Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Külli Puusep
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. märts 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-122130
Tsiviilasi
Osaühingu Aktiva Finants hagi XXXvastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
430 eurot 6 senti
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Kadri Timuska (Julianus Inkasso OÜ, e-post: [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, registreeritud elukoht XXX, tegelik elukoht kohtule teadmata)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
2-15-122130 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Osaühing Aktiva Finants nõuab 28. jaanuaril 2016 esitatud hagis XXX vastu 215 euro 3 sendi suuruse põhivõlgnevuse, 116 euro 44 sendi suuruse viivise ning lisanduva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb kostja ja XXXAktsiaseltsi vahel 10. jaanuaril 2012 ja 2. juulil 2012 sõlmitud liitumislepingutest. Kostja on jätnud liitumislepingust tulenevad kohustused täitmata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult 1. veebruaril 2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.
2(3)
2-15-122130 Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata võlgnevuse 44 euro 92 sendi suuruse sissenõudmise kulu nõudes (arve nr 43586050). Hagiavalduse kohaselt oli AS XXX ja kostja vahel sõlmitud leping, millega kostja kohustus tasuma AS-le XXX osutatud telekommunikatsiooniteenuste eest. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et võlgnevuse sissenõudmiskulude tasumise kohustus ja suurus tuleneb kostja ja XXXAS vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks olevast hinnakirjast, mille alusel on võla sissenõudmise kulude suurus 22% + käibemaks, s.o 26.40%. Hageja on loetlenud ka toiminguid, mida võlgnevuse sissenõudmise kulud endas sisaldavad. Kohtu hinnangul tuleb lugeda AS XXX poolt kasutatud vastavat tüüptingimust, mille järgi ASl XXXon õigus nõuda võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist ilma kantud kulude koosseisu täpsustamata, kusjuures sissenõudmiskulu suurus on (koos käibemaksuga) 26.40% võlgnevuse suurusest ning suurus ei sõltu tegelikult teostatud toimingutest, teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu oleks ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist 116 euro 44 sendi suuruselt põhivõlgnevuselt. Kohus leiab, et kuivõrd kohus on pidanud põhjendatuks hageja põhinõuet summas (215,03-44,92) 170 eurot 11 senti, on põhjendatud arvestada hageja viivisenõuet ka selles suuruses põhinõudelt. 170 euro 11 sendi suuruselt põhinõudelt on viivis lepingulises määras 0,15% päevas 361 päeva eest 15. oktoobri 2015. a seisuga 92 eurot 11 senti. Kohus leiab, et kuna hageja esitas põhinõude ja sissenõutavaks muutunud viiviste nõude summas 331 eurot 47 senti, mille kohus rahuldas 262 euro 22 sendi ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud (262,22 / 331,47) 79% ulatuses kostja kanda ja 21% ulatuses hageja kanda. Hageja põhjendatud menetluskulud on riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 166 eurot 17 senti. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 210 eurot 27 senti. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.