Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild
Määruse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-161
Kohtuasi
X hagi Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu vastu täiteasjas nr 034/2023/4754 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 1. veebruari 2024. a määrus (menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja X esindajad ringkonnakohtus Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.X määruskaebus rahuldada.
2.Tühistada Harju Maakohtu 1. veebruari 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-161 ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja) esitas 4. jaanuaril 2024 (täpsustatud 26. jaanuaril 2024) hagi Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu (kostja) vastu paludes: 1) tunnistada täiteasja nr 034/2023/4754 sundtäitmine lubamatuks vääramatu jõu tõttu, mis on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist; 2) tagastada hagejale täitekulud 293,95 eurot täitedokumendi kohase täitmise tõttu ning mõista sellelt välja viivis.
1.1.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt puudus kostjal õiguslik alus täitemenetluse nr 034/2023/4754 alustamiseks. Hageja ei saanud kostja ees kohustust täita vääramatu jõu asjaoludel. Nimelt ei toimetatud hagejale kätte tsiviilasjas nr 2-21-10786 tehtud 13. novembri 2023. a määrust. Hageja sai kõnealusest määrusest teada 21. novembril 2023 kohtutäituri vahendusel. E-toimiku andmetel on viidatud kohtumääruse nähtavaks tegemise kuupäevaks 21. november 2023. Kohtumääruse kättetoimetamise kuupäev puudub tänaseni, kuna hageja
nime saajate nimekirjas ei ole. Ka avastas hageja, et e-toimikus on hageja vana e-postiaadress, kuigi hageja on selle varasemalt kustutanud ja asendanud uuega.
1.2.Hageja täitis kostja ees kohustuse 21. novembril 2023, s.o koheselt, kui sai jõustunud kohtumäärusest teada. Samal päeval teavitas hageja kohtutäiturit kohustuse täitmist takistavast asjaolust. Hageja leiab, et kuna ta sai nõudest teada alles 21. novembril 2023, siis tuleb seda kuupäeva lugeda ka nõude täitmise tähtpäevaks, mistõttu on kostja esitanud täitmisavalduse kohtutäiturile ennatlikult. Hageja palus „tuvastada mõistlikkuse ja hea usu põhimõtete rikkumist ning kaebuse esitaja õiguse piiramist teostada täitedokumendist tuleneva nõude tasumist kättetoimetamise või teate saamise päeval ehk täitmise tähtpäeval.“ Ka tõi hageja esile, et esinevad asjaolud nõude tähtaja ennistamiseks.
1.3.Hageja vaidles vastu kostja viivisearvestusele. Kostja ei saa nõuda viivist alates
13.novembrist 2023, s.o kohtumääruse kuupäevast, vaid alates 14. novembrist 2023. Arvestades, et hageja täitis nõude 21. novembril 2023, saab kostja nõuda viivist kaheksa, kuid mitte üheksa päeva eest.
1.4.Täiendavalt märkis hageja, et kostja esindajal puudub esindusõigus. Korteriomanike 6. juuli 2020. a otsus valida kostja seaduslikuks esindajaks Y on tühine kvoorumi puudumise tõttu (tsiviilasi nr 2-22-12261). Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus keeldus 1. veebruari 2024. a määrusega (vaidlustatud määrus) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus märkis, et hagiavaldusest ei ole võimalik aru saada, millistele faktilistele asjaoludele hageja tugineb ning kuidas on need seotud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 alusel esitatava nõude eeldustega. Hageja ei ole esile toonud mistahes sundtäitmist välistavaid asjaolusid. See, mis asjaoludel kohtulahendi vabatahtlik täitmine viibis, ei oma tähendust nõude kehtivuse osas. Maakohus leidis, et hagi aluse ebaselgus on hagi oluline puudus. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.
3.1.Hageja on nii kohtutäiturile kui maakohtule selgitanud, et võlgnikul on õigus kätte saada ja tutvuda täitedokumendiga enne täitemenetluse alustamist. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et hagejale toimetati täitedokument kätte pärast täitemenetluse alustamist. Nii on rikutud mõistlikkuse ja hea usu põhimõtet. Hageja on jäetud ilma õigusest täita kohustus täitedokumendi vastuvõtmise päeval ning enne täitemenetluse alustamist. Seejuures pidi kostjale olema e-toimiku vahendusel teada, et hagejale ei ole täitedokumenti kätte toimetatud. Kostja oleks saanud hagejat teavitada, vältides nii täitemenetlust kui ka sellega kaasnevaid kulusid. Kuivõrd hageja rahuldas täitedokumendist tuleneva põhinõude koheselt pärast täitedokumendi kättesaamist, on täitemenetlus alustatud ennatlikult. Sellega on hagejale tekitatud kahju, mis koosneb põhinõudelt arvestatud viivisest ja täitekuludest.
3.2.Hageja hinnangul tuleb kohtul hea usu põhimõttest lähtuvalt täitedokumendi täitmise tähtpäeva ennistada. Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes tuleb täitmise tähtpäevaks määrata 2 (5)
täitedokumendi hagejale kättetoimetamise päev. Ka sel põhjusel on täitemenetlus alustatud ennatlikult ning kostja viivisenõue on põhjendamatu.
3.3.Hageja leiab jätkuvalt, et kostja viivisearvestus on väär. Täitedokumendi täitmise päevaks on selle vastuvõtmise päev, kui ei ole täitedokumendis määratud teisiti, mistõttu algab viivisearvestus täitedokumendi täitmise päevale järgnevast päevast. Ka on täitedokumendist tuleneva nõude täitmise tähtaeg ennistatav mõjuval põhjusel, milleks praegusel juhul on vääramatu jõud. Alternatiivselt, hageja on nii kohtutäiturile kui maakohtule selgitanud, et viivist saab arvestada alates täitmise tähtpäevale järgnevast päevast kuni nõude täieliku tasumiseni. Praegusel juhul saab viivist nõuda kaheksa päeva eest. Ühest lisapäevast tulenev kahju on 0,66 eurot, mida ei ole hagejale tagastatud.
3.4.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
5.Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Viidatud säte võimaldab kohtul jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamisja kaalumiskohustus (vt nt RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10; RKTKm 11.12.2013, 3-21-139-13, p 14; RKTKm 03.03.2014, 3-2-1-193-13, p 12).
6.TMS § 221 lg 1 esimese lause järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg-s 2 sätestatakse, et sama sätte lg-s 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Võlgnik saab TMS § 221 lg 1 järgse hagiga esitada sundtäitmisele esitatud nõudele materiaalõigusliku vastuväite, nt et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sellise hagi rahuldamine ei mõjuta TMS § 221 lg 1 teise lause kohaselt täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.
6.1.Hageja esile toodud asjaolude kohaselt ei toimetatud talle kätte Riigikohtu 13. novembri 2023. a määrust, mistõttu sai ta täitedokumendist, s.o Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri 2023. a määruse jõustumisest teada alles 21. novembril 2023, mil kohtutäitur edastas hagejale täitmisteate ja kohtutäituri tasu otsuse koos täitedokumendiga. Hageja on üheks nõude aluseks olevaks asjaoluks märkinud selle, et täitemenetluse alustamine kostja poolt oli ennatlik ja vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja väite kohaselt pidi kostja olema teadlik, et hageja ei ole Riigikohtu 13. novembri 2023. a määrust kätte saanud, sest eeltoodu nähtus e-toimikust. Hageja tõi esile, et tasus täitedokumendist tuleneva põhinõude koheselt pärast kohtutäiturilt saadud dokumentide kättesaamist. Samuti tugineb hageja sellele, et kostja viivisearvestus on ebaõige.
6.2.Maakohus on vaidlustatud määruses leidnud, et hageja ei ole esile toonud TMS § 221 lg 1 alusel esitatava hagi puhul sundtäitmist välistavaid asjaolusid. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Riigikohtu praktika kohaselt saab erandjuhul sundtäitmise lubamatuks tunnistada 3 (5)
TMS § 221 lg-s 1 nimetamata asjaoludel (vt RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 12). Nii on Riigikohus leidnud, et kohus saab erandina lõpetada sundtäitmise ka siis, kui sundtäitmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega, ning seda ka juhul, kui täitedokumendiks on jõustunud kohtulahend (vt RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-78-11, p 11). Seega asjaolu, et kohtulahendist tuleneva nõude täitmiseks sundtäitmise alustamine oli vastuolus hea usu põhimõttega, saab olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele TMS § 221 järgi.
6.3.Hagiavalduses on hageja poolt selgelt esile toodud, et kohtulahendist tuleneva nõude täitmiseks sundtäitmise alustamine oli ennatlik ning seetõttu teostas kostja sissenõudjana oma õigusi vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja arvates oli täitemenetluse alustamine enne seda, kui ta ise jõustunud kohtulahendist teada sai, hea usu põhimõttega vastuolus. Täitemenetluse saab kohtutäitur alustada täitmisavalduse alusel, sest kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel (TMS § 23 lg 1 esimene lause). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et õiguste teostamisel tuleb toimida heas usus ning see ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Riigikohus on selgitanud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine (vt RKTKo 07.11.2007, 3-2-1-102-07, p 16). Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat (vt samas).
6.4.Veel on hageja tuginenud sellele, et kostja viivisearvestus on ebaõige. TMS § 221 reguleerib olukordi, mil täitedokumendist tulenev nõue ei ole mingil põhjusel täidetav. Praegusel juhul leiab hageja, et kostja viivisearvestus on vale. Juhul, kui kostja on eksinud nõude arvestamisel, ning on selle tulemusena esitanud kohtutäiturile täitmiseks osaliselt alusetu nõude, võib selles osas nõude sundtäitmine olla lubamatu.
6.5.Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et hageja on hagiavalduses esile toonud asjaolud, mis saavad olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele TMS § 221 järgi. Neid asjaolusid tuleb maakohtul hinnata asja sisulisel läbivaatamisel. Maakohus saab hagiavalduses esitatud nõudeid täpsustada eelmenetluse käigus (TsMS § 392), mh kas hagejal on vaja esitada täiendav nõue täitekulude hüvitamiseks. TMS § 221 lg 4 järgi jäävad hagi rahuldamise puhul täitekulud sissenõudja kanda.
7.Kuigi hageja esitatud asjaoludest ei nähtu, et täitemenetlus oleks lõpetatud, märgib kolleegium, et TMS § 221 lg-s 3 on sätestatud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Olukorras, kus täitemenetlus on pärast sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist lõpetatud, ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga taotletavat eesmärki enam võimalik saavutada. Selline hagi on õiguslikult perspektiivitu ja kohtul on õigus juhul, kui hageja tunnistab täitemenetluse lõppemist, jätta see hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata, kuigi asjaolu, mis tingib hagi õigusliku perspektiivituse, on tekkinud pärast hagi esitamist (vt RKTKm 15.06.2022, 2-20-9975/58, p 11). Kui täitemenetlus on pärast sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist lõpetatud, ei saa seda hagi rahuldada (vt eespool viidatud RKTKm 2-20-9975/58, p 14.1). Sellises olukorras peab maakohus TsMS § 3401 lg-t 1 kohaldades andma hagejale pärast seda, kui selgub, et 4 (5)
täitemenetlus on lõpetatud, hagi eseme kui ka aluse ebaselguse tõttu tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Olukorras, kus sissenõudja nõue on täitemenetluses vähemalt osaliselt täidetud ilma õigusliku aluseta (nt kui nõue oli lõppenud või nõude täitmine oli hea usu põhimõtte vastaselt lubamatu), võib võlgnikul olla sissenõudja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS § 1028 jj alusel või õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue VÕS § 1043 jj alusel (vt samas, p 14.2). Põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral või sissenõudja võlgniku arvel alusetult rikastumise korral (eelkõige võlgniku õiguse rikkumise tõttu) võib võlgnik vastava nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust (vt RKTKo 28.04.2010, 3-2-1-31-10, p 18).
8.Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
9.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab vaidlustatud määruse, siis ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.