Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

arveid. Kostja pole järginud arvete tasumise tähtaegasid. Hageja loeb esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuse. Seisuga 01.01.2011 oli kostja võlgnevus hageja ees 1 639,06 eurot. Kostja poolt on 2011.a tasutud 640 eurot, 2012.a tasutud 684,25 eurot, 2013.a tasutud 1 824,82 eurot. 2013.a tasutud 1824,82 eurost jääb peale 2010. aasta võlgnevuse järgi 1 510,01 eurot, mis läheb 2011. aasta võlgnevuse katteks ja osaliselt 2012. aasta võlgnevuse katteks. 2014. aastal on kostja tasunud üksnes 619,89 eurot. 01.01.2011 kuni 28.02.2015 on hageja esitanud kostjale arveid kokku summas 3 951 eurot, millest kostja on tasunud 2 129,90 eurot (1 510,01+619,89). Võlg hagiavalduse esitamise seisuga on 1 821,10 eurot (3 951–2 129,90). Nõue ei ole aegunud. 2010.a arved ei ole aegunud, sest hageja luges need tasutuks kostja poolt 2011-2013.a tasutud summade arvelt. 2011.a kommunaalarvete aegumistähtaeg lõppes 31.12.2014. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 11.11.2014 ning seega ei ole hageja nõuded aegunud. Aegumine on katkenud arvete tasumisega, osad arved on tasutud ka selgitusega „graafikujärgne makse“. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Hagi on paljasõnaline ja tõendamata. Hagile ei ole lisatud ühtegi arvet, millest nähtuks, millist teenust ja millises mahus on hageja kostjale osutanud. Samuti ei nähtu hagiavaldusest teenuste aluseks olevaid lepinguid. 01.01.2011 seisuga oli väidetav võlgnevus 1 639,06 eurot, kuid ei ole teada, mis ajast see võlgnevus on tekkinud. Vähemalt osaliselt on hageja väidetav nõue aegunud. Hageja võlgnevuse arvestus on pealegi ebaõige. Kostja on iga ülekande puhul märkinud, mille katteks on ülekanne tehtud, seetõttu ei saa hageja oma suva järgi arvestada kostja poolt ülekantud summasid vanema kohustuse katteks. Perioodil 01.03.2011-12.05.2015 on kostja teinud hagejale ülekandeid summas 3 128,96 eurot. Kostja ei ole hagejaga sõlminud graafikuid, n.ö graafiku maksed on mõeldud osamaksetena jooksvate arvete katteks. Selgusetuks jääb, millest ja mille alusel koosneb ning kuidas on kostja korteriomandiga seotud tabelis välja toodud „juhtimine“, „raamatupidamine“, „koristamine“ ja „hooldus koos pisi remondiga“. On selgusetu, miks hooldus ja koristamine on eraldi, kui hooldus peaks endas sisaldama ka koristust. Hageja pole selgitanud, millest need teenused koosnevad ja mis alusel hageja neid kostjalt nõuab. Viivisenõue on alusetu, nõudeõiguse kohta pole hageja lisanud ühtegi üldkoosoleku otsust vms otsust, kus oleks otsustatud viivise nõudmine. Viivisearvestus on pealegi täiesti vale ning taotletud on ka viiviselt viivise väljamõistmist. Viivis on kokku lepitud 0,05 krooni, mitte 0,05 eurot päevas nagu nõuab hageja. Hageja vastus kostja seisukohale Kostja poolt vaidlustatud teenuste „juhtimine“, „raamatupidamine“, „koristamine“ ja „hooldus koos pisi remondiga“ osutamine ning nende maksumus otsustati hageja üldkoosolekul 17.02.2005. Hageja põhikirja kohaselt on ühistu liige kohustatud maksete mittetähtaegsel tasumisel maksma viivist. Viiviseks on 17.02.2005 üldkoosoleku protokolli järgi kokku lepitud 0,05 krooni päevas. Viivis on seega kehtestatud ja täitmiseks kohustuslik. Kohtu põhjendused

Hageja ja kostja on 08.12.2015 toimunud eelistungil nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Pooled on oma seisukohad ja vastuväited esitanud kohtule kirjalikult. Kohus leiab, et asja võib lahendada kirjalikus menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel. Puudub vaidlus, et kostja on XXXasuva korteri omanik. Kohus loeb selle asjaolu TsMS § 231 lg 2 alusel tuvastatuks. Hageja on esitanud majandamiskulude tasumise ja viivise nõude. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Hageja on kostjale esitatud arvete kohta esitanud koondtabelid (t lk 48-49, 162-163, 178-180). Tabelite kohaselt koosnevad arved järgnevatest kirjetest: külm vesi, küte, prügivedu, üldelekter, hoone kindlustus (muutuvad summad); remondifond, juhtimine, raamatupidamine, koristamine, hooldus ja pisiremont (fikseeritud summad). Kostja heidab ette, et esitatud ei ole teenuste osutajatega sõlmitud lepinguid ega arveid. Kohtu hinnangul puudub selliste dokumentide esitamiseks vajadus, kuna kostja ei ole kordagi väitnud, et talle neid teenuseid osutatud ei ole (näiteks korterit ei köeta või vett ei ole). Samuti ei ole kostja esitanud kahtlusi arvete suuruse põhjendatuse kohta. Seega ei ole see vaidlusalune küsimus ja nimetatud dokumente ei ole vaja asja lahendamiseks. Fikseeritud summad on kinnitatud hageja 17.02.2005 üldkoosolekul (t lk 181-182). Kostja peamised vastuväited põhinõudele on aegumine (vähemalt osaliselt) ning et kostja on tasunud arveid. Hageja märkis 08.12.2015 eelistungil, et nõude periood on alates 01.01.2010 kuni 2015.a veebruar. Hagiavalduse teksti kohaselt oli kostja võlgnevus 01.01.2011 seisuga 1 639,06 eurot. 27.01.2016 seisukohaga esitatud arvete tabelist nähtub, et see summa hõlmab nii põhivõlga kui viiviseid ning lisaks hõlmab see ka veelgi varasemaid võlgnevusi, nimelt võlgnevusi alates 2007. Kohus peab vajalikuks hagejale selgitada, et kohtu kaudu võlgnevust nõudes konkreetse perioodi eest (nagu praegusel juhul hageja nõuab väidetavalt alates 01.01.2010), tulebki nõudes kajastada vaid selle perioodi võlad, mitte ka eelmiste perioodide võlgu nõudesse „peita“. Sellisel kujul nõuete esitamine on eksitav nii kostja kui ka kohtu jaoks. Kohus lähtub praegusel juhul seetõttu nõude aluseks olevast perioodist ning ei käsitle varasemate perioodide võlgnevusi. 2010.a eest on esitatud arveid kokku summas 14 703,20 krooni ehk 939,71 eurot (ilma viiviseta). Perioodi jaanuar 2011 kuni veebruar 2015 eest on hageja esitanud arveid kostjale kokku summas 3 799,63 eurot (ilma viiviseta). Arvete tabeli järgi on arvestatud ka viivist, kokku 542,37 eurot. Hageja poolt arvestatud viivist kohus nõude lahendamisel arvesse ei võta. Kohus nõustub kostjaga, et viivise arvestus on täiesti arusaamatu ning vaatamata kohtu poolt korduvalt antud tähtaegadele ei ole hageja arusaadavat viivisearvestust esitanud. Hageja põhikirja (t lk 183-188) punkti 3.2.10 sätestab, et „ühistu liige on kohustatud käesolevas loetelus toodud maksete mittetähtaegadel tasumisel maksma iga viivitatud päeva eest viivist üldkoosolekul kehtestatud määra järgi“. 17.02.2005

üldkoosoleku protokolli järgi on viiviseks 0,05 krooni päevas. Kohus selgitab, et selliselt ei saa viivist kehtestada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1, mis avab viivise olemuse, sätestab: „rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“ Analoogses sõnastuses kehtis VÕS § 113 lg 1 ka 17.02.2005. Viivist arvestatakse sissenõutavaks muutunud tasumata rahaliselt nõudelt protsendina, mitte aga konkreetse summana. Konkreetse summa määramine vastab leppetrahvi tunnustele, kuid leppetrahvi ei saa hageja nõuda, sest poolte vahel puudub leping. Kuna seadusega kooskõlas olevat viivisemäära ei ole kehtestatud, kuid nõutava viivisemäära peab põhikirja kohaselt kinnitama üldkoosolek, ei saa viivist arvestada. Kohus märgib, et viivisenõude esitamise tingimuseks iseenesest ei ole selle reguleerimine põhikirjas või üldkoosoleku otsusega, kuid kuna antud juhul on see regulatsioon põhikirjas olemas, tuleb sellest ka lähtuda. Kohus selgitab hagejale täiendavalt, et viiviselt viivise arvestamine on jätkuvalt keelatud (VÕS § 113 lg 6). Hageja viidatud Riigikohtu lahend, mille kohaselt võib nõuda intressilt ja viiviselt intressi, ei ole asjakohane, sest intress ja viivis on erinevad asjad. Intressi nõudmise õigust hagejal ei ole – intressi tasutakse raha kasutamise eest ning raha kasutamise perioodil. Hageja ei ole andnud kostjale kasutada raha näiteks laenuna. Viivist seevastu saab nõuda alates sellest ajast, kui isik on jäänud rahalise kohustuse täitmisega võlgnevusse. Hagejal oleks õigus nõuda vaid viivist ning ainult põhivõlalt. Kohus ei arvesta eeltoodust tulenevalt nõude lahendamisel tabelites märgitud viivistega, samuti jääb samal põhjusel igal juhul rahuldamata hageja nõue välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Eelneva põhjal lähtub kohus seega vaid jaanuar 2010 kuni veebruar 2015 tekkinud põhivõlast kokku 4 739,34 eurot. Vastavalt kostja kontoväljavõttele (t lk 103) ning hageja poolt 27.01.2016 seisukohaga koos esitatud arvete tabelile on kostja alates 2010.a veebruarist hagejale tasunud kokku 4 196,22 eurot. Hageja on arvestanud kõik summad varem sissenõutavaks muutunud võlgnevuste katteks, kohtu hinnangul on see osaliselt ebakorrektne. VÕS § 88 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Praegusel juhul on kostja osade maksete puhul märkinud, millise arve tasumiseks on makse määratud ning need maksed tuleb arvestada konkreetsete kohustuste täitmiste katteks. Osad maksed on tehtud selgitusega viitega maksegraafikule. Kuna kostja on kinnitanud, et poolte vahel graafikut ei ole ja vastupidist ei ole väitnud ka hageja, tuleb need maksed arvestada kooskõlas VÕS § 88 lg 6 p-ga 1 esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuse katteks (antud juhul mitte varasem kohustus kui 2010.a jaanuari arvest tekkinud võlgnevus). Kostja on teinud järgnevad maksed: 1) 2010.a veebruaris 3 205 krooni. Kohtule ei ole teada, millise kohustuse katteks on võlgnik makse määranud. Seega arvestab kohus selle summa 2010.a jaanuari ning osaliselt (summas 1 458,53 krooni) veebruari arve tasumiseks. 2) 2010.a aprillis 3 480,20 krooni. Kuna ei ole teada, millise arve tasumiseks on summa arvestatud, läheb tasutud summa 2010.a veebruari-aprilli ja osaliselt (summas 19,85 krooni) mai arve tasumiseks. Pärast 2010.a laekumisi on võlgnevus 2010.a arvete eest 8 015,01 krooni ehk 512,25 eurot. 3) 2011.a märtsis 640 eurot. Kohtule ei ole teada, millise kohustuse katteks on võlgnik makse määranud. Seega arvestab kohus selle summa 2010.a tasumata arvete ning 2011.a jaanuari ja osaliselt (summas 36,82 eurot) veebruari arve katteks.

4) 13.07.2012 summa 200 eurot, selgitusega „kommunaalteenuse eest Pohivolg XXX“. Kohus arvestab selle summa 2011.a veebruari-aprilli ja osaliselt (summas 9,94 eurot) mai arve katteks. 5) 10.09.2012 summa 65,36 eurot, selgitusest nähtuvalt tasutakse juuli 2012 eest 31,58 eurot ja augusti eest 33,78 eurot. Tasutud summad lähevad nende kuude arvete katteks. 6) 23.10.2012 summa 194,17 eurot, millest 42,01 eurot 2012 september arve tasumiseks ja 152,16 eurot graafiku järgse põhivõla tasumiseks. 152,16 eurot arvestab kohus varasemalt sissenõutavaks muutunud võla katteks, kuna konkreetse arve katteks seda summat võlgnik määranud ei ole. Seega läheb 152,16 eurot 2011.a mai-septembri ja osaliselt (summas 5,29 eurot) oktoobri arve tasumiseks. 7) 14.11.2012 summa 224,72 eurot, millest 72,56 oktoober 2012 arve tasumiseks ja 152,16 eurot graafiku järgse põhivõla tasumiseks. 152,16 eurot läheb 2011.a oktoobri, novembri ja osaliselt (summas 44,17 eurot) detsembri arve katteks. 8) 17.01.2013 summa 357,52 eurot, millest november 2012 arve tasumiseks 81,81 eurot, detsember 2012 arve tasumiseks 123,55 eurot ja 152,16 eurot graafiku järgse põhivõla tasumiseks. 152,16 eurot läheb 2011.a detsembri, 2012.a jaanuari ja osaliselt (summas 15,84 eurot) veebruari arvete katteks. 9) 05.03.2013 summa 257,26 eurot, millest jaanuari arve tasumiseks 105,10 eurot ja 152,16 eurot graafiku järgse põhivõla tasumiseks. 152,16 eurot läheb 2012.a veebruari ja osaliselt (summas 57,26 eurot) märtsi arve katteks. 10) 16.05.2013 summa 421,97 eurot, millest veebruari arve tasumiseks 87,67 eurot, märtsi arve tasumiseks 102,36 eurot, aprilli arve tasumiseks 79,78 eurot ja 152,16 eurot graafiku järgse põhivõla tasumiseks. 152,16 eurot läheb 2012.a märtsi, aprilli ja osaliselt (summas 43,02 eurot) mai arve katteks. 11) 05.11.2013 summa 788,07 eurot, millest mai arve tasumiseks 43,06 eurot, juuni arve tasumiseks 28,61 eurot, juuli arve tasumiseks 39,48 eurot, augusti arve tasumiseks 28,43 eurot, septembri arve tasumiseks 39,85 eurot ning kokku 608,64 eurot graafiku järgse põhivõla tasumiseks. 608,64 eurot ning juuli arvest enamtasutud osa 10,80 eurot, s.o kokku 619,44 eurot läheb 2012.a mai ja juuni ning 2013.a jaanuari eest vähemtasutud arve katteks. Ülejääk 585,84 eurot. 12) 04.04.2014 summa 319,89 eurot, millest oktoobri arve tasumiseks 102,78 eurot, novembri arve tasumiseks 102,78 eurot ja detsembri arve tasumiseks 114,33 eurot. Ülejääk 35,43 eurot, kuna oktoobri arve oli väiksem kui tasutud summa. 13) 21.11.2014 summa 300 eurot 2014.a arvete tasumiseks. Tasutud summa saab arvestada 2014.a jaanuari, veebruari ja osaliselt märtsi arve katteks (summas 17,27 eurot). 05.11.2013 ja 04.04.2014 maksetest tekkinud ülejääk summas 621,27 eurot arvestada 2014.a märtsiaugusti ning osaliselt (summas 21,88 eurot) septembri arve katteks. Pärast eeltoodud arvestust on tasumata osaliselt 2014.a septembri arve summas 41,63 eurot ja arved alates oktoobrist kuni 2015.a veebruarini. Tasumata on seega 549,28 eurot. Kuna osaliselt on tasutud summad arvestatud 2010.a võlgnevuse katteks ning kohtusse pöördumise hetkel 2010.a eest nõuet ei olnud, puudub vajadus lahendada küsimus 2010.a nõuete aegumise kohta. Sissenõutav võlgnevus on tekkinud 2014.a septembrist ning see nõue ei ole aegunud. Kohus rahuldab seega hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 549,28 eurot. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 163 lg-st 1, mille kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Hagi rahuldatakse vähem kui 30% ulatuses. Lisaks on hageja esitatud nõuded olnud ebaselged ning kohus on

andnud korduvalt hagejale tähtaja täpsustada asjaolusid (võlgnevuse perioodi) või arvestuskäiku (viivise, 2010.a võlgnevuse kohta), samuti esitada dokumente. Selle tulemusena on hageja täiendanud hagiavaldust kaks korda, mis on tinginud menetluse pikenemise. Viivisearvestust ei ole hageja täpsustanud, kuigi kohus tegi selleks hagejale kaks korda ettepaneku. Kuna hagi jääb valdavas ulatuses rahuldamata ning hageja enda tegevus on nõude menetlemist pikendanud ning raskendanud, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Kostja menetluskuluks on õigusabikulu summas 1 072,50 eurot. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Õigusabi on osutatud kokku 14,3 tundi (materjalidega tutvumine, menetlusdokumentide koostamine, istungiteks valmistumine ja nendel osalemine). Kohtu hinnangul on selline õigusabile kulunud aeg antud asjas põhjendatud. Tunnitasu 75 eurot on mõistlik. Selliselt kujuneb lepingulise esindaja tasuks 1 072,50 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus kostja menetluskuludena kindlaks 1 072,50 eurot ja mõistab selle summa hagejalt välja. Kohus mõistab hagejalt välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude kindlaksmääramise määruse jõustumisest kuni väljamõistetud menetluskulude tasumiseni. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.