Q.A hagi Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes Harju Maakohtu 22.05.2024 kohtuotsus
Vaidlustatud kohtulahend Q.A 05.06.2024 apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 330 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Hageja Q.A (isikukood XXX) Menetlusosalised ja nende Kostja Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu esindajad ringkonnakohtus (registrikood 80098899), lepingulised esindajad Kärol Kibena ja Kerli Leetsaar
1(9)
Kirjalik menetlus Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 22.05.2024 kohtuotsus lõppjärelduses muutmata, kui muuta täiendamise teel selle põhjendusi.
2.Jätta Q.A apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Q.A kanda.
4.Määrata Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 626,87 eurot ja mõista see välja Q.A-lt Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu kasuks.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2(9)
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Q.A (hageja) esitas 04.01.2024 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud 26.01.2024, 26.02.2024 ja 29.02.2024) Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusvastaselt tekitatud kahjuhüvitise 293,95 eurot ja sellelt arvestatud viivise.
1.1.Hageja tugines peamiselt järgmistele väidetele: - kostja esitas 21.11.2023 hageja suhtes täitmisavalduse täiteasjas nr 034/2023/4754; - täitedokumendiks oli tsiviilasjas nr 2-21-10786 tehtud lahend, millele esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest Riigikohus 13.11.2023 määrusega keeldus (13.11.2023 määrus); - hageja oli e-toimikus 10.08.2023 registreerinud nii oma vana e-posti aadressi XXX kui ka uue e-posti aadressi YYY, kuid e-toimikus oli ainult tema vana e-posti aadress; - hagejale ei saanud e-toimiku vahendusel 13.11.2023 määruse teavitust, hageja sai määrusest teada 21.11.2023 ja tasus võla; - ka kostjale pidi nähtuma e-toimikust, et hageja ei saanud varem 13.11.2023 määrusest teada; - kostja esitas täitmisele ka viivisenõude, kuid on arvestanud viivist 1 päeva eest ehk 0,66 eurot rohkem; - viivise arvestus algas 14.11.2023 ja kuni 21.11.2023 võis kostja arvestada viivist 8, mitte 9 päeva eest.
1.2.Hagejale ei ole 13.11.2023 määrust nõuetekohaselt kätte toimetatud. Kostja oleks võinud asjaolude selgitamiseks hagejaga ühendust võtta või paluda täitemenetluse lõpetamist (TMS § 48 lg 1 p 1) olukorras, kus täitedokumendist tulenevat nõuet ei ole või see lõpeb. Täitemenetluse algatamine enne täitedokumendi hagejale kättetoimetamist oli hea usu põhimõtte vastane. Hageja kahjuks on tema poolt tasunud täitekulud 293,95 eurot ja valest viivisearvestusest tulenev kahju 0,66 eurot. Alternatiivselt on hagejal kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 jj alusel, kuna kostja on täitemenetluses saanud võlgniku arvel rahalise hüve. Kui kostja oleks täitnud kohustuse esitada nõude lõppemise tõttu täitemenetluse lõpetamise avaldus, poleks hagejale varalist kahju tekkinud. Kostja oli teadlik mõjuva vabandava asjaolu olemasolust, milleks oli hageja suhtes vääramatu jõud. Täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamata jätmisega käitus kostja tahtlikult heade kommete vastaselt. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et kostja oleks käitunud õigusvastaselt. Asjaolu, et kostja keeldus jõustunud kohtumäärust vastu võtmast või selle kättesaamist kinnitamast, ei piira hageja õigust esitada täitmisavaldus kohtutäiturile oma nõude sissenõudmiseks olukorras, kus kohtumäärus on jõustunud. Tegemist oli Riigikohtu menetlusse mittevõtmise määrusega, millele ei ole ette nähtud edasikaebamise tähtaega, mistõttu ei sõltunud määruse jõustumine sellest, kas menetlusosalised on selle vastuvõtmist kinnitanud. Kostjale ei saa ette heita, et ta valis nõude sissenõudmiseks võimaluse esitada kohtutäiturile täitmisavaldus. Ühestki õigusaktist ei tulene tingimust, et täitmisavalduse esitaja peab olema täitmisavaldust esitades veendunud, et jõustunud
3(9)
kohtumäärus oleks võlgnikule ka nõuetekohaselt kätte toimetatud. Ka ei tulene kusagilt kohustust sissenõudjal kohtumäärus ise võlgnikule kätte toimetada. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 512,40 eurot ning märkis, et hageja on kohustatud maksma kostjale viivist menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni. Samuti jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse tsiviilasjade liitmiseks. Hageja taotlus tsiviilasjade liitmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna tsiviilasjadel 2-22-12261 ja 2-23-14988 puudub seos käesoleva tsiviilasjaga. Hagi on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Väidetav kahju on põhjustatud kohtutäituri tasu maksmisega täiteasjas nr 034/2023/4754. Selles asjas esitas kostja hageja vastu täitmisele jõustunud kohtulahendi. Jõustunud kohtulahendi täitmise taotlemine ei ole õigusvastane. Kostjal ei olnud kohustusi seoses täitedokumendi hagejale kättetoimetamisega, mistõttu hageja väited täitedokumendi kättetoimetamise asjaolude kohta ei oma hagi õige lahendamise seisukohalt tähendust. Kostjal puudub kohustus hüvitada hagejale tema poolt kantud täitemenetluse kulusid. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatud suuruseks on 512,40 eurot (st 3 tundi tunnitasu suurusega 140 + käibemaks), mis kuulub hagejalt menetluskuluna kostja kasuks välja mõistmisele. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu tühistada ning saata asi maakohtule uueks lahendamiseks või teha uus otsus, millega tunnistada täiteasi nr 034/2023/4754 põhjendamatuks ja kostja hageja arvel alusetult rikastunuks; mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis hagihinnas 330 eurot (või alternatiivselt kahjuhüvitis, mis kujuneb täitemenetluse kulust 293,95 eurot ja viivisest kahju tekkimise päevaga 22.12.2023) ja menetluskulud ning kohustada kostjat maksma hagejale viivist kahjuhüvitise ja menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
4.1.Maakohus ei ole õigussuhet kvalifitseerinud ega käsitlenud järgmisi küsimusi: a) kas hagejal oli õigus saada kätte täitedokument või selle teatis enne täitemenetluse algatamist; b) kas hagejal on õigus täita täitedokument päeval, kui ei toimu veel täitedokumendi nõudelt viivise arvestust; c) kas täitedokumendi nõude täitmise tähtaeg on ennistatav mõjuval põhjusel, kuna põhjustab võlgnikule õigustühise negatiivse tagajärje; d) kas põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral võib võlgnik vastava nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust; e) alternatiivselt, kas täitedokumendi nõudelt sissenõudja viivise arvestus toimub täitmise päevast või sellele järgnevast päevast. Hageja jääb nimetatud küsimustes maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. Maakohus ei ole nimetanud põhjendustes ühtegi seadust, mida kohaldas. Samuti pole hinnatud tõendeid.
4(9)
4.2.Hageja leiab ka, et korteriühistu ei ole olnud menetluses seaduse kohaselt esindatud, sest seaduslikul esindajal puudub korteriühistu esindamise õigus (vastav asjaolu on tuvastamisel tsiviilasjades 2-22-12261 ja 2-23-14988. Maakohus leidis põhjendamatult, et nimetatud tsiviilasjadel puudub seos käesoleva asjaga.
4.3.Maakohus leidis menetluskulude kindlaksmääramisel ekslikult, et hageja ei ole kostja esindajate tunnitasumäärale vastuväiteid esitanud. Hageja esitas seisukoha 16.04.2024, milles viitas, et tsiviilasjas nr 2-21-10786 on Tallinna Ringkonnakohus 15.09.2023 jõustunud määruse p-s 27 põhjendanud kostja menetluskulude määraks 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohus ei ole sellega arvestanud. Apellatsioonkaebuse osaline menetlusse võtmisest keeldumine
5.Ringkonnakohus tegi 03.07.2024 määruse, millega keeldus hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest osas, millega hageja palub tunnistada täiteasi 034/2023/4754 põhjendamatuks ja kostja hageja arvel alusetult rikastunuks (14.06.2024 apellatsioonkaebuse täienduse resolutsiooni p 3). Ülejäänud osas võttis ringkonnakohus kaebuse menetlusse. 03.07.2024 määrus jõustus 24.07.2024. Vastus apellatsioonkaebusele
6.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, aga selle põhjendusi tuleb täiendada (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
8.Põhjendatud on hageja apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus on jätnud ühe hageja nõude lahendamata, tema väidetele vastamata ja otsuse põhjendamata. Nimetatud menetluslikud minetused saab ringkonnakohus kõrvaldada. Põhjendamatud on hageja apellatsioonkaebuse väited, et kostja esindajal puudub korteriühistu esindamise õigus. Asjas on esitatud volikiri (dtl 120), millest nähtub kostja esindaja volitus kostjat esindada. Väide, et vastav asjaolu on tuvastamisel teistes kohtumenetlustes, on sedavõrd üldine, et seda pole võimalik kontrollida. Hageja 24.02.2025 taotlus esindaja menetlusõiguse kontrollimiseks on esitatud hilinemisega ja kohus seda ei menetle, kuna see põhjustaks menetluse lahendamise viibimise. Hageja ei ole põhistanud, et tal oli hilinemiseks mõjuv põhjus (TsMS § 331 lg 1).
9.Pooled ei vaidle siinse otsuse p-s 1.1 hageja esile toodud asjaolude üle, mistõttu ringkonnakohus võtab need aluseks asja lahendamisel.
10.Vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt vastata küsimusele, millal 13.11.2023 määrus jõustus ja kas see sõltus määruse hagejale kättetoimetamisest või selle e-toimikus nähtavaks tegemisest.
10.1.Riigikohtu kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrus jõustub TsMS § 694 lg 2 järgi selle avalikult teatavakstegemise päeval. Tulenevalt TsMS § 452 lg-st 1 ja § 680 lg-st 1 tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. Sama kehtib TsMS § 463 lg 2 järgi ka kohtumääruse kohta. Kohtulahend tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu, kus menetlusosalisel on võimalik otsusega tutvuda ja saada sellest ärakirju
5(9)
(TsMS § 453 lg 1 esimene lause), st lahend on avalikult teatavaks tehtud alates ajast, mil see on menetlusosalistele füüsiliselt kohtukantseleis kättesaadav. Seega jõustub kirjalikus menetluses tehtud Riigikohtu määrus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta päeval, mil see on kohtukantseleis kättesaadav. Seadus ei nõua kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise või sellest keeldumise määruse (formaalset) kättetoimetamist menetlusosalisele ega seo sellega määruse jõustumist. Piisab määruse edastamisest TsMS § 310 nõuete kohaselt (TsMS § 679 lg 5 esimene lause). Seda põhjendab eelkõige asjaolu, et Riigikohtu määruse peale ei saa edasi kaevata (vt RKTKm 29.03.2010, 3-2-1-13-10, p-d 15, 16). Sama normi kolmanda lause kohaselt tehakse e-toimiku kaudu isikule kättesaadavaks kohtu infosüsteemis kinnitatud otsus, millele allkirja ja pitserit ei lisata. Seadus ei seo seega lahendi jõustumist selle kättesaadavaks tegemisega e-toimikus.
10.2.Nimetatust järeldub, et määrus jõustus sõltumata sellest, kas see hagejale e-toimikus nähtavaks tehti või tema e-posti aadressile saadeti.
11.Hageja heidab kostjale ette täitedokumendi (jõustunud kohtulahendi) sundtäitmisele esitamist ilma asjaolude selgitamiseks kostjaga eelnevalt ühendust võtmata ja täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamata jätmist olukorras, kus kostja teadis, et hagejale ei ole 13.11.2023 määrust kätte toimetatud. Seega heidab hageja kostjale ette tegevusetust.
11.1.Kostja vastutus hageja ees saab tuleneda delikti üldkoosseisust (VÕS § 1043), mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
11.2.Kahjulik tagajärg, mis hagejale osaks sai, on täituri tasu, mida hageja pidi täitemenetluse algatamata jätmise tõttu tasuma.
11.3.Hageja väidet, et kostja oleks pidanud temaga enne lahendi täitmisele esitamist ühendust võtma, mõistab ringkonnakohus viisil, et kostja poolt hagejaga ühenduse võtmine enne täitmisavalduse esitamist oleks endaga kaasa toonud nõude vabatahtliku täitmise. Sellisel juhul oleks vajalik põhjuslik seos olemas, sest kostjal oleks siis puudunud vajadus lahendit täitmisele esitada ja hageja ei oleks pidanud täituri tasu maksma.
11.4.Teisel juhul, kui kostja jättis esitamata täitemenetluse lõpetamise avalduse, ei ole olemas ka vajalikku põhjuslikku seost, sest täitekulud kannab võlgnik (TMS § 38 lg 1). Kuna kohtutäituri tasu on täitekulu (TMS § 37 lg 1), oleks hagejal tulnud tasuda see ka siis, kui täitemenetlus oleks kostja avalduse alusel lõpetatud (TMS § 48 lg 1).
11.5.Isegi kui jaatada, et kostja tegevusetus enne kohtuotsuse täitmisele esitamist on hageja kahju vajalikuks põhjuseks, ei saa seda pidada õiguslikus mõttes kahju põhjuseks. Kahju õigusliku põhjuse tuvastamisel tuleb hinnata VÕS § 127 lg 2 järgi ka seda, kas rikutud kohustuse puhul oli sätte eesmärgiks tekkinud kahju ärahoidmine.
11.6.TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur läbi täitemenetluse sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Hageja ei ole näidanud, millisel õiguslikul alusel on tal õigus nõuda, et kostja võtaks temaga enne jõustunud kohtulahendi sundtäitmisele esitamist ühendust. Sellist normi õiguskorras ei ole ja tegemist ei ole ka hageja käibekohustusega. Käibekohustust ei saa tuletada üldisest kohustusest hoida teisi positiivse tegevusega võimalike kahjude eest.
6(9)
11.7.Kostjal puudus ka seadusest tulenev kohustus kontrollida, kas hageja oli e-toimiku vahendusel määruse kättesaamist kinnitanud. Riigikohtu määrusest on võimalik teada saada ka Riigikohtu veebilehe vahendusel. Arvestades, et hageja on menetluses väitnud ka seda, et määrus saadeti valele e-posti aadressile, märgib kolleegium, et seadusest ei tulene kostjale kohustust kontrollida ka seda, kas Riigikohtu määrus saadeti hageja õigele e-postiaadressile.
11.8.Kuna puudub põhjuslik seos kostja teo ja hagejale tekkinud kahju vahel, ei ole vaja anda hinnangut õigusvastasuse ja süü küsimusele. Seetõttu ei vastuta kostja hageja ees temale tekkinud kahju eest.
12.Täitedokumendi täitmiseks esitamine on toiming, milles väljendub tahteavaldus, mis ei ole iseenesest suunatud mingi kindla õigusliku tagajärje saavutamisele. Kui käsitada kostja tegevust täitmisavalduse esitamisel tehinguna (TsÜS § 67 lg 1 mõttes), siis selle heade kommete vastasus võiks tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. Kuna kostja võis esitada jõustunud täitedokumendi täitmisele ja tal ei olnud eelnevalt märgitud kohustusi, ei saa kostja tegevusetust käsitada ebamoraalsena või ühiskonnas vastuvõtmatuna ehk heade kommete vastasena.
13.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et õiguste teostamisel tuleb toimida heas usus ning see ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
13.1.Olukorras, kus sissenõudja nõue on täitemenetluses vähemalt osaliselt täidetud ilma õigusliku aluseta (nt kui nõue oli lõppenud või nõude täitmine oli hea usu põhimõtte vastaselt lubamatu), võib võlgnikul olla sissenõudja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS § 1028 jj alusel või õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue VÕS § 1043 jj alusel (vt samas, p 14.2). Põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral või sissenõudja võlgniku arvel alusetult rikastumise korral (eelkõige võlgniku õiguse rikkumise tõttu) võib võlgnik vastava nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust (vt RKTKo 28.04.2010, 3-2-1-31-10, p 18).
13.2.Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat (vt samas). Siinsel juhul ei ole võimalik väita, et kostja tegutses halvas usus, kui esitas täitmisavalduse.
14.Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et siinse vaidluse esemeks olev kohtuotsusest tulenev nõue muutus sissenõutavaks järgmisel päeval peale kohtuotsuse jõustumist (14.11.2023) ja kostja on hageja arvelt 0,66 euro ulatuses rikastunud, kuna esitas täitmisavalduse ka viivise nõudes 13.11.2023 kuupäeva eest.
14.1.Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS 82 lg 7 esimene lause).
14.2.Kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-21-10786 (dtl 47–56) nähtub, et kohus mõistis nii menetluskulud kui ka nendelt arvestatava viivise hagejalt kostja kasuks välja alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmist (viivise
7(9)
maksmist) oli seega võlausaldajal õigus nõuda selle jõustumisel. Kuna siinses asjas jõustus otsus 13.11.2023, võis kostja nõuda hagejalt otsuse täitmist ka viivise osas sellel kuupäeval.
15.Seoses põhinõude rahuldamata jätmisega jääb rahuldamata ka hageja viivisenõue.
16.Põhjendatud on hageja väide, et ta vaidlustas vastupidiselt maakohtu seisukohale oma 16.04.2024 seisukohas kostja esindaja tunnitasu suuruse, viidates Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-21-10786 tehtud määruse p-le 27. Viimases pidas kohus õigustatud tunnitasu määraks 100 eurot. Sellele vastamata jätmisega rikkus maakohus otsuse põhjendamiskohustust.
16.1.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades.
16.2.Kolleegiumi hinnangul on asi õiguslikult ja materjalide mahtu arvestades keskmise keerukusega. Sellest lähtuvalt ei ole kostja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot, millele lisandub käibemaks, ülemäärane. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on vastavuses esindaja kvalifikatsiooniga ega ületa kohtupraktikas mõistlikuks peetavat lepingulise esindaja tunnitasu.
16.3.Seetõttu tuleb jätta maakohtu otsuse lõppjäreldus muutmata ka menetluskulude kindlaksmääramise osas.
17.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
18.TsMS § 174 lõigete 1 ja 3 järgi tuleb ringkonnakohtul vastavalt menetluskulude jaotusele määrata kindlaks kostja menetluskulude rahaline suurus. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutas tema lepinguline esindaja õigusabiteenuseid tunnihinnaga 140 eurot (millele lisandub käibemaks). Kostjale osutatud õigusabitoimingute sisuks on olnud apellatsioonkaebusega tutvumine 1 h 13 min, sellele vastuse koostamine 4 h ja menetluskulude nimekirja koostamine 27 min. Kokku on ajakulu 5 h 40 min. Kostja palub hagejalt välja mõista (5,67 * 140 + käibemaks), s.o 971,44 eurot.
9.1.Hageja vaidles vastu kostja menetluskulude suurusele, leides, et tundide arv ja esindaja tunnitasu on ülemäärased.
9.2.TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud menetlustoimingud põhjendatud ja kostja õiguste kaitseks vajalikud. Neile kulunud aeg on menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud, v.a apellatsioonkaebuse vastuse osas. Selle sisuline pikkus on 2 lk ja selles korratakse põhiosas juba maakohtus esitatud väiteid. Ringkonnakohus peab nimetatud osas põhjendatud ajakuluks 2 h. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (millele lisandub käibemaks) on vastavuses esindaja kvalifikatsiooniga ega ületa kohtupraktikas mõistlikuks peetavat lepingulise esindaja tunnitasu. Seega määrab ringkonnakohus kostjale ringkonnohtu menetluses hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks (3,67 * 140 + käibemaks) 626,87 eurot ning mõistab selle hagejalt kostja kasuks välja.
8(9)
9.3.Kostja taotluse alusel märgib ringkonnakohus, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS§ 113 lg-s 1 sätestatud määras.
10.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.