Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jelena Randmaa
RESOLUTSIOON
1.Jätta Y 27. juuni 2022. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 17. mai 2022. a kohtuotsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-17515 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Y kanda. X-l ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (hageja) esitas Y (kostja) vastu hagi, milles palus vähendada elatist alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni 150 euroni kuus.
2.Hagiavalduse kohaselt mõisteti Harju Maakohtu 19. juuli 2017. a otsusega hagejalt kostja kasuks elatis poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära ulatuses, milline summa moodustas hagi esitamise hetkel 292 eurot kuus. Alates 2017. a suvest elab hageja uues abielus, millest sündis XX.XX.XXXX tütar. Seega tekkis olukord, kus hageja peab seaduse kohaselt ülal pidama kahte alaealist last. Arvestades, et tütre kasvamisega suurenevad ka tema ülalpidamise kulud, lisaks on hageja kohustatud ülal pidama ka oma uut abikaasat kuni tütre 3aastaseks saamiseni, ei ole hageja suuteline maksma elatist kostja ülalpidamiseks endises suuruses. Vastasel juhul jääb hagejale vähem vahendeid tütre ülalpidamiseks, mis asetab hageja tütre ebaõiglasesse seisu. Kostja seisukoht
3.Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu. Kostja ülalpidamiskulud on märgatavalt suuremad. Kostjal on vormistatud mitu kindlustust ja hetkel õpib ta autokoolis. Kostja igakuised kulud on: elekter 15 eurot; auto kütus 20 eurot; kommunaalmaksud 45 eurot; kindlustused 37 eurot; telefoniteenused 15 eurot; toit 200 eurot; taskuraha 45 eurot; autokool 780 eurot (millele lisandub maanteeameti teooria- ja sõidueksamid), riided 100-300 eurot. Lisaks kulub iga aasta ühekuusele puhkusele 1000 eurot. Maakohtu otsus
4.Harju Maakohus rahuldas 17. mai 2022. a otsusega hagi osaliselt ning muutis Harju Maakohtu 19. oktoobri 2017. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-9030 väljamõistetud elatise suurust ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja elatise alates 1. jaanuarist 2022. a kuni 31. märtsini 2022. a summas 640.32 eurot (s.o igakuiselt summas 213.44 eurot) ning alates 1. aprillist 2022. a kuni kostja täisealiseks saamiseni (s.o 6. juuni 2022. a) 225.64 eurot kuus (baassumma 209.20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
5.Maakohus tõi esile, et puuduvad tõendid, et kostja igakuised vajadused oleksid vähenenud võrreldes 2017. a, pigem on kostja igakuised kulud suurenenud. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid, et kostja igakuised kulud oleksid vähenenud või et need ei vastaks käesoleval ajal miinimumsuurusele. Hageja ei ole tõendanud, et tema majanduslik seis oleks oluliselt halvenenud võrreldes 2017 a. Võrreldes hageja sissetulekuid 2017. ja 2021. a, leidis maakohus, et hageja sissetulekud on võrreldes 2017. a tunduvalt suurenenud.
6.Maakohus märkis, et hagejal on kohustus PKS § 111 lg 2 teise lause kohaselt ülal pidada ka lapse ema kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kuid alates 17. jaanuarist 2022. a on hageja tütre ema ülalpidamise kohustus lõppenud, sest hageja tütar on saanud nimetatud kuupäeval 3aastaseks. Maakohus pidas eluliselt usutavaks, et teatud kulutused teise lapsega kaasnevad. Samas ei ole hageja tõendanud, et tema üksi peaks nimetatud kulusid kandma, sest ülalpidamiskohustus on ka lapse emal. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et lapse ema oleks
töövõimetu või oleks teda vajalik muul põhjusel ülal pidada. Vastupidiselt on hageja esitanud tõendid tema tütre ema sissetuleku. Seega on tõendamata, et hageja ei oleks suuteline võrdväärselt oma laste ülalpidamiskohutust täitma või et teine laps ja hageja abikaasa jääksid elatise vähendamata jätmise korral halvemasse olukorda kui kostja.
7.Alates 1. jaanuarist 2022. a kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kuivõrd maakohtu hinnangul oli tegemist olulise muudatusega seaduses, siis on põhjendatud elatist käesoleval juhul vähendada selliselt, et see vastaks PKS § 101 sätestatule ehk kehtivale miinimumile, sest ka 2017. a on kohus elatise välja mõistnud tuginedes miinimumelatisele. Kehtiva seaduse kohaselt oli elatise suuruseks perioodil 1. jaanuar 2022. a kuni 31. märts 2022. a 213.44 eurot ning alates
1.aprillist 2022. a 225.64 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus hagi osaliselt ning vähendas elatist vastavalt kehtivale seadusele. Apellatsioonkaebus
8.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et maakohtul puudus alus elatise vähendamiseks, sest nagu tuvastas maakohus, on hageja sissetulek kasvanud. Menetluse edasine käik
9.Tallinna Ringkonnakohus jättis kostja apellatsioonkaebuse 5. juuli 2022. a määrusega käiguta ning kohustas kostjat esitama tema esindaja Jelena Randmaa esindusõigust tõendav volikiri. Kostja esitas volikirja 20. juulil 2022. a.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
11.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
12.Hageja on esitanud käesolevas asjas TsMS § 459 lg 1, TsMS § 497 koosmõjus PKS §-ga 102 järgi elatise vähendamise nõude. Seega pidi hageja tõendama, et eelmise kohtulahendi aluseks olevad asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust muuta elatise suurust. Muuhulgas tuli hagejal välja tuua, kas ja millises ulatuses on muutunud hageja majanduslik olukord. Maakohus tuvastas otsuses, et hageja sissetulek on võrreldes 2017. a tunduvalt suurenenud ning ei ole tõendatud ka see, et hageja ei oleks suuteline võrdväärselt oma laste
ülalpidamiskohustust täitma või et teine laps ja hageja abikaasa jääksid elatise vähendamata jätmise korral halvemasse olukorda kui kostja. Kostja nimetatud maakohtu järeldusi ei vaidlusta, kuid vaidlustab maakohtu lõppjäreldust, mille kohaselt vähendas maakohus hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatist olukorras, kus hageja sissetulek oli suurenenud mitte vähenenud.
13.Kolleegium selgitab, et käesoleval juhul vähendas maakohus hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatist vastavalt 1. jaanuarist 2022. a kehtima hakanud perekonnaseaduse redaktsioonile ja selles sätestatud elatise arvutamise korrale. Nimelt kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada. Tulenevalt PKS § 210 lg-st 2 saab kohus mõista 31. detsembrini 2021. a elatise välja enne 1. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel ning alates 1. jaanuarist 2022. a peab kohus elatisnõudele kohaldama aga alates 1. jaanuarist 2022. a kehtivaid perekonnaseaduse sätteid. Kuivõrd kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning kohaldab õigust ise, tuleb kohaldada elatisenõudele alates 1. jaanuarist 2022. a kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest (vt Riigikohtu 22. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 11-13). Seega, kuigi maakohus leidis, et TsMS § 459 lg 1, TsMS § 497 koosmõjus PKS §-ga 102 järgi ei ole hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise vähendamiseks alust, lähtus maakohus korrektselt elatise välja arvutamisel alates 1. jaanuarist 2022. a kehtima hakanud PKS §-st 101 vähendades hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise suurust. Muuhulgas on maakohus käesoleval juhul juhtinud menetlusosaliste tähelepanu, et menetluse kestel on materiaalõigus muutunud ning selgitanud pooltele ka sellega kaasnevat menetluslikku olukorda ja teinud pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks (tl 26, 72-73).
14.Arvestades, et maakohus vähendas hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatist muutunud õigusliku olukorra, mitte hageja majandusliku olukorra tõttu, ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
15.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
16.Kuivõrd kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, ei saa kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu.
17.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.