Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. märts 2016, Tartu kohtumaja, lihtmenetlus
Tsiviilasja number
2-15-121001
Tsiviilasi
Krediidimenetluse Keskus OÜ hagi Urmas Puhmi vastu 466,12 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks 612,66 eurot
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: Krediidimenetluse Keskus OÜ (registrikood 12360666, asukoht Riia 4 Tartu 50114) esindajad Hageja seaduslik esindaja Krista-Roberta Saviauk, [email protected] Kostja: Urmas Puhm (isikukood XXXX, elukoht XXXX)
selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul kohus edasikaebamiseks luba ei anna. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral tuleb apellatsioonkaebuse esitajal kümne päeva jooksul otsuse kuulutamisest arvates teatada kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, et kohus otsust puuduoleva osaga täiendaks. Otsuse täiendamise korral hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui hageja kümne päeva jooksul kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse kuulutamisest arvates ei teata apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.
1Credit OÜ ja Urmas Puhm sõlmisid 24.03.2015 laenulepingu nr 20150324-641 ning 7.05.2015 kokkuleppe nr 1 nimetatud lepingu juurde. Laenulepingu ja kokkuleppe alusel andis 1Credit OÜ Urmas Puhmile laenu 500 eurot. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma intressi 3% laenusummalt kuus. Kostja tasus lepingu kehtivuse ajal 104,52 eurot lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nimetatud maksest on põhinõude katteks arvestatud 98,52 eurot. 18.09.2015 loovutas 1Credit OÜ nõude Krediidimenetluse Keskus OÜ-le. Krediidimenetluse Keskus OÜ esitas hagi Urmas Puhmilt võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub 4.03.2015 laenulepingu nr 20150324-641 ning 7.05.2015 kokkuleppe nr 1 alusel kostjalt välja mõista põhivõlgnevus (tagastamata krediidisumma) 401,48 eurot; intress 49,38 eurot; seisuga 1.10.2015 sissenõutavaks muutunud viivis 15,26 eurot ning lepingujärgne viivis 0,10% põhinõudelt (401,48 eurot) päevas alates 2.10.2015 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kostja tunnistab, et võttis laenu ja kasutas seda teiste laenukohustuste täitmiseks. Kiirlaenu taotlemine oli sel hetkel ainus lahendus rahaprobleemide lahendamiseks. Samuti tunnistab kostja, et on laenutaotluse esitamisel avaldanud valeandmeid enda töökoha kohta, kuid laenuandja oleks pidanud küsima kontoväljavõtteid, kust oleks nähtunud, et laenutaotleja on töötu ja kasiinosõltlane. 1Credit OÜ on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja on sellega tekitanud kahju Urmas Puhmile hagis nõutava rahasumma ulatuses.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud. Hageja on nõude tõendamiseks esitanud kostja poolt allkirjastatud laenutaotluse, laenulepingu, kokkuleppe nr 1, maksegraafiku, lisalaenu avalduse, tarbijakrediidi teabelehe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1, § 108 lg 1 ja § 396 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata krediidisumma 401,48 eurot; intress 49,38 eurot; seisuga 1.10.2015 sissenõutavaks muutunud viivis 15,26 eurot ning lepingujärgne viivis 0,10% põhinõudelt (401,48 eurot) päevas alates 2.10.2015 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kostja väited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Tulenevalt VÕS § 6 lg-st 1 tuleb võlgnikul ja võlausaldajal teineteise suhtes käituda hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kostja on laenutaotluse esitamisel oma allkirjaga kinnitanud hagejale oma tahet laenulepingust tulenevate õiguste ja kohustuste omandamiseks, samuti on ta kinnitanud, et omab töökohta ega esita laenutaotlust tingituna enda raskest majanduslikust olukorrast. Kohus leiab, et Urmas Puhmi käitumine laenulepingu sõlmimisel ei ole olnud kooskõlas hea usu põhimõttega, kuna ta on teadlikult esitanud valeandmeid laenutaotluse esitamisel ning asunud vältima lepingust tulenevaid kohustusi. Laenuandja kohustust nõuda laenutaotleja pangakonto väljavõtteid seaduses sätestatud ei ole. Hageja sai hea usu põhimõttele tuginedes eeldada, et kostja esitab enda kohta õigeid andmeid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus küsis 11.01.2016 määruses hagejalt menetluskulude nimekirja ja märkis, et kui hageja ei esita menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtaja jooksul, loeb kohus, et hagejal ei ole muid menetluskulusid peale riigilõivu, mille suurus tuleneb seadusest. Hageja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. Hageja esitatud hagi hinnaks oli 612,66 eurot (tagastamata krediidisumma 401,48 + intress 49,38 + sissenõutavaks muutunud viivis 15,26 + aasta eest lisanduv viivis põhinõudelt 146,54 eurot). Hagilt hinnaga 612,66 eurot tuleb riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 125 eurot. Hageja on tasunud kokku riigilõivu 125 eurot. Tasutud riigilõiv tuleb välja mõista kostjalt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.