seega ei käitunud ta äriühingu suhtes heas usus ega täitnud nõuetekohaselt seadusest tulenevat nõukogu liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Seetõttu on alusetud ka kostjate väited, nagu oleks laenuleping vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Kostja 1 ei ole tõendanud panga poolt oma seisundi kuritarvitamist, pettuse toimepanekut vms asjaolu, mis annaks alust pidada laenulepingu sõlmimist heade kommete vastaseks. Pealegi ei välistaks see äriühingule kahju tekitamist, sest ka tühise tehingu alusel väljamakstud laen tuleb tagastada (seda küll muudele õigusnormidele tuginevalt). Samas oli kostjatele teada, et 31.10.2008 laenulepingu KL-311008SC sõlmimise eesmärgiks oli refinantseerida Elvaston Trading LLP kohustust panga ees summas 5 162 000 eurot. Nimetatud asjaolu oli fikseeritud sõnaselgelt laenulepingus. Ka kinnistute koormamiseks eelnevalt sõlmitud lepingutes oli üheselt kirjas, et tegemist on kolmanda isiku Elvaston Trading LLP ja panga vahel sõlmitud krediidilepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamisega. Lepingud allkirjastanud isikule pidi olema teada nii nende lepingute tingimused kui otstarve (seda teadmist kinnitab ka laenulepingu täitmine aastatel 2008-2010). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust (kulutuste suurust ei ole eraldi vaidlustatud). Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt kostjate kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja esitatud menetluskulude nimekirjale lisatud spetsifikatsioonidest nähtuvalt kasutas hageja esindaja teenust apellatsioonimenetluses kokku 12 tundi 37 minutit. Vandeadvokaat Tarmo Peterson osutas teenust 7 tunni ja 57 minuti ulatuses (tunnihinnaga 120 eurot) ning Karl-Morten Jõgi 4 tunni 40 minuti ulatuses (tunnihinnaga 100 eurot). Kolleegium leiab, et TsMS § 175 lg 1 koosmõjus TsMS §-ga 218 lg 1 alusel ei ole võimalik mõista hüvitist välja advokaadibüroo töötaja töötundide eest, kes ei ole kohtumenetluses osalenud menetlusosalise lepingulise esindajana. TsMS § 175 lg 1 kohaselt saab kohus välja mõista ning vastaspool peab hüvitama ainult menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud. Kui isik nõustab menetlusosalist, ilma kvalifitseerimata TsMS § 218 lg 1 kohaselt lepinguliseks esindajaks, võib olla tegemist nõustajaga, kelle kulusid TsMS § 175 lg 2 lause 2 mõttes ei hüvitata. TsMS § 175 lg-s 1 sätestatud lepingulise esindaja kulude hüvitamise reegel kaitseb vastaspoolt selle eest, et menetluskuludena ei kajastataks erinevaid kulusid, mille kontrollimine ei ole võimalik. See kui isik osaleb nähtavalt menetluses esindajana (allkirjastab dokumente, osaleb kohtuistungitel, tutvub talle saadetud asja materjaliga), on kulu, mis on kontrollitav. Lepingulisel esindajal ei ole keelatud kasutada õigusteenuse osutamisel samas advokaadibüroos töötavate töötajate (sh juristide, sekretäride ja teiste advokaatide) abi, kuid kui nimetatud isikud ei ole nähtavalt käitunud menetlusosalise lepingulise esindajana, ei ole põhjendatud nimetatud kulude

väljamõistmine teiselt poolelt. Advokaadist lepingulise esindaja töötunni hinnas peaks sisalduma mh sekretäride, juristide jm sellised kulud, mis seonduvad sellega, et advokaadist lepinguline esindaja saaks enda poolt õigusteenust osutada efektiivselt ja kvaliteetselt (delegeerides teatud ülesandeid, mis ei vaja advokaadi kvalifikatsiooni, kolmandatele isikutele), kuid selliste isikute töötundide eest ei saa välja mõista eraldi hüvitist TsMS § 175 lg 1 alusel. Seega tuleb hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta rahuldamata Karl-Morten Jõgi poolt osutatud õigusteenuse kulude osas. Eeltoodust tulenevalt on menetluskulude nimekirjas toodud õigusabikuludest põhjendatud Tarmo Petersoni osutatud teenus 7,95 tunni ulatuses. Arvestades asja sisu, võib nimetatud kulu pidada põhjendatuks ja vajalikuks hageja huvide efektiivseks kaitsmiseks apellatsioonimenetluses. Lisaks osales hageja esindaja ringkonnakohtu istungil, millega seoses palub hageja kostjalt täiendavalt välja mõista õigusabikulu 3,5 tunni eest (istungiks ettevalmistamine 2,5 tund ja istungil osalemine 1 tundi). Kolleegium leiab, arvestades asjaolu, et apellatsioonkaebuses kordasid kostjad juba varem esitatud väiteid ja taotlusi, millele hageja sai esitada seisukohad esimese astme kohtus asja arutamise käigus ja ka vastuses apellatsioonkaebusele ning taotluste osas võttis ringkonnakohus seisukoha 01.02.2016 määruses, on istungiks ettevalmistumise ajakulu põhjendatud 1 tunni ulatuses. Seega on esindaja ajakulu istungiks ettevalmistamisele ja osalusele põhjendatud 2 tundi. Hageja esindajaks on vandeadvokaat, kelle tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) tuleb vastava kvalifikatsiooni puhul hinnata tavapäraseks. Eeltoodust tulenevalt kuulub avaldaja õigusabikulu hüvitamisele kokku 9,95 tunni ulatuses, mis rahalises väljenduses on 1194 eurot (ilma käibemaksuta). Spetsifikatsioonidest nähtuvalt tasus hageja esindaja kinnistusraamatute väljavõtete eest 39 eurot, mis kuulub samuti kostjatelt väljamõistmisele. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja menetluskulud 1233 eurot (TsMS § 143 p 2, § 174 lg-d 1, 2 ja 3 ning § 175 lg 1). Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 peab kostja maksma menetluskulude tasumisega viivitamise korral hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes

/allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.